Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
11°

Projektid

Linnamajanduse osakond
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
736 1270
 

Keskkonnaprojektid

Health and Greenspace

Projektis "Health and Greenspace" on Tartu linna peamisteks tegevusteks ekspertgrupi moodustamine ja koos ekspertidega tegevuskava loomine linna rohelise taristu arendamiseks pikemas perspektiivis. Tegevuskava on sisendiks linna üldplaneeringule. Projekt viiakse ellu jätkusuutlikele linnadele suunatud programmi Urbact III kaasabil ja Euroopa Liidu Regionaalse Arengufondi rahalisel toel.

Loe lähemalt

Common Peipsi 2

Eesti-Vene koostööprojekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond 2“ eesmärk on aidata kaasa Peipsi järve keskkonnaseisundi paranemisele ja Peipsi järve piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule.

Tartus ehitatakse rajatakse ajalooliste laevade ehitamiseks lodjakoda, mis tegutseb muuseumi, näitusepaiga ja vanade puidust laevade ehituse haridus-kultuurikeskusena, milles asuvad laevade ehitushall, sepikoda, puusepatöökoda, ekspositsiooni-seminariruum ja kohvik.

Loe lähemalt
 

Lõppenud projektid

Säästev ja jätkusuutlik harrastuskalapüük Emajõel

Säästva ja jätkusuutliku harrastuskalapüügi arendamine Emajõel.

 

Projekti eesmärk:

Parandada kodanike teadlikkust säästvast ja jätkusuutlikust kalapüügist ning rajada taristu, mis loob kalastamiseks paremad tingimused.

Projekti tegevused:

Projekti tegevused jagunevad kaheks: üritused (koolitusseminarid, töötoad, kalapüügivõistlused, infomaterjalide koostamine ja taristu rajamine.

 

Toimunud üritused

 

Säästva ja jätkusuutliku harrastuskalapüügi teadlikkuse tõstmiseks korraldas Tartu linnavalitsus koostöös Lõuna-Eesti Kalastajate Klubiga seminare, kalapüügivõistlusi, õnge meisterdamise töötubasid jne.

Taristu

  • Emajõe tänavale ja Sõbra tänava otsa rajati kaks ujuvkaid, millelt saab kala püüda ja kuhu saab paadi või väikelaevaga randuda. Ühe ujuvkai juures on kaheksa paadi kinnituskohta.
  • Emajõe vasakule kaldale Sõpruse sillast allavoolu paigaldati kahele esimesele kraavile purded pikkusega 10 m ja 12 m, mille tulemusel muutus 2 km pikkune kallasraja lõik läbitavaks.
  • Samale kallasraja lõigule paigaldati ilusate vaadetega kohtadesse 14 istepinki, kus kallasrajal liikujad ja kalastajad saavad jalgu puhata.
  • Kogu linnas paigaldati strateegilistesse kohtadesse infostendid, mis tutvustavad Emajõe kalu, harrastuskalapüügi reegleid ja püügivõimalusi.
  • Infostendid paigaldati Emajõe vasakule kaldale: Lodjakoja, Turu silla, Sõpruse silla ja Ihaste slipi juurde. Emajõe paremale kaldale: Vabaujulasse, Emajõe tänava otsa, Karlova paadisadama juurde, Sõbra tänava otsa kalastajate ujuvkai juurde.

Projekti rahastasid Keskkonnainvesteeringute Keskus 43 241,20 euroga ja Tartu linn 17 658,04 euroga.

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse arendamine

Tartu linna, Tartu valla ja Ülenurme valla asutatud MTÜ Tartumaa Jäätmearendus viis Ühtekuuluvusfondi toetusel läbi projekti, millega Aardlapalu prügilasse rajatati tänapäevane jäätmekäitluskeskus.

 

Rajatav keskus on vahejaamaks Tartust ja lähialadelt pärit jäätmete veol jäätmekäitluskohtadesse:

  • ladestatavad jäätmed prügilasse,
  • ümbertöödeldavad jäätmed töötlejate juurde.

Projekti käigus rajati Aardlapalu jäätmekäitluskeskusesse automaatne ümberlaadimisjaam, mis on suuteline pressima saabuvad jäätmete koormad jooksvalt vastavatesse transpordikonteineritesse. Transpordikonteinerite vahetussüsteem võimaldab jaamas järjest ümber laadida erievast liigist jäätmeid, nii ei pea näiteks plastijäätmeid vedav veok oootama või oma koormat kusagile hunnikusse laadima kui parajasti on jaamas pooleldi täidetud segaolmejäätmete konteiner.

 

Samas võib ette tulla olukordi, kus kohaletoodud jäätmete liik on sedavõrd haruldane või toodud kogus sedavõrd väike, et veokonteineri „kinni“ panemine ei ole otstarbekas. Selle probleemi lahendamiseks rajatakse eraldi jäätmete vahelao- ja sorteerimishall, kuhu saab koguda jäätmeid veoks sobiva koguse saavutamiseni. Samasse kogutakse ka kohaletoodud jäätmed, mida ei ole võimalik või mida ei saa seadmete tervise huvides veokonteineritesse pressida.

 

Loe projektist lähemalt:  

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse arendamine

GreenMan

Tartu, Rēzekne, Pihkva: linnakeskkonna säästlik majandamine ja planeerimine Eesti, Läti ja Venemaa piirilinnades.

Programmi lühiinfo:

Eesti-Läti-Vene programmi üldine eesmärk on soodustada ühiste tegevuste abil regiooni arengut ja tõsta piirkonna konkurentsivõimet, kasutades selleks potentsiaalselt soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni piirialadel. Programmi täpsem eesmärk on muuta piirialad elanikele ja ettevõtetele atraktiivseks elustandardi ja investeerimiskliima parandamisega.

 

Projekti GreenMan üldeesmärk:

suurendada rohealade hulka ja tõsta nende atraktiivsust Eesti-Läti-Vene piirialade linnades. Viimast nii linna kodanike kui ka selle külaliste jaoks, rakendades säästliku majandamise strateegiaid, praktikaid ja uuendusi, mis on vastavuses riigi seadustega ning mida omavalitsused saavad mugavalt kasutusele võtta.

 

Projekti täpsemad ülesanded on:

  • suurendada linna rohealade haldamise efektiivsust Tartus, Rēzeknes ja Pihkvas;

  • suurendada rohealade pindala nimetatud linnades, luues juurde rohealasid ja valmistades ette tehnilist dokumentatsiooni tuleviku tarbeks;
  • parandada rohealade haldamisega seotud spetsialistide koostöövõrgustike toimimist ja kogemuste vahetamist.

Tartu ülesanded projektis on:

  • korraldada seminare ja töötubasid, levitada asjakohast informatsiooni meedias;

  • rajada taristuobjekte (Anne kanali terviserada, rosaarium, looduse õpperada) või selleks ettevalmistavaid dokumente (Mathieseni pargi rekonstrueerimise projekt).

Projekti kogueelarve on 1 948 194,78 eurot, millest Tartu linnavalitsuse eelarve ulatub 305 810 euroni. Omarahastuse määr on 10%.

Projekti juhtpartner oli MTÜ Lake Peipsi Project, Pihkva (RUS),  peale Tartu linnavalitsuse olid partnerid Pihkva linnavalitsus (linnateenuste osakond) (RUS), Pihkva Riiklik Ülikool (RUS), Peipsi Koostöökeskus (EST), Eesti Maaülikool (EST), Euroregion „Country of Lakes“ Läti kontor (LAT), Rēzekne linnavolikogu (LAT), Rēzekne kohalik omavalitsus (LAT), Daugavpilsi Ülikool (LAT).

Projekti kodulehekülg
Programmi Est-Lat-Rus kodulehekülg
The EuropeAid Cooperation Office’i kodulehekülg

Projekti tegevused

Anne kanali terviserada (Friendship Alley)

Eesmärk oli luua multifunktsionaalne puhkeala Anne kanali äärde. Projekti käigus ehitati ratta- ja jalgteed Anne kanali juurde, rajati valgustussüsteem, pinkidega puhkealad ning puudeallee. Talvel kasutatakse jooksuradu suusatamiseks.

 

Rosaarium

Rosaarium rajati Artes Terrae OÜ projekti järgi Atlantise klubi kõrvale. Roosipeenarde juurde rajati  puitlaudisega istumiskohad. Roosisortidena on eelistatud Eesti, Läti ja Vene taustaga taimi (pargiroosid).

 

Mathieseni pargi rekonstrueerimise projekt

Projekt Mathieseni pargi rekonstrueerimiseks, et saaks tulevikus parki korrastada ja linnakodanikele atraktiivsemaks teha.

 

Loodusrada

Anne kanali terviseraja juurde loodi loodusrada. Püstitati infotahvlid, mis sisaldavad infot Emajõe kalaliikide, vee- ja kaldataimestiku kohta.

Tartu piirkonda jäätmejaama rajamine 2009–2012

Projekti raames rajatakse Tartu linna Turu 49 krundile jäätmejaam (keskkonnajaam).

 

Projekti eesmärgiks on Tartu linna jäätmekäitluse, sh jäätmete liigitikogumise ja ohtlike jäätmete kogumise edendamine. Projekt aitab kaasa ka elanike keskkonnateadlikkuse edendamisele.

 

Projekti raames rajatakse Turu 49 krundile jäätmejaama hoone, kus on eraldi ruumid ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumiseks. Jäätmejaamas nähake ette ruumid suuremõõtmeliste esemete (mööbli) remontimiseks, et suunata võimalikult suur osa kogutud suurjäätmetest korduskasutusse. Krundile rajatakse ka asfalteeritud plats, kuhu paigaldatakse konteinerid eriliigiliste jäätmete kogumiseks. Rajatakse välisvõrgud, jäätmejaama territoorium ümbritsetakse aiaga.

 

Projekti tulemusel valmib jäätmejaam, kus Tartu linna ja lähivaldade elanikud saavad üle anda ohtlikke jäätmeid, taaskasutatavaid jäätmeid.

Loe projektist lähemalt:  

Tartu piirkonna jäätmejaama rajamine 2009-2012

iWater

Projekti eesmärk on lahendada tiheasustusalade liigveeprobleeme.

Projekti raames on kavas

  • Kliimamuutuse foonil üleujutusriski vältimiseks ehitiste “+-0“ (praegu 34.00m) määramine Tartu linnale  pikas perspektiivis. Eesmärk on vältida vaidlusi kõnealuse kõrgusarvu õigsuse ja sobivuse üle ning ebavajalikke kulutusi ehitiste rajamisel.
  • Jaamamõisa (ja mitte ainult Jaamamõisa) mureküsimuse- Tartu Vallast saabuvate sademetevee käitlemise kavandamine.
  • Planeeringutes ja projektides krundi rohealaindeksi juurutamine.
  • Anne väike kanali ümbruse arengute kavandamine. Käesoleva projektiga soovime anda nii lahenduse vee puhastamisele kui ka kanali ümbruse territooriumi kasutamisele.

Projektis osalevad: Riia, Jelgava, Söderhamn, Gävle, Helsinki, Turu, UBC, Aalto Ülikool. Projekti juhtpartner Riia linn.

Ametlik projekti alguskuupäev on 1. detsember 2015. a. Projekti kestvus on 30 kuud.

Rohkem infot: www.integratedstormwater.eu

Viimati muudetud 04.05.2020