Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
13°
13°

Juhised koroonaviirusega seotud olukorraks

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Juhised tartlastele koroonaviiruse levikuga seotud olukorraks

Koroonaviiruse COVID-19 kiire leviku tõttu koondame siia lehele kokku juhised ja suunised, mida viiruse levikul tähele panna. COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus. Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi.

Kuidas peatada koroonaviiruse levik?

  • Avalikus siseruumis tuleb arvestada hajutatuse nõudega. See tähendab, et üksteisega tuleb hoida turvalist distantsi.
  • Avalikes siseruumides tuleb desinfitseerida käsi.
  • Maske tuleb kanda kõigis avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.
  • Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni elukohast lahkuda.
  • COVID-19 haigega koos elavad või temaga kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni. Kodust tohib lahkuda üksnes igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks. Vaata lähemalt, mis tingimustel eneseisolatsiooni jääma ei pea.

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. HOIA rakenduse leiad SIIT.

Üleriigiliste piirangutega saab tutvuda SIIN

Testimine

Testimistelgid asuvad Tartu laululava alumises parklas. Tasuta testimisele pääseb ainult perearsti saatekirjaga.

Terviseameti juhised:

  • Testimisele tuleb jõuda täpselt kokkulepitud ajal, mitte oluliselt varem ega hiljem.
  • Koroonakahtlusega isik ei tohi sõita testi tegema ühiskondliku transpordiga.
  • Soovituslik on minna isikliku maskiga ja desinfitseerida käsi, hoida kahemeetrist vahet.
  • Jala kohale tulnud peaksid kandma ilmastikule vastavaid riideid. 
  • Jala testimistelki saabuvad inimesed eraldatakse turvalisuse kaalutlustel autorivist ja kutsutakse telki või telgile lähemale autode kõrvale. 
  • Juhul, kui esineb koroonaviiruse sümptomeid ja ise pole võimalik testimistelgi juurde minna, tuleb seda öelda testimise aja kokkuleppimisel ja sel juhul soovitatakse kodust proovi andmist.
  • Lapsed saavad koroonaproovi anda kurguloputusvedelikust. Kurguloputusvedeliku proove saavad kuni 18-aastased lapsed anda avaliku testimise ja SYNLABi tasulistes koroonatestimise punktides. 

Testimisele saab nädalavahetustel ja pühade ajal suunata ka perearsti nõuandetelefon 1220, kui inimesel on ennast võimalik mobiil-ID või Smart ID abil autentida. Loe lähemalt: http://1220.ee/uudised/uudis/2020/08/12/perearsti-nouandetelefoni-vastutusala-laienes.

Vaktsineerimine

5 põhjust, miks teha tõhustusdoos

Jaanuari keskpaigaks oli Eestis vaktsineeritud ca 850 000 inimest ja neist tõhustusdoosi saanud üle 340 000 inimese. Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner toob välja viis põhjust, miks teha tõhustusdoos:

1. Tõhustusdoos annab parima kaitse omikroni vastu

Praeguseks on ilmnenud, et uus koroonaviiruse omikroni tüvi levib märkimisväärselt kiiremini kui delta tüvi ja parim kaitse omikroniga nakatumise vastu on inimestel, kes on saanud tõhustusdoosi või kes on COVID-19 läbi põdenud ning saanud lisaks ka vaktsiinidoosi. Ülejäänudel inimestel on märkimisväärselt kõrgem riski omikroniga nakatuda.

2. Tõhustusdoos vähendab kordades raske haigestumise riski

Professor Krista Fischeri analüüsist selgub, et tõhustusdoosi saanud inimesed satuvad COVID-19 tõttu haiglaravile 25 korda harvemini kui vaktsineerimata inimesed ja 4 korda harvemini kui kahe doosiga vaktsineeritud.

3. Tõhustusdoos tuletab immuunsüsteemile ohtu meelde

Tõhustusdoosi ülesanne on meie immuunsüsteemile meelde tuletada, et oht veel eksisteerib. Sellega ajame oma immuunsüsteemi ärkvele, toodame uue hulga kiiresti toimivaid antikehi ja oleme paremini valmis uue tüve vastu reageerima.

4. Tõhustusdoosiga vähendame ka teiste inimeste nakatamise riski

Kui me suudame tõhustusdoosiga juba eos enda haigestumist ära hoida, siis väldime ka ümbritsevate inimeste nakatamist.

5. Uutel tüvedel on raske tekkida ühiskondades, mis on vaktsineeritud

Uued koroonaviiruse tüved tekivad enamasti madala vaktsineeritusega piirkondades, aga ohustavad meid kõiki – omikron ei jää viimaseks. Aasta vaktsineerimist on meile aga näidanud, et viirusel on märkimisväärselt raskem luua uusi tüvesid kõrgelt vaktsineeritud ühiskondades. Senised tüved on tekkinud kas enne laialdase vaktsineerimise algust või siis madala vaktsineerituse tasemega ühiskondades ja omikron ei ole siin erand.

Millist vaktsiini valida?

Vaktsiinide kombineerimine annab parima kaitse. Praeguseks on kogunenud juba usaldusväärne hulk uuringuid, mis kinnitavad, et vaktsiinide kombineerimine annab isegi tugevama immuunkaitse kui tõhustusdoosi tegemine sama vaktsiiniga.

Eestis saab hetkel tõhustusdoosiks valida Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või Moderna vaktsiini Spikevax sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on tehtud esmane vaktsineerimiskuur. Esialgsetel andmetel tekitab kõige tugevama kaitse vektor (Janssen, AstraZeneca) ja mRNA (Pfizer, Moderna) vaktsiinide kombineerimine.


Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskond koos Tartu linna ja Tartu kiirabiga pakub võimalust COVID-19 vaktsineerimiseks:

  • Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoones;
  • Tartu vaktsineerimisbussis eelneva registreerimiseta;
  • valitud apteekides.

Loe täpsemalt Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehelt.

Tartus on võimalused vaktsineerimiseks suurimates kaubanduskeskustes Eedenis, Lõunakeskuses, Kvartalis, Kaubamajas ja Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoones. Täpsemad ajad ja info vaktsineerimise kohta on üleval www.vaktsineeri.ee kodulehel ja Facebooki lehel www.facebook.com/vaktsineeri.

Suvel kogutud riikliku statistika põhjal on vaktsineeritud inimesel 4 korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel. Lisaks haiguse raskuse ja pikkuse vähendamisele aitab vaktsineerimine takistada ka viiruse edasi kandumist.

Vaktsineerimise korraldusega seotud üldiste küsimuste korral saab infot telefonil 1247.

Haridus ja huviharidus

Õppetöö toimub tavapärasel viisil. 


Haridusvaldkonnaga seotud küsimustes aitavad:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340
  • meiliaadress info@hm.ee

Koroonaviirus

10 olulist asja, mida teada koroonaviirusest

1. Koroonaviirus levib piisknakkuse kaudu - koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu ning püsib õhus tunde.
2. Koroonaviirus on väga nakkav - iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2 (täpsemalt 2–2,5) inimest. Nemad omakorda nakatavad igaüks kahte või enamat inimest jne.
3. Koroonaviiruse kõige levinumad tunnused on palavik, köha ja hingamisraskused - koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu, peavalu
4. Koroonaviiruse sümptomid avalduvad 2–14 päeva jooksul - haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva.
5. Koroonaviirusega nakatunud inimesel ei pruugi üldse sümptomeid olla - on tuvastatud, et eksisteerib inimesi, kes on koroonaviirusesse nakatunud ja teistele nakkusohtlikud, aga kellel pole ühtegi sümptomit ja nad tunnevad end täiesti tervena.
6. Positiivse proovi korral tuleb püsida kodus vähemalt 14 päeva - sel ajal kodust ei tohi väljas käia. Seda ka siis, kui kõik haigusnähud kiiremini kaovad. Kodus püsimine aitab ennetada haiguse levimist.
7. Sa saad nakatumise vältimiseks ise palju ära teha - pese tihti ja korralikult käsi, köhi ja aevasta varrukasse või salvrätti, pese või desinfitseeri kodus pindu, ära puuduta nägu, silmi või suud pesemata kätega,  tuuluta tube, kuumuta toitu, pese juur- ja puuviljad ning toidupakendid.
8. Väldi rahvarohkeid kohti - mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht.
9. Avalikes kohtades kanna maski - maskiga kaitsed mitte ennast, vaid teisi inimesi – maski kandmine aitab vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni.
10. Meetmete eesmärk on takistada koroonaviiruse levimist - reeglitest ja soovitustest kinnipidamine aitab ühelt poolt tagada, et meie haiglad ja arstid suudavad aidata kõiki, kes abi vajavad. Teiselt poolt aitab see ka igaühel endal ja tema lähedastel mitte haigestuda.

Loe reeglite ja juhiste kohta lähemalt Kriis.ee lehelt. 

Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220  või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.

Koroonakaart

Kodune ravi

Eesti Perearstide Selts jagab koroonaviiruse koduse ravi juhendit täiskasvanutele.

Juhendist leiab infot, kuidas käituda palaviku korral, mida teha köhaga ja kuidas leevendada hingamisraskusi. Perearsti poole tuleb pöörduda kohe, kui:

  • tunnete ennast järjest halvemini;
  • hingamisraskus tekib kodu piires liikudes;
  • tunnete end äärmiselt nõrga ja väsinuna;
  • palavik on olnud rohkem kui kolm päeva üle 38 kraadi.

Enesetunde järsu halvenemise korral tuleb kutsuda kiirabi.

Eesti Perearstide Selts on loonud isolatsioonikalkulaatori, mis aitab arvutada välja esimesed võimalikud isolatsiooni lõpetamise kuupäevad. Isolatsiooni lõpetamiseks peavad olema lisaks täidetud kõik Terviseameti poolt kinnitatud kehtivad kriteeriumid.

Kaubandus ja apteegid

Apteegid

Eestis saab ravimeid osta kahest internetiapteegist: 

Apothekast tellitud kauba toob kuller otse koju:

  • kättetoimetamise tasu on 4 eurot; 
  • Tartu järgmise päeva kuller toimetab tellimused kohale järgmise päeva jooksul alates tellimuse eest tasumisest (kehtib tellimustele, mis on sisestatud E-R kell 08.00-17.00);
  • kuller võtab ise telefoni teel ühendust ja täpsustab üleandmise kellaaja;
  • kulleri teeninduspiirkond on Tartu ja Tartu maakond. 

Loe lähemalt: www.apotheka.ee/kattetoimetamine

 

Loe ravimiameti lehelt, mida ja kuidas saab internetiapteegist tellida.

 

Haigena ei tohi minna poodi ega apteeki. Ärge oodake toiduvarude ja ravimite ostmisega, kuni olete haigeks jäänud.

Foto: Ragnar Vutt
Foto: Ragnar Vutt

Toitlustus

Tartu linna vastutustundlikud toitlustus- ja majutusettevõtted kannavad tarbijamärgist “Siin on turvaline”.  Tarbijamärgise kohta saad lugeda SIIT.


Telli toit koju

Soovitame võimalusel tellida toit koju ning vältida kaupluste ja toidukohtade külastamist.  Abistage ka oma pereliikmeid või sugulasi, kellel puuduvad võimalused veebipõhiste tellimuste tegemiseks. Siin lehel olevate linkide alla on koondatud valik nii kohalikest väiketootjatest, suuremate toidukaupluste e-poodidest kui ka piirkondlikest restoranidest ja kohvikutest, mis pakuvad toidu kojukannet.

E-toidupoed
Toidupoed, kust saab Tartus tellida toitu koju. Vaata lähemalt

  • Kriisivarude e-pood. Koostöös Coopi ja Omnivaga on loodud e-pood, mille eesmärk on varustada inimesi esmatarbekaupadega. Valida saab vaid eelkomplekteeritud pakettide vahel. Vaata lähemalt

Kohalikud toidutootjad
Toeta kohalikke toidutootjaid, ostes või tellides kauba neilt. Vaata lähemalt

Valmistoidu tellimine koju või kaasa
Tartu toidukohad, kust saab toitu koju või kaasa tellida. Vaata lähemalt

Toidukullerid
Tartus tegutseb hetkel kolm toidukullerteenust pakkuvat ettevõtet.  Vaata lähemalt.
NB! Samas pakuvad ka mitmed restoranid ise kojukandeteenust, vt seda valmistoidu tellimise lingi alt.

Ühistransport ja jäätmekäitlus

Bussid

  • Linnaliinibusside sissekäikudes on desinfitseerimisvahendid.

Sõidugraafikuid saab vaadata https://web.peatus.ee/ reisiplaneerijast.

RATTARINGLUS

Linn annab endast parima, et rattaringluse rataste kasutamine oleks viiruste leviku perioodil võimalikult ohutu ja desinfitseerib rattaid nõuetekohaselt iga päev nii rattaparklates kui ka -töökojas. Vastutustundlik tuleb olla aga ka rattaringluse kasutajatel endil ja pidada kinni olulistest terviseohutusreeglitest: 

  • kanna sõites võimalusel kindaid,
  • pärast rattaga sõitmist pese või desinfitseeri kohe käsi,
  • hoia rattaparklas ja rattaga sõites teiste liiklejatega distantsi.

Jäätmed

Tartu linna jäätmejaam aadressil Jaama 72c  ja Selli tn 19 jäätmejaam on avatud E-R kl 10-18 ja L-P kl 10-16. 


On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu. Kõige olulisem: kui oled haige või kahtlustad haigust, siis ei tohiks jäätmeid liigiti koguda, vaid need tuleb panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Loe täpsemalt keskkonnaministeeriumi juhiseid, kuidas toimida jäätmetega, kui oled koroonaviirusesse nakatunud.

Jäätmetega toimimine avalikus ruumis:

  • Eelista võimalusel korduskasutatavat maski, mis on tihedalt ümber näo. Korduskasutatav mask on majanduslikult soodsam valik ning keskkonnale ohutum. Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid. 
  • Juhul, kui ei ole võimalik korduskasutatavat maski kasutada (viirusnakkuse põdemise korral), viska ühekordne mask segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt kaanega suletav, et see ei satuks edasi keskkonda. Kui prügikast ei ole pealt suletav, siis ole maski prügikasti viskamisega hoolas, et kasutatud mask sealt näiteks tuule kaasabil välja ei lenduks.
  • Prügikastist välja lenduv mask kujutab keskkonnale ohtu nagu kõik teised jäätmed. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu lindudele ja loomadele, tõmba nöörid maski küljest lahti. 
  • Ära viska maski loodusesse, mask ei lagune looduses ja muu hulgas see sisaldab mikroplasti, mis võib jõuda pinna- või põhjavette.
  • Mitmed riigid on terviseohutuse tagamiseks soovitanud ühekordse maski ennem äraviskamist sulgeda eraldi kilekotti, eriti avatud prügikasti korral, kui on võimalus, et mask satub sealt väliskeskkonda. Kui otsustad maski eelnevalt kilekotti panna, siis viska see segaolmejäätmete hulka.
  • Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Olmejäätmetega toimimine eriolukorras kodumajapidamises, kus on eneseisolatsioonis viibivad võimaliku nakkusohuga või COVID-19 viirusesse haigestunud isikud:

  • Ühekordselt kasutatavat näomaski saab kanda vaid mõne tunni ning seejärel tuleb see ära visata. Maski eemaldamisel tuleb vältida maski välise külje puudutamist ning visata see segaolmejäätmete prügikasti. Võimalusel vältida prügikasti katsumist.
  • Ärge visake kaitsemaski ega muid jäätmeid kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!
  • Kasutatud salvrätik või taskurätik ning ühekordselt kasutatavad kummikindad visata pärast kasutamist segaolmejäätmete prügikasti. 
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid. Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ning muid jäätmeid tuleb endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega kuni olete tervenenud. 
  • Avalikus ruumis visata kasutatud taskurätid, mask või kummikindad eelistatult pealt suletud prügikasti.
  • Pärast aevastamist ja köhimist salvrätikusse, nuuskamist, maski eemaldamist jm on äärmiselt oluline pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Olmejäätmetega toimimine kodumajapidamises, kus ei ole eneseisolatsioonis viibivaid isikuid ega COVID-19 viirusesse nakatunud isikuid:

  • Käituge tavapäraselt ning jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Eelistage kodust lahkudes korduskasutatavat maski.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti. 
  • Tuletame meelde, et salvrätikud ei ole vanapaber ja ei kuulu vanapaberi konteinerisse. Tavaoludes võib salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaberi visata biojäätmete hulka.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Tuletame meelde, et ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutatakse näiteks kauplustes käimiseks vm, ei ole pakendid. Need tuleb visata segaolmejäätmete hulka.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
  • Kui kahtlustate, et olete nakatunud või haigestunud, järgige punktis 3 toodud juhiseid!

Raekoja infokeskus

  • Bussikaarte saab osta R-kioskist. Pileteid ja raha laadida saab bussikaardile R-kioskist, veebilehelt tartu.pilet.ee või mobiiliga.
  • Bussikaardi soodustuse saamiseks tuleb soodustust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument (puude otsus vms) saata infokeskuse e-posti aadressile infokeskus@tartu.ee.
  • Tasuta bussikaardi saamiseks tuleb ühendust võtta telefoni või e-posti teel.
  • Tasulisi pikemaajalisi parkimiskaarte saab osta parkimisautomaatidest või veebilehelt parkimine.ee.
  • Parkimis- ja bussitrahve saab vaidlustada, kui saadate digiallkirjastatud vaide/vastulause e-postile vtm@tartu.ee

Tartu linna infotelefonile 1789 saab jätta heakorrateateid ning küsida linnavalitsusega seotud infot ning abi rattaringluse ja bussiliikluse küsimustes.

Vaimne tervis

Meie igapäevased tegevused ja elurütm võivad hetkel olla häiritud. Mõtle sellele, kuidas sa saaksid olukorraga kohaneda ja luua endale uued positiivsed igapäevarutiinid. Päevakavasse peaksid kuuluma nii kasulikud kui meeldivad tegevused.
Tee endale päevaplaan, selle järgimine suurendab turvatunnet ja vähendab määramatusest põhjustatud abitus- ja hirmutunnet. 

  • Maga piisavalt - vähemalt 8 tundi öösel.
  • Ära unusta olulisi toidukordi - mitmekesine, regulaarne toidulaud on hea enesetunde alus.
  • Tee tervisesporti - tervise liikumine on hea nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Võimalusel on hea õues liikumine, kuid ära unusta 2+2 reeglit ning liigu vaid üksi või kahekesi. Liikumine on võimalik ka kodustes tingimustes ja veebist leiab rohkesti erinevaid trennijuhiseid.
  • Suhtle pere ja sõpradega - helista, korralda veebipidu Skype’i või muu videoedastus platvormi abil.
  • Tee iga päev vähemalt üks positiivne tegevus, mis sulle rõõmu pakub - näiteks saad ühineda 21-päevase positiivsuse väljakutsega.
  • Väldi alkoholi, suitsu ja narkootikume. 
  • Kasuta lõõgastumistehnikaid - loe raamatuid, vaata filme, meisterda, tee suurpuhastus - asjad, millele enam kasutust ei leia saad viia Tartu Uuskasutuskeskusesse kontaktivabalt, kui helistad nende kontakttelefonile.
  • Jälgi vaid usaldusväärseid infokanaleid - liigne uudistevoo lugemine võib tekitada üleliigset stressi.

Kultuuriministeerium on kogunud rohkelt võimalusi, kuidas eriolukorras koduseinte vahel kultuuri nautida. 

Tartumaa Turism on koondanud laia ülevaate, mida kodus olles teha, valik on alates e-ristsõnadest ja mälumängudest kuni huvitavate virtuaalreisideni välja.

Facebookis on loodud ühtne grupp nimega Karantiiniklubi, kust saab veel lisaks palju mõtteid, kuidas oma aega sisustada, kuid eelkõige infot, kuidas ja kus saab nautida Eesti artistide virtuaalkontserte.

Maailma virtuaalsed muuseumid, loomaaiad, akvaariumid ja teemapargid.

Professionaalne abi

Kui tunned, et iseseisvalt enam vaimse tervisega toime ei tule, pöördu abi saamiseks professionaalide poole.

Sotsiaalkindlustusamet korraldab Tartus koroonaviiruse levikust tingitud taastavaid aruteluringe. Aruteluringis osalemiseks anna endast märku meiliaadressil helerin.valba@sotsiaalkindlustusamet.ee. Taastav õigus on protsess, mille eesmärgiks on tuua kokku need, keda juhtunu on mõjutanud, arutades selle üle, mis juhtus, millised on osapoolte vajadused ning kuidas juhtunu heastada nii hästi kui võimalik. Taastavas aruteluringis osalenud jagavad enda kogemusi SIIN.

Veebilehelt www.tarkvanem.ee leiad infot laste kasvatamise kohta ja nippe, kuidas iseennast hoida ja toetada. Lasteabi pakub tuge mure või segaduse korral. Helista 116 111, kirjuta info@lasteabi.ee või vestle www.lasteabi.ee kaudu.

Psühhosotsiaalne kriisiabi:
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabisüsteem pakub psühhosotsiaalset kriisiabi kõigile soovijatele. Psühhosotsiaalne toetus on suunatud emotsionaalsetele, sotsiaalsetele, vaimsetele ja hingelistele vajadustele.

Koroonast tingitud segaduse ja muredega toimetuleku soovitusi jagatakse veebileheküljel Peaasi, vaata ka Peaasja veebiseminare kriisiga toimetulekuks.

Psüühiliste probleemide puhul on võimalik abi saada perearstilt, psühhiaatrilt, psühholoogilt, psühhiaatriahaiglast ja usaldustelefonidelt:

  • Kriisiinfotelefon: 1247 (nõustatakse 24/7 eesti, vene ja inglise keeles)
  • Riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles)
  • Noorte usaldustelefon: 646 6666 (N–L, kl 19-22)
  • Eluliini usaldustelefon: 655 8088 (eesti keeles, kl 19-7), 655 5688 (vene keeles, K, N, R, kl 19-7)
  • Dementsuse info- ja usaldusliin 644 6440. Avatud E, T, N, R 12–16; K 16–20.
  • Vaimse tervise nõustamine noorele, lapsevanemale, spetsialistile ja spetsialistide kontaktid eesti ja vene keeles: enesetunne.ee

Maski kandmine

Pea meeles

Loe tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti täpsemaid juhiseid maski õigeks kasutamiseks. 

Kuressaare haigla õpetus maski tegemisest

Kust saada infot?

Muud infoallikad ja abinumbrid

 

  • 1247 on üleriigiline koroonaviiruse infotelefon, millele helistades aidatakse saada vastuseid koroonaviirusega seotud küsimustele. Tasuta telefon töötab 24/7.

  • 600 1247 on häirekeskuse infotelefon, millele saavad koroonaviirusega seotud küsimustes helistada emad ja isad, kelle lapsed on välismaal. Samuti saab sellele numbrile helistada piiri tagant, et nõu küsida.

  • 1220 on perearsti nõuandeliin. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile 112.

  • 677 6822 on üleriigilise tasuta nõuandeliini number, kus E–R kl 9–17 annavad hambaarstid nõu hambamurede korral.

  • 644 6440 on dementsuse infoliin, kust saavad nõu nii dementsussündroomiga inimesed, nende lähedased kui ka spetsialistid ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad.

  • 5331 9976 on ämmaemandate nõuandeliin, kust saab infot Tartu Ülikooli kliinikumi rasedatele ja sünnitajatele pakutava abi kohta.

  • Teave Tartu ülikooli kliinikumi töökorralduse kohta: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/.

  • Noored vanuses 16-26 võivad oma muredega pöörduda portaali peaasi.ee poole, kus nõustatakse videosilla vahendusel.

Viimati muudetud 27.04.2022