Jalgrattaparklate tüüptingimused

Hoonete ja alade planeerimisel, projekteerimisel ning rekonstrueerimisel tuleb standardi „EVS 843:2016 Linnatänavad” järgi alati ette näha ka jalgrattaparklad.

Jalgrattaparklate planeerimisel ja projekteerimisel tuleb standardi „EVS 843:2016 Linnatänavad” järgi võtta aluseks jalgrataste parkimiskohtade norm ja muud tingimused. Kui jalgrattakasutajate potentsiaalne hulk on suurem, võib Tartu linnavalitsus nõuda ka normist suuremat jalgrataste parkimiskohtade arvu.

• Esitada jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus.
• Jalgrattaparklat peab saama tulevikus laiendada.
• Projekteerimisstaadiumis tuleb esitada jalgrattaparkla täpne asendiplaan ja jalgrattahoidja detailjoonis. Allpool esitatud näidete puhul tuleb järgida peamiselt konstruktiivset lahendust ja materjalikasutust, kuid disaini võib kohandada omale sobivamaks (vt „Rattahoidja tüüplahendus 1” või „Rattahoidja tüüplahendus 2”).
• Jalgrattaraami peab saama mugavalt hoidja külge lukustada.
• Soovitav on jalgrattaparkla lahendada hoone konstruktsiooni osana (nt hoone katus ulatub ka jalgrattaparkla kohale ja rattahoidjad on ühtlasi hoone kandekonstruktsiooni osad).
• Asutuste juurde näha ette eraldi jalgrattaparklad töötajatele (soovitatavalt hoone mahus) ja külastajatele (hoone sissepääsu läheduses).
• Korterelamute puhul näha ette iga korteri kohta üks panipaik, millele pääseb õuest hästi ligi ja mis võimaldab jalgrattaid ja lapsevankreid mugavalt hoiustada. Lisaks näha korterelamute puhul ette jalgrattaparkla, kus saab jalgrattaid ajutiselt õues parkida.
• Võimalusel näha ette varjualusega jalgrattaparkla (vt „Varjualusega parkla”) ning ühe võimalusena kasutada ka jalgrattakappe (vt „Jalgrattakapp”).
• Keelatud on jalgrattahoidjad, kus saab jalgratast hoidja külge lukustada ainult esi- või tagarattaga, sest selliselt on jalgratas vargale hästi kättesaadav ja kasutuselt ebamugav (vaata „Keelatud lahendus”).

Detailjoonis

Detailjoonis