Linna juhtimine 2018

2018. aastal jätkas Tartus tööd linnavolikogu üheksas koosseis, mis valiti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel 15. oktoobril 2017.

Volikogus olid viie erakonna ja kahe valimisliidu esindajad: Reformierakond (20 kohta), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8 kohta), Keskerakond (7 kohta), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (6 kohta) ning Erakond Isamaa (3 kohta), valimisliit Tartu Heaks (3 kohta) ja valimisliit Tartu Eest (2 kohta). Koalitsiooni moodustasid Reformierakond ja Keskerakond, koostööprotokoll sõlmiti valimisliiduga Tartu Eest.

Linnavolikogu esimees oli Aadu Must (Keskerakond), aseesimees Ene Ergma (Reformierakond).

Volikogus oli neli fraktsiooni. Kuna fraktsiooni suuruse alampiiriks on linna põhimääruses seatud viis liiget, ei olnud fraktsiooni Erakonna Isamaa ning valimisliitude esindajatel.

Volikogus töötas kaheksa alatist komisjoni: arengu- ja planeerimiskomisjon, hariduskomisjon, kultuurikomisjon, linnavarakomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon, sotsiaalkomisjon.

Volikogus oli kaks ajutist komisjoni: põhimääruskomisjon, kes töötas aprilliks 2018 välja Tartu linna uue põhimääruse, ning puidurafineerimistehase eriplaneeringu teemakomisjon, mille tegevus lõpetati detsembris 2018 pärast vabariigi valitsuse otsust eriplaneering lõpetada.

2018. aastal toimus 14 volikogu istungit. Vastu võeti 44 määrust ja 106 otsust. 23 otsust olid seotud volikogu ja linnavalitsuse töökorraldusega, 19 riigihangetega, 18 planeeringutega ning 8 projektides osalemisega.

Linnavalitsus pidas 2018. aastal 83 istungit, neist 10 elektroonilist, võttis vastu 27 määrust ja 1457 korraldust.

30. augustil 2018 astus senine sotsiaalala abilinnapea Tiia Teppan ametikohalt tagasi ja volikogu kinnitas sotsiaalvaldkonna uueks abilinnapeaks Mihkel Leesi.

Tartu asus taas üldplaneeringut tegema. Kuigi Tartu linn kehtestas üldplaneeringu alles 2017. aasta septembris, tuli vahepeal toimunud haldusreformi ja Tähtvere valla linnaga liitumise tõttu planeerimisprotsessiga taas otsast alustada. Uue üldplaneeringu peamine ülesanne on siduda linnaga Tähtvere ala, kuid täpsustusi vajavad ka mitmed muud teemad ning kõik üldplaneeringu osad on aruteludeks avatud. Uus üldplaneering peaks saama kehtestamisvalmiks 2021. aasta sügisel.

Volikogu kiitis heaks Tartu linna uue põhimääruse, mille tegemise nõude püstitas seadus kõigile haldusreformi tulemustest puudutatud omavalitsustele. Linna põhimääruses on reguleeritud volikogu ja komisjonide töökord, isikuvalimiste korraldamine, volikogu istungi ettevalmistamine ja läbiviimine, linnavalitsuse moodustamine, Tartu linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste moodustamine, arengudokumentide ja eelarve koostamise üldised põhimõtted ja muud teemad.

Volikogu kinnitas ka Tartu linna tunnustusavalduste uue korra. Olulisema muudatusena tõstis volikogu vanaduspensioniikka jõudnud aukodanikele igakuiselt makstava summa suurust 128 eurolt 200 eurole. Uuest korrast on välja jäänud aunimetuste postuumselt andmine, samuti ei reguleerita enam volikogu määruse tasemel au- ja tänukirjade andmist.

Tartu järgmise nelja aasta  eelarvestrateegia kinnitati oktoobris. Eelarvestrateegia alusel on prioriteediks endiselt haridus: kavandatakse haridustöötajate palgatõusu ning jätkatakse koolimajade remondiplaani elluviimist. Majandusvaldkonnas on plaanis koos maanteeametiga Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus, Riia tänavat ületava kergliiklussilla ja raudteealuse tunneli rajamine, mitmete tänavate rekonstrueerimine, kergliiklusteede ehitamine ja rattaringluse käivitamine. Sotsiaalvaldkonna prioriteet on hooldusteenuste laiendamine ning sotsiaaltöötajate palgatõus. Kavas on Maarja peremajade, üldhooldekodude, kahe sotsiaalüürimaja ning koostöös erasektoriga ka esmatasandi tervisekeskuste rajamine. Senisest rohkem on lähiaastail fookuses kultuur, eelkõige seoses Tartu linna kandideerimisega 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile.

Tartu linna 2018. aasta eelarve kinnitas volikogu 2017. aasta lõpus. 174 688 708 euro suuruse eelarve keskmes oli tartlastele parema elukeskkonna loomine, haridus, kultuuri väärtustamine ja tegevused 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli nimel, targa linna arendused, Tartu tuntuse suurendamine ning Tähtvere integreerimine. Aasta jooksul kinnitati ka kaks lisaeelarvet: esimese lisaeelarve suurus oli 12,8 miljonit eurot, teine lisaeelarve oli 5,9 miljonit eurot. Lisaraha suunati peamiselt haridusse ja linnamajandusse. 2018. aasta lõpuks kinnitas volikogu ka järgmise, 2019. aasta eelarve kogumahuga 192 138 777 eurot.

Volikogu otsustas tõsta maamaksu suurust ja kehtestas 2019. aastal maamaksumääraks kaks protsenti maa maksustamishinnast. Aastatel 2002–2018 oli maksumäär Tartu linnas üks protsent, mis oli kõige madalam määr Eesti omavalitsuste hulgas. Maksu tõsteti, kuna 2019. aastast arvestab riik tasandusfondist raha eraldamisel maamaksulaekumist seadusega lubatud maksimaalses määras. Senised maksuvabastused jäid kehtima.

Tartu jätkas kaasava eelarve korraldamist. Tartlased esitasid 57 ideed, mille üle arutlesid nii eksperdid kui ka ideede autorid. Oktoobris toimunud hääletusele jõudis 25 ideed. Hääletusel tehti senine hääletusrekord – osales 5291 tartlast (6,6% hääleõiguslikest tartlastest), kes andsid 10 318 häält. Rahva tahtel osutusid võitjateks ideed „Tartu Kesklinna Kooli liikuma kutsuv õueala“ (1202 häält) ja „Annelinna spordiväljaku renoveerimine" (1053 häält). Eelmise aasta võiduideedest viidi aasta lõpuks ellu idee „Liikumisrajad Emajõe kaldal ja Tähtvere dendropargis“. Teise idee (Mart Reiniku kooli õueala korrastamine) elluviimine lükkus 2019. aastasse.

Tartu linnas on traditsioon küsida iga viie aasta järel linlaste arvamust erinevate linnaelu valdkondade kohta, et saada ülevaade, milliste valdkondade arendamisele järgnevatel aastatel rohkem tähelepanu pöörata. Kui viis aastat tagasi toimunud küsitluse tulemused näitasid, et Tartu kui elukohaga oli rahul 92 protsenti elanikkonnast, siis 2018. aastal tehtud uuring „Tartu ja tartlased 2018“ näitab rahulolu tõusu: oma linnaga on rahul 96 protsenti tartlastest.

Tartu koostas linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019–2023. Tegevuskava eesmärk on vähendada keskkonnamürast tingitud kahjulikke mõjusid (ja mürahäiringut) eelkõige seal, kus müra mõju ning mürast mõjutatud inimeste arv on suur. Samuti alustati Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kava koostamist.

Üks 2018. aasta kõige enam kõneainet pakkunud küsimus oli seotud ettevõtte Est-For Invest plaaniga ehitada Tartu lähedale Emajõe äärde puidurafineerimistehas. Selle plaani elluviimiseks  algatas Vabariigi Valitsus 2017. aasta kevadel riigi eriplaneeringu.

Pöördeliseks aastaks tehase rajamise ettevalmistamisel oli 2018. aasta, kui Tartu linnavolikogu, linnavalitsus ja tuhanded tartlased avaldasid selgelt oma vastuseisu suurtehasele, kuna sellega kaasneks keskkonnaoht Emajõele ja Peipsi järvele.

7. märtsil arutas Tartu Linnavolikogu erakorralisel istungil linnale olulise teemana planeeritava puidurafineerimistehasega seotud küsimusi. Ligi seitse tundi kestnud istungil kuulati ära tehase rajamist planeerinud ettevõtjad, erinevate seisukohtadega teadlased, teemaga seotud ministrid ning Tartu linnajuhid. Volikogu võttis istungil vastu avalduse, milles nõudis riigi eriplaneeringu koostamise menetluse lõpetamist.

Linnavalitsus vaidlustas Vabariigi Valitsuse korralduse, millega algatati riigi eriplaneering tehase rajamiseks, ka kohtus, kuid sisulise vaidluseni selles kohtuasjas ei jõutudki, sest Vabariigi Valitsus otsustas enne eriplaneeringu koostamise lõpetada. Lisaks esitati Riigikohtule taotlus kontrollida planeerimisseaduse sätete, mis käsitlevad riigi eriplaneeringu koostamist ja finantseerimist, põhiseaduspärasust. Riigikohus leidis kokkuvõtlikult, et kuigi planeerimisseaduse vaidlustatud sätted  pole ei normitehniliselt ega keeleliselt õnnestunud, planeerimisseaduses vastuolu põhiseadusega pole, sest seaduse sätteid on  võimalik mõistlikul viisil tõlgendada. Riigikohus osundas oma otsuses samadele probleemidele, millele ka linnavalitsus Vabariigi Valitsusega vaidlemisel tugines ja me saime seeläbi kinnituse oma seisukohale, et Vabariigi Valitsus eksis eriplaneeringu algatamisel planeerimisseaduse sätete vastu.

Puidurafineerimistehase rajamise plaan põhjustas ka mitmeid kodanikuliikumisi. Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ning aktiivsed linnakodanikud moodustasid Tartu apelli töörühma, mis juhtis ühiskonna tähelepanu kavandatava tselluloositehasega seotud riskidele ja ohtudele. Töörühm  koostas probleemidele tähelepanu juhtimiseks kaks apelli, mille toetuseks koguti üle 18 000 allkirja. 19. mail toimus Tartus Emajõe ääres tselluloositehase vastane meeleavaldus nimega „Emajõe kett“, milles osales tuhandeid inimesi. Samaaegselt toimusid väiksemad meeleavaldused ka Vorbusel, Kärknas ja mujal Tartu lähikonnas.

8. novembril 2018 lõpetas Vabariigi Valitsus ülekaaluka avaliku huvi tõttu riigi eriplaneeringu puidurafineerimistehase rajamiseks.

Aasta lõpus valisid tartlased Tartu Linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil „Tartu aasta tegu 2018“ aasta tähtsaimaks teoks Tartu apelli, Emajõe keti ja teiste kodanikualgatuste tegevuse, mis aitas kaasa puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamisele.

Tartu kandideerib 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile ning jõudis 2018. aasta oktoobris konkursi finaali. Lõppvooru jõudmiseks koostas Tartu 2024 kandidatuurimeeskond spetsiaalse eelvooru taotluse ehk kandidatuuriraamatu. Taotlust esitles rahvusvahelisele žüriile kümnest kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevast tartlasest koosnenud esitlusmeeskond.

Finaalipääsu taganud 60-leheküljeline kandidatuuriraamat valmis enam kui 350 kohtumise põhjal ning sellesse panustas aega, energiat ja loomingulisust üle 600 inimese. Kandidatuuriraamatu heaks koguti ideid avalikel ideekorjetel nii linnarahva kui ka kultuurikorraldajate seas, samuti erinevatel ümarlaudadel ja fookusaruteludel. Taotlus sisaldas lisaks kultuuriprogrammi kavandile ka Euroopa kultuuripealinna eelarve-, turundus- ja juhtimisstrateegiaid aastateks 2020–2024.

2018. aastal valmis ka kultuuristrateegia aastani 2030.  Euroopa kultuuripealinnaks pürgiva Tartu visioon on olla avatud, julge ja sõbralik kultuurilinn. Kultuuristrateegia nägemuses on Tartu linn, kus kultuur on heaolu looja ja arengu eestvedaja. Tartus on 2030. aastal mitmekesine haridus-, teadus- ja kultuurielu ning palju rahvusvahelise kõlapinnaga sündmusi. Loomemajandusel on suur osakaal linna majanduselus, seda toetavad haridus- ja kultuurivõrgustikud. Tähtis on kogukonnatunne ning side looduse ja kultuurimäluga.

UNESCO kirjanduslinnana valis Tartu oma teiseks linnakirjanikuks Mika Keräneni, kellele anti aasta alguses Tartu raekoja saalis üle linnakirjaniku stipendium. Aastane Tartu linnakirjaniku stipendium antakse välja ilukirjanduse või publitsistikaga tegelevale kirjanikule, kes elavdab Tartu kirjanduselu ja aitab kujundada linna mainet rahvusvaheliselt tuntud kirjandussõbraliku linnana.  Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitali koostöös välja antava stipendiumi saamiseks esitati viis taotlust. 2018. aastal oli stipendiumi suurus 11 280 eurot. Esimene linnakirjanik oli 2017. aastal Kristiina Ehin.

Volikogu 2018. aastal tehtud otsusel said Tartu noored oma esinduskogu – Tartu Linna Noortevolikogu, mille esimesed valimised toimuvad 2019. aasta jaanuaris. Püsivalt töötava demokraatlikult valitud noortevolikogu eesmärk on arutada Tartu linna noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta volikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid.

Maikuust hakkas tegutsema Tartu Noorsootöö Keskus, mille ülesandeks on innustava ja uuendusliku noorsootöö keskkonna loomine Tartu linna noortele. Keskus loodi kolme senitegutsenud noortekeskuse baasil: Anne Noortekeskus, Lille Noortekeskus ja Ilmatsalu Noortekeskus.

Traditsiooniliselt avatakse Tartus iga aasta lastekaitsepäeval uus mänguväljak. 2018. aasta 1. juunil avati mänguväljak Jaamamõisa linnaosas Lääne tn 11a kinnistul. Jaamamõisa uuel mänguväljakul kujundati lastele mänguline ja põnev väliala, kus tegevust jagub erinevas vanuses lastele. Ala planeerimisel arvestati ka ümbruskonna rahva soovide ja ettepanekutega.

Uuendati ka Sõpruse ringi amortiseerunud mänguväljak, kuhu rajati kaasaegne kiigeväljak, ning Toomemäe nõlval asuv spordiväljak.

Tartu jätkas ka koerte jalutusväljakute rajamist. Linna kolmas jalutusväljak tuli Mõisavahe tänavale Annelinna. Esimene Tartu koerte jalutusväljak avati 2016. aastal Anne kanali ja Emajõe vahelisel rohealal ning teine 2017. aastal Tähtvere pargis.

Juba 2017. aasta lõpus avati liikluseks Tartu idapoolse ümbersõidu kolmas ehitusala, kuid viimane lihv anti sellele valmimistähtajaks, 2018. aasta suveks. See on 1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega. Valminud teelõik ühendab omavahel kaks riigimaanteed ja vähendab sellega linnasisest transiitliiklust.

2018. aastal tehti linnas ka mitmeid muid suuri teetöid. Võru tänaval rajati sadamaraudtee ja Riia tänava vahelisel lõigul sademeveekanalisatsioon ja pandi uus tänavakate. Tehase tänaval rajati Võru ja Tähe tänava vahelisele lõigule sademeveekanalisatsioon, ehitati uus tänavakate ning Tähe tänavast Kesk tänavani ehitati jalg- ja jalgrattateed. Ihastes rekonstrueeriti Kasesalu tänav Hipodroomi ja Pääsusilma vahelises lõigus. Samast lõigust alustati kergliiklustee ehitamist kuni Lammi teeni, mis seob uue kergliiklustee olemasolevatega ühtseks tervikuks. Ropka tööstuspargis ehitati koos tehnovõrkudega välja umbes 300 meetri pikkune Kaupmehe tänava lõik. Uue katte sai ka Narva maantee alates Puiestee tänavast kuni linna piirini ning seoses Tartu Ülikooli õppehoone Delta ehitusega tehti tehnovõrkude ehitustöid ja uuendati teekatet Fortuuna ja Mäe tänava vahelises lõigus. Seoses Maarja peremajade ehitamisega Ujula ja Jaamamõisa tänavale ehitati välja ka juurdepääsuteed nende majade juurde.

Tartu sai ka terve rea uusi tänavanimesid.  Kesklinnas Toomemäel asuvale tänavale anti kauaaegse sõpruslinna auks Uppsala tänava nimi. Veerikul anti kahele Ravila tänava harule nimeks Saalungi tänav ja Vinkli tänav. Ropka tööstuse, Ihaste ja Annelinna linnaosa läbivale teele Turu tänavast kuni linnapiirini kulgevas lõigus anti nimeks Idaringtee. Tartu idapoolse ringtee lõik oli seni ametliku nimeta, kuid mitteametlikult on Idaringtee nimi juba pikka aega kasutusel olnud. Jaamamõisa linnaosas Rõõmu tee 10 planeeringu alusel rajatavatele tänavatele sai nimeks Varre tänav ja Juure tänav. Nimed anti ka kolmele Ropka tööstuse linnaosas asuvale tänavale: Turu põik, Selli tänav ja Meisli tänav.

2018. aasta kevadel sai viimase lihvi uuendatud Pirogovi plats. Platsil uuendati kõnniteed, platsid, trepid ja tugimüürid ning ehitati sajuveekanalisatsioon. Rajati pargivalgustus ning paigaldati uued  pingid ja prügikastid. Plats sai juurde uut kõrghaljastust, püsikute ja põõsaste istutusalasid ning taastati ka roosipeenar. Tööde käigus looditi sirgeks platsil asuva Pirogovi monumendi vundament ning korrastati Tähetorni juurde viivate treppide mademed. Lisaks paigaldati suve lõpus Pirogovi platsile statsionaarne tualett.

Tartu linn ehitab viis kümnekohalist Maarja peremaja, kus elamine annab intellektipuudega inimestele hea võimaluse harjutada iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist. Kõik peremajad on keskmiselt 300-ruutmeetrise üldpinnaga ja kokku saab sinna uue elukoha 50 inimest. Jaamamõisa 22 ja 22a kruntidele pandi nurgakivi oktoobris ning sarikapidu peeti detsembris. Ujula tänav 65 ja 67 kruntidele kerkivatele peremajadele pandi nurgakivi detsembris. Lisaks rekonstrueeriti peremajaks ka Tammelinna ostetud eramu aadressil Kure 10, kus sarikapidu peeti oktoobri lõpul. Kõik peremajad valmivad 2019. aasta suveks.

Tartu osaleb kogu Euroopas ainulaadses suurprojektis SmartEnCity, mille raames kujundatakse 50-60ndatel ehitatud kortermajade piirkonnast energiasäästlik ja tarkadel lahendustel toimiv nutikas linnaosa. Projektiga on liitunud üle 20 korteriühistu, kellest pooled alustasid 2018. aastal oma elamute rekonstrueerimisega. Kahe korterelamu rekonstrueerimisel jõuti 2018. aasta sügiseks juba lõppjärku ja elamute fassaadidele maaliti mastaapsed kunstiteosed. Kunstiteosed hakkavad kaunistama kõiki projektiga liitunud ja nutikaks rekonstrueeritud maju. Tartu kesklinna paigaldati 2018. aastal projekti raames viis uudset elektriautode kiirlaadijat.

Augustis avati pidulikult Lydia Koidulale ja Johann Voldemar Jannsenile pühendatud mälestusväljak Kaarsilla lähistel. Koidula ja Jannseni skulptuurid ning neid ümbritsev väljak moodustavad maastikuarhitektuurse ja skulpturaalse terviku. Skulptuuride autorid on kujutanud Koidulat lapsena ja Jannsenit noore mehena. Ülejõe pargialale kujundatud atraktiivse väljaku keskel on valguspuu, mille ümber on pingid, kaldapoolselt osalt viib trepp alla Emajõe äärde.

Linna osalusel korraldati ka mitmeid idee- ja arhitektuurikonkursse. Marja tänava kergliiklussilla rajamiseks korraldatud arhitektuurivõistlusele saabus 18 ideekavandit. Konkursi võitis Andres Lember tööga „Õhtukaar“.  Konkursiga soovis linn leida parimat arhitektuurset ja insenertehnilist lahendust kergliiklussillale, mis suundub Supilinna Marja tänava sihilt üle jõe asuvale Lubja tänavale ühendades Supilinna Ujula-Kvissentali asumiga.

Koostöös Giga Investeeringud OÜ-ga korraldatud Katlamaja kvartali avaliku planeeringuvõistluse võitis töö märgusõnaga „Lõpused“, mille autorid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Sander Paling ja Heleriin Vaher OÜ-st Arhitekt Must. Žürii tõstis esile võidutöö detailselt läbimõeldud terviklikku lahendust. Võistlusele laekus 10 tööd.

Samuti koostöös Giga Investeeringud OÜ-ga toimus Sadama kvartali põhjapoolse osa planeeringuvõistlus, mille võitis töö nimega „Puu tänav“ (autorid on Urmo Mets, Kristiina Aasvee, Grete Veskiväli, Kaur Talpsep, Mari Renno, Allan Pilter, Lisette Tiirik Kauss Arhitektuur OÜ-st). Võistlusele laekus 12 tööd. Võidutöö puhul hinnati kõrgelt Tartu kesklinna konteksti arvestamist, turu paiknemist ja uue kvaliteetse jalakäijate ruumi loomist. Võidutöö taastas jalakäijate alana ka ajaloolise Puu tänava.

Suvel kuulutas linn välja ka konkursi Kaarsilla heliteoste leidmiseks. Konkursile laekus kõiki ootusi ületav arv töid – 57 heliteost. Konkursi žürii valis nende hulgast viis tööd, mis hakkavad Kaarsillal erinevatel aegadel ning erinevates variatsioonides kõlama. Konkursi preemiafond 15 000 eurot jagati võrdselt kõigi võidutööde vahel.

Tartul on kavas uuendada kogu linna viidasüsteemi, et  linna huviväärsused oleksid paremini märgatavad ja linnas liikleja leiaks kiiresti üles kõik vajaliku. Töö esimeses faasis 2017. aastal analüüsiti linnas liikujaid, nende teekondi ja sihtkohti ning kaardistati võimalused ja vajadused. Seejärel kuulutati välja viidasüsteemi disainikonkurss, kus osutus võitjaks Disainiosakond OÜ lahendus. Žürii hinnangul eristus võidutöö terviklikkuse ja põhjalikkusega. Võitjad alustasid žürii ja linnavalitsuse täpsustavate juhiste järgi viitade lõplikku kujundamist ja projekteerimist. Esimesi prototüüpe loodetakse linnaruumis näha 2019. aastal.

Esmakordselt said tartlased osaleda Tartu parimate ehitiste valimisel. Konkursil hinnati kõiki 2017. aastal Tartu linnas kasutusloa saanud hooneid. Hindamiskomisjoni valitud ehitised pandi Tartu linna kodulehel rahvahääletusele, kus selgitati välja rahva lemmik. Rahvahääletuse võitis Veski tn 6 restaureeritud hoone, kelle poolt hääletas 18 protsenti vastanuist.

Tartu jätkas rattaringluse projekti elluviimist. 2018. aastal korraldati riigihange töövõtja leidmiseks, kes tarniks linnale jalgrattad, dokid, infotulbad ja tarkvaralise lahenduse. Riigihankele esitasid pakkumuse neli ettevõtet. Aprillis käisid kolm ettevõtet Tartus oma rattaid tutvustamas. Hankel tunnistati edukaks Kanada ettevõtte Bewegen Technologies Inc pakkumus. Tartu rattaringlus koosneb 510 elektrirattast ja 240 tavajalgrattast ning üle linna rajatavast 69 rattaparklast. Tegemist on Eestis esimese kogu linna hõlmava rattaringlusega, mis plaanitakse avada juunis 2019. Rattaringlussüsteemi rajamist rahastatakse linna eelarvest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja projektist SmartEnCity.

2018. aastal alustas linn ettevalmistusi liinivõrgu muudatuste tegemiseks. Uuele liinivõrgule on kavas üle minna 1. juulist 2019. Mugavama ja reaalsel vajadusel põhineva ühistranspordi liinivõrgu loomiseks modelleerisid Soome ettevõte WSP Finland OY ja Tartu ettevõte Positium ühistranspordi uue liinivõrgu, kasutades selleks erinevaid andmestikke. Bussikaardi valideerimisandmete põhjal hinnati reaalset bussiliinide kasutatavust, linlastelt kogutud tagaside põhjal kaardistati olemasolevate linnaliinide tugevused ja vajakajäämised ning mobiilpositsioneerimise andmete alusel vaadeldi Tartu ning lähipiirkonna elu- ja töökohtade paiknemist. Uue liinivõrgu ettepanek nägi ette senisest üle poole vähem bussiliine, mis on aga omavahel paremini ühendatud ja võimaldavad sagedasemaid väljumisintervalle. Seniste ringliinide asemel on kavas luua samal marsruudil edasi-tagasi kulgevad pendelliinid. Uus liinivõrk võimaldab märkimisväärselt parandada paljukritiseeritud olukorda, kus sarnaseid marsruute teenindavad bussid saabuvad peatusesse samaaegselt. Sügisel toimusid linnaosades rahvarohked avalikud arutelud, kus esitati hulgaliselt parandusettepanekuid. Kaasa rääkida sai ka kodulehel oleva kaardirakenduse abil. Uue liinivõrgu lõppversiooni koostamisel võetakse oluliselt arvesse linlaste ettepanekuid.

Olulised muudatused toimusid Tartu lennuliikluses. Tartu Linnavalitsus ja Finnair jõudsid kokkuleppele lennugraafiku muudatustes, mille tulemusena hakkas aprilli lõpust kehtima Finnairi uus sõiduplaan, mis võimaldab Tartust Helsingisse lennata varahommikul ja Helsingist Tartusse hilisõhtul. Sellega avardusid Tartust lendajate lennuvõimalused tunduvalt, sest varahommikul Helsingisse saabudes jõutakse esimesse jätkulendude lainesse ja kõik peamised sihtkohad Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas on lõunaeestlastele paremini kättesaadavad. Pikalt oodatud graafikumuudatusele aitas kaasa eelmisel sügisel linnavalitsuse väljakuulutatud Tartu lennuliikluse arendusmeede. Muudetud graafikul baseeruvat lennuühendust toetatakse Tartu linna eelarvest.

Muutunud lennugraafiku tõttu lõpetas töö senine eraalustel tegutsenud lennujaamabuss ning linn hakkas otsima võimalusi bussiühenduse taastamiseks. Oktoobris hakkaski Tartu lennujaama ja linna vahel sõitma tasuta ekspressbuss.

Tartu linna eelarvestrateegia näeb ette kõigi Tartu koolihoonete korrastamise. 2018. aastal uuendati Tartu Kesklinna kooli 1912. aastal ehitatud hoone välisfassaad ja 1960ndatel valminud juurdeehitusele lisandus uus korrus. Uued klassiruumid ja õpetajate tuba ehitati seni kasutuseta olnud katusekorrusele. Ruumid on kujundatud kaasaegse avatud õppemaastiku põhimõttel. Tänu uutele klassiruumidele oli võimalik Kesklinna koolis kaotada õhtune vahetus. Tartu Forseliuse koolis rekonstrueeriti seitse klassiruumi, esimese korruse koridor ja peasissepääsu fuajee. Tamme kooli ehitati tänapäevane ventilatsioon, vahetati keskküte ning remonditi klassiruume ja garderoobe.

Tartu Raatuse kooli õpilased ja õpetajad alustasid uut õppeaastat Eesti moodsaima õpikeskkonnaga koolihoones. Põhjalikult renoveeritud koolimaja avati 1. septembril. Raatuse koolihoonest jäid rekonstrueerimise käigus alles vaid karkass ja välisseinad. Kolmandale ja neljandale korrusele rajati tänapäevased avatud õppemaastikuga kooliruumid, mille suurusi on võimalik muuta voldikseinte abil. Aula laiendusena ehitati välja uus 75-kohaline auditoorium ning hoone vahekorpusele umbes 200 ruutmeetri suurune juurdeehitus, kus on avar aatrium. Kogu kool sai uue sisustuse ning kaasaegse IT-tehnika. Kooli territooriumile rajati kunstmurukattega jalgpalliväljak, palliplatsid, jooksurada ja muud spordirajatised.

Suve lõpus alustati põhjalikku uuenduskuuri ka Variku koolis, mis avab uksed 2019. aastal.

Volikogu otsusel on alates 2018. aastast õpetaja elutöö auhind 10 000 eurot, seni oli see 5000 eurot. Õpetaja elutöö auhind on linna antav preemia Tartu linnas tegutseva kooli õpetajale eesmärgiga väärtustada ja tunnustada teda aastatepikkuse tulemusliku ja silmapaistva töö eest.

Linnavolikogu otsusel said Tartu aukodaniku tiitli  kirjandusteadlane Rutt Hinrikus, kauaaegne Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets ja lasteneuroloog Tiina Talvik. Teenetemärgi Tartu Täht pälvisid Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi, Maarja Küla asutaja Jaan Kallas, ehitusettevõtja Alar Kroodo ja kunstiteadlane Tiiu Talvistu.

Tartu linna medali said 2018. aastal linnavalitsuse otsusel Naerumaa lasteaia direktor Aili Michelson, Tartu Veevärgi võrguosakonna juhataja Maria Rõõmusoks, aktsiaselts TREF juhatuse liige Andres Gailit, IT-ettevõtja Rein Lemberpuu ning muusikapedagoog ja koorijuht Riho Leppoja.

Esmakordselt selgitati Tartus hea teeninduse kuu raames välja linna parimad bussijuhid. Ettepanekuid said teha kõik linlased. Tublisid bussijuhte tunnustas linnapea  tänukirjade ja auhindadega.

Ka välissuhete osas oli Tartule väga aktiivne ja töine aasta. Jaanuaris külastas Tartut Gruusia omavalitsuste esindajate delegatsioon, kuhu kuulus ka partnerlinna Kutaisi esindus, et vahetada kogemusi innovatsiooni, targa linna ja elanike kaasamise teemadel.

Veebruaris tähistasid sõpruslinnad Tampere ja Turu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva rohkearvuliste üritustega, kuhu olid kutsutud ka Tartu linna esindajad. Tartu aumärkide kavalerid Tamperest, Turust ja Hämeenlinnast olid palutud osa saama Eesti Vabariigi juubeliüritustest Tartus. Samal kuul tähistas oma 100. aastapäeva ka Leedu, mille tähistamisel osales ka Tartu linna esindus.

Mais võõrustas Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse kutsel Euroopa kultuuripealinnade projektide esindajaid Turust, Umeåst ja Bodøst, et vahetada kogemusi ja arutada võimalusi koostööks.

Samal kuul külastas Türgi partnerlinna Gaziantepi esindus Tartut, et tutvuda linna arendusprojektidega ja arutada koostöövõimalusi kultuurivaldkonnas. Tüüringi liidumaa parlamendi majandus- ja teaduskomisjoni delegatsioon käis Tartus, et kuulda siinseid kogemusi e-valitsemise ja innovatiivse ettevõtluse valdkonnas.

Juunis külastasid arhitektuuri ja ehituse ning linnavarade osakonna esindajad sõpruslinna Turut, et kohtuda oma kolleegidega ja rääkida olulisematest arenguprojektidest.

Juunis toimus ka tudengifestival Gaudeamus, millega tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ja millest võtsid aukülalistena osa Gruusia, Islandi, Läti, Poola ja Soome riigipead. Kutsutud olid ka sõpruslinnade esindajad Riiast ja Kaunasest.

Tartu delegatsioon osales 38. rahvusvahelistel hansapäevadel Rostockis.

Juulis külastasid linnajuhid ja Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond 2018. aasta Euroopa kultuuripealinna Leuwardenit Hollandis, et vahetada kogemusi ja arutada  koostööd. Tartu esindus osales Pihkva linna päeva tähistamisel. Tartu noorsportlaste delegatsioon võttis edukalt osa rahvusvahelistest laste mängudest Jeruusalemmas.

Augustis külastas Tartut Tansaania Ühendvabariigi delegatsioon, et kuulda Tartu targa linna projektidest ja kogemustest. Tartu esindus osales Põhjamaade sõpruslinnade kokkutuleku toimkonna kohtumisel sõpruslinnas Baerumis.

Septembris tervitas linnapea raekojas Saksamaa Alam-Saksimaa liidumaa delegatsiooni, kelle huvi oli kuulda Tartu kogemustest innovatiivse ettevõtluse valdkonnas ja külastada vastava valdkonna ettevõtteid, Tartu Ülikooli ja SPARK Demo keskust.

Läänemere Linnade Liidu säästlike linnade komisjoni kohtumisel Klaipedas osales Tartu linnamajanduse osakonna esindus. Kohtumise peateemaks oli avalik transport ja selle korraldamine.

Lüneburgi Linnavalitsuse ja Lüneburgi Saksa–Eesti seltsi arvukas delegatsioon külastas Tartut, et koos kolleegidega tähistada kahe linna koostöö 25. aastapäeva.

Oktoobris külastasid Tartut  ja kohtusid linnapea Urmas Klaasiga Erasmus Plus programmi raames Lähte Ühisgümnaasiumi külalised Šotimaalt, Saksamaalt, Itaaliast ja Soomest.

Novembris külastas Tartut Tampere Linnavalitsuse ja idufirmade esindajate delegatsioon.

Visiidi raames allkirjastati uus linnadevaheline koostööprotokoll aastateks 2019–2020, arutati kultuurialast koostööd ja tutvuti innovatiivse ettevõtlusega.

Tartu Linnavolikogu esimees Aadu Must osales Läti Vabariigi 100. aastapäeva pidustustel sõpruslinnas Riias.

Eesti 100. sünnipäeva ning Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse 100. aastapäeva tähistamiseks avati Tartus Briti pop-up-saatkond.

2018. aastal võõrustas Tartu Linnavalitsus külalisi Ameerika Ühendriikidest, Armeeniast, Austriast, Austraaliast, Bulgaariast, Gruusiast, Hiinast, Islandilt, Leedust, Lätist, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Tansaaniast ja Türgist.