Koduaiad

Soovime, et Tartus oleks hea elada kõikidel elanikel - taimedel, putukatel, nahkhiirtel, siilikestel ja loomulikult ka inimestel. Rohelus mängib hea enesetunde loomisel väga suurt rolli ja seetõttu on Tartu ROHEringi projekt võtnud eesmärgiks linnas väärtusliku roheluse suurendamise. Üheskoos loome linna, kus kõigil on oma ruum ja head võimalused elamiseks.

Sellele leheküljele oleme kogunud soovitusi, kuidas oma koduaias suurendada elurikkust, valida meie keskkonda sobivaid taimeliike ja vältida invasiivseid võõrliike. Ülevaatliku esitluse linnalooduse ja koduaedade elurikkuse toetamisest leiab siit.

Loe koduaedades tegutsevate liikide ja elurikkuse tõstmise võimaluste kohta ka rohering.tartu rakendusest.

Elurikkus minu koduaias

Oma hoovi kasvõi väikese lilleniidu loomine rikastab aia ilmet ja pakub toidulauda ning varju paljudele liikidele. Elukkias aias ei pea kasvama ainult kodumaised taimed, küll aga soovitame lilleniitu luues kasutades just Eestile iseloomulikke taimi.

Niidu rajamine on üsna lihtne ja üldjuhul saab pikaajalise õiterikka niidu tagasihoidlikuma mullaviljakusega aladel. Eestis on suurem liigirikkus seotud just madalama mullaviljakusega. Vanasti aeti sellistele aladele enamasti lambad, sest heinategu oleks olnud tühi vikativehkimine ja lehm oleks sellistel aladel kiiresti ahtraks jäänud.

Niidutaimede seemneid võib külavata ka olemasolevasse taimestikku, kuid siis ei pruugi niidutaimed konkurentsitingimustes ellu jääda. Seetõttu soovitame mullapinna ette valmistada. Selleks on mitmeid viise:

1. Olemasoleva taimekamara koorimine töötab hästi pikka aega muruna hooldatud aladel. Suurem osa murutaimede juurtest jäävad pindmisesse 5 cm paksusesse mullakihti ja osav kopamees koorib kogu kamara lihtsa vaevaga. Väiksemaid alasid saab koorida ka labidaga.
2. Kündmine, kultiveerimine jm klassikalised põllutööd. Kui rajatav niiduala on suur ja seal eelnevalt kasvanud taimestik ei ole säilitamist väärt, on põllumajanduslik lähenemine sageli kõige tõhusam.
3. Mullaharimine käsitsi või mullafreesiga sobib väiksematele aladele. Lille- või juurviljapeenra rajamine on paljudele tuttav tegevus. Maa tuleb läbi kaevata ja välja korjata kõik alal eelnevalt kasvanud taimede juured. Töö on palju lihtsam, kui kasutate motoriseeritud mullafreesi.
4. Must kile vm valgust mitteläbilaskev materjal jätab selle alla jäänud taimestiku ilma elutähtsast valgusest. Taimed surevad ja lagunevad mullaorganismide abil umbkaudu ühe suve jooksul. Maapinnal olevaid taimede seemneid kile aga ei hävita, ning mullaharimisest kile abil siiski ei pääse. See on aga oluliselt lihtsam kui eelneva meetodi korral.

Hästi ettevalmistatud mullapind on tasane ja mulla pealmised 3 – 5 cm on kobestatud. Hea on kokku korjata ka kivid, mis võivad hiljem heina sees märkamatuks jääda ja niitmisel tööriistadele liiga teha.

Parim külviaeg niidutaimedele on sügis. Siis kui niidutaimed ka ise külvitöödega tegelevad. Kevad, kui inimesed talveunest ärkavad ja oma aeda uue ja värske pilguga vaatama hakkavad, ei ole siiski palju kehvem. Niidutaimede seemnete külvinormid on märksa väiksemad kui murukülvil (osadel niidulillesegudel vaid 2 g/m²), täpseid juhiseid tasub uurida seemnemüüjalt.

Kui seemned on külvatud, tuleb eelnevalt kobestatud muld suurematel aladel tihkemaks rullida, keskmise suurusega ala saab ka jalgadega talluda ja päris väikesele pinnale külvatu kätega kinni patsutada. Mururulli saab nii osta kui rentida tööriistarendist. Oluline on, et seemned ei satuks väga sügavale maa alla. Ka looduses külvavad taimed oma seemned mulla pinnale. Enamusel niiduliikidel langeb seemnete idanevus oluliselt juba 1 cm sügavuselt mulla alla maetult.

Info: Nordic Botanical.

Lilleniidu rajamise veebijuhend

Lilleniidu rajamise veebijuhend alla laadmiseks

Kust saada seemneid?

Tasub hoida silm peal erinevatel taimevahetusgruppidel (näiteks Facebooki grupp Tartu taimevahetus), suhelda teiste aiandushuvilistega ja loomulikult on võimalik niidutaimede seemneid korjata ka loodusest.

Seemnesegusid pakub müügiks Nordic Botanical ja Eeriksaare talu.

Teadmiste ning taimede jagamine on edu alus. Oleme tänulikud kui annate müügikohtadest teada ka meile, et saaksime infot siin jagada. Kontakt: [email protected]

Niidu rajamisel võib kasutada kodumaiste seemnetega valmissegusid, Kui aga soovite ise taimi otsida, siis siin on väike spikker meie niidutaimede kohta.

Kirjandus:

Evely Ustav “Lilleniidu rajamine koduaeda” (2021)

Helle Väärs “Lilleniit ja kõrrelised minu aias” (2016)

Kristiina Helström “Minu Hiiumaa aed” (2018)

Kindlasti olete juba kuulnud sellest, et golfimuru pidi moest väljas olema. Asi pole tegelikult trendides, vaid mõistmises, et vaid ühe liigiga madal muru on looduslikust seisukohast väga liigivaene. Seega ei panusta kaunilt pügatud muru meie keskkonda, kuid võib panustada inimese heaolusse. Seetõttu on vajalik enda jaoks selgeks teha, kas vajate kogu aeda muruplatsiks või saaks mõne osa sellest jätta loodusele ning vaadata, milliseid vahvaid liike hakkab kasvama kui muru harvem niita. Järgnevalt tuleb juba leida kompromiss niidetud muruala ja niitmata osa suuruseste vahel.

Harvem niitmine on üldiselt väga lihtne: tuleb lihtsalt niitmata jätta. Õitsevat muru võiks niita umbes iga kolme nädala tagant ja niidulapikest ühe või kaks korda aastas.

Kodumuru niitmise infoleht.

Tartu on roheline linn, kuid paraku on jõekallastest eemal vähe kohata siniseid veesilmasid. Omati on need väga olulised kahepaiksete jaoks. Kuna veesilmade loomine pole kõige tavapärasem ega lihtsam töö, toetab linn nende loomist ka rahaliselt. Vaata täpsemalt siit.

Veesilm ei pea olema suur, piisab paari meetrise läbimõõduga tiigikesest. Küll aga peab meeles pidama, et kahepaiksed vajavad vette ja sealt välja saamiseks laugeid kaldaid - seega ei tohi veesilma rajamiseks kasutada tünne ja plastikust vanne. Soovitame veepidavuse loomiseks kasutada looduslikke materjale.

Toetuse saamiseks oodav veesilm peab olema vähemalt 2m2 suurune, sügavus võib maksimaalselt olla 0,5 meetrit. Et tagada vee-elustikule võimalikult loomulik keskkond, võiks veesilm olla vooderdatud looduslike materjalidega (nt savi), kuid kuivemates piirkondades võib kasutada ka spetsiaalset veekogu kilet. Plastikvannid toetuse alla ei kvalifitseeru, kuna on järskude servadega ja vee-elustikule enamasti sobimatud. Veesilma kaldad võiksid olla võimalikult lauged, see on vajalik kahepaiksetele kui ka näiteks siilidele ja lindudele, kes jooma tulevad. Eemaldatud pinnase võib kasutusele võtta peenarde tegemisel, mitte jätta veesilma kõrvale küngast.

Asukohaks võiks olla võimalikult päikseline paik, et vesi jõuaks piisavalt soojeneda. Tasuks vältida suurte puude lähedust, sest need muudavad ala varjuliseks ja langetavad palju lehti. Et vesi oleks võimalikult puhas ja selge, tasuks vältida ka aiajäätmete kogumiskoha lähedust. Lauged kaldad taimestada kodumaiste kaldataimedega või külvata sobivat seemnesegu.

Veesilma hooldamine

Veesilmast võiks välja riisuda langenud lehed ja muu orgaanika, kindlasti ei tohi kasutada kemikaale. Soovitatav on puhastada varakevadel pärast jää sulamist või sügisel (septembris), et vältida vee-elustiku häirimist. Soovitatavalt võiks hoida veesilma puhtana, mitte lisada oksi või muud materjali, sest lagunemisel tekib sinna toitaineid ja on suurem tõenäosus vetikate tekkeks ja veesilma kinnikasvamiseks.

Vaata niiskuslembeste kaldataimede soovitusi taimede nimekirja lõpust. Nimekiri asub siin.

Kaeveluba

Erakruntidel ei ole kaevetööde tegemiseks vaja kaeveluba, kuid sellest hoolimata peab veenduma, et hoovi ei läbiks tehnovõrke, mis võivad saada kahjustada.

Juhul, kui kinnistut läbivad võrguvaldajatele kuuluvad tehnovõrgud, siis on vajalik taotleda kaeveluba (esitada sulgemise ja kaevetööde taotlus).

Kirjandus:

„How to create a wildlife pond?“ – Kate Bradbury.

„Tiigi ja märgala rajamine“ – Tõnu Mauring

Ettevalmistuseks on soovitatav pinnast kaevata ja eemaldada taimestik koos juurtega (umbes 10-15 cm). Selleks, et taimed liiga kiirelt tagasi ei kasvaks, võib enne liiva panemist laotada alale kihi kooremultši või kruusa, kui tegu on niiskema kohaga. Liiv võiks olla pigem jämedateraline või varieeruva terasuurusega.
Loodav mesilasliivik võiks olla maapinnast kõrgem, et mesilastel oleks ruumi pesakäike rajada. Kujult võib see olla kuhil või künklik ning kindlasti peab olema avatud päikesele, et pesakäigud soojeneksid ja oleksid mesilastele sobivaks elupaigaks. Samuti võib luua liivikule teisi mikroelupaiku – paigaldada oksi, kive, üksikuid liivalembeseid taimi jms. Liiviku võib piiritlemiseks ümbritseda kivide või puiduga, mis hoiab liiva ühes kohas ja tagab selle kuju.

Mesilasliiviku hooldus

Mesilasliiviku puhul on kõige olulisem hoida ala avatuna ehk mitte lasta sel liialt taimestuda. Mesilased rajavad oma käike just avatud liivaga aladele, mis on päikese poole. Taimede eemaldamiseks võib seda kergelt rehitseda, kuid soovitatavalt korraga ainult poolel alal, et tagada võimalikult väike häiring pesitsevatele mesilastele.

Inspiratsioonipilte võib leida, kui kasutada inglisekeelset otsisõna „sandarium“.

Kuna Eestis pole mesilasliiviku rajamisega veel tegeletud, pole ka detailseid juhendeid välja töötatud. Saksa keeles on aga ilmunud juhised, kust saab ka piltidelt inspiratsiooni ammutada: https://www.schweizergarten.ch/sandarium-fuer-wildbienen/

Tolmeldajasõbralikud liigid peenrasse

Püsikud:

harilik pune

perekond münt

harilik koldrohi

perekond kellukas

perekond jumikas

harilik sigur

vesikanep

naistepunad

pajuvaak

valge iminõges

seaherned

seanupud

tähklavendel

harilik nõiahammas

harilik kukesaba

mesikad

salveid

harilik kukehari

harilik kuldvits

villane nõianõges

harilik varemerohi

ristikud (aas-, valge, mägi-)

nõmm-liivatee

aed-liivatee

mailased (laialehine, pikalehine)

kassisaba

harilik hiirehernes

2-aastased

soo-ohakas

valge karikakar

kollane karikakar

metsporgand

harilik ussikeel

ristikud (kuld-, pruun)

voolme-ristirohi

mets-lõosilm

üheksavägine

harilik moorputk

jaani-õnnehein

1-aastased

rukkilill

põld-varesjalg

üheaastane õnnehein

härgheinad

põldmagun

põldsinep

kassiristik

kuldristik

hiireherned

Sibullilled

murulauk

harilik lumikelluke

Niiskuslembesed kaldataimed

randaster

longus ruse

harilik varsakabi

aas-jürilill

perekond tarn

karvane pajulill

konnaosi

vesikanep

angervaks

ojamõõl

suur parthein

kollane võhumõõk

harilik luga

harilik metsvits

roomav metsvits

kukesaba

soo-lõosilm

harilik porss

kuninga-kuuskjalg

päideroog

pääsusilm

harilik varemerohi

harilik soosõnajalg

ojamailane

Kassikäpp

Koirohi

Harilik maasapp

Sile tondipea

Harilik ussikeel

Ahtalehine põdrakanep - väga tolmeldajasõbralik ning hinnatud ravimtaim

Hobumadar

Sinine emajuur

Koldnõges - hea taim varjulistele aladele ning ka suurte puude lähedale.

Täpiline iminõges

Mets-seahernes

Kevadine seahernes

Harakkuljus - looduses kasvab varjukates okaspuumetsades, aga kindlasti leiaksime talle kohta ka linna rohealadel.

Käpalised: sõrmkäpad, kärbesõis jt

Tups-vahulill

Pääsusilm

Värvi-paskhein

Harilik varemerohi

Harilik soolikarohi

Paljalehine liivatee

Külmamailane - õitseb pikalt maist septembrini

Pikalehine mailane

Kassisaba

Laialehine mailane

Puud

harilik vaher

kirsipuud

õunapuud

lepad (hall, must)

harilik toomingas

raagremmelgas

pajud (härm-, vesi-, vits-)

harilik pärn

Põõsad

toompihlakad

harilik kukerpuu

verev kontpuu

harilik sarapuu

harilik kikkapuu

harilik paakspuu

harilik türnpuu

harilik kuslapuu

magesõstar

must ja punane sõstar

karusmari

kibuvitsad (mets-, paljalehine, koer-)

harilik vaarikas

pajud (vesi-, hala-, puna-, vits-)

harilik lodjapuu

Ettetellimisel ettekasvatud taimed

Aiasõber (pakub ettetellimise võimalust osta loodusaia taimi, 6 tk korraga)

Plantarium

Boreal Garden

Seemned

Nordic Botanical

Eeriksaare

Boreal Garden

Veetaimed

Tiigitaimed.ee

Vilgo lilled

Kiks lilled

Tavalised aiataimed

Gardest

Hekitaimed

Hansu puukool

Rebase talu

Rohemeeter – maastike elurikkuse hindaja

Siuts – lindude määramiseks

Merlin – lindude määramiseks

Flora Incognita – taimede määramiseks

Plantnet – taimede määramiseks

Koduaedade elurikastamine on osa Tartu ROHEringi projektist, mida rahastatakse Euroopa kliima-, infrastruktuuri- ja keskkonnaagentuuri (CINEA) LIFE programmi Nature alamprogrammist.

Materjal kajastab autorite seisukohti ning Euroopa Komisjon ega CINEA ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutuse eest.