Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-7°

Linna juhtimine 2019

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Tartu linna juhtimine 2019

Linnajuhtimine

2019. aastal jätkas Tartus tööd linnavolikogu üheksas koosseis, mis valiti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel 15. oktoobril 2017.
Volikogus olid viie erakonna ja kahe valimisliidu esindajad: Reformierakond (20 kohta), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8 kohta), Keskerakond (7 kohta), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (6 kohta) ning Erakond Isamaa (3 kohta), valimisliit Tartu Heaks (3 kohta) ja valimisliit Tartu Eest (2 kohta). Koalitsiooni moodustasid Reformierakond ja Keskerakond.

Linnavolikogu esimees oli Aadu Must (Keskerakond), aseesimees Ene Ergma (Reformierakond).

Volikogus oli neli fraktsiooni. Kuna fraktsiooni suuruse alampiiriks on linna põhimääruses seatud viis liiget, ei olnud fraktsiooni Isamaa erakonna ning valimisliitude esindajatel. Muutus EKRE fraktsiooni suurus: 21. veebruaril astus Kaja Tarto fraktsioonist välja ja fraktsioon jätkas viieliikmelisena.

Volikogus oli kaheksa alalist komisjoni: arengu- ja planeerimiskomisjon, hariduskomisjon, kultuurikomisjon, linnavarakomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon, sotsiaalkomisjon.

2019. aastal toimus 12 volikogu istungit. Vastu võeti 32 määrust ja 85 otsust. 22 otsust olid seotud volikogu ja linnavalitsuse töökorraldusega, 20 riigihangetega, 7 projektides osalemisega ning 5 planeeringutega.

Linnavalitsus pidas 2019. aastal 93 istungit, neist 30 elektroonilist, võttis vastu 34 määrust ja 1455 korraldust.

Volikogu istung. Foto: Ove Maidla
Volikogu istung. Foto: Ove Maidla

Linna areng ja eelarve

2019. aastal hakkas linn koostama Tartu energia- ja kliimakava aastaks 2030. See on oluline Tartu arengut suunav dokument, kus hinnatakse uute energia-, transpordi- ja infotehnoloogiate mõju Tartu linna arengule, sõnastatakse energiatarbimise regulatsioon ja standardid ning koostatakse konkreetne tegevuskava, et vähendada CO2 emissiooni Tartus vähemalt 40 protsenti aastaks 2030. Kava saab valmis 2020. aastal.

Tartu linna eelarvestrateegia aastateks 2020-2023 kinnitati oktoobris. Selle alusel on prioriteediks endiselt haridus. 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli saamise tõttu on järgnevatel aastatel suurem tähelepanu ka kultuurivaldkonna investeeringutel.

Tartu linna 2019. aasta eelarve kinnitas volikogu 2018. aasta lõpus. 191 miljoni euro suuruse kogumahuga eelarve keskmes olid investeeringud haridusse, aga suuremat rõhku pandi ka teede ehitusele ja sotsiaalvaldkonnale. Palgatõusu planeeriti õpetajatele, kultuuri- ja sotsiaaltöötajatele. Aasta jooksul kinnitati ka kaks lisaeelarvet: esimese suurus oli 12,8 miljonit eurot ja teise suurus 3,1 miljonit eurot. Lisaraha suunati peamiselt haridusse, kultuuri, majandusse ja sotsiaalvaldkonda. 2019. aasta lõpus kinnitas volikogu ka järgmise, 2020. aasta eelarve kogumahuga 208 059 095 eurot.

Tartu jätkas kaasava eelarve korraldamist. Tartlased esitasid 78 ideed, mille üle arutlesid nii eksperdid kui ka ideede autorid. Oktoobris toimunud hääletusele jõudis 25 ideed. Hääletusel tehti senine hääletusrekord – osales 7312 tartlast (9,3% hääleõiguslikest tartlastest), kes andsid 15 510 häält. Rahva tahtel osutusid võitjateks ideed „Eeskujulikud rattateed“ (1840 häält) ja „Tartu Katoliku kooli Tähtpere Aed“ (1273 häält). Ellu viidi kolm kahel viimasel aastal rahva toetuse saanud ideed. Kõik ideed olid seotud koolide juures liikumisvõimaluste parandamisega. Lastekaitsepäeval avati Mart Reiniku kooli kahe maja vahelisel alal uus väljak, kus on hulgaliselt põnevaid atraktsioone erinevas eas lastele. Uued väljakud said valmis ka Annelinnas, Hansa kooli ja Descartes´i kooli vahelisel alal ning Kesklinna kooli õuealal. Kõik need väljakud on avalikus kasutuses ümbruskonna elanikele.

Laiendati ka kaasava eelarve hääletajate ringi. Volikogu toetas Tartu Noortevolikogu ettepanekut lubada kaasava eelarve hääletusel osalema 14-15aastased noored. Varem oli see õigus alates 16. eluaastast. Hääletusea langetamise peamine eesmärk oli noorte toomine linnaelu otsuste langetamise juurde, milleks kaasava eelarve protsess pakub hea võimaluse.

Volikogu kehtestas järgmise aasta maamaksumääraks 2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Põllumajanduslikult haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäär on 2 protsenti. Aastatel 2002–2018 oli maksumäär Tartu linnas üks protsent, 2019. aastal 2 protsenti. Maamaksu tõus 2020. aastaks oli ette nähtud Tartu linna eelarvestrateegias.

Kaasava eelarve ideede avalik tutvustus. Foto: Kiur Kaasik
Kaasava eelarve ideede avalik tutvustus. Foto: Kiur Kaasik

Kultuur

2019. aasta oli erakordselt edukas kultuurivallas. Mitme aasta pingeline töö sai väärika tasu: rahvusvaheline ekspertkomisjon nimetas Tartu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Ees seisab suur töö, et saavutada kultuuripealinnaks kandideerimise taotluses seatud eesmärgid ning pakkuda Eesti ja Euroopa publikule mitmekülgset, kaasahaaravat ning kvaliteetset programmi. Tartu programm „Ellujäämise kunstid” otsib lahendusi Euroopa suurtele väljakutsetele ning on järgnevatel aastatel veelgi aktuaalsem kui taotluse koostamise ajal. Tartu on tõstatanud küsimused sellest, kuidas kultuuri kaudu leevendada keskkonna- ja terviseprobleeme ning pakkuda vastukaalu ääremaastumisele Eestis ja Euroopas. Tartu kandideeris tiitlile koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.

Euroopa kultuuripealinna aasta ettevalmistamiseks ja korraldamiseks loodi sihtasutus Tartu 2024, mille ülesanne on valmistada ette Tartu linna kultuuripealinna aasta, koos teiste kultuurikorraldajatega luua ja viia ellu kultuuriprogramm, tegeleda turunduse, kommunikatsiooni ja rahastusega, koordineerida asjaosaliste tegevusi ning anda pärast tehtule hinnang. Sihtasutusel on viieliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad Tartu linnavalitsuse ja -volikogu, kõrgkoolide, kultuuripealinna tegevustesse kaasatud Lõuna-Eesti omavalitsuste ning kultuuriministeeriumi esindajad.

Loodi kultuurivaldkonna toetuste uus kord, mis on senise süsteemiga võrreldes oluliselt läbipaistvam, paindlikum ning taotlejatele rohkem võimalusi pakkuv. Uue korra järgi jagatakse toetusi liigiti, mis võimaldab erinevat tüüpi kultuuritegevusi paremini hinnata. Kultuuriprojektide ja -programmide toetamise kõrval loodi uue meetmena mobiilsusprojektide toetus, mille eesmärk on arendada kultuuriorganisatsioonide rahvusvahelistumist ning toetada osalemist konkurssidel, festivalidel ja teistel valdkonnale olulistel sündmustel. Linna headele partneritele annab pikemaks ajaks kindlustunnet kolmeaastane kultuuritegevuse toetus, organisatsiooni arendamiseks, koolitusteks, õppereisideks jms on mõeldud kultuuri arengutoetus. Uus toetusmeede on ka kultuuriinvesteeringute toetus, mille abil võib soetada vajalikku inventari, sealhulgas rahvariideid ja pille, või teha väiksemat remonti. Kultuuritoetuste uue korra väljatöötamisega tegeleti aktiivselt enam kui aasta. Kaasatud olid paljud Tartu kultuuritegelased ja -asutused, linnavalitsuse ja volikogu kultuurikomisjoni esindajad.

Huvihariduse arendamiseks loodi kõrge lennu stipendium, mida võivad taotleda 12–19aastased Tartu huvikoolide õpilased. Stipendiumiga soovib linn toetada noorte arengut. Stipendiumi kasutamisest peab sündima mingi väljund: etendus, sündmus, õpipäevik, näitus, eakaaslastega kogemuste jagamine või muu noore ja tema juhendaja koostöös planeeritud tulemus. Aastas on kavas anda vähemalt kümme 2000 euro suurust stipendiumi loodus- ja täppisteaduste, muusika, kunsti, tantsu või üldkultuuri valdkonnas.

Tartu on laulupidude sünnilinn. 2019. aastal möödus 150 aastat esimese laulupeo toimumisest ja seetõttu korraldati ka Tartus suurejooneline laulupeonädal, mis kulmineerus peakontserdiga lauluväljakul 9000 koorilaulja ja pillimehe osavõtul ning sama suure publikuga. Lisaks toimus terve rida temaatilisi kontserte, kus äratati ellu 150 aasta jooksul laulupidudel lauldud repertuaari ja tuletati meelde 150-aastaseks saanud laulupidude ajalugu.

Tartu kultuurisuvele andis oma näo juulikuus Eesti Rahva Muuseumi peahoone juures, endisel Raadi lennuväljal toimunud maailma ühe mõjukaima ja edukaima rokkbändi Metallica kontsert, mis tõi kohapeale 65 000 muusikasõpra ja oli suurim, mida kunagi Tartus korraldatud on. Paljud küsisid enne kontserti, kas Tartu on valmis nii suurejoonelise kontserdi korraldamiseks – kuidas sujub liiklus, kuidas on lahendatud olmeküsimused. Kõik sujus väga hästi ja näitas, et Tartu on valmis sellise kaliibriga artistide vastuvõtuks.

Selleks et tõestada Tartu linna valmisolekut nii suurte ürituste korraldamiseks, võeti eesmärgiks andmepõhiselt näidata sellise mastaabiga ürituse mõju linnakeskkonnale. Kontserdi eel ja kontserdi ajal koguti erinevaid võrdlusandmeid: mobiilpositsioneerimise andmeid, erinevaid liikumis- ja parkimisnäitajaid ning õhukvaliteedi ja tarbimisega seonduvaid andmeid. Jaanuaris toimunud ärifestivalil sTARTUp Day anti saadud tulemustest esmane ülevaade, mis kinnitas: Tartu on suuteline vastu võtma sellise külastajate arvuga üritusi ilma, et see avaldaks negatiivset mõju linnakeskkonnale. Töö andmetega aga jätkub – eesmärk on välja töötada suurürituste majandusliku mõju uurimise mudel.

Novembrist sai hoo sisse uus algatus „Kirjanduslinna lugemissoovitus“, kui rohkem või vähem tuntud inimesed jagavad kord kuus oma hiljutist lugemiselamust ja soovitavad raamatut ka teistele. Esimese soovituse andis Tartu 2019. aasta linnakirjanik Vahur Afanasjev. Detsembrikuus jagas oma lugemiselamust Tartu linnapea Urmas Klaas. Raamatusoovitused on ajendatud Tartu kuulumisest UNESCO rahvusvaheliste kirjanduslinnade hulka, millega on võetud sihiks pöörata linnas suuremat tähelepanu raamatute ja kirjasõnaga seonduvale.  

Tartu - Euroopa kultuuripealinn 2024. aastal. Foto: Silver Gutmann
Tartu - Euroopa kultuuripealinn 2024. aastal. Foto: Silver Gutmann

Arhitektuur ja ehitus

Aasta lõpus kuulutati Tartu raekoja saalis välja Vabaduse pst 6 kavandatava parkimismaja arhitektuurivõistluse võitjad. Esikoha pälvis töö märgusõnaga „Turuplats“, mille autor on Villem Tomiste Stuudiost Tallinn. Žürii hinnangul eristus võidutöö oma arhitektuurse kvaliteedi poolest ning kasutas kõige tabavamalt ära parkimismaja otstarbest ja linnaruumilisest paiknemisest tulenevaid võimalusi. Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Vabaduse pst 6 kavandatavale parkimismajale väärikas ja vanalinna sobiv arhitektuurne lahendus. Hoone ehitus algab siis, kui leitakse parkimismaja rajamisest huvitatud investor.

Juba teist aastat said tartlased osaleda Tartu parimate ehitiste valimisel. Konkursil hinnati kõiki 2018. aastal Tartu linnas kasutusloa saanud hooneid. Hindamiskomisjoni valitud ehitised pandi Tartu linna kodulehel rahvahääletusele, kus selgitati välja rahva lemmik. Rahvahääletuse võitis Kalda tee 1c asuv laiendatud Eedeni kaubanduskeskus.

Volikogu andis loa korraldada hoonestusõiguse enampakkumine Lõunakeskuse ja Tartu teaduspargi vahel asuvale Riia tn 195 veidi üle 24 tuhande ruutmeetri suurusele kinnistule ujula rajamiseks. Tartu soov on pakkuda ülekoormatud Aura keskuse kõrval linlastele ja külalistele lisavõimalusi ujumisega tegelemiseks. Enampakkumise võitjal on pärast hoonestusõiguse lepingu sõlmimist viis aastat aega, et minimaalselt viie tuhande ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ujula ja veekeskus valmis ehitada. Linna tingimus on, et keskuses peab olema vähemalt üks 25-meetrine kaheksa rajaga bassein ning ujulat teenindavad abi- ja haldusruumid. Enampakkumise tingimused selguvad kevadel 2020.

Linnamajandus

2019. aastal tehti palju olulisi investeeringuid tee-ehituses. Suuremahuline teeremont toimus renoveeritava Variku kooli juures, kus said korda Aianduse, Piima ja Kopli tänav ning ehitati ka kergliiklusteed. Teine objekt, mis samuti tagab turvalisema koolitee, on Tamme puiestee, kus lisaks sõiduteele said korda ka kõnniteed ja rajati kergliiklusteed. Veel renoveeriti tänavalõike Kastani, Vahi, Riia, Aardla, Aleksandri tänaval, Kalda teel ja mitmel pool mujal. Kahe kesklinnas paikneva tänava, Ülikooli ja Vanemuise renoveerimisega alustamine väärib eraldi märkimist, kuna mõlemal tänaval on pärast põhjalikku remonti eelisseisus jalakäijad ja jalgratturid, mis väljendab linnavalitsuse soovi vähendada järjest kasvavat autostumist. Mõlemad tänavad saavad valmis 2020. aastal.

Tartu osaleb juba mitmendat aastat Euroopas ainulaadses suurprojektis SmartEnCity, mille raames kujundatakse 1950-1960ndatel ehitatud kortermajade piirkonnast energiasäästlik ja tarkadel lahendustel toimiv nutikas linnaosa, kus nõukogudeaegsed kortermajad renoveeritakse liginullenergiahooneteks ning kus kasutatakse uuenduslikke lahendusi kaugküttes, tänavavalgustuses ja taastuvenergia kasutamises. Projektiga on liitunud 17 korteriühistut, 14 hoonet sai 2019. aasta lõpuks valmis ning 2020. aastasse jäi veel kolme maja rekonstrueerimine. Valminud hoonetesse paigaldati ka nutikodu seadmeid, mis aitavad elanikel oma energiatarbimist jälgida ja reguleerida, ning alustati elanike koolitamist. Iga SmartEnCity projekti toel rekonstrueeritud maja saab oma seinale ka kunstiteose. 2019. aastal valminud kunstiteosed on juba palju tähelepanu pälvinud ja ärgitanud korraldama temaatilisi kunstituure.

2019. aastal toimusid laiapõhjalises töörühmas ja volikogus arutelud Tartu haljastute ja puittaimede hooldamiseks korraldatava riigihanke tingimuste üle. Uue riigihankega plaanib Tartu aastatel 2020-2023 muudatusi haljastute hoolduses. Tartu soovib, et haljastute hooldustööd muutuksid keskkonnasõbralikumaks ning rohealad mitmekesisemaks ja liigirikkamaks. Seda eesmärki silmas pidades pööratakse uues hankes suurt tähelepanu kasutatavale tehnikale eelkõige kaasneva müra ja tolmu vähendamise seisukohast. Soodustatakse elektriliste tööriistade kasutust ja käsitööd, kõvakattega teede ja platside hooldamisel niisutusega imurite kasutamist, samuti piiratakse õhuluudade kasutust. Üle vaadatakse alade hooldusklassid, muru niitmiskõrguse ja -sageduse nõuded. Kavas on vähendada puulehtede äravedu ja purustada neid rohkem kohapeal, samuti korraldatakse tööde kvaliteedi parandamiseks eraldi hange puude ja põõsaste hooldusele. Uudse suunana on käimas Toomemäe hoolduskava tegemine, millest saadav kogemus võib panna tulevikus aluse ka teistele haljasaladele just nende eripära arvestavate hoolduskavade koostamiseks.

Linnatransport

Olulised ja pikaajalise mõjuga investeeringud tehti 2019. aastal ühistranspordi valdkonnas. Korraga astuti kolm väga suurt sammu, mille eesmärk on pakkuda paremat elukeskkonda: töötati välja uus liinivõrk, liinidele toodi keskkonnasäästlikud gaasibussid ning alustati rattaringlusega.

1. juulist läks Tartu linn üle uuele bussiliinivõrgule, mis erineb oluliselt senisest nii marsruutide, liinide arvu kui ka väljumiste sageduse poolest. Liinide koguarv on uues võrgus väiksem, kuid see-eest on need otsemad, omavahel paremini ühendatud ja sagedasemate intervallidega. Oluline põhimõte on ringliinide arvu vähendamine ja vahetamine pendelliinide vastu, mis tõi kaasa lihtsama liinivõrgu. Kogu liinivõrgu ettevalmistamise perioodil kuulati aktiivselt linlaste tagasisidet ja tehti sellest lähtuvalt mitmeid muudatusi. Reisijaid hakkas sõidutama 64 uut madalapõhjalist ja konditsioneeriga varustatud gaasibussi ning vahetus ka ühistransporditeenust pakkuv ettevõte – liine hakkas teenindama AS GoBus. Piletisüsteemis olid suuremateks muudatusteks ühe sõidu pileti muutmine tunnipiletiks ning kasutusele võeti viipemaksevõimalus. Juba aasta lõpus saadi esimesi kokkuvõtteid tehes kindlust, et on liikutud õiges suunas ja muudatused on toonud bussidesse uusi sõitjaid. 2019. aasta teises pooles kasvas registreeritud sõitude arv 9,7 protsenti.

Autostumise kasvu üks peamisi põhjusi on valglinnastumine, mida aitab vähendada heal tasemel ühistransport. Selle nimel on juba mõnda aega koostööd tehtud naabervaldadega. Uue liinivõrgu käivitamisest saadik on märkimisväärselt kasvanud bussikasutajate hulk väljaspool linna piire. Tartu vallas paiknevates linnaliini peatustes tuli 2019. aasta teisel poolaastal bussile esimese poolaastaga võrreldes 86 protsenti rohkem sõitjaid ning Luunja vallas 63 protsenti rohkem.

Palju elevust tõi Tartusse 8. juunil käivitunud rattaringlus, mis muutis nii linlaste liikumisharjumusi kui ka kogu linnapilti. Tartlaste käsutusse toodi 750 jalgratast, neist 500 elektrilist ja 250 tavaratast. Rattaringluse võrgustik kattis kogu linna – 69 parklat ehitati käidavamatesse kohtadesse kõikides linnaosades. Juba avamispäevaks oli rattaringlusega liitunud ligi 9000 inimest ning aasta lõpuks oli kasutajaid ligi 30 000 ja sõidetud ligi kaks miljonit kilomeetrit. Rattaringluse üheks edu põhjuseks on kindlasti see, et rattaringlus haaras enda alla kogu linna ning linnarattaid kasutades on võimalik pea kõik vajalikud sõidud mugavalt ära teha. Edukalt käivitunud rattaringlus laieneb 2020. aastal ka lähivaldadesse ning linna territooriumile tuleb uusi parklaid juurde, et pakkuda alternatiivi autosõidule.

1. aprillist võttis Tartu linna ühistranspordi korraldamise ülesanded linnamajanduse osakonnalt üle uus linnaasutus Tartu Linnatransport.

Paljuski rattaringluse suure populaarsuse ja infotelefonide koormuse tõusu tõttu tekkis vajadus ümber korraldada infotelefonide töö. 1. novembrist sai Tartu linna infotelefoni ühiseks numbriks senine heakorratelefoni number 1789. Ümberkorralduse eesmärk oli teha linlastele info saamine lihtsamaks ja mugavamaks. Infokeskuse kõnekeskuses jätkasid tööd nii senised linnavalitsuse infokeskuse töötajad kui ka kevadel tööd alustanud Tartu Linnatranspordi kõneoperaatorid.

Haridus

Vastavalt Tartu linna  eelarvestrateegiale on Tartu üheks prioriteediks koolimajade korrastamine. Juba teist aastat järjest sai Tartu õppeaasta alguses avada täielikult renoveeritud koolimaja. Kui 2018. aastal avas uksed ülimoodsa õpikeskkonnaga Raatuse kool, siis 2019. aasta varasügisel avati sama kaasaegne Variku kool ja uus spordihoone. Koolimaja juurde ehitatud uus spordihoone parandab tunduvalt kogu ümbruskonna rahva sportimistingimusi, sest õhtuti on maja kõigi huviliste päralt.

Remondid jätkusid ka linna lasteaedades. Aasta alguses avati pärast põhjalikku rekonstrueerimist Maarjamõisa lasteaiahoone. Laste kasutuses on nüüd tänapäevase kujunduse ja hea sisekliimaga lasteaiaruumid. See oli linnale suur investeering, kuid hoone terviklik rekonstrueerimine annab pikemas perspektiivis suurema majandusliku kokkuhoiu ja energiasäästu kui osade kaupa remontimine. Suvel alustati Pääsupesa lasteaiahoone täisrekonstrueerimist, mis valmib 2020. aastal. Mõlema lasteaia rekonstrueerimiseks saime toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Euroopa Liidu heitmekaubanduse tulu meetmest, millega toetatakse lasteaiahoonete energiatõhusaks muutmist.

Volikogu andis ka loa osaleda projektis, mille eesmärk on Kroonuaia koolile kaasaegse ja erivajadustega laste õpetamiseks sobiva õppekeskkonna loomine. Selleks on aastaks 2023 plaanis täielikult rekonstrueerida Ploomi tn 1 lasteaiahoone, mida praegu kasutatakse peamiselt remondis olevate koolide asenduspinnana. Ploomi tänava hoone rekonstrueerimiseks saadakse 2,5 miljonit eurot riiklikust hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide võrgu korrastamise meetmest, sama palju lisab linn.

Ühtlasi osaleb Tartu linn ka erivajadustega õpilaste tavakoolides õppimise soodustamiseks väikelahendusi pakkuvas projektis, mille toel tehakse mitmeid ruumikohandusi Tamme koolis, Annelinna gümnaasiumis, Mart Reiniku koolis ja Forseliuse koolis.

Tehti ka otsus liita 2020. aasta algusest lasteaed Sipsik lasteaiaga Triinu ja Taavi, mis asuvad Annelinnas Kaunase puiesteel üksteise vahetus läheduses. Lasteaedade arvu vähendamine on linna haridusasutuste võrgu korrastamisel üldine suund. Laste jaoks jääb kõik samaks, väheneb asutuse juhtimisega seotud ametikohtade arv. Lasteaedades korraldati ka nimekonkurss ning selle tulemusel sai ühendatud lasteaia nimeks Sipsikust ning Triinust ja Taavist tuletatud Tripsik.

Sotsiaalvaldkond

Olulisi samme astuti sotsiaalvaldkonnas. Augustis avas linn Ujula, Jaamamõisa ja Kure tänaval viis Maarja peremaja, mis annavad 50 intellektipuudega inimesele võimaluse hakata elama iseseisvat elu. Peremajade valmimine oli väga oodatud sündmus, sest sellist kodu vajavaid inimesi on rohkem kui linnal seni on pakkuda olnud.

Valmis sai remont ka Rahu 8 sotsiaalmajas, kuhu ehitati lift ja igal korrusel valmis liikumisraskustega inimestele kaks kohandatud korterit. Samas majas hakatakse 2020. aastast pakkuma sotsiaalmajutusteenust ka lastega peredele.

Mõeldes vanema eagrupi hakkamasaamisele, rahastati eakate kukkumise ennetustreeninguid. Seeniorite huvitegevuse toetamiseks aidati eakate ühendusel Kodukotus saada uued ruumid.

Avati Annelinna tervisekeskus. Keskuse valmimist toetas Tartu linn maa andmisega.

Tartu tõstis 2019. aastal tuntavalt linna elupäästevõimekust, paigaldades suure külastatavusega kohtadesse (teater, bussijaam, kirikud jm) üheksa elustamisaparaati. Linnavalitsus on tänulik ka ettevõtjatele, kes on ise elustamisaparaate paigaldanud.

Linnavolikogu andis loa seada tasuta 50-aastane hoonestusõigus MTÜ Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse Liidu kasuks linnale kuuluvale Annemõisa 4 kinnistule hooldekodu ehitamiseks. Ühing plaanib rajada hooldekodu endale kuuluvasse Annemõisa 2 hoonesse, kus seni on tegutsenud Kõrgem Usuteaduslik Seminar, ning on teinud ettepaneku laiendada hooldekodu ka kõrvalasuvale linna kinnistule. Annemõisa 2 renoveeritavas hoones peaks 50-kohaline hooldekodu avatama 2021. aastal, Annemõisa 4 kinnistule on plaanis rajada 85-kohaline hooldekodu hiljemalt 2023. aastaks. Tartus on hooldekodukohtade järgi suur vajadus, Liiva tänava hooldekodu järjekorras on ligi sada inimest ning linn peab oma eakatele ostma teenust ka väljaspool Tartut. Mittetulundusühingu ja tema toetajate rahaga rajatavad 135 kohta leevendavad seda probleemi oluliselt.

Ettevõtlus

Volikogu kinnitas ettevõtetele tootmise digiteerimiseks toetuse maksmise korra. Toetusega sooviti suurendada Tartu tootmisettevõtete konkurentsivõimet digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu abil. Toetuse suurus on kuni 5000 eurot ettevõtte kohta ja ettevõtte omafinantseering peab katma kuludest vähemalt 30 protsenti.

Taas toimus ärifestival sTARTUp Day, seekordse pealkirja all „From zero to hero”. See on Baltimaade suurim ärifestival, mis toob kokku idufirmad, traditsioonilised ettevõtjad, investorid, innovaatorid ja tudengid. Festivalil osales ligi 4000 külastajat ja üle 100 esineja tervest maailmast. Esimest korda toimus põhiprogramm kahel täispikal päeval ning seetõttu suutsid korraldajad kasvatada programmi mahtu ja kvaliteeti. Tartu linn on jätkuvalt üks suurimaid panustajaid festivali toimumisse.

Turism

2019. aastal kasvas Tartut külastanud turistide arv 6,4 protsenti, jõudes aasta lõpuks pisut enam kui 321 000 külastajani. Kasv jagunes sise- ja välisturistide vahel enam-vähem võrdselt. Välisturistidest külastasid Tartut enim soomlased, neile järgnesid lätlased, venelased, sakslased ja leedulased. Kui vene külastajate arv jäi samaks, siis kõikide ülejäänud riikidest pärit külastajate arv näitas tõusutrendi. Märgatavalt on kasvanud ka prantslaste, rootslaste ja hollandlaste huvi Tartu vastu.

Tartu maine on väga hea nii sise- kui ka välisturgudel ning Tartu kogub targa ja hea elukeskkonnaga linnana üha enam tuntust. Sellist positiivset kuvandit on aidanud oluliselt tugevdada siinne hea koostöö linna, erasektori, ülikoolide ja ettevõtluse tugistruktuuride vahel. Tartu head mainet kohalikul tasandil näitab kuulumine EAS-i turismiarenduskeskuse jagatava tiitli „Turismitegu 2019“ nominentide hulka.

Rahvusvahelist tähelepanu on Tartule toonud siin toimunud suurüritused, ülelinnalise rattaringluse avamine ning Euroopa kultuuripealinna tiitel.

Tunnustamine

Väärika tunnustuse sai Tartu linn aasta lõpus rahvusvahelisel konkursil LivCom Awards, kus Tartu sai sama suurte linnade hulgas parima elukeskkonnaga linnade kategoorias teise koha. Konkursi žürii tunnustas Tartut kõigi eluvaldkondade kvaliteetse ja innovaatilise arendamise eest ning julgete otsuste eest kestliku linnaruumi kujundamisel.

Tartu linn omakorda tunnustas paljusid väärikaid inimesi Tartu hüvanguks tehtud töö eest.

Tartu aukodaniku tiitli said jalatsitööstur Leida Kikka, Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee ning maalikunstnik Heldur Viires. Teenetemärgi Tartu Täht pälvisid koolijuht Tarmo Kerstna, keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp ning diplomaat Kirsti Narinen.

Tartu linna medaliga tunnustati aprillis Eestis riigivisiidil viibivat Läti presidenti Raimonds Vējonist, kes nii kaitseministri kui ka presidendina on toetanud kolme Balti riigi koostöös rajatud Balti Kaitsekolledži tegevust. Linna päeva eel said Tartu linna medali Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiisel, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhatajat Merike Kull, OÜ TMB Element nõukogu esimeest Vallot Mangus ja Anne sauna kauaaegne juhataja Vambola Niit.

Välissuhted

Tartu linn koos Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga asutas mittetulundusühingu Tartu Välismaalaste Teenuskeskus. Keskus tegeleb Lõuna-Eestis välismaalaste abistamisega, et lihtsustada nende sisseelamist Eestisse elama, õppima ja tööle asumisel. Loodud organisatsiooni eesmärk on koondada ühe katuse alla praegu erinevate asutuste vahel jaotunud vajalik info ja teenused, et välisspetsialistide kohanemine Eesti ühiskonnaga oleks sujuvam.

Jaanuaris osalesid Tartu noored murdmaasuusatajad rahvusvahelistel noorte talimängudel Lake Placidis.

Veebruaris külastas Tartut sõpruslinna Uppsala delegatsioon, et tutvuda innovatiivsete Tartu projektidega ning arutada koostööd kultuurivaldkonnas. Tartu delegatsioon külastas Tamperet, et rääkida kultuurialasest koostööst ning osaleda Tampere-Tartu seltsi 30. aastapäeva üritustel.

Märtsis toimus kultuuriosakonna esinduse õppereis Islandile, kus õpiti Reykjaviki ja sõpruslinna Hafnarfjörduri kolleegidelt ja jagati Tartu kogemusi. Mecklenburg-Vorpommerni ja Baieri Liidumaa delegatsioonid külastasid Tartut, et tutvuda nutilinna Tartu innovatiivsete lahendustega. Tartu esindus külastas sõpruslinna Lüneburgi, et osaleda Lüneburgi Saksa-Eesti seltsi 20. juubeli üritustel. Tampere sotsiaal-ja tervishoiu osakonna esindus külastas Tartut, et tutvuda sotsiaaltöö korraldusega ja külastada eakate hoolekandeasutusi.

Aprillis tegi riigivisiidi Tartusse Läti president Raimond Vējonis, kellele linnapea Urmas Klaas andis üle Tartu medali eriliste teenete eest Tartu ja Läti vaheliste suhete arendamisel.

Mais külastas Tartu kultuuriosakonna delegatsioon sõpruslinna Riiat, et tutvuda Riia muuseumite ja kultuurikeskuste tegevusega. Toimus Soome ministeeriumite ja parlamendi ametnike õppereis Tartusse, et tutvuda nutilinna Tartu uuemate projektidega. Tartu Linnavalitsuse ametlik delegatsioon ja noorte esindus osalesid Põhjamaade sõpruslinnade kokkutulekul Baerumis. Tartu 2024 meeskond osales sõpruslinnas Kaunases toimunud rahvusvahelisel foorumil “Euroopa kultuuripealinn Kaunas 2022”. Tartut külastas Liepaja linnavalitsuse ametlik delegatsioon.

Juunis kohtusid Tartus Läänemere Linnade Liidu turvaliste linnade komisjoni esindajad, et vahetada kogemusi, tutvuda nutilinn Tartu ja Tartu koostööpartnerite innovatiivsete lahendustega. Tartu delegatsioon osales 39. rahvusvahelistel hansapäevadel sõpruslinnas Pihkvas.

Juulis osalesid Tartu linnavalitsuse esindajad sõpruslinnas Pihkvas toimunud linnaruumi säästlikku kasutamist ja linnamajanduse teemasid käsitleval rahvusvahelisel ümarlaual.

Septembris toimus sõpruslinnas Tamperes töökohtumine Tartu 2024 ja Tampere 2026 meeskondade esindajate vahel. Tartu esindajad osalesid rahvusvahelisel kultuuriväärtuse teemalisel konverentsil sõpruslinnas Riias.  Lasteaedade juhid ja haridusosakonna esindajad olid õppereisil Londonis. Tartu delegatsioon külastas sõpruslinna Veszprémit, et arutada kultuuripealinnade vahelist koostööd ja allkirjastada vastav leping.

Oktoobris tutvustas Tartu 2024 meeskond kultuuripealinna projekti Austria äridelegatsioonile.  Tartu esindajad osalesid Läänemere Linnade Liidu peakonverentsil sõpruslinnas Kaunases. Tartus oli töövisiidil Hiina kultuuri- ja turismiminister Luo Shugang. Tartut külastas Zhejiangi arengu-ja planeerimisinstituudi delegatsioon Hiinast. Tartul oli külas Ukraina kohalike omavalitsuste esindajate delegatsioon, kes tutvusid Tartu e-teenustega.

Novembris Tartus toimunud Tartu 2024 Kultuurikompassi raames jagasid oma kogemusi Turu 2011, Kaunas 2022, Veszprém 2023 ja Tampere 2026 meeskondade esindajad.

Detsembris oli raekoja platsil avatud Rootsi pop-up saatkond. Tartus oli külas Manchesteri linnavalitsuse delegatsioon, et tutvuda Tartu linna säästva energiamajanduse tegevuskavaga.

Tartu Linnavalitsuse esindajad võtsid vastu ja jagasid kogemusi külalisdelegatsioonidele Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Ukrainast, Hollandist, Lätist, Venemaalt, Ungarist, Austriast, Hiinast, Leedust, Suurbritanniast, Iirimaalt, Jaapanist, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt.

Viimati muudetud 07.12.2020