Eriolukorrast väljumine

Eriolukorrast väljumisega avavad taas uksed mitmed kultuuri- ja haridusasutused, poed ja muud avalikud kohad. Vt allolevat tabelit!

Endiselt tuleb avalikes või rahvarohketes kohtades liikudes järgida turvalise distantsi reegleid, puhastada käsi ja katta vajadusel nägu.
COVID-19 diagnoosiga isikutel ja lähikontaktsetel on karantiinikohustus.
Piirangud leevenevad riigipiiri ületades ja 16 Schengeni riigist saabuvad reisijad võivad Eestisse siseneda ilma karantiinikohustuseta (hetkeseisuga Austriast, Tšehhist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Islandilt, Lätist, Liechtensteinist, Leedust, Norrast, Poolast, Slovakkiast, Sloveeniast ja Šveitsist). Riikide nimekiri võib muutuda vastavalt sellele, kuidas on vastavas riigis seis nakatumisega. Jooksvat infot jagab välisministeerium.
Kultuuri- ja spordiasutuste täpsemad piirangud leiab kriis.ee lehelt.
Avalikel koosolekutel, avalikel üritustel ja spordivõistlustel tagab korraldaja siseruumides kuni 50% täituvuse, kuid mitte rohkem kui 1500 inimest ning välistingimustes osalejate arvu kuni 2000 inimest.

Tabelis on info juuni seisuga. Pidevalt uuenevaid muudatusi näed valitsuse eriolukorra lehel.

Asutused ja avamiskuupäevad	Pööra tähelepanu
Üldharidus- ja huvikoolid Tartu linna koolid jätkavad kooliaasta lõpuni distantsõpet. Nende hulgas ka huvikoolid: Tartu I Muusikakool; Tartu Lastekunstikool; Ilmatsalu Muusikakool; Tartu II Muusikakool. Mitte linna hallatavad õppeasutused: Huvikoolid võivad riikliku kava järgi tegevust jätkata 15. maist. Sõiduõpe võib riikliku kava kohaselt jätkuda 5. maist.	Erandjuhtudel võib Tartu linna koolides toimuda kontaktõpe erivajadustega õpilastele, eksamiteks valmistumiseks, õppetöö lõpetamiseks, õppes mahajäänud õpilasetele ja praktika läbiviimiseks. Huvikoolides pole lubatud sporditegevus siseruumides. Alates 1. juunist võib siseruumides olla maksimaalselt 50% täituvus, välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimest.
Noortekeskused, seltsimajad ja päevakeskused Anne Noortekeskus, Lille Noortekeskus, Ilmatsalu Noortekeskus jätkavad tavapärast tööd 1. juunil, 18. maist korraldatakse kohtumisi vabas õhus. Tiigi Seltsimaja avab oma ruumid huvitegevusele 18. mail. Tähtvere päevakeskus, Kalda päevakeskus, Ropka-Karlova päevakeskus/Puuetega Inimeste Koda avatakse 1. juunist. Tartu Pensionäride Ühendus Kodukotus ja Tartu Eakate Nõukoda alustavad piiratud mahus tegevust 1. juunist	Lubatud on tegevused kuni kümneliikmeliste rühmadena. Rühmade liikumine asutuse hoones ja õppetegevuseks peab olema korraldatud hajutatult. Üld- ja erihooldekodus viibivad isikud võivad 1. juunist hoolekandeasutuse territooriumilt lahkuda tingimusel, et nad kannavad vajadusel isikukaitsevahendeid. Hoolekandeasutuste külastamise info.
Muuseumid Tartu Mänguasjamuuseum avatakse 13. mail. KGB kongide muuseum ja Laulupeomuuseum avatakse 19. mail. Linnamuuseumi peamaja, linnakodaniku muuseum ja Lutsu majamuuseum avatakse 20. mail. Mitte linna hallatavad muuseumid: Tartu Kunstimaja avab uksed 11. mail. Tartu Kunstimuuseum avab uksed 13. mail. Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Tartu Ülikooli muuseum avavad uksed 13. mail. Tagurpidi Maja avab uksed 18. mail. AHHAA teaduskeskus avab uksed 18. mail. Eesti Rahva Muuseum avab uksed 19. mail. TYPA trüki- ja paberikunstikeskus avab uksed 22. mail.	Kohapeal tuleb järgida muuseumide külastajatele antud juhiseid: järgima peab turvalise distantsi reeglit; muuseumides peavad olema kätepuhastusvahendid; muuseumides ei jagata tasuta infomaterjale; muuseumides ei korraldata ühiskasutatavate materjalidega loovtöid ja töötubasid.
Raamatukogud Tartu Linnaraamatukogu avab uksed 11. mail, sealhulgas harukogud: Annelinna harukogu; Karlova-Ropka harukogu; Tammelinna harukogu; Lubja laenutuspunkt; Raekoja platsi lugemistuba; Ilmatsalu Raamatukogu.	Perioodikasaalides kehtivad piirangud inimeste arvule. Raamatukogus on soovituslik kanda maski. Piiratud on raamatute kohalkasutuse ja arvutiklasside töökohad.
Avalik ruum Avatud on: mänguväljakud; spordiväljakud; välispordialad; koerteväljakud; jäätmejaamad. Tartu linna rannad Anne kanal, Emajõe vabaujula ja Emajõe linnaujula avatakse 1. juunist. Baarid, restoranid, kohvikud, sh välikohvikud on avatud. Kaubanduskeskused on avatud 11. maist. Spordiklubid ja jõusaalid on avatud 18. maist. Aura veekeskuses avatakse ujula 25. mail. Veekeskused, spad, ujulad, saunad avatakse 1. juunist. Mängutoad, piljardi- ja keeglisaalid jm avatakse 1. juunist. Kinod ja teatrid võivad alates 1. juunist taas tööd alustada. Kasiinod ja mängusaalid avatakse 1. juunist. Vesipiibu kohvikud, täiskasvanute klubid, ööklubid jmt meelelahutuskohad on suletud.	Turvalise distantsi reegel jääb kehtima ka pärast eriolukorda Enne ja pärast üldkasutatavate pindade kasutamist tuleb puhastada käed. Jõu- ja spordisaalide siseruumides võib olla maksimaalselt 50% täituvust, kuid 1. juunini mitte rohkem kui 10 inimest ühes grupis. Välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimest, 1. juulist mitte rohkem kui 1000 inimest. Veekeskustes, spades, kinodes ja teatrites võib olla 1. juunist maksimaalselt 50% täituvust, kuid mitte rohkem kui 50 inimest. Meelelahutusasutuste täituvuses tuleb järgida maksimaalselt 50% ja 50 inimese nõuet. Kultuuri- ja spordiürituste täpsemad piirangud leiab kriis.ee lehelt.
Avalikud kogunemised Avalike jumalateenistuste läbiviimine on lubatud 10. maist. Autokinod ja -kontserdid on lubatud 15. maist. Spordivõistlusi võib korraldada alates 18. maist. Avalikke koosolekuid võib korraldada 18. maist. Tartu linna lastekaitsepäev toimub virtuaalselt 1. juunil. Tänavakunstifestival Stencibility toimub 12. juunil. Avalikud jaanipeod jäävad ära. Kevadlaat jääb ära. Tartu linna päev jääb traditsioonilisel kujul ära. Hansapäevad jäävad ära. Tartu toidu- ja veinifestival jääb ära. Maamess lükkub kevadesse ja toimub 15.-17. aprillil 2021. Rohkem infot ürituste kohta leiab Kultuuriaknast. Teiste ürituste kohta lisainfo saamiseks tasub silma peal hoida nende kodulehel ja sotsiaalmeedial.	Turvalise distantsi reegel jääb kehtima ka pärast eriolukorda Spordivõistlusi võib vabas õhus korraldada, kui need on pealtvaatajateta ning osaleb kuni 100 inimest. Juunist on lubatud ilma pealtvaatajateta spordivõistlused ka siseruumides. 18. maist võib avalike koosolekute pidamiseks siseruumides olla maksimaalselt 50% täituvus, kuid mitte rohkem kui 10 inimest. Välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimest. 1. juunist on lubatud siseüritustel kuni 100 inimest ja ruumi täituvus kuni 50%. Välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimest. 1. juulist võib siseruumides olla maksimaalselt 50% täituvus, kuid mitte rohkem kui 500 inimest 1. juulist võib taas korraldada avalikke üritusi välitingimustes, kui osalejate arv ei ületa 1000 inimest.

Ühistransport ja jäätmekäitlus

Bussid

Linnaliinibussid sissekäikudesse paigaldatakse 1. juunist desinfitseerimisvahendid.
Bussis on soovitatav kanda maski.
Bussijuhtide tervise huvides ei saa bussijuhtidelt piletit osta ja siseneda busside esiuksest.

Bussid sõidavad kuni augusti lõpuni suvise graafiku alusel

Liinidel muutuvad väljumiste ajad
Alates 19. märtsist ei sõida bussiliin nr 5.
Alates 20. märtsist jäetakse ära liinide nr 1, 2 ja 4 reede- ja laupäevaöised lisaväljumised.
Alates 1. aprillist muudetakse liinide nr 1, 2 ja 4 graafik senise 10-minutilise intervalli asemel 20-minutilisele intervallile.
Alates 1. juunist hakkab liin nr 6 sõitma 30-minutilise intervalliga.
Liini nr 25 väljumisajad võivad muutuvad seoses rongide väljumisaegade muutumisega.

Muudetud sõiduplaanidega saab tutvuda tartu.peatus.ee

RATTARINGLUS

Linn annab endast parima, et rattaringluse rataste kasutamine oleks viiruste leviku perioodil võimalikult ohutu ja desinfitseerib rattaid nõuetekohaselt iga päev nii rattaparklates kui ka -töökojas. Vastutustundlik tuleb olla aga ka rattaringluse kasutajatel endil ja pidada kinni olulistest terviseohutusreeglitest:

kanna sõites võimalusel kindaid,
pärast rattaga sõitmist pese või desinfitseeri kohe käsi,
hoia rattaparklas ja rattaga sõites teiste liiklejatega distantsi,
turvalise distantsi reegel kehtib ka rattaringluse ratastega, ära mine kambaga sõitma.

Jäätmed

Tartu linna jäätmejaam aadressil Jaama 72c ja Selli tn 19 jäätmejaam on avatud E-R kl 10-18 ja L-P kl 10-16. Jäätmete toojatel palutakse oodata autodes istudes värava taga järjekorras ning siseneda ükshaaval. Kohapeal sularahaga ei arveldata. Koorem tuleb toojatel endal maha laadida. Jäätmejaamas tuleb arvestada ka üsna pikkade järjekordadega. Jäätmejaama sulgemisajal väravad suletakse ja autosid enam sisse ei lasta. Oksi, lehti ja muid haljastusjäätmeid saab viia ka Aardlapalu prügilasse.
On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu. Kõige olulisem: kui oled haige või kahtlustad haigust, siis ei tohiks jäätmeid liigiti koguda, vaid need tuleb panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Loe täpsemalt keskkonnaministeeriumi juhiseid, kuidas toimida jäätmetega, kui oled koroonaviirusesse nakatunud.

Koroonaviirus ja kodune toimetulek

Alates 28. märtsist kehtib liikumisvabaduse piirang koroonaviiruse diagnoosiga inimestele ja nende inimestega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele. Koroonaviirusesse nakatunud inimene peab püsima kodus kuni tervenemiseni. Haigestunul on keelatud lahkuda kodust või püsivast viibimiskohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest. Haigestunu pereliige, kellel puuduvad koroonaviiruse sümptomid, võib elukohast lahkuda (isikut tõendav dokument kaasa!) üksnes tööülesannete täitmiseks, juhul kui tegemist on tervishoiutöötaja või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutava või avalikku ülesannet täitva isikuga; igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku ostmiseks; õues viibimiseks vm. Loe lähemalt.

COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskusi.
Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja sümptomitega inimestega kontaktist hoidumine.
Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
Pärast välisriigist naasmist tuleb 14 päeva olla koduses karantiinis.
Lähem info koroonaviiruse kohta ning käitumis- ja ravijuhised koduses isolatsioonis olijatele ja viirusesse nakatunutele on Terviseameti kodulehel!

Koroonakaart

Vaimne tervis

Meie igapäevased tegevused ja elurütm võivad hetkel olla häiritud. Mõtle sellele, kuidas sa saaksid olukorraga kohaneda ja luua endale uued positiivsed igapäevarutiinid. Päevakavasse peaksid kuuluma nii kasulikud kui meeldivad tegevused.

Tee endale päevaplaan, selle järgimine suurendab turvatunnet ja vähendab määramatusest põhjustatud abitus- ja hirmutunnet. Täpsemalt saad häid ja kasulikke soovitusi kriis.ee kodulehelt.

Maga piisavalt - vähemalt 8 tundi öösel.
Ära unusta olulisi toidukordi - mitmekesine, regulaarne toidulaud on hea enesetunde alus.
Tee tervisesporti - tervise liikumine on hea nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Võimalusel on hea õues liikumine, kuid ära unusta turvalise distantsi reeglit ning liigu vaid üksi või kahekesi. Liikumine on võimalik ka kodustes tingimustes ja veebist leiab rohkesti erinevaid trennijuhiseid.
Suhtle pere ja sõpradega - helista, korralda veebipidu Skype’i või muu videoedastus platvormi abil.
Tee iga päev vähemalt üks positiivne tegevus, mis sulle rõõmu pakub - näiteks saad ühineda 21-päevase positiivsuse väljakutsega.
Väldi alkoholi, suitsu ja narkootikume.
Kasuta lõõgastumistehnikaid - loe raamatuid, vaata filme, meisterda, tee suurpuhastus - asjad, millele enam kasutust ei leia saad viia Tartu Uuskasutuskeskusesse kontaktivabalt, kui helistad nende kontakttelefonile.
Jälgi vaid usaldusväärseid infokanaleid - liigne uudistevoo lugemine võib tekitada üleliigset stressi.

Kultuuriministeerium on kogunud rohkelt võimalusi, kuidas eriolukorras koduseinte vahel kultuuri nautida.

Tartumaa Turism on koondanud laia ülevaate, mida kodus olles teha, valik on alates e-ristsõnadest ja mälumängudest kuni huvitavate virtuaalreisideni välja.

Facebookis on loodud ühtne grupp nimega Karantiiniklubi, kust saab veel lisaks palju mõtteid, kuidas oma aega sisustada, kuid eelkõige infot, kuidas ja kus saab nautida Eesti artistide virtuaalkontserte.

Maailma virtuaalsed muuseumid, loomaaiad, akvaariumid ja teemapargid.

Professionaalne abi

Kui tunned, et iseseisvalt enam vaimse tervisega toime ei tule, pöördu abi saamiseks professionaalide poole.

Psühhosotsiaalne kriisiabi:
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabisüsteem pakub psühhosotsiaalset kriisiabi kõigile soovijatele. Psühhosotsiaalne toetus on suunatud emotsionaalsetele, sotsiaalsetele, vaimsetele ja hingelistele vajadustele.

Koroonast tingitud segaduse ja muredega toimetuleku soovitusi jagatakse veebileheküljel Peaasi, vaata ka Peaasja veebiseminare kriisiga toimetulekuks.

Psüühiliste probleemide puhul on võimalik abi saada perearstilt, psühhiaatrilt, psühholoogilt, psühhiaatriahaiglast ja usaldustelefonidelt:

Kriisiinfotelefon: 1247 (nõustatakse 24/7 eesti, vene ja inglise keeles)

Riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles)

Noorte usaldustelefon: 646 6666 (N–L, kl 19-22)

Eluliini usaldustelefon: 655 8088 (eesti keeles, kl 19-7), 655 5688 (vene keeles, K, N, R, kl 19-7)

Dementsuse info- ja usaldusliin 644 6440. Avatud E, T, N, R 12–16; K 16–20.

Vaimse tervise nõustamine noorele, lapsevanemale, spetsialistile ja spetsialistide kontaktid eesti ja vene keeles: enesetunne.ee

Maski kandmine

Kuigi maski kandmise efektiivsus koroonaviiruse ennetamisel pole leidnud täielikku kinnitust, on mitmed eksperdid, näiteks viroloogiaprofessor Irja Lutsar avaldanud arvamust, et maski kandmine on soovituslik olukordades, kus puututakse kokku teiste inimestega. Seda isegi juhul, kui tegemist on ise tehtud maskiga. Oluline on aga meeles pidada, et ka maski kandes tuleks hoida teistega vähemalt kahemeetrist vahet.

Pea meeles

Inimesed võivad viirust edasi kanda enda teadmata, mistõttu on oluline kanda maski teiste inimeste kaitsmiseks ka siis, kui endal haiguse sümptomid puuduvad.
Kaitsemaski kasutamine on igal juhul parem kui mitte maski kasutamine.
Parima koduse maski saab tugevast puuvillasest kangast, kodustes oludes näiteks padjapüürist.
Mask tuleb panna tihedalt vastu nägu, et ta kataks nii nina kui ka suu. Maski võib katsuda ainult küljel asuvatest nööridest, kandmise ajal ei tohi maski puudutada või seda ajutiselt eemaldada.
Mask ei tohi olla niiske ja tuleb niiskeks minemisel kohe asendada teisega. Eemaldada tuleb see kõrvatagusest kummipaelast hoides.
Pärast kasutamist peab puuvillast maski pesema kuuma veega ning kuumtöötlema triikrauaga. Ühekordne mask tuleb pärast kasutamist ära visata.
Imepisikeste viiruseosakeste eest kaitseb ainult respiraator, mistõttu on oluline pidada inimestega ka maski kandes vähemalt kahemeetrist vahet.
Ükski mask ei kaitse täielikult ning maski kandmist tuleks kombineerida muude viirusevastaste meetmetega.

Loe tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti täpsemaid juhiseid maski õigeks kasutamiseks. Vaata ka ameti ja Kuressaare haigla õpetusi, kuidas mask ise kodus valmis teha.

Kui jääd ise maski valmistamisel hätta, aitavad mitmed kodumaised veebipoed: Manna Couture, Norrison, Sarapiku, Butiik KK, The Korsars, Bellfire, Marat, Tartu Uus Teater, Veta Fashion. Ühekordseid maske saab tellida näiteks PRO Kosmeetika ja Instashop veebilehtedelt. Maskid on saadaval ka apteekides, kuna varud täienevad, tuleks maske osta korraga ainult vajaduse piires.

Terviseamet paneb siiski inimestele südamele, et rusikareegel on püsida kodus, ainult nii saab olla kindel, et inimene ei nakatu ja pole teistele ohtlik.

Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Eriolukorrast väljumine