|
Küsimus ajendatuna siin hiljuti Pirogovi platsi kohta küsitust.
Raadi Maxima bussipeatuses lällavad ja joovad viina mehed iga päev. Vahel urineerivad põõsasse, vahel näoga tänava poole, aga vahel lasevad endal bussipeatuse pingil magades püksid ja pingi täis. Mööduvad lastega pered, turistid põhjast, joodik karjub "a mis ma pean siis püksi tegema vä!"
Anne poe ümber, sealhulgas "kogukonnakeskuse" ees istuvad meestekogud samamoodi, käes õlle- ja džinniballoonid. Kohe juures kordatehtud majad, mis on justkui Tartu edulood, aga kõrval laseb keegi heidik ikka vastu seina nagu Nublu "Kasteheina"-videos.
Kesklinnas, vastvalminud ajutise mänguväljaku kõrval kallavad särgita eluülikoollased hommikul end täis ja siis magavad pinkidel. Rääkimata vanast heast Dorpati hotelli esisest, kuhu linn isegi raha on pannud, et betoon ilusam oleks, aga mida ei taha eriti keegi peale nendesamuste joodikute kasutada, sest kui nemad on seal, ei lähe tavainimene sinna istuma.
Milleks igausugused imidžikorraldused, "noortelinna" tiitel ja uhked plakatid, kui samas istuvad ja lällerdavad eluheidikud ning iga Tartu külaline seda näeb?
Mis takistab linnal selle jamaga midagi tegemast? Nad on stabiilselt samades kohtades ja neid pole raske leida. Kas see on õlletehase lobi, et nende müük ei langeks, kui alkoholiprobleemi teadustataks? Kas kõik otsustajad elavad kusagil linna taga klants-elurajoonides ega puutu nende joodikutega kokku?
PS: ülakirjeldatud juhtumid on KÕIK eilsel ÜHEL päeval läbi linna jalutades nähtud.
|
