Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
13°

Kaasav eelarve

Tartu soovib kaasava eelarvega parandada linlaste arusaama linnaeelarvest ja selle kujunemisest, soodustada kogukondadevahelist koostööd ning leida lahendus mõnele valupunktile linnas või viia ellu uusi ideid.

Avalike suhete osakond

736 1212
lilian.lukka@raad.tartu.ee

Jaani 7, 51007 Tartu

Kaasav eelarve 2018
Üldinfo
KKK
Kuidas kujuneb linnaeelarve?
Ideede elluviimine
Statistikat
Dokumendid

Tartu kaasav eelarve 2018

Ideede kogumine

Kaasava eelarve ideid sai esitada 16. aprillist 6. maini 2018 infosüsteemis Volis. Soovi korral võis idee esitada ka kirja teel (meiliga aso@raad.tartu.ee või postiga Tartu Linnavalitsus, Jaani 7, Tartu 51007). Tähtajaks laekus 57 ideed.

 

SIIN saab tutvuda ideedega  ja nende kohta arvamust avaldada!

 

Idee esitamisel tuleb pidada silmas järgmisi põhimõtteid:

  • Kaasava eelarve idee võib esitada igaüks.
  • Kaasava eelarve objektiks võib olla Tartu linnaga seotud investeeringuobjekt maksumusega kuni 100 000 eurot. Kuna kaasava eelarve kogusummaks on 200 000 eurot, tagab see vähemalt kahe idee elluviimise.
  • Kaasava eelarve raha eest elluviidav investeering peab pakkuma avalikku hüve, peab olema avalikus kasutuses, ei tohi tekitada ebamõistlikke kulusid linna järgnevate aastate eelarvetele, tuleb realiseerida 2019. aasta jooksul.
  • Rahvahääletusel toetust leidnud kahe enim hääli saanud investeeringuobjekti realiseerimise korraldab linnavalitsus

Veel peab linnavalitsus oluliseks

  • ideest osasaajate hulka,
  • mõju linnaruumile,
  • originaalsust,
  • kogukonna koostöös soosimist,
  • aktiivsete eluviiside soosimist.
    PS! Viimati nimetatud kriteeriume hindavad avalikel aruteludel ideede autorid ja eksperdid.

Ellu viiakse kaks rahvahääletusel enim hääli saanud ideed.

 

Tartu Linnavalitsus ootab ideede esitajatelt aktiivset osalemist kaasava eelarve protsessi erinevates etappides (arutelud, ideede tutvustamine jm).

Ideede teostatavuse hindamine

11. ja 23. mail 2018 kogunes Spark Demokeskuses kaasava eelarve eksperdikomisjon (eksperdikomisjoni koosseis).

Komisjon hindas esitatud ideede teostatavust (ajalisest, rahalisest ja tehnilisest aspektist) ja vastavust kaasava eelarve tingimustele. Eksperdid võisid teha ideede autoritele ka ettepaneku idee kohendamise osas (vähendada mahtu, täpsustada asukohta, liita idee mõne teise sarnase ideega jmt). 

57-st laekunud ideest pääseb edasi avalikele aruteludele 33 ideed.

Eksperdikomisjoni protokoll. Eksperthinnangud on lisatud ka Volisesse vastava idee juurde.

Arutelud

11. ja 13. juunil kell 17 toimusid Sisevete Saatkonnas avalikud arutelud, kus osalesid nii ideede esitajad kui ka vastavate valdkondade asjatundjad. Ekspertidena osalesid 11. juunil toimunud arutelul: spordiajakirjanik Vahur Kalmre, spordipsühholoog Jorgen Matsi, linnavalitsuse sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp ja linnainsener Mati Raamat. 13. juunil toimunud arutelul osalesid ekspertidena: arhitekt Kaja Pae, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja linnavalitsuse inseneriteenistuse spetsialist Liisa Unt.

Arutelul kaaluti ja hinnati ideid järgmiste kriteeriumite alusel: ideest osasaajate hulk, mõju linnaruumile, originaalsus, kogukonna koostöös soosimine, aktiivsete eluviiside soosimine. Oktoobris toimuval rahvahääletusele pääseb kokku 25 ideed.

Kahel päeval toimunud arutelude tulemusena pääsevad oktoobrikuisele rahvahääletusele järgmised ideed:

  • Aleksander Puškini Kooli spordiväljak
  • Annelinna spordiväljaku renoveerimine
  • Art Challenge
  • Elava kellamängu kontserdid Raekoja platsil
  • Emajõe vabaujula kaasajastamine
  • Hiinalinna aiamaade puhastamine ja haljastuse säilitamine
  • Joogiveevõtukohad kergliiklusteede äärde
  • Karlova mõisaplatsi välijõusaal
  • Keerdtrepp Sõpruse sillalt
  • Kesklinna foorid targaks
  • Kontrakultuuri klaver Supilinna
  • Laululava Anne kanali äärde
  • Liigirikka pargi loomine
  • Liikluse rahustamine Karlovas
  • Mänguväljakud seeniorisõbralikuks!
  • Pallas 100
  • Pump track koos betoonist kausiga
  • Ropka pargi terviserada
  • Sõpruse Park
  • Tartu Kesklinna Kooli liikuma kutsuv õueala
  • Tartu toidupargid
  • Tartu toomkiriku valgustusprojekt
  • Ujuv lava Emajõel
  • Vaksali pargi purskkaevu taastamine
  • Valgustus jõeäärsele alleele Kartuli tänavast vabaujulani

Ideede sisuga saab tutvuda siin
Fotod aruteludest

11. juuni arutelu
11. juuni arutelu
13. juuni arutelu
13. juuni arutelu
Fotod: Ove Maidla

Ideede tutvustamine

  • Linnavalitsus tutvustab kaasava eelarve ideid võrdsetel alustel nii linnaruumis, meedias kui ka Volises.
  • Täpsemad asukohad selguvad töö käigus, kuid eeldatavasti toimub ideede näitus Kaarsillal ja raekoja infokeskuses.
  • Ideede esitajad tutvustavad oma ideid oma kogukonnas ja huvirühmades ka ise.
  • Oktoobri alguses toimub  ideid tutvustav avalik üritus, kus ideede autorid tutvustavad oma ideid ja selgitavad, mille poolt nende idee muudab Tartu paremaks.  Kavas on teha ka videoülekanne. 
Foto: Ove Maidla

Hääletus

  • Tartu kaasava eelarve rahvahääletus toimub 4.-10. oktoobril 2018. Hääletus algab 4. oktoobril kell 10 ja lõpeb 10. oktoobril kell 18.
  • Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas.
  • Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase idee poolt.
  • Hääletada saab
    • elektrooniliselt infosüsteemis Volis, kus tuleb end identifitseerides ID-kaardi või mobiil-IDga.
    • Tartu raekoja infokeskuses (raekoja I korrus) kasutades infotöötaja abi. Esitada tuleb isikut tõendav dokument. Infokeskus on avatud igal hääletuspäeval kell 10-18.
Foto: Lilian Lukka

Ideede elluviimine

Kaasava eelarve hääletusel võitnud ideed viiakse ellu hääletamisest järgneval eelarveaastal ehk antud juhul 2019. aastal. Idee viib ellu või korraldab selle elluviimise linnavalitsus.

Infot kaasava eelarve ideede elluviimisest.

Viimati muudetud 14.06.2018

Räägi kaasa Tartu linna eelarve kujundamisel!

Head tartlased!

 

Juba viis aastat on saanud tartlased otsustada, kuidas investeerida ühte osa Tartu linna eelarvest. Seda võimalust on aktiivselt kasutatud ja nii on Tartus mõnedki probleemid juba lahenduse saanud ja uued algatused sündinud. Värkeimate näidetena võib nimetada Aparaaditehase taskupargi sündi ja uut katust ajaloolisel ratsatalli hoonel - need 2016. aasta hääletusel kõige rohkem hääli kogunud ideed viidi ellu 2017. aastal suveks.

 

2017. aasta hääletusel osales läbi aegade kõige rohkem inimesi, kes  valisid võiduideedeks Mart Reiniku kooli taskupargi ja dendropargi terviseradada korrastamise ideed. Need ideed ootavad 2018. aastal elluviimist.

 

Kaasav eelarve jätkub ka 2018. aastal, kui alustame kevadel taas uute ideede kogumisega. Millal ja kuidas täpsemalt, anname siin lehel teada.

 

Head kaasamõtlemist!

 

Lisainfo:

avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht

Lilian Lukka 

736 1212, 516 4592 

lilian.lukka@raad.tartu.ee

Kaasavast eelarvest Tartus

Avaliku raha kasutamine on teema, mille vastu kodanikud alati suurt huvi tunnevad ning ka otsuste tagajärgi kõige selgemini tunnetavad. Selleks et avada kohaliku eelarve kujundamine kodanike osaluseks, on kasutusele võetud kaasav eelarvemenetlus. Kaasava eelarve läbiviimine varieerub riigiti, kuid selle põhimõte on selge ja arusaadav: kohalik volikogu otsustab mingi osa omavalitsuse eelarvest eraldada otsustamiseks kohalikule kogukonnale.

 

Tartu alustas 2013. aastal esimese omavalitsusena kaasava eelarve korraldamist. Kolmel esimesel aastal said tartlased otsustada 140 000 euro üle, 2016. aastal tõstis Tartu linnavolikogu kaasava eelarve summat 150 000 euroni ning 2018. aastal 200 000 euroni.

 

Tartus on kaasava eelarve protsessi kavandades võetud arvesse muu maailma kogemust, eRiigi Akadeemia juhendmaterjali ja paljude huvigruppide arvamusi. 2013. aastal toimunud pilootprojektist saadud õppetunde kasutades planeeriti 2014. aastaks uus mudel, mida täiendati edaspidi veelgi. Kaasav eelarve ongi muutuv ja täienev protsess.

 

Tartu eeskujul võtsid kaasava eelarve kasutusele mitmed teisedki Eesti linnad ja vallad: Viljandi, Pärnu, Haapsalu, Elva, Kuressaare, Jõgeva, Tõrva, Rapla, Tapa jpt.

 

Kaasavat eelarvet korraldab Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakond. Tartut nõustab kaasava eelarve ettevalmistamisel ja läbiviimisel e-Riigi Akadeemia.

 

Loe kaasava eelarve korraldamise soovitusi eRiigi Akadeemia koostatud juhendmaterjalist "Kaasav eelarvemenetlus kohalikes omavalitsustes" (2012)

 

In English: www.tartu.ee/en/participativebudgeting

Viimati muudetud 07.03.2018

Korduma kippuvad küsimused


K: Kas üks inimene võib esitada mitu ideed?
V: Jah, üks inimene või organisatsioon võib esitada mitu ideed.

K: Kes otsustab, milline idee viiakse ellu?
V: Otsustavad tartlased rahvahääletusel, mis toimub oktoobris. Eelnevalt aga arutatakse ideid teemagruppides, mis koosnevad vastava valdkonna ekspertidest ja ideede esitajatest. Arutelugruppides sõelutakse välja tugevamad ideed, mis lähevad hääletusele. Eesmärk on, et hääletusel oleks hääletajate jaoks hoomatav hulk ideid. Esimese aasta kaasava eelarve kogemus, kus hääletusele jõudis 74 ideed, näitas, et selline vahesõel on vajalik. Alates 2014. aastast on olnud hääletusel 20-25 ideed.

K: Kas on võimalik ka, et mitu ideed viiakse ellu?
V: Kindlasti viiakse ellu vähemalt kaks ideed. Kui võiduideed maksavad vähem, on võimalik, et viiakse ellu ka nimekirjas järgmine idee, mis mahub ülejääva rahasumma sisse.

K: Kas ma saan ideid pakkuda ja neid hääletada, kui ma ei ole ametlikult Tartusse registreeritud, kuigi elan Tartus?
V: Ideid võivad pakkuda kõik, kellele Tartu asjad korda lähevad. Hääletuses saavad osaleda kõik vähemalt 16-aastased isikud, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel küsitluse väljakuulutamise kuupäeva seisuga Tartu linn. Nii et kui soovite osaleda, jõuate end veel tartlaseks registreerida.

K: Kui meie pakutud idee saab rahastuse, kas peame selle siis ise ellu viima?
V: Kaasava eelarve protsessi saab esitada investeeringute ideid ja nende elluviimise eest vastutab linnavalitsus. Samas võib linnavalitsus idee elluviimise delegeerida ka mõnele teisele organisatsioonile, kellel on vastav oskus olemas. Küll ootaks ideede esitajatelt aktiivset osalust oma idee tutvustamisel.

K: Kas ma saan esitada idee ka siis, kui ma ei tea idee maksumust?
V: Jah, idee esitage ikka, kuigi soovitame eelnevalt proovida ligikaudset maksumust hinnata. Kui teie idee maksumus on märkimisväärselt kõrgem kui kaasavasse eelarvesse esitatavate ühe idee ülempiir, siis võib idee arutluse alt välja jääda. Võimalik on ka variant, et eksperdid soovitavad idee mahtu vähendada, nt soovitud teelõiku lühendada või panna 20 pingi asemel 15 (see on illustreeriv näide).

K: Mis on investeering?
V: Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus (allikas: Vikipeedia). Kasu võib selles kontekstis olla ka emotsionaalset laadi, nt mingi kunstiline objekt, mis rikastab linnaruumi. Investeering on seotud mingite kindlate objektidega.

K: Kas võib esitada ka ürituste ideid?
V: Ürituste ideid sai pakkuda 2014. aastal, kuid pärast põhjalikku analüüsi otsustati, et need jäetakse edaspidi siiski kõrvale. Leidsime, et see põhjustab korraldajate ebavõrdset kohtlemist, sest teisi kultuuriprojekte rahastatakse kordades väiksemate summadega kui on kaasava eelarve summa. Samuti ei saa head ja kvaliteetset üritust korraldada nii lühikese ajaga (rahastus selgub ju alles oktoobris).

K: Kas on võimalik ideedega tutvuda ka enne hääletust?
V: Ideed on kõik avalikud ja nendega saab tutvuda kogu protsessi vältel. Hääletusele minevaid ideid tutvustame koostöös idee esitajatega kindlasti põhjalikumalt.

K: Kuidas toimub hääletamine?
V: Hääletamine toimub elektroonilisena ID-kaardi või mobiil-ID abil. Lisaks on linna infokeskuses (raekoda, I korrus) võimalus hääletamiseks ka neile, kes ise kodus hääletada ei saa või ei taha. 

K: Miks ei ole lisaks veebihääletusele planeeritud erinevatesse linnaosadesse hääletuspunkte?
V: Linnavalitsuse infokeskuses on meie töötajad, arvutid ja vajalikud ruumid juba olemas ja seetõttu on lihtne seal kaasava eelarve hääletust korraldada. Linnaosades hääletamise korraldamiseks on vaja lisaressursse - töötajaid, lisaarvuteid, ruume, mis tähendab päris suuri kulusid. Me ei pea mõistlikuks teha kaasava eelarve projekti korraldamiseks ebamõistlikult suuri kulutusi. Jagatav rahasumma ja selle jagamise kulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis. Liiatigi on Tartu linn piisavalt väike ja hääletuperiood küllalt pikk, et jõuda raekojas ära käia.

K: Kellest koosnevad arutelugrupid?
V: Arutelugruppides on nii ideede esitajad kui ka oma ala eksperdid. Eksperdiks võib olla linnavalitsuse valdkonna spetsialist kui ka asjatundjad väljastpoolt. Arutelugrupid kutsutakse kokku siis, kui on selgunud, millised ideed on sellel aastal esitatud. 

K: Mis saab neist ideedest, mis kaasava eelarve rahastust ei saa?
V: Ülejäänud ideed on heaks täiendavaks infoallikaks linnavalitsusele selle kohta, millised on linlaste soovid ja prioriteedid. Kasvõi selles mõttes on hääletusest osavõtt väga oluline, et väljendada oma tahet ja soove. Paljud esimeste aastate ettepanekutest on ka juba linnavalitsuse tööplaanides või lausa tehtud. Mõne asja tegemiseks andiski inspiratsiooni kaasava eelarve protsess, mõne puhul saadi sellest tuge juurde. Nii rajati 2014. aastal Maaülikooli ja Supilinna vaheline kergliiklustee, mis sai alguse kaasava eelarvest. Kindlasti avaldas mõju ka kaasavasse eelarvesse tehtud kolm ettepanekut Anne kanali tualeti rajamise kohta - 2014. a suplushooaja alguseks sai seegi tehtud. 2015. aastal ehitati ka Jaamamõisa linnaossa mänguväljak ja korrastati Pauluse kalmistul asuv Vabadussõjas langenute mälestusväljak. Selliseid näiteid on veel ja veel.

Viimati muudetud 01.03.2018

Igal aastal üksikisiku tulumaksu ja muid linnale makstavaid makse makstes ei mõtle kodanik tavaliselt Tartu linna eelarvele ja selle koostamise protsessile. Ometi on just linnaeelarve see dokument, mille kaudu saab linlane teada, kuidas tema maksuraha kasutatakse.

Järgnevalt selgitame eelarve kujunemise käiku ja kodanike võimalusi selles protsessis osaleda. Läbimõeldud ja targalt koostatud eelarve on linna eduka toimimise alus, mis annab lõpptulemusena tunda igale tartlasele. Küsimustest-vastusest saab põgusalt teada ka muudest linna rahandust puudutavatest teemadest.

 

Sagedamini esitatavad küsimused

 

Mis on eelarve?

Eelarve on kindla perioodi (üldjuhul aasta) tulude ja kulude plaan. Eelarves on kirjas kõik plaanitavad tegevused ja nendeks kavandatavad rahasummad. Kui tulud on kuludest suuremad, siis öeldakse, et eelarve on ülejäägis. Kui tulud on kuludest väiksemad, siis on eelarve defitsiidis. Tulude ja kulude võrdsuse korral on eelarve tasakaalus.

 

Miks koostavad omavalitsused eelarvet?

Eelarve aitab konkreetseid tegevusi planeerida ja rahaliselt piiritleda. Linnaeelarve kinnitab volikogu ja valitsus peab vastavalt eelarve piires tegutsema, sest kõik tegevused on koos nendeks määratud summaga eelarves kirjas.  Eelarve aitab otsustada, millistesse valdkondadesse kui palju raha suunata, ning hallata omavalitsuse rahavoogusid. Eelarve aitab ka tuvastada ebaratsionaalseid kulutusi, kohanduda kiirelt ümbritseva finantskeskkonnaga (majanduskriisi saabudes suutis Tartu oma võimalused kiirelt ja adekvaatselt ümber hinnata ning vältida finantsprobleeme) ning saavutada soovitud finantseesmärke.

 

Kust tulevad linna tulud?

Suurima osa linna tuludest moodustavad maksutulud, millest lõviosa moodustab üksikisiku tulumaks. Teise suure tulugrupi moodustavad saadud toetused – siia kuuluvad nii riigieelarvest eraldatud summad kui projektide läbiviimiseks rahastajatelt saadud toetused. Lisaks teenib linn tulu veel mitmesuguste teenuste (nt tulud kultuuri- ja sotsiaalasutuste tasulistelt teenustelt; teistelt valdadelt, kus elavad lapsed käivad Tartus koolis või lasteaias; riigilõivutoimingutelt) ning varade müügist ja linnale kuuluvate pindade väljaüürimisest.

 

Milline on linnaeelarve ülesehitus?

Eelarve ülesehitus on määratud "Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses" ning Tartu Linnavolikogu 11.10.2012 määruses.
Eelarve koosneb 6 osast:
1.    põhitegevuse tulud
2.    põhitegevuse kulud
3.    investeerimistegevuse tulud
4.    investeerimistegevuse kulud
5.    finantseerimistegevus
6.    likviidsete varade muutus
Põhitegevuse all mõeldakse linna igapäevast tegevust. Need on tavapärased kulutused linna kohustuste täitmiseks – näiteks haridusasutuste ülalpidamine nõuab umbes poole maksutuludest. Suuremad summad kuluvad veel ka sotsiaal- ja kultuurivaldkonnale.
Põhitegevuse tulud on eelkõige linnale laekuvad maksud, mis võimaldavad nende kulutuste tegemist.
Investeerimistegevusest saadavad tulud on näiteks – maa ja varade müük, erinevad toetused, mis saadakse teatud projektide elluviimiseks.
Investeerimiskulud on seotud konkreetsete objektidega, nt uue koolimaja või muu hoone ehitus, tänavate rekonstrueerimine jms.
Finantseerimistegevus hõlmab olemasolevate laenude tasumist ning uute võtmist.
Likviidsete varade muutuse eelarveosa näitab linna rahareservi muutust: kui palju on aasta jooksul muutunud linna rahaline seis  ja kui suur on rahajääk eelarveaasta lõpuks.

 

Millised on linnavalitsuse ja -volikogu seadusjärgsed kohustused seoses eelarve koostamisega?

Linnavalitsus esitab volikogule kinnitamiseks eelarve eelnõu koos seletuskirjaga hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Volikogu võtab eelarve vastu enne uue eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib linnavolikogu eelarvet muuta lisaeelarve(te) vastu võtmisega.

 

Milline on eelarve menetlemise ajakava?

Eelarve koostamise ajakava kinnitatakse iga aasta 23. juuniks.
Iga allasutuse juht (koolid, lasteaiad jm asutused) koostab oma asutuse eelarve ning esitab selle struktuuriüksuse juhile (LV osakondade juhid), kes koostab struktuuriüksuse koondeelarve. Näiteks haridusosakonna juhataja koostab kogu haldusala (sh koolid, lasteaiad) koondeelarve ning esitab selle rahandusosakonnale. Haldusala koondeelarve esitamise tähtaeg on septembri keskel (täpne kuupäev otsustatakse igal aastal eelarve koostamise ajakava kinnitamisel).
Rahandusosakond valmistab ette linna kui terviku esialgse eelarve eelnõu 1. oktoobriks. Seejärel toimub eelnõu menetlemine, mille käigus peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide, linnavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna vahel.
Hiljemalt 18. novembriks esitab linnavalitsus eelarve eelnõu linnavolikogule esimeseks lugemiseks. Eelarve eelnõud arutab linnavolikogu vähemalt kahel lugemisel ja võtab selle vastu hiljemalt enne uue eelarveaasta algust.
Eelarve aruteludega kaasnevad tavaliselt teravad poliitilised vaidlused, mille käigus püütakse jõuda kõiki osapooli rahuldavate kompromissideni.

 

Miks algab eelarveaasta aasta alguses?

Eestis ühtib eelarveaasta periood kalendriaastaga, aga see ei pea niimoodi olema. Näiteks USAs algab eelarveaasta 1. oktoobril ja lõpeb 30. septembril.

 

Mis juhtub, kui tegelikud kulud või tulud on oodatust suuremad või väiksemad?

Kui selgub näiteks, et esialgselt eelarves planeeritud summad osutuvad ebatäpseteks (näiteks laekub tulusid planeeritust rohkem või vähem), siis saab ja tulebki eelarvet muuta. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.

 

Milline roll linnaeelarve kujunemises on linna arengukaval?

Arengukava on eelarve koostamise aluseks - seal on välja toodud prioriteedid, millest eelarve koostamisel juhindutakse. Arengukava on selline dokument, kus kõige laiemalt väljenduvad linlaste soovid ja tahe, sest see koostatakse tihedas koostöös erinevate huvigruppidega. Erinevatel aruteludel saavad oma ettepanekuid esitada kõik linlased.

 

Mida kujutab endast kaasav eelarve?

Kaasav eelarve tähendab, et üks osa linnaeelarvest jäetakse otseselt tartlaste otsustada. Tartus on see summa 150 000 eurot, mis on umbes üks protsent linna investeeringute eelarvest. Selle summa kasutamiseks saavad ideid esitada kõik linlased ning parema idee hääletusel võivad osaleda kõik vähemalt 16-aastased tartlased.
Kaasava eelarve eesmärgiks on tuua tartlased kokku ühiselt tegutsema ning teha teoks mõni vahva idee või investeering, mis valmistaks rõõmu võimalikult paljudele linnaelanikele. Lisaks saavad selle protsessi kaudu linlased aimu ka eelarve koostamise põhimõtetest ja keerulisest kompromisside kunstist olukorras, kus kõigeks soovituks ei jätku raha.

 

Kuidas saab tavakodanik lisaks kaasavale eelarvele kaasa rääkida eelarve koostamisel?

Tartu linna juhtimine on avatud ja kodanikel on kindlasti võimalik suhelda ka linnavolinike, linnavalitsuse liikmete ning ametnikega kogu aeg. See annab ka võimaluse oma ideede ja ettepanekute tegemiseks jooksvalt ning heade ja teostatavate ettepanekutega tuleb ikka arvestada ja võimalusel leiavad need ka tee eelarvearuteludesse. Ka arengukavade arutelude kaudu jõuavad linnakodanike mõtted eelarvesse.

 

Millised varad on Tartu linnal?

Tartu linnal on põhivarasid ligi 260 miljoni euro väärtuses, millest enamuse moodustavad hooned ja rajatised (nt koolid, lasteaiad jmt). Aktsiaid ja osalusi on linnal üle 30 miljoni euro.

 

Kas linnal on võlgu ja kui palju on Tartu linnal võimalik laenu võtta?

Tartu linnal on laenu 59 miljonit eurot. See moodustab linna põhitegevuse tuludest 47%. Lubatud laenukohustuste maksimaalseks määraks on lihtsustatult 60% põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt).

 

Kas linn saab kehtestada kohalikke makse ja kui saab, siis millised maksud on Tartu kehtestanud?

Kohalike maksude seaduse alusel saab omavalitsus kehtestada järgmiseid makse: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Tartu linnas on kehtestatud 3 kohalikku maksu: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu.

 

 

Foto: Juhan Voolaid
Foto: Juhan Voolaid

Viimati muudetud 25.04.2018

Ideede elluviimine

2013

140 000 euro eest osteti heli-, valgus-, kino- ja lavatehnikat Laia tänava kultuurikvartalis asuvatele kultuuriasutustele (Tartu Uus teater, Genialistide klubi, Tartu Elektriteater, kogukonnaõu Uus Õu). Idee viidi ellu 2014. aasta jooksul.

2014

  • Madalaks tehti 47 ülekäigukohta, et mugavam oleks liigelda nii jalgratta, lapsevankri kui ka ratastooliga. Idee viidi ellu 2015. aastal.
  • Rajati turvaline kaldapiire Emajõe äärde Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele osale. Idee viidi ellu 2015. aastal.

2015

  • Multifunktsionaalse spordi- ja kultuurihalli Arena eskiisprojektid valmisid 2017. aasta alguseks. Täpsemalt loe siit.
  • Elleri kooli istumisala ehitamine Toomemäe nõlvale jäi tegemata, kuna projekt osutus lõpuks tunduvalt kallimaks.

2016

  • Aparaaditehase taskupark avati pidulikult 16. juunil 2017. Loe lähemalt.
  • Ajaloolise ratsatalli katuse remont algas 4. aprillil 2017 ja sai valmis suvel 2017.

2017

  • Liikumisrajad Emajõe kaldal ja Tähtvere dendropargis. Viiakse ellu 2018.
  • Liikuma kutsuv hoov (Mart Reiniku kooli siseõu). Viiakse ellu 2018.

Kaasava eelarve senised võiduideed

11.09.2016

Viimati muudetud 16.01.2018

Kaasava eelarve statistikat

  Esitatud ideede arv Ideede arv hääletusel Hääletajate arv* Häälte arv**
2013 158 74 2645 (3,3%) 2645
2014 92 25 1938 (2,4%) 4029
2015 57 24 3772 (4,7%) 6929
2016 87 25 4178 (5,2%) 8211
2017 56 20 4635 (5,8%) 9090
2018        

* - Sulgudes on toodud protsent, kui suur on hääleusel osalenud tartlaste arv kõigist hääleõiguslikest tartlastest (see on u 80 000 üle 16 aasta vanust tartlast).
** - Alates 2014. aastast oli kõigil hääletajatel kuni 3 häält. Keskmiselt kasutatakse ühel hääletusel 2 häält.

 

Vaata veel

Täpsem statistika kaasava eelarve kohta aastatel 2013-2017

Viimati muudetud 07.03.2018

Kiirlingid