Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
10°

Küsimus

Küsimus

Valdkond: linnaplaneerimine
Teema: Kalda tee 11

Tänases “Tartu Postimehes” ilmus artikkel, kus selgub et Tartu linn ja Riigi Kinnisvara AS on sõlminud põhimõttelise kokkuleppe et Tartu linn loovutab Kalda tee 11 krundi ERMI Kuperjanovi tänava näitusemaja vastu. Kalda tee 11 krundile soovitakse ehitada uus politseimaja. Uue politseimaja juurde on ka planeeritud 550 parkimiskohta sõidukitele. Antud krunt on pesitsuskohaks paljudele lindudele ja väikeimetajatele. Ja mis peatähtis, antud krundil kasvab 7 liiki taimi mis Looduskaitseseaduse järgi kuuluvad III kategooria kaitsealuste taimede hulka.
Küsimused
Millest on tingitud antud kohavalik politseimaja tarbeks. Kas on kaalutud ka muid kohti selliseks ehituseks? Siis milliseid ja miks langetati otsus Luha 11 kasuks.
Milline on keskkonnaministeeriumi või keskkonnaspetsialistide seisukoht looduskaitse all olevate taimede kasvukohtade hävimise suhtes?
Antud krunti võime nimetada piltlikult öeldes Annelinna ja Tartu linna kopsudeks, ehk küll vahest viletsad, aga siiski kopsud. Kas Tartu linn kes oma kodulehel soovib vähendada linnastumise ökoloogilist jalajälge on hoopis tegutsemas risti vastupidises suunas?
Kas on tehtud uuringud, kuidas hakkavad mõjutama potensiaalsed 550 transpordivahendit (just niipalju nähakse ette parklakohti) liiklukoormust niigi koormatud Kalda teel?

Esitaja: T. T.
Esitatud: 14.04.2021

Vastus

Tere

Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalve amet (edaspidi PPA) on koostöös Tartu linnavalitsusega otsinud lahendust PPA ruumide ja teenuste paiknemiseks
2025+ perioodil seoses praeguse asukoha, Riia tn 132, üürilepingu lõppemisega. Sobiliku asukohta otsides kaaluti erinevaid asukohti, tehti koostööd paljude erasektori ettevõtjatega. Asukohtade analüüsi tulemusena on selgunud, et PPA parim alaline asukoht on võimalik rajada Kalda tee 11 ja Kalda tee 5 kinnistute kooseisu jäävale alale.
Asukoht võimaldab välja ehitada kogu PPA mitmekülgset tegevust toetava taristu, mis toob PPA teenused inimestele lähemale ja tagab samas vajadusel kiire reageerimise.

Praegu peab dokumenditoiminguteks Tartu linna suurim kogukond, Annelinna elanikud, ca 35 000 elanikku, sõitma sisuliselt teisele poole Tartu linna. Tulevikus on neil võimalus PPA-ga seotud asjaajamisi teha kodu lähedal, jalgsikäigu kaugusel. Sellel on selge mõju autoliikluse vähendamisele. Linnastumise n-ö ökolooglilise jalajälje vähendamine ei tähenda, et linn oma arengus ei hoonesta täiendavalt praegusel hetkel rohelisi reservmaid. Ruumiliste lahenduste kaalumisel linnas on vaja silmas pidada ökoloogiliste aspektide kõrval ka linna muude funktsioonide toimimise parandamist, nende seas ka elanike turvalisust. Linnavalitsus näeb hoonestusaladele ette piisava kõrghaljastuse istutamise kohustust, samuti arendatakse paralleelselt ja haljasalasid. Konkreetsel juhul nähakse ette haljastuskoridor Luha tn eluhoonete ja PPA hoonestus vahel.

Pädev asutus on üldplaneeringu põhilahenduse, kus muuhulgas on reserveeritud maa PPA hoonestusele, on kooskõlastatud pädeva asutuse poolt, taimede kasvukohtade säilitamise või taimede ümberistutamise küsimused, samuti parkimisküsimused lahendatakse detailplaneeringu menetlemise käigus.

Lugupidamisega

Vastaja: Indrek Ranniku
linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond
linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna üldplaneeringu- ja arenguteenistus
juhataja
indrek.ranniku@tartu.ee
Vastatud: 19.04.2021