Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Juhised koroonaviirusega seotud olukorraks

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Juhised tartlastele koroonaviiruse levikuga seotud olukorraks

Koroonaviiruse COVID-19 kiire leviku tõttu koondame siia lehele kokku juhised ja suunised, mida viiruse levikul tähele panna. COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Maskikandmise kohustus kehtib nendes avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID tõendit. Maskikandmise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Kuidas peatada koroonaviiruse levik?

  • Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine. Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski. Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.
  • Järgida tuleb kätehügieeni.  Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
  • Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.
  • Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega. Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. HOIA rakenduse leiad SIIT.

Üleriigiliste piirangutega saab tutvuda SIIN

Testimine

Testimistelgid asuvad Tartu laululava alumises parklas. Tasuta testimisele pääseb ainult perearsti saatekirjaga.

Terviseameti juhised:

  • Testimisele tuleb jõuda täpselt kokkulepitud ajal, mitte oluliselt varem ega hiljem.
  • Koroonakahtlusega isik ei tohi sõita testi tegema ühiskondliku transpordiga.
  • Soovituslik on minna isikliku maskiga ja desinfitseerida käsi, hoida kahemeetrist vahet.
  • Jala kohale tulnud peaksid kandma ilmastikule vastavaid riideid. 
  • Jala testimistelki saabuvad inimesed eraldatakse turvalisuse kaalutlustel autorivist ja kutsutakse telki või telgile lähemale autode kõrvale. 
  • Juhul, kui esineb koroonaviiruse sümptomeid ja ise pole võimalik testimistelgi juurde minna, tuleb seda öelda testimise aja kokkuleppimisel ja sel juhul soovitatakse kodust proovi andmist.
  • Alates 16. veebruarist saavad lapsed koroonaproovi anda kurguloputusvedelikust. Kurguloputusvedeliku proove saavad kuni 18-aastased lapsed anda avaliku testimise ja SYNLABi tasulistes koroonatestimise punktides. 

Testimisele saab nädalavahetustel ja pühade ajal suunata ka perearsti nõuandetelefon 1220, kui inimesel on ennast võimalik mobiil-ID või Smart ID abil autentida. Loe lähemalt: http://1220.ee/uudised/uudis/2020/08/12/perearsti-nouandetelefoni-vastutusala-laienes.

Vaktsineerimine

Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskond koos Tartu linna ja Tartu kiirabiga pakub võimalust COVID-19 vaktsineerimiseks:

  • Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoones;
  • Tartu vaktsineerimisbussis eelneva registreerimiseta;
  • valitud apteekides.

Loe täpsemalt Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehelt.

Suvel kogutud riikliku statistika põhjal on vaktsineeritud inimesel 4 korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel. Lisaks haiguse raskuse ja pikkuse vähendamisele aitab vaktsineerimine takistada ka viiruse edasi kandumist. Vaktsineerimise kohta leiad lähemat infot SIIT.

Vaktsineerimise korraldusega seotud üldiste küsimuste korral saab infot telefonil 1247.

Haridus ja huviharidus

Koolides, lasteaedades ja huviringides kehtivad koroonaviiruse leviku peatamiseks järgnevad piirangud:

Koolides: 

Uuendused haridusasutuste töökorralduses alates 1. septembrist:

  • täielikult vaktsineeritud haigustunnusteta töötajad ja õppijad ei pea COVID-19 haigega lähikontaktis olnuna karantiini jääma;
  • 12–18aastased või septembris algava õppeaasta jooksul 19 aastaseks saanud vaktsineerimata õpilased peavad haridusasutuses toimunud lähikontakti korral tegema esmalt kiirtesti ning mitte varem kui 72-tunnise vahega PCR-testi (testid tehakse lapsesõbralikul viisil ja üldjuhul koolikeskkonnas);
  • kui vanem või eestkostja või õpilane ise ei anna luba testimiseks, peab õpilane jääma tavapärases korras karantiini, sest puudub võimalus tema nakkusohutuse hindamiseks;
  • kui vaktsineerimata õpilane jääb lähikontaktseks väljaspool üldharidus- või kutsekooli, peab ta vanusest sõltumata jääma eneseisolatsiooni tavapärases korras;
  • mistahes haigustunnuste esinemisel tuleb kõigil, ka vaktsineeritutel jääda koju ning võtta ühendust oma perearstiga.

Lasteaedades ja -hoidudes:

  • lasteaedadesse võib tuua ainult terveid lapsi, sealhulgas peab olema terve ka lapsevanem; 
  • lasteaia igapäevategevusi soovitatakse tehakse väiksemates gruppides ning eelistada välitegevusi siseruumides tehtavatele;
  • lapsevanemad, kes on suunatud koroonatestimisele või kes ootavad koroonatesti tulemusi, ei tohi lapsi lasteaeda tuua.

Juhised lasteaedadele ja -hoidudele 2021/2022. õppeaasta sügisel

Vaata lapsevanema meelespead

Vaata lähemalt juhiseid lasteaia lõpupeo läbiviimise kohta


Huviharidus ja -tegevus (ka treeningud, noorsootöö ja täiendõpe):

Huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes tuleb kõigil osalejatel, inimeste arvust sõltumata, alates 18. eluaastast esitada COVID tõend vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Nakkusohutust tuleb tõendada ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks teatrisaali või konverentsiruumi rentimisel huvitegvuse tarbeks.

Kultuur, sport ja vaba aeg

26. augustist tuleb COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit, hakata kandma maske.

COVID tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta tuleb 26. augustist hakata esitama alates 18. eluaastast enamikes korraldatud tegevustes:

  • sportimisel ja treenimisel,
  • noorsootöös,
  • huvitegevuses ja -hariduses,
  • täienduskoolituses ja täiendõppes, 
  • spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, 
  • saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates, 
  • avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil, 
  • muuseumites ja näitusasutustes, 
  • meelelahutusteenustel, 
  • toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel,
  • jumalateenistustel ja muudel avalikel usutalitustel, kus siseruumides osalejate arv ei ole suurem kui 50 inimest (välitingimustes 100) või on ruumi täitumus kuni 50 protsenti. 

COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel.

Siseruumides toimuvate tegevuste korral on oluline lisaks tõendite kontrollimisele või testimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Tartu Linnaraamatukogu:

  • võimalik on enne raamatukogu külastamist soovitud teosed e-kataloogis ESTER ette tellida;

Soovitud raamatu või muu teaviku kättesaamiseks
ei pea alati ise kohale tulema. Raamatukogu pakub järgmisi võimalusi
kontaktide vähendamiseks:

•    Volituse kirjutamine usaldusväärsele inimesele. Volitus võib olla
nii paberkandjal kui digitaalne. Digiallkirjastatud volituse saab saata
meiliaadressile laenutaja@luts.ee  Blankett on meie kodulehel
https://www.luts.ee/Lugejablanketid/volikiri.pdf
•    Kärglaenutuse  kasutamine (teie tellitud raamatule saab järele
tulla lugeja, kellega teie lugejakonto raamatukogu programmis on
ühendatud. Kärglaenutuse kohta saab lähemalt lugeda siit
https://www.luts.ee/index.php/raamatukogu-kasutamine/karglaenutus)
•    Raamatu pakiautomaati tellimine (saatmise tasu tuleb tellijal endal
tasuda) https://www.luts.ee/index.php/teenused/pakiautomaaditeenus

Karlova-Ropka raamatukogust tellitud raamatute kättesaamiseks tuleb helistada tel 7308 473.

Linnaraamatukogu pakub telefoni teel arvutialast abi e-riigi teenuste kasutamise osas. Sealhulgas antakse nõu ka riigiportaali eesti.ee ja patsiendiportaali digilugu.ee kasutamise kohta.

Teenust pakutakse E-N kell 10-12 aprilli lõpuni  telefonil: 736 1379.

Soovitusi raamatukogu kasutamise kohta COVID-19 tingimustes loe lähemalt SIIT.

Visit Tartu ideed, mida vaba ajaga kontaktivabalt peale hakata:

Koroonaviirus

10 olulist asja, mida teada koroonaviirusest

1. Koroonaviirus levib piisknakkuse kaudu - koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu.
2. Koroonaviirus on väga nakkav - iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2 (täpsemalt 2–2,5) inimest. Nemad omakorda nakatavad igaüks kahte või enamat inimest jne.
3. Koroonaviiruse kõige levinumad tunnused on palavik, köha ja hingamisraskused - koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu, peavalu
4. Koroonaviiruse sümptomid avalduvad 2–14 päeva jooksul - haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva.
5. Koroonaviirusega nakatunud inimesel ei pruugi üldse sümptomeid olla - on tuvastatud, et eksisteerib inimesi, kes on koroonaviirusesse nakatunud ja teistele nakkusohtlikud, aga kellel pole ühtegi sümptomit ja nad tunnevad end täiesti tervena.
6. Positiivse proovi korral tuleb püsida kodus vähemalt 14 päeva - sel ajal kodust ei tohi väljas käia. Seda ka siis, kui kõik haigusnähud kiiremini kaovad. Kodus püsimine aitab ennetada haiguse levimist.
7. Sa saad nakatumise vältimiseks ise palju ära teha - pese tihti ja korralikult käsi, köhi ja aevasta varrukasse või salvrätti, pese või desinfitseeri kodus pindu, ära puuduta nägu, silmi või suud pesemata kätega,  tuuluta tube, kuumuta toitu, pese juur- ja puuviljad ning toidupakendid.
8. Väldi rahvarohkeid kohti - mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht.
9. Avalikes kohtades kanna maski - maskiga kaitsed mitte ennast, vaid teisi inimesi – maski kandmine aitab vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni.
10. Meetmete eesmärk on takistada koroonaviiruse levimist - reeglitest ja soovitustest kinnipidamine aitab ühelt poolt tagada, et meie haiglad ja arstid suudavad aidata kõiki, kes abi vajavad. Teiselt poolt aitab see ka igaühel endal ja tema lähedastel mitte haigestuda.

Loe reeglite ja juhiste kohta lähemalt Kriis.ee lehelt. 

Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220  või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.

Koroonakaart

Kodune ravi

Eesti Perearstide Selts jagab koroonaviiruse koduse ravi juhendit täiskasvanutele.

Juhendist leiab infot, kuidas käituda palaviku korral, mida teha köhaga ja kuidas leevendada hingamisraskusi. Perearsti poole tuleb pöörduda kohe, kui:

  • tunnete ennast järjest halvemini;
  • hingamisraskus tekib kodu piires liikudes;
  • tunnete end äärmiselt nõrga ja väsinuna;
  • palavik on olnud rohkem kui kolm päeva üle 38 kraadi.

Enesetunde järsu halvenemise korral tuleb kutsuda kiirabi.

Kaubandus ja apteegid

26. augustist tuleb COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides hakata kandma maske. Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.

Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi. Näiteks tuleb maske hakata kandma poodides, apteekides, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal.

Apteegid

Eestis saab ravimeid osta kahest internetiapteegist: 

Apothekast tellitud kauba toob kuller otse koju:

  • kättetoimetamise tasu on 4 eurot; 
  • Tartu järgmise päeva kuller toimetab tellimused kohale järgmise päeva jooksul alates tellimuse eest tasumisest (kehtib tellimustele, mis on sisestatud E-R kell 08.00-17.00);
  • kuller võtab ise telefoni teel ühendust ja täpsustab üleandmise kellaaja;
  • kulleri teeninduspiirkond on Tartu ja Tartu maakond. 

Loe lähemalt: www.apotheka.ee/kattetoimetamine

 

Loe ravimiameti lehelt, mida ja kuidas saab internetiapteegist tellida.

 

Haigena ei tohi minna poodi ega apteeki. Ärge oodake toiduvarude ja ravimite ostmisega, kuni olete haigeks jäänud.

Foto: Ragnar Vutt
Foto: Ragnar Vutt

Vaimne tervis

Meie igapäevased tegevused ja elurütm võivad hetkel olla häiritud. Mõtle sellele, kuidas sa saaksid olukorraga kohaneda ja luua endale uued positiivsed igapäevarutiinid. Päevakavasse peaksid kuuluma nii kasulikud kui meeldivad tegevused.
Tee endale päevaplaan, selle järgimine suurendab turvatunnet ja vähendab määramatusest põhjustatud abitus- ja hirmutunnet. Täpsemalt saad häid ja kasulikke soovitusi kriis.ee kodulehelt.

  • Maga piisavalt - vähemalt 8 tundi öösel.
  • Ära unusta olulisi toidukordi - mitmekesine, regulaarne toidulaud on hea enesetunde alus.
  • Tee tervisesporti - tervise liikumine on hea nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Võimalusel on hea õues liikumine, kuid ära unusta 2+2 reeglit ning liigu vaid üksi või kahekesi. Liikumine on võimalik ka kodustes tingimustes ja veebist leiab rohkesti erinevaid trennijuhiseid.
  • Suhtle pere ja sõpradega - helista, korralda veebipidu Skype’i või muu videoedastus platvormi abil.
  • Tee iga päev vähemalt üks positiivne tegevus, mis sulle rõõmu pakub - näiteks saad ühineda 21-päevase positiivsuse väljakutsega.
  • Väldi alkoholi, suitsu ja narkootikume. 
  • Kasuta lõõgastumistehnikaid - loe raamatuid, vaata filme, meisterda, tee suurpuhastus - asjad, millele enam kasutust ei leia saad viia Tartu Uuskasutuskeskusesse kontaktivabalt, kui helistad nende kontakttelefonile.
  • Jälgi vaid usaldusväärseid infokanaleid - liigne uudistevoo lugemine võib tekitada üleliigset stressi.

Kultuuriministeerium on kogunud rohkelt võimalusi, kuidas eriolukorras koduseinte vahel kultuuri nautida. 

Tartumaa Turism on koondanud laia ülevaate, mida kodus olles teha, valik on alates e-ristsõnadest ja mälumängudest kuni huvitavate virtuaalreisideni välja.

Facebookis on loodud ühtne grupp nimega Karantiiniklubi, kust saab veel lisaks palju mõtteid, kuidas oma aega sisustada, kuid eelkõige infot, kuidas ja kus saab nautida Eesti artistide virtuaalkontserte.

Maailma virtuaalsed muuseumid, loomaaiad, akvaariumid ja teemapargid.

Professionaalne abi

Kui tunned, et iseseisvalt enam vaimse tervisega toime ei tule, pöördu abi saamiseks professionaalide poole.

Sotsiaalkindlustusamet korraldab Tartus koroonaviiruse levikust tingitud taastavaid aruteluringe. Aruteluringis osalemiseks anna endast märku meiliaadressil helerin.valba@sotsiaalkindlustusamet.ee. Taastav õigus on protsess, mille eesmärgiks on tuua kokku need, keda juhtunu on mõjutanud, arutades selle üle, mis juhtus, millised on osapoolte vajadused ning kuidas juhtunu heastada nii hästi kui võimalik. Taastavas aruteluringis osalenud jagavad enda kogemusi SIIN.

Veebilehelt www.tarkvanem.ee leiad infot laste kasvatamise kohta ja nippe, kuidas iseennast hoida ja toetada. Lasteabi pakub tuge mure või segaduse korral. Helista 116 111, kirjuta info@lasteabi.ee või vestle www.lasteabi.ee kaudu.

Psühhosotsiaalne kriisiabi:
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabisüsteem pakub psühhosotsiaalset kriisiabi kõigile soovijatele. Psühhosotsiaalne toetus on suunatud emotsionaalsetele, sotsiaalsetele, vaimsetele ja hingelistele vajadustele.

Koroonast tingitud segaduse ja muredega toimetuleku soovitusi jagatakse veebileheküljel Peaasi, vaata ka Peaasja veebiseminare kriisiga toimetulekuks.

Psüühiliste probleemide puhul on võimalik abi saada perearstilt, psühhiaatrilt, psühholoogilt, psühhiaatriahaiglast ja usaldustelefonidelt:

  • Kriisiinfotelefon: 1247 (nõustatakse 24/7 eesti, vene ja inglise keeles)
  • Riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles)
  • Noorte usaldustelefon: 646 6666 (N–L, kl 19-22)
  • Eluliini usaldustelefon: 655 8088 (eesti keeles, kl 19-7), 655 5688 (vene keeles, K, N, R, kl 19-7)
  • Dementsuse info- ja usaldusliin 644 6440. Avatud E, T, N, R 12–16; K 16–20.
  • Vaimse tervise nõustamine noorele, lapsevanemale, spetsialistile ja spetsialistide kontaktid eesti ja vene keeles: enesetunne.ee

Maski kandmine

Maski kandmine või suu ja nina katmine on endiselt soovitatav kinnistes ja rahvarohketes kohtades, kus on kehv ventilatsioon ja distantsi hoidmine võõrastest inimestest pole võimalik.

Terviseamet ja Eesti Vabariigi valitsus soovitavad viiruse leviku piiramiseks kanda maski. Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja doktor Arkadi Popov on avaldanud arvamust, et maski kandmine on soovituslik olukordades, kus puututakse kokku teiste inimestega. Oluline on aga meeles pidada, et ka maski kandes tuleks hoida teistega vähemalt kahemeetrist vahet.

Pea meeles

Loe tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti täpsemaid juhiseid maski õigeks kasutamiseks. Vaata ka ameti ja Kuressaare haigla õpetusi, kuidas mask ise kodus valmis teha. 

 

Kui jääd ise maski valmistamisel hätta, aitavad mitmed kodumaised veebipoed: Manna Couture, Norrison, Sarapiku, Butiik KK, The Korsars, Bellfire, Marat, Tartu Uus Teater, Veta Fashion, T-style. Ühekordseid maske saab tellida näiteks PRO Kosmeetika,, EsmakaitseAllo ja Medifumi veebilehtedelt. Maskid on saadaval ka apteekides ja toidupoodides. Kuna varud täienevad, tuleks maske osta korraga ainult vajaduse piires. 

Kuressaare haigla õpetus maski tegemisest

Kust saada infot?

Muud infoallikad ja abinumbrid

 

  • 1247 on üleriigiline koroonaviiruse infotelefon, millele helistades aidatakse saada vastuseid koroonaviirusega seotud küsimustele. Tasuta telefon töötab 24/7.

  • 600 1247 on häirekeskuse infotelefon, millele saavad koroonaviirusega seotud küsimustes helistada emad ja isad, kelle lapsed on välismaal. Samuti saab sellele numbrile helistada piiri tagant, et nõu küsida.

  • 1220 on perearsti nõuandeliin. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile 112.

  • 677 6822 on üleriigilise tasuta nõuandeliini number, kus E–R kl 9–17 annavad hambaarstid nõu hambamurede korral.

  • 644 6440 on dementsuse infoliin, kust saavad nõu nii dementsussündroomiga inimesed, nende lähedased kui ka spetsialistid ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad.

  • 5331 9976 on ämmaemandate nõuandeliin, kust saab infot Tartu Ülikooli kliinikumi rasedatele ja sünnitajatele pakutava abi kohta.

  • Teave Tartu ülikooli kliinikumi töökorralduse kohta: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/.

  • Noored vanuses 16-26 võivad oma muredega pöörduda portaali peaasi.ee poole, kus nõustatakse videosilla vahendusel.

Viimati muudetud 15.09.2021