Tere.
Kas Tartu linnavõimul on ka mingi ühtne norm või strateegia kergliiklusteede markeerimisel? Hetkel jääb mulje, et tegu on rohkem nagu "Tootsi peenardega", ühel ja samal teelõigul on mitmeid erinevaid markeeringuid (ühine ruum, siis eraldatud ruum, kord ühes kord kahes suunas jne.), mis tekitavad liiklejates segadust. Ja siis see segane lahendus vaheldub igal ristmikul.
Äkki võtaks linnas end käsile ja lepiks ühtemoodi lahenduses kokku?
Eriti hull on olukord siis, kui meetri laiusele jalgteele märgitakse keskjoon ja tekitatakse kaks eraldi poolemeetrist teeosa erinevatele liiklejate gruppidele (nagu Võru tänaval ja ilmselt ka mujal).
Eestis kehtib parempoolne liiklus ja kui suruda kergliiklejad jalgteedele, siis võiks olla ühine ruum, kus liigeldaksegi paremas ääres.
Kõige parem jalgsi liiklejatele oleks muidugi kõik ratastega liiklejad sõiduteele saada, ratastel ju ikkagi sõidetakse. Jalakäijad liiguvad kuni 5km/h, kergliiklejad 25km/h, ehk siis 5x kiiremini. Samas sõiduteel oleks vahe autodega maksmiaalselt ainult 2x. Ja autojuhid on meil ju koolitatud liiklejad, kes hoolivad nõrgematest.
Vahel tuleb leppida olukorraga, et kergliikljead ei mahu jalgteedele, vaid peavadki olema osaks sõiduteel liiklejatest.