Text size

Line spacing

Contrast

Placeholder Placeholder
Background image
For visually impaired

News

Kultuuripealinna esimeses arendusprotsessis luuakse tugevaid meeskondi ja otsitakse vau-efekte

Tartu 2024 pressiteade

Urmas Klaas Foto: kuvatõmmis ülekandest

20 May / 15. mail algas Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kultuuri- ja haridusprogrammi esimene arendusprotsess. Enam kui kolmekümne kultuuriprojekti eestvedajad töötasid alapealkirja “Miks?” kandnud avaseminaril oma plaanitavate sündmuste peamiste eesmärkide, väärtuspakkumiste ja soovitavate mõjude kallal.

Aastapikkuse arendusprotsessi esimene seminar koosnes kahest osast. Päeva esimene pool oli sisustatud inspireerivate kõnedega ja näidetega eelnevast edukast Euroopa kultuuripealinnast. Teine osa seminarist toimus praktiliste töötubade ja loengutena.

SA Tartu 2024 nõukogu esimees, Tartu linnapea Urmas Klaas tutvustas avakõnes projektide arendajatele sihtasutuse aasta olulisemaid tegevussuundi: kultuuri- ja haridusprogrammi arendamist, Lõuna-Eesti koostöömudeli väljatöötamist ning edasise turundus- ja kommunikatsioonistrateegia väljatöötamist, et kõik hea tehtud töö jõuaks Tartu, Eesti ja Euroopa inimesteni.

Tartu 2024 loomenõukogu liige, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi professor Anneli Saro tõstis kõnes projektide arendajatele esile vajadust pidevaks muutumiseks. “Kui meile tundub, et me teeme midagi, mis tuleb hästi välja, siis võib olla väga keeruline sundida ennast edasi arenema,” osutas Saro kogenumate eestvedajate ees seisvale väljakutsele. “Tahaksin aga, et kõik arendajad küsiksid, et kas teie üritustes on vau-efekti, nii et ka vähem kultuuriteadlikud inimesed mõtleksid, et see on midagi täiesti erilist,” rõhutas professor Saro.

Samuti loomenõukogusse kuuluv Lõuna-Eesti ettevõtja Kuldar Leis ärgitas arendusprotsessi osavõtjaid moodustama enda ümber võimekaid meeskondi. “Ettevõtjana osalen korraga viies kuni kümnes eri tegevuses ja igal pool on eesmärgiks luua tugev meeskond talentidest, kes oleksid minust mingis valdkonnas targemad,” kirjeldas Leis.

Seminaril jagas oma kogemusi ka Sjoerd Bootsma, kes oli üks 2018. aasta Euroopa kultuuripealinna Leeuwarden-Fryslân programmijuhte. Ta tutvustas oma kõnes viit põhimõtet (elamuslikkus, ettevõtlikkus, keskkonnasõbralikkus, valdkondadeülesus ja seotus Euroopaga), mida pidid tegevustes väljendama Hollandis ellu viidud kultuuripealinna projektid. Esitlusele järgnenud arutelust selgus, et juba projekti arendades on oluline kaasata erinevaid gruppe, kes võivad muidu kõrvale jääda nagu erivajadustega inimesed, eakad ja noored, vähemused või pagulased, et ka elluviidav üritus kõnetaks laiemat publikut.

Seminari teises osas toimusid agentuuri Velvet strateegilise disaineri Joel Kotsjuba juhtimisel töötoad, kus arendajad mõtlesid oma projektide väärtuspakkumistest ehk vastasid kesksele küsimusele “Miks?” ning harjutasid eesmärgistamist ja mõjude hindamist.

Eriolukorra ja piirangute tõttu toimus seminar täies mahus internetis. ERMis filmitud seminari kanti üle Eestis loodud veebikeskkonnas Worksup.com, töötoad toimusid keskkonnas Zoom. Seminaril osales 60 projektiarendajat 34 projektist.

Tartu 2024 esimene kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsess viiakse läbi 2020-2021 ning sellest võtavad osa projektid, mis esindasid Tartut ja Lõuna-Eestit võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus. Projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbivad projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi. Peale esimest arendusprotsessi tulevad selle eeskujul järgmised.

Tartu nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on “Ellujäämise kunstid”. Tartu kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.

Last changed 20.05.2020