Peetri ja Ujula tänava miljööväärtusega hoonestusala vanim tänav on Staadioni tänav, mis on osa ajaloolisest Tartu-Tallinna teest. Vanem tänav on ka Ujula tänav. 1811. aasta kaardil on Ujula tänava alguses ja tagapool suured kinnistud, millel asusid üksikud majad praeguse Ujula tänava põhjapoolsel küljel. Aastaks 1880 olid olemas kõik Peetri-Ujula piirkonna tänavad. Piirkonna hoonestamisele aitas kaasa surnuaia rajamine Raadile 1773. aastal. Selles linnasüdamest kaugemal asuvas piirkonnas elas vaesem elanikkond.
Tänapäevani säilinud vanemad majad asuvad Liiva tänaval ja Puiestee tänavast põhja pool: Peetri, Kalmistu ja Risti tänaval. Majad ehitati 1880. aastatel ja 1890. aastate esimesel poolel tillukeste ühekorruseliste elamutena, millel tihti puudus tänavapoolne esiuks. Suur osa Puiestee tänavast surnuaia poole jäävaid maju on siiani säilinud ühekorruselistena. Paljude majade välisviimistlus on viimase poolesaja aasta jooksul niivõrd rikutud, et algse ilme taastamiseks tuleks kogu maja praegune välisviimistlus eemaldada ja algse koopiaga asendada. Osal majadest on muudetud ka aknaavasid.
Peetri-Ujula miljööväärtusega hoonestusala krundid on ajalooliselt (enne 1927. aastat) olnud erineva suuruse ja kujuga. Kui Ujula tänava jõepoolse külje krundid olid pikad, ulatusid jõeni ning kruntide suurus oli 1500‒3000 m², siis paljud Kalmistu ja Peetri tänava vahelised krundid olid juba 1927. aastaks keskmiselt 400‒800 m² suurused. Mujal jäi kruntide keskmine suurus 800‒2000 m² vahele. Praeguseks on krundid oluliselt muutunud, enam-vähem 1927. aasta kujul on säilinud vaid Risti ja Maarjaturu tänava krundid.
Piirkonnale on iseloomulik hoonete asumine kinnistu tänavajoonel, vahel asub peahoone tagahoovis veel teine elumaja, kuid hoovimajad ei ole Peetri-Ujula tänava miljööväärtusega hoonestusalal eriti levinud. Abihooned paiknevad kas mõne meetri kaugusel maja taga paralleelselt tänavaga või kinnistu piiril risti tänavaga. Suure tõusuga kinnistud, nagu on Ujula tänava paaritute numbritega küljel (jõest kaugem külg), on aedlinliku iseloomuga – maja asub aia sügavuses. Üksikutes kohtades (nt Staadioni tänava paaritute numbritega külg) asub peahoone 1882. aasta ehitusmääruses lubatu järgi 4,3 või rohkem meetrit tänavast eemal. Puiestee tänavast põhja poole jäävale miljööala osale on iseloomulik, et tavapäraste küljega tänavajoonel asuvate majade kõrval on palju ühekorruselisi maju, mis asuvad otsaga tänava poole.
Peetri-Ujula miljööväärtusega hoonestusala majad on tavapäraselt ühe- või kahekorruselised. Vanemad majad Liiva tänava jõepoolses otsas ja Puiestee tänavast põhja pool (Peetri, Kalmistu, Maarjaturu ja Risti tänaval) on üldjuhul kaetud rõhtlaudisega. Majad on viilkatusega, mille kalle on ühekorruselistel majadel keskmiselt 35‒45 kraadi ja kahekorruselistel majadel keskmiselt 25‒40 kraadi. Ühekorruseliste majade esiküljel on levinud uuk. 1940.‒1960. aastatel ehitatud Staadioni ja Ujula tänava majadele on iseloomulik hele krohv. Staadioni tänava majasid iseloomustab kõrge viil- või kelpkatus, mille kalle on reeglina 40‒45 kraadi. Ujula tänava aia sügavuses asuvaid maju iseloomustab kaks ristuvat viilkatuse mahtu, millest vähemalt üks on kõrge, ligi 45-kraadise kaldega.
Ajalooliselt oli kuni 1920. aastateni piirkonnale iseloomulik tänavaäärne kõrge plank või lippaed (1,5–2 m), 1930. aastate eesaiaga majade puhul madalam lippaed.
Vaata Peetri ja Ujula tänavate miljööala kaardil
Piirkonna spetsialist:
Romeo Metsallik
miljööväärtuste peaspetsialist
[email protected]
Tel 736 1250 ja 522 5816
Küüni 5, III korrus, ruum 322
E 15–18
K 8–10
