Tere

Küsimus Siili tänava eramajade kaldaäärse kohta.

Esimene küsimus - liikumine kaldaäärt pidi. Sealsed elanikud paistavad olevat arvamusel, et Emajõgi nende majade juures koos kaldaga kuulub neile ning teistel pole sinna asja. Minu teadmiste kohaselt peaks Emajõe kallas (ja mõistagi ka Emajõgi ise) olema ikkagi riigile kuuluv ning kõikidel inimestele n-ö kasutada, ligi pääseda. Kuidas sellega siis tegelikult on, kas inimestel on õigus Siili tänava majade tagant mööda kaldaäärt liikuda ja mitme meetri ulatuses? Küsimust ei teki tegelikult nende majade osas, kus on aiad ümber, aga just nende osas, kes on otsustanud aeda mitte panna ja jääb mulje, et kogu ala kuulub justkui neile. Elanikud on viitanud sellele, et nemad niidavad seal muru ja hoiavad piirkonda puhtana, mis on muidugi tore, kuid mis ei anna neile rohkem õigust ala enda privaatterritooriumiks pidada?
Teine küsimus - inimeste ujumine Emajões Siili tn eramajade juures. Seotud eelmise punktiga, kuid Siili tn elanikud on sinna paigaldanud paadisillad. Kas saan õigesti aru, et ujuma mina kalda pealt tohib, aga neid paadisildu kasutada ei tohi, kuna kuuluvad Siili tn elanikele? Samas on paadisillad tehtud riigi maale, Emajõe peale? Kuidas on see reguleeritud? Sama moodi on Siili tn elanikud kaldaalale, mis tegelikult neile ei kuulu teinud lõkkeplatsid, siit teoreetiline küsimus - kas riigialale tohib teha eralõkkeplatse? Ja kui tohib, siis kas on need seeläbi ka tegelikult juriidilises mõttes üldkasutatavad?
Kolmas küsimus - koerte ujutamine Emajões. Koerte ujutamise osas on teada, et koeri ei tohi ujutada üldkasutuseks avatud randades. Emajões iseenesest koerte ujutamine pole keelatud, kui see ei toimu avalikus rannas? Seega, kas Siili tn Emajõe osas on koerte ujutamine lubatud?

Tere

Teie pöördumises nimetatud maa-ala (Siili tänava eramajadega piirnev Emajõe äärne ala) ei kuulu riigile, vaid on hoopiski eraomandis. Sõltumata omandivormist võib aga igaüks nimetatud alal seaduses sätestatud tingimustel liikuda (kallasraja kasutamine).

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lõige 4 sätestab üldreegli, mille kohaselt on veekogu kaldakinnisasja omanikul kohustus lubada igaühel kallasrada kasutada. Tegemist on omandiõiguse kitsendusega, mida maaomanikul tuleb üldistes huvides taluda.

Kallasraja kasutajatel lasub omakorda kohustus järgida KeÜS §-st 32 ja püsivama peatumise korral ka KeÜS §-st 35 tulenevaid nõudeid. Võõral maatükil viibides tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket (KeÜS § 32 lg 3). Arvestada tuleb maaomaniku huvidega ja vältida omandi kahjustamist ning kodurahu häirimist (KeÜS § 32 lg 4). Võõral maatükil lõket teha võib üksnes omaniku selge loa alusel (KeÜS § 36 lg 1).

Kallasraja laius sõltub sellest, kas tegemist on laevatatava veekoguga või mitte. Emajõe kui laevatatava veekogu kallasraja laiuseks on 10 meetrit (KeÜS § 38 lg 2).

Kallasrada võib kasutada avalikku veekogusse ujuma minemiseks (KeÜS § 38 lg 1). Seejuures tuleb aga silmas pidada, et purded, sillad ja muud veekogus või selle kohal asuvad ehitised ei ole kallasraja osaks, mistõttu on nende kasutamiseks vajalik omaniku luba (KeÜS § 38 lg 8). Avalikku veekogusse ehitatud kaldaga ühendatud ehitised kuuluvad kaldakinnistu omanikule. Ehitise omanik võib selle kasutamist lubada või keelata vastavalt oma äranägemisele. Erandiks on aga olukord, kus ehitise kasutamine on vajalik kallasrajal liikumiseks.

Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ § 2 lg 2 p 1 kohaselt ei või koera või kassi ujutada avaliku supluskoha ujumistsoonis suplushooajal (1. juunist 31. augustini). Eelnevast tuleneb, et Emajões võib väljaspool avalikke supluskohti koeri ujutada. Selleks kallasrajal liikudes tuleb aga arvestada KeÜS § 32 lõikest 4¹ tuleneva nõudega, et koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti.

Selle teema juures võib lisada, et üks osa Emajõe kaldast on tehtud kauniks ja läbitavaks ning seda hooldatakse kaldakinnisasja omaniku poolt. Seda näevad ka linnaelanikud ja linna külalised jõe poolt vaadates. Loodame, et ka kaldaraja läbijad oskavad seda hinnata ja heakorda hoida.

Lugupidamisega