Tartu linn taotleb Riigikohtult planeerimisseaduse sätete põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist
Tartu Linnavalitsuse pressiteade
31 August / Tartu Linnavalitsus esitas linnavolikogule otsuse eelnõu, millega soovitakse pöörduda Riigikohtu poole taotlusega tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks planeerimisseaduse mitmed sätted, mis käsitlevad riigi eriplaneeringu koostamist ja finantseerimist.
Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et planeerimisseaduse § 4 lg 2', § 27 lõiked 1, 2 ja 3, § 28 lg 2 p 3 ning § 29 lg 1 p 3 on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
Linnapea Urmas Klaasi sõnul sekkutakse riigi eriplaneeringu regulatsiooniga nii selle omavalitsusüksuse enesekorraldusõigusse, kelle territooriumile riigi eriplaneeringuga ehitise rajamist kavandatakse, kui ka naabruses asuvate omavalitsusüksuste enesekorraldusõigusesse, kui ehitisest lähtuvad mõjud avalduvad naaberomavalitsuse territooriumil. Selline sekkumine mõjutab planeerimisvõimu teostamist laiemas mõttes (mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule) kui ka territoriaalplaneerimise valikuid. "Leiame, et riigi eriplaneeringu regulatsioon riivab kohaliku omavalitsuse otsustusõigust omavalitsusüksuse arengu planeerimisel ja selline riive on suur," sõnas Tartu linnapea.
Tartu Linnavalitsuse hinnangul ei ole riigi eriplaneeringu kasutusala planeerimisseaduses üheselt mõistetavalt reguleeritud. Ebaselgust saab ette heita eelkõige selles osas, milliseid ehitisi võib riigi eriplaneeringu alusel kavandada. ""Suure riikliku huvi" mõiste on seaduses hägustunud," leiab Klaas. "Sellises olukorras on omavalitsusüksusel väga raske oma seadusest tulenevaid planeerimisalaseid kohustusi ette näha ja omavalitsusüksuse ülesannete täitmine, eelkõige planeerimisvõimu teostamine, on oluliselt takistatud," lisas Tartu linnapea.
Tartu Linnavalitsus leiab, et planeerimisseaduse vaidlustatavad sätted raskendavad huvide tasakaalustamise põhimõtte järgimist. Kui huvitatud isik rahastab riigi eriplaneeringu tellimist ja mõjude hindamist, tekib kohe küsimus, kas planeeringu menetlus tervikuna on objektiivne ning arvestada kõiki asjakohaseid huve ja kaalutlusi. Planeerimisseaduse regulatsioon võimaldab realiseeruda riskil, et huvitatud isik saab rahastamise kaudu planeeringu koostamist oma huvides kallutada. Sellisest regulatsioonist tuleneda võivad probleemid süvendavad ka riigi eriplaneeringu regulatsiooniga kaasneva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse riive põhiseadusvastasust.
Lisainfo: linnapea Urmas Klaas, tel 7361 221, 513 5145.
Last changed 31.08.2018