Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-24°
-24°

Juhised koroonaviirusega seotud olukorraks

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Juhised tartlastele koroonaviiruse levikuga seotud olukorraks

Koroonaviiruse COVID-19 kiire leviku tõttu koondame siia lehele kokku juhised ja suunised, mida viiruse levikul tähele panna. COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus. Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi.

Alates 1. novembrist kehtestatakse avalikes siseruumides liikumispiirang kella 23-st kuni 6-ni. Piirang ei kehti kaupluste ja teenuse osutajate teenindusala lahtiolekuaegadele, samuti toitlustusasutustes toidu kaasa ostmiseks. Maskikandmise kohustus kehtib siseruumides kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele. Maskikohustus rakendub kõigile, kes on vähemalt 12-aastased.

Kuidas peatada koroonaviiruse levik?

  • Avalikus siseruumis tuleb arvestada hajutatuse nõudega. See tähendab, et üksteisega tuleb hoida turvalist distantsi.
  • Avalikes siseruumides tuleb desinfitseerida käsi.
  • Maske tuleb kanda kõigis avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.
  • Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni elukohast lahkuda.
  • COVID-19 haigega koos elavad või temaga kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni. Kodust tohib lahkuda üksnes igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks. Vaata lähemalt, mis tingimustel eneseisolatsiooni jääma ei pea.

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. HOIA rakenduse leiad SIIT.

Üleriigiliste piirangutega saab tutvuda SIIN

Testimine

Testimistelgid asuvad Tartu laululava alumises parklas. Tasuta testimisele pääseb ainult perearsti saatekirjaga.

Terviseameti juhised:

  • Testimisele tuleb jõuda täpselt kokkulepitud ajal, mitte oluliselt varem ega hiljem.
  • Koroonakahtlusega isik ei tohi sõita testi tegema ühiskondliku transpordiga.
  • Soovituslik on minna isikliku maskiga ja desinfitseerida käsi, hoida kahemeetrist vahet.
  • Jala kohale tulnud peaksid kandma ilmastikule vastavaid riideid. 
  • Jala testimistelki saabuvad inimesed eraldatakse turvalisuse kaalutlustel autorivist ja kutsutakse telki või telgile lähemale autode kõrvale. 
  • Juhul, kui esineb koroonaviiruse sümptomeid ja ise pole võimalik testimistelgi juurde minna, tuleb seda öelda testimise aja kokkuleppimisel ja sel juhul soovitatakse kodust proovi andmist.
  • Lapsed saavad koroonaproovi anda kurguloputusvedelikust. Kurguloputusvedeliku proove saavad kuni 18-aastased lapsed anda avaliku testimise ja SYNLABi tasulistes koroonatestimise punktides. 

Testimisele saab nädalavahetustel ja pühade ajal suunata ka perearsti nõuandetelefon 1220, kui inimesel on ennast võimalik mobiil-ID või Smart ID abil autentida. Loe lähemalt: http://1220.ee/uudised/uudis/2020/08/12/perearsti-nouandetelefoni-vastutusala-laienes.

Vaktsineerimine

Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskond koos Tartu linna ja Tartu kiirabiga pakub võimalust COVID-19 vaktsineerimiseks:

  • Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoones;
  • Tartu vaktsineerimisbussis eelneva registreerimiseta;
  • valitud apteekides.

Loe täpsemalt Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehelt.

Suvel kogutud riikliku statistika põhjal on vaktsineeritud inimesel 4 korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel. Lisaks haiguse raskuse ja pikkuse vähendamisele aitab vaktsineerimine takistada ka viiruse edasi kandumist. Vaktsineerimise kohta leiad lähemat infot SIIT.

Vaktsineerimise korraldusega seotud üldiste küsimuste korral saab infot telefonil 1247.

Haridus ja huviharidus

Koolides, lasteaedades ja huviringides kehtivad koroonaviiruse leviku peatamiseks järgnevad piirangud:

Kuni 18-aastased ja käesoleval õppeaastal 19-aastaseks saavad vaktsineerimata või haigust läbi põdemata noored, kelle lähikontakt COVID-19 haigega oli koolis, huvitegevuses või noorsootöös, võivad jääda lihtsustatud karantiini juhul, kui nad teevad 4. päeval pärast lähikontakti PCR-testi ja see on negatiivne. Testitulemuse selgumiseni tuleb viibida kodus. Kui test on negatiivne, tohib ta järgneva kümne päeva jooksul arvatavast lähikontaktsusest osaleda üksnes kasvatus- ja õppetegevuses ning huvitegevuses ja noorsootöös.

Koolides: 

Koroonaviirusesse nakatunuga üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses lähikontakti sattunud õpilasel (kuni sel õppeaastal 19-aastaseks saav) tuleb teha PCR-test alates kontakti neljandast päevast. Kuni testi tulemuse selgumiseni tuleb ka haigussümptomiteta õpilasel koju jääda. Testima ei pea vaktsineeritud õpilased ega õpilased, kes on COVID-19 läbi põdenud.

Uue korra järgi peavad pärast koolis, huvikoolis või noorsootööasutuses toimunud lähikontakti PCR-testi tegema ka kõik alla 12- aastased õpilased. Kui testi tulemus on negatiivne, saab õpilane jätkata osalemist õppetöös ja huvitegevustes. Juhul, kui õpilane ei ole nõus end testima, peab ta viibima 10 päeva karantiinis. Testimisest on vabastatud kõik vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud õpilased.

• Õpetajatel, juhendajatel ja noorsootöötajatel palutakse tungivalt kanda maski. Maski soovitatakse kanda ka õpilastel, eriti olukordades kus puutuvad kokku eri klasside õppurid.
• Maski soovitatakse tungivalt kanda siseruumides toimuvatel üritustel, kus ei ole võimalik distantsi hoida, samuti koolibussis, kus puutuvad kokku eri klasside ja rühmade õpilased.

Lähikontaktsena peavad karantiini jääma:
• COVID-19 haigega kokkupuutunud vaktsineerimata või koroonahaigust põdemata isikud;
• haigustunnustega inimesed;
• inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus.

Lähikontaktsena ei pea karantiini jääma haigustunnusteta:
• kuni sel õa 19aastaseks saavad lapsed, kelle puhul saab rakendada lihtsustatud karantiini;
• inimesed, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud, st et neil on kehtiv COVID-tõend;
• inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul koroonahaiguse läbi põdenud ja kelle arst on terveks tunnistanud ning kellel on vastav tõend;
• inimesed, kes on haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini ning saavutanud maksimaalse kaitse;
• inimesed, kes on pärast esimest vaktsiinidoosi haigestunud koroonahaigusesse ning kelle arst on terveks tunnistanud.

Lasteaedades ja -hoidudes:

  • lasteaedadesse võib tuua ainult terveid lapsi, sealhulgas peab olema terve ka lapsevanem; 
  • lasteaia igapäevategevusi soovitatakse tehakse väiksemates gruppides ning eelistada välitegevusi siseruumides tehtavatele;
  • lapsevanemad, kes on suunatud koroonatestimisele või kes ootavad koroonatesti tulemusi, ei tohi lapsi lasteaeda tuua.
  • Kohtumiste ja koosolekute korraldamisel asutuseväliste inimeste osavõtul tuleb
    eelistada virtuaalseid kanaleid. 

Juhised lasteaedadele ja -hoidudele 


Huviharidus ja -tegevus (ka treeningud, noorsootöö ja täiendõpe):

  • Üle 18-aastased huvihariduses ja -tegevuses, täienduskoolituses ja noorsootöös osalejad peavad esitama kehtiva COVID-tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. 
  • Alates 1. septembrist ei pea üldharidus- või kutsekoolide täielikult vaktsineeritud või koroonahaiguse läbi põdenud õpilased jääma pärast koolis toimunud lähikontakti karantiini.
  • Vaktsineerimata õpilased peavad end lähikontakti korral testima, mida tehakse võimalikult lapsesõbralikul viisil ja üldjuhul koolikeskkonnas. Kui testid on negatiivsed, rakendub lihtsustatud karantiin.
  • Lihtsustatud karantiini ajal tohib osaleda õppetöös, kuid ei tohi kümne päeva jooksul võtta osa huviharidusest, noorsootööst jm.

Haridusvaldkonnaga seotud küsimustes aitavad:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340
  • meiliaadress info@hm.ee

Kultuur, sport ja vaba aeg

Alates 1. novembrist peavad avalikud üritused ja tegevused lõppema kell 23. Maskikandmise nõue kehtib ka kontrollitud tegevuste puhul.

COVID tõendit vaktsineerituse või läbipõdemise kohta tuleb esitada alates 12. eluaastast enamikes korraldatud tegevustes. 12–17-aastastele kehtib ka testitõend. COVID tõend kehtib üksnes koos isikut tõendava dokumendiga. COVID tõendit peab näitama:

  • sportimisel ja treenimisel,
  • noorsootöös,
  • huvitegevuses ja -hariduses,
  • täienduskoolituses ja täiendõppes, 
  • spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, 
  • saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates, 
  • avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil, 
  • muuseumites ja näitusasutustes, 
  • meelelahutusteenustel, 
  • toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel,
  • jumalateenistustel ja muudel avalikel usutalitustel, kus siseruumides osalejate arv ei ole suurem kui 50 inimest (välitingimustes 100) või on ruumi täitumus kuni 50 protsenti. 

Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse. 

Avalikud kohad ja üritused

  • Avalikud koosolekud ja üritused on lubatud. Osalejad alates 18. eluaastast peavad esitama COVID-tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta.
  • Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID-tõendite ehtsust ja neil olevaid andmeid. Põhjendatud kahtluse korral on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse.
  • Kui korraldaja tagab kõigi osalejate nakkusohutuse kontrolli, siis võib sisetingimustes osaleda kuni 6000 ning välitingimustes kuni 12 000 inimest.
  • Välitingimustes toimuvatel piiramata territooriumiga avalikel üritustel osalejate arvu piirangut ega nakkusohutuse kontrollimise kohustust ei ole.

SPORT

  • Sportimine ja treenimine on lubatud nii üksi kui rühmades, spordirajatised on avatud.
  • Kõik üle 18-aastased osalejad peavad sportimisel, treenimisel, spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel esitama kehtiva COVID tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta.
  • COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel.
  • Siseruumides on oluline lisaks COVID tõendite kontrollimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid.
  • Üritustel ja tegevustes saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. Sisetingimustes võib olla kuni 6000 ja välitingimustes kuni 12 000 osalejat.

Tartu Linnaraamatukogu:

  • võimalik on enne raamatukogu külastamist soovitud teosed e-kataloogis ESTER ette tellida;

Soovitud raamatu või muu teaviku kättesaamiseks
ei pea alati ise kohale tulema. Raamatukogu pakub järgmisi võimalusi
kontaktide vähendamiseks:

•    Volituse kirjutamine usaldusväärsele inimesele. Volitus võib olla
nii paberkandjal kui digitaalne. Digiallkirjastatud volituse saab saata
meiliaadressile laenutaja@luts.ee  Blankett on meie kodulehel
https://www.luts.ee/Lugejablanketid/volikiri.pdf
•    Kärglaenutuse  kasutamine (teie tellitud raamatule saab järele
tulla lugeja, kellega teie lugejakonto raamatukogu programmis on
ühendatud. Kärglaenutuse kohta saab lähemalt lugeda siit
https://www.luts.ee/index.php/raamatukogu-kasutamine/karglaenutus)
•    Raamatu pakiautomaati tellimine (saatmise tasu tuleb tellijal endal
tasuda) https://www.luts.ee/index.php/teenused/pakiautomaaditeenus

Karlova-Ropka raamatukogust tellitud raamatute kättesaamiseks tuleb helistada tel 7308 473.

Linnaraamatukogu pakub telefoni teel arvutialast abi e-riigi teenuste kasutamise osas. Sealhulgas antakse nõu ka riigiportaali eesti.ee ja patsiendiportaali digilugu.ee kasutamise kohta.

Teenust pakutakse E-N kell 10-12 aprilli lõpuni  telefonil: 736 1379.

Soovitusi raamatukogu kasutamise kohta COVID-19 tingimustes loe lähemalt SIIT.


Visit Tartu ideed, mida vaba ajaga kontaktivabalt peale hakata:

Koroonaviirus

10 olulist asja, mida teada koroonaviirusest

1. Koroonaviirus levib piisknakkuse kaudu - koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu ning püsib õhus tunde.
2. Koroonaviirus on väga nakkav - iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2 (täpsemalt 2–2,5) inimest. Nemad omakorda nakatavad igaüks kahte või enamat inimest jne.
3. Koroonaviiruse kõige levinumad tunnused on palavik, köha ja hingamisraskused - koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu, peavalu
4. Koroonaviiruse sümptomid avalduvad 2–14 päeva jooksul - haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva.
5. Koroonaviirusega nakatunud inimesel ei pruugi üldse sümptomeid olla - on tuvastatud, et eksisteerib inimesi, kes on koroonaviirusesse nakatunud ja teistele nakkusohtlikud, aga kellel pole ühtegi sümptomit ja nad tunnevad end täiesti tervena.
6. Positiivse proovi korral tuleb püsida kodus vähemalt 14 päeva - sel ajal kodust ei tohi väljas käia. Seda ka siis, kui kõik haigusnähud kiiremini kaovad. Kodus püsimine aitab ennetada haiguse levimist.
7. Sa saad nakatumise vältimiseks ise palju ära teha - pese tihti ja korralikult käsi, köhi ja aevasta varrukasse või salvrätti, pese või desinfitseeri kodus pindu, ära puuduta nägu, silmi või suud pesemata kätega,  tuuluta tube, kuumuta toitu, pese juur- ja puuviljad ning toidupakendid.
8. Väldi rahvarohkeid kohti - mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht.
9. Avalikes kohtades kanna maski - maskiga kaitsed mitte ennast, vaid teisi inimesi – maski kandmine aitab vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni.
10. Meetmete eesmärk on takistada koroonaviiruse levimist - reeglitest ja soovitustest kinnipidamine aitab ühelt poolt tagada, et meie haiglad ja arstid suudavad aidata kõiki, kes abi vajavad. Teiselt poolt aitab see ka igaühel endal ja tema lähedastel mitte haigestuda.

Loe reeglite ja juhiste kohta lähemalt Kriis.ee lehelt. 

Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220  või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.

Koroonakaart

Kodune ravi

Eesti Perearstide Selts jagab koroonaviiruse koduse ravi juhendit täiskasvanutele.

Juhendist leiab infot, kuidas käituda palaviku korral, mida teha köhaga ja kuidas leevendada hingamisraskusi. Perearsti poole tuleb pöörduda kohe, kui:

  • tunnete ennast järjest halvemini;
  • hingamisraskus tekib kodu piires liikudes;
  • tunnete end äärmiselt nõrga ja väsinuna;
  • palavik on olnud rohkem kui kolm päeva üle 38 kraadi.

Enesetunde järsu halvenemise korral tuleb kutsuda kiirabi.

Eesti Perearstide Selts on loonud isolatsioonikalkulaatori, mis aitab arvutada välja esimesed võimalikud isolatsiooni lõpetamise kuupäevad. Isolatsiooni lõpetamiseks peavad olema lisaks täidetud kõik Terviseameti poolt kinnitatud kehtivad kriteeriumid.

Kaubandus ja apteegid

COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides tuleb kanda maski. Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Kaupluse, apteegi, panga jm külastaja ei pea esitama COVID-tõendit.

Ilma maskita inimesi müügi- või teenindusaladele lubada ei tohi. Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb nendes ruumides tagada inimeste hajutatus. Nõutud on kaitsemaski kandmine, mida ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga.

Apteegid

Eestis saab ravimeid osta kahest internetiapteegist: 

Apothekast tellitud kauba toob kuller otse koju:

  • kättetoimetamise tasu on 4 eurot; 
  • Tartu järgmise päeva kuller toimetab tellimused kohale järgmise päeva jooksul alates tellimuse eest tasumisest (kehtib tellimustele, mis on sisestatud E-R kell 08.00-17.00);
  • kuller võtab ise telefoni teel ühendust ja täpsustab üleandmise kellaaja;
  • kulleri teeninduspiirkond on Tartu ja Tartu maakond. 

Loe lähemalt: www.apotheka.ee/kattetoimetamine

 

Loe ravimiameti lehelt, mida ja kuidas saab internetiapteegist tellida.

 

Haigena ei tohi minna poodi ega apteeki. Ärge oodake toiduvarude ja ravimite ostmisega, kuni olete haigeks jäänud.

Foto: Ragnar Vutt
Foto: Ragnar Vutt

Toitlustus

Tartu linna vastutustundlikud toitlustus- ja majutusettevõtted kannavad tarbijamärgist “Siin on turvaline”.  Tarbijamärgise kohta saad lugeda SIIT.

Restoranides, kohvikutes jt avalikes toitlustuskohtades kohapeal süües peavad kõik vähemalt 18-aastased kliendid esitama kehtiva COVID tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. Tõendit ei pea esitama ette tellitud toidu kaasa ostmisel või kullerteenuse osutamisel või siseriiklikul reisijaid vedavas parvlaevas või matusetalitusel. 


Telli toit koju

Soovitame võimalusel tellida toit koju ning vältida kaupluste ja toidukohtade külastamist.  Abistage ka oma pereliikmeid või sugulasi, kellel puuduvad võimalused veebipõhiste tellimuste tegemiseks. Siin lehel olevate linkide alla on koondatud valik nii kohalikest väiketootjatest, suuremate toidukaupluste e-poodidest kui ka piirkondlikest restoranidest ja kohvikutest, mis pakuvad toidu kojukannet.

E-toidupoed
Toidupoed, kust saab Tartus tellida toitu koju. Vaata lähemalt

  • Kriisivarude e-pood. Koostöös Coopi ja Omnivaga on loodud e-pood, mille eesmärk on varustada inimesi esmatarbekaupadega. Valida saab vaid eelkomplekteeritud pakettide vahel. Vaata lähemalt

Kohalikud toidutootjad
Toeta kohalikke toidutootjaid, ostes või tellides kauba neilt. Vaata lähemalt

Valmistoidu tellimine koju või kaasa
Tartu toidukohad, kust saab toitu koju või kaasa tellida. Vaata lähemalt

Toidukullerid
Tartus tegutseb hetkel kolm toidukullerteenust pakkuvat ettevõtet.  Vaata lähemalt.
NB! Samas pakuvad ka mitmed restoranid ise kojukandeteenust, vt seda valmistoidu tellimise lingi alt.

Ühistransport ja jäätmekäitlus

Bussid

  • Linnaliinibusside sissekäikudes on desinfitseerimisvahendid.
  • Bussis tuleb kanda maski.
  • Võimalusel tuleb hoida teistest inimestest kahemeetrist vahemaad.

Sõidugraafikuid saab vaadata https://web.peatus.ee/ reisiplaneerijast.

RATTARINGLUS

Linn annab endast parima, et rattaringluse rataste kasutamine oleks viiruste leviku perioodil võimalikult ohutu ja desinfitseerib rattaid nõuetekohaselt iga päev nii rattaparklates kui ka -töökojas. Vastutustundlik tuleb olla aga ka rattaringluse kasutajatel endil ja pidada kinni olulistest terviseohutusreeglitest: 

  • kanna sõites võimalusel kindaid,
  • pärast rattaga sõitmist pese või desinfitseeri kohe käsi,
  • hoia rattaparklas ja rattaga sõites teiste liiklejatega distantsi,

Jäätmed

Tartu linna jäätmejaam aadressil Jaama 72c  ja Selli tn 19 jäätmejaam on avatud E-R kl 10-18 ja L-P kl 10-16. 


On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu. Kõige olulisem: kui oled haige või kahtlustad haigust, siis ei tohiks jäätmeid liigiti koguda, vaid need tuleb panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Loe täpsemalt keskkonnaministeeriumi juhiseid, kuidas toimida jäätmetega, kui oled koroonaviirusesse nakatunud.

Jäätmetega toimimine avalikus ruumis:

  • Eelista võimalusel korduskasutatavat maski, mis on tihedalt ümber näo. Korduskasutatav mask on majanduslikult soodsam valik ning keskkonnale ohutum. Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid. 
  • Juhul, kui ei ole võimalik korduskasutatavat maski kasutada (viirusnakkuse põdemise korral), viska ühekordne mask segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt kaanega suletav, et see ei satuks edasi keskkonda. Kui prügikast ei ole pealt suletav, siis ole maski prügikasti viskamisega hoolas, et kasutatud mask sealt näiteks tuule kaasabil välja ei lenduks.
  • Prügikastist välja lenduv mask kujutab keskkonnale ohtu nagu kõik teised jäätmed. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu lindudele ja loomadele, tõmba nöörid maski küljest lahti. 
  • Ära viska maski loodusesse, mask ei lagune looduses ja muu hulgas see sisaldab mikroplasti, mis võib jõuda pinna- või põhjavette.
  • Mitmed riigid on terviseohutuse tagamiseks soovitanud ühekordse maski ennem äraviskamist sulgeda eraldi kilekotti, eriti avatud prügikasti korral, kui on võimalus, et mask satub sealt väliskeskkonda. Kui otsustad maski eelnevalt kilekotti panna, siis viska see segaolmejäätmete hulka.
  • Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Olmejäätmetega toimimine eriolukorras kodumajapidamises, kus on eneseisolatsioonis viibivad võimaliku nakkusohuga või COVID-19 viirusesse haigestunud isikud:

  • Ühekordselt kasutatavat näomaski saab kanda vaid mõne tunni ning seejärel tuleb see ära visata. Maski eemaldamisel tuleb vältida maski välise külje puudutamist ning visata see segaolmejäätmete prügikasti. Võimalusel vältida prügikasti katsumist.
  • Ärge visake kaitsemaski ega muid jäätmeid kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!
  • Kasutatud salvrätik või taskurätik ning ühekordselt kasutatavad kummikindad visata pärast kasutamist segaolmejäätmete prügikasti. 
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid. Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ning muid jäätmeid tuleb endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega kuni olete tervenenud. 
  • Avalikus ruumis visata kasutatud taskurätid, mask või kummikindad eelistatult pealt suletud prügikasti.
  • Pärast aevastamist ja köhimist salvrätikusse, nuuskamist, maski eemaldamist jm on äärmiselt oluline pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Olmejäätmetega toimimine kodumajapidamises, kus ei ole eneseisolatsioonis viibivaid isikuid ega COVID-19 viirusesse nakatunud isikuid:

  • Käituge tavapäraselt ning jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Eelistage kodust lahkudes korduskasutatavat maski.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti. 
  • Tuletame meelde, et salvrätikud ei ole vanapaber ja ei kuulu vanapaberi konteinerisse. Tavaoludes võib salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaberi visata biojäätmete hulka.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Tuletame meelde, et ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutatakse näiteks kauplustes käimiseks vm, ei ole pakendid. Need tuleb visata segaolmejäätmete hulka.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
  • Kui kahtlustate, et olete nakatunud või haigestunud, järgige punktis 3 toodud juhiseid!

Linnavalitsuse töökorraldus

Kõigil kohtumistel peavad nii linnakodanikud kui ka neid vastu võtvad töötajad kandma maski või visiiri. Kui linnavalitsusse pöörduval inimesel ei ole maski kaasas, siis antakse see linnavalitsuse poolt.

Raekoja infokeskus

  • Bussikaarte saab osta R-kioskist. Pileteid ja raha laadida saab bussikaardile R-kioskist, veebilehelt tartu.pilet.ee või mobiiliga.
  • Bussikaardi soodustuse saamiseks tuleb soodustust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument (puude otsus vms) saata infokeskuse e-posti aadressile infokeskus@tartu.ee.
  • Tasuta bussikaardi saamiseks tuleb ühendust võtta telefoni või e-posti teel.
  • Tasulisi pikemaajalisi parkimiskaarte saab osta parkimisautomaatidest või veebilehelt parkimine.ee.
  • Parkimis- ja bussitrahve saab vaidlustada, kui saadate digiallkirjastatud vaide/vastulause e-postile vtm@tartu.ee

Tartu linna infotelefonile 1789 saab jätta heakorrateateid ning küsida linnavalitsusega seotud infot ning abi rattaringluse ja bussiliikluse küsimustes.

Vaimne tervis

Meie igapäevased tegevused ja elurütm võivad hetkel olla häiritud. Mõtle sellele, kuidas sa saaksid olukorraga kohaneda ja luua endale uued positiivsed igapäevarutiinid. Päevakavasse peaksid kuuluma nii kasulikud kui meeldivad tegevused.
Tee endale päevaplaan, selle järgimine suurendab turvatunnet ja vähendab määramatusest põhjustatud abitus- ja hirmutunnet. 

  • Maga piisavalt - vähemalt 8 tundi öösel.
  • Ära unusta olulisi toidukordi - mitmekesine, regulaarne toidulaud on hea enesetunde alus.
  • Tee tervisesporti - tervise liikumine on hea nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Võimalusel on hea õues liikumine, kuid ära unusta 2+2 reeglit ning liigu vaid üksi või kahekesi. Liikumine on võimalik ka kodustes tingimustes ja veebist leiab rohkesti erinevaid trennijuhiseid.
  • Suhtle pere ja sõpradega - helista, korralda veebipidu Skype’i või muu videoedastus platvormi abil.
  • Tee iga päev vähemalt üks positiivne tegevus, mis sulle rõõmu pakub - näiteks saad ühineda 21-päevase positiivsuse väljakutsega.
  • Väldi alkoholi, suitsu ja narkootikume. 
  • Kasuta lõõgastumistehnikaid - loe raamatuid, vaata filme, meisterda, tee suurpuhastus - asjad, millele enam kasutust ei leia saad viia Tartu Uuskasutuskeskusesse kontaktivabalt, kui helistad nende kontakttelefonile.
  • Jälgi vaid usaldusväärseid infokanaleid - liigne uudistevoo lugemine võib tekitada üleliigset stressi.

Kultuuriministeerium on kogunud rohkelt võimalusi, kuidas eriolukorras koduseinte vahel kultuuri nautida. 

Tartumaa Turism on koondanud laia ülevaate, mida kodus olles teha, valik on alates e-ristsõnadest ja mälumängudest kuni huvitavate virtuaalreisideni välja.

Facebookis on loodud ühtne grupp nimega Karantiiniklubi, kust saab veel lisaks palju mõtteid, kuidas oma aega sisustada, kuid eelkõige infot, kuidas ja kus saab nautida Eesti artistide virtuaalkontserte.

Maailma virtuaalsed muuseumid, loomaaiad, akvaariumid ja teemapargid.

Professionaalne abi

Kui tunned, et iseseisvalt enam vaimse tervisega toime ei tule, pöördu abi saamiseks professionaalide poole.

Sotsiaalkindlustusamet korraldab Tartus koroonaviiruse levikust tingitud taastavaid aruteluringe. Aruteluringis osalemiseks anna endast märku meiliaadressil helerin.valba@sotsiaalkindlustusamet.ee. Taastav õigus on protsess, mille eesmärgiks on tuua kokku need, keda juhtunu on mõjutanud, arutades selle üle, mis juhtus, millised on osapoolte vajadused ning kuidas juhtunu heastada nii hästi kui võimalik. Taastavas aruteluringis osalenud jagavad enda kogemusi SIIN.

Veebilehelt www.tarkvanem.ee leiad infot laste kasvatamise kohta ja nippe, kuidas iseennast hoida ja toetada. Lasteabi pakub tuge mure või segaduse korral. Helista 116 111, kirjuta info@lasteabi.ee või vestle www.lasteabi.ee kaudu.

Psühhosotsiaalne kriisiabi:
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabisüsteem pakub psühhosotsiaalset kriisiabi kõigile soovijatele. Psühhosotsiaalne toetus on suunatud emotsionaalsetele, sotsiaalsetele, vaimsetele ja hingelistele vajadustele.

Koroonast tingitud segaduse ja muredega toimetuleku soovitusi jagatakse veebileheküljel Peaasi, vaata ka Peaasja veebiseminare kriisiga toimetulekuks.

Psüühiliste probleemide puhul on võimalik abi saada perearstilt, psühhiaatrilt, psühholoogilt, psühhiaatriahaiglast ja usaldustelefonidelt:

  • Kriisiinfotelefon: 1247 (nõustatakse 24/7 eesti, vene ja inglise keeles)
  • Riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles)
  • Noorte usaldustelefon: 646 6666 (N–L, kl 19-22)
  • Eluliini usaldustelefon: 655 8088 (eesti keeles, kl 19-7), 655 5688 (vene keeles, K, N, R, kl 19-7)
  • Dementsuse info- ja usaldusliin 644 6440. Avatud E, T, N, R 12–16; K 16–20.
  • Vaimse tervise nõustamine noorele, lapsevanemale, spetsialistile ja spetsialistide kontaktid eesti ja vene keeles: enesetunne.ee

Maski kandmine

Maski kandmine või suu ja nina katmine on kohustuslik kinnistes ja rahvarohketes kohtades, kus on kehv ventilatsioon ja distantsi hoidmine võõrastest inimestest pole võimalik.

Pea meeles

Loe tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti täpsemaid juhiseid maski õigeks kasutamiseks. 

Kuressaare haigla õpetus maski tegemisest

Kust saada infot?

Muud infoallikad ja abinumbrid

 

  • 1247 on üleriigiline koroonaviiruse infotelefon, millele helistades aidatakse saada vastuseid koroonaviirusega seotud küsimustele. Tasuta telefon töötab 24/7.

  • 600 1247 on häirekeskuse infotelefon, millele saavad koroonaviirusega seotud küsimustes helistada emad ja isad, kelle lapsed on välismaal. Samuti saab sellele numbrile helistada piiri tagant, et nõu küsida.

  • 1220 on perearsti nõuandeliin. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile 112.

  • 677 6822 on üleriigilise tasuta nõuandeliini number, kus E–R kl 9–17 annavad hambaarstid nõu hambamurede korral.

  • 644 6440 on dementsuse infoliin, kust saavad nõu nii dementsussündroomiga inimesed, nende lähedased kui ka spetsialistid ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad.

  • 5331 9976 on ämmaemandate nõuandeliin, kust saab infot Tartu Ülikooli kliinikumi rasedatele ja sünnitajatele pakutava abi kohta.

  • Teave Tartu ülikooli kliinikumi töökorralduse kohta: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/.

  • Noored vanuses 16-26 võivad oma muredega pöörduda portaali peaasi.ee poole, kus nõustatakse videosilla vahendusel.

Viimati muudetud 22.11.2021