Tartu tähetorni suvenäitus on pühendatud eestikeelsele taevakaardile
Tartu Ülikooli muuseumi pressiteade
4 June / Tartu tähetorni aias saab vaadata näitust „Eestlastele Eesti taevas!“, mis annab ülevaate eestikeelsete taevakaartide kujunemisest.
„Tänavusel eesti keele aastal on põhjust rääkida ka eestikeelsetest taevakaartidest ja tähtkujunimedest,“ sõnas näituse koostaja, Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Lea Leppik. „Ehkki tähistaevas on kõigile planeedi Maa elanikele ühine, on eri rahvad moodustanud tähtedest erisuguseid kujundeid ja andnud neile eri nimesid.“
Tähetorni aias avatud ajutisel näitusel saab külastaja teada, kuidas meie kõnepruugis kinnistunud tähtkujunimetused on sajandite jooksul kujunenud. Eks ole seegi üks killuke eesti teaduskeele arenguloost.
Eestikeelsed taevakaardid on olnud mõjutatud nii teaduse arengust kui ka moelainetest. Üksikud eestikeelsed tähe- ja tähtkujunimed tulevad sõnaraamatutes ette juba alates 17. sajandist. Aastal 1886 püüdis Ado Grenzstein esimesel eestikeelsel taevakaardil luua täiesti originaalset pseudomütoloogilist taevapilti, kuid suurema populaarsuse saavutas siiski Jakob Hurda uurimus tõelisest rahvaastronoomiast, mida kasutati ka 20. sajandi alguse kooliõpikute taevakaartide koostamiseks.
Kahe maailmasõja vahel välja antud kaartidel jäeti rahvaastronoomia kõrvale ja kasutati rahvusvahelisi nimetusi. 1960. aastail, kui kõik rahvapärane läks jälle moodi, kasvas ka huvi eestlaste omakultuurilise taevapildi vastu. Kunstilises vormis jäädvustati see näiteks Tõravere observatooriumi uue hoone seinapannoole. 21. sajandiks oleme jõudnud valdavalt rahvusvaheliste tähtkujunimede eestikeelsete mugandite kasutamiseni, kuid kindlalt on taevakaartidel oma kohta hoidnud ka rahvaastronoomiast pärinevad nimetused nagu Suur Vanker, Põhjanael ja Linnutee.
Näitusel olev valik 19.–21. sajandi eestikeelsetest taevakaartidest näitab sedagi, kuidas pildikeel ja edasi antava info hulk oleneb kaardi otstarbest, varieerudes teaduslikust täpsusest vaba kunstnikufantaasiani.
Näituse koostaja on Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Lea Leppik, teda nõustasid folklorist Andres Kuperjanov ning astronoomid Helle Jaaniste ja Jaak Jaaniste. Kujundaja on Maarja Roosi Tartu Ülikooli multimeedia talitusest.
Näitus „Eestlastele Eesti taevas!“ jääb Tartu tähetorni aias avatuks 30. septembrini.
Lisateave: Lea Leppik, TÜ muuseumi kuraator, [email protected], 526 1236
Last changed 04.06.2019