Tartu ROHEring

Tartu ROHEring tõstab olemasolevate rohealade väärtust ning liidab nad kokku üheks süsteemiks, kus linnaloodusel on võimalik kasvada, elada ja liikuda. Projekti kuuluvad nii kolm looduskaitseala kui ka näiteks Emajõgi, kalmistud ja eraaiad. Igal rohealal on suur väärtus linnalooduse mitmekesisuse loomisel. 

Tartu ROHEringi projektialad on kantud Tartu kaardirakendusse ja aladega saab tutvuda siin.

Ülejõe, Barclay, Uueturu, Kaubahoovi, Vabaduse puiestik, Raadi park, Dendropark

Vähendame valitud aladel niitmistihedust ja laseme taimedel õitseda. Külvame sobivatesse kohtadesse kodumaiste liikide seemneid ning istutame puid ja põõsaid. Eelistame lehtede parkidesse jätmist ja purustamist, kus võimalik.

Raadi ja Pauluse kalmistud

Paigaldame pesakaste ja joogikohti lindudele ning nahkhiirtele. Tekitame juurde komposteerimiskohti.

Linnalooduse toetamisel on lisaks avalikele haljasaladele oluline roll ka koduaedadel ja kooli- ning lasteaiaõuedel. Töötame projekti käigus välja erinevaid elurikkust soosivaid lahendusi ja tegevusi, mida igaüks saab läbi viia.

Raadi, Ropka-Ihaste ja Anne LKA

Toetame projektitegevustega Tartu looduskaitsealade hooldust, anname soovitusi kaitsekavade täiendamiseks ja taastamistööde läbiviimiseks, tõrjume invasiivseid võõrliike ja parandame kaitsealuste liikide elupaigatingimusi.  

Maarjavälja ala Chemicumi ja Physicumi kõrval

Loome koos Tartu Ülikooliga elurikkuse demoala, kus on esindatud erinevad ökosüsteemid ja mis on hea viis looduse tundmaõppimiseks.

Toetame seal juba kasvavaid taimeliike, istutame juurde põõsaid ja puid, et pakkuda mitmekesisemat elupaika. Paigaldame loodussõbraliku valgustuse, mis häiriks võimalikult vähe loomi ja pakuks turvatunnet inimestele.

Jaamamõisa oja on ligi kolme kilomeetri pikkune ja saab alguse Raadi looduskaitsealalt. Kaks kilomeetrit voolab see maa peal, viimase kilomeetri aga maa all betoontorus. Viime projekti käigus läbi eeluuringud, et selgitada oja maapeale toomise võimalikkust. Samuti korrastame hetkel maa peal voolava osa kaldad ja loome tervikliku rohekoridori ning puhkeala.  

Muudame Emajõe kaldad mitmekesisemaks -  külvame sobivaid taimeliike, istutame põõsaid ja puid ning loome elupaiku kahepaiksetele.  

Kevadise sula järel jääb Anne kanali ääres olevatesse madalamatesse lohkudesse vesi püsima, mis loob kahepaiksetele näiliselt soodsa kudemispaiga. Kahjuks kuivas lomp varem enne konnakulleste moonde lõppu ära, mistõttu kaevati projekti toel 2023. aasta detsembris lohku natuke sügavamaks, et anda kahepaiksetele võimalus siin edukalt sigida ja ümbritseval harva niidetaval rohealal suureks sirguda. Konnalombi juures lastakse ka murul kõrgemaks kasvada ja ala niidetakse vaid kord kuni kaks aastas, et vältida konnade hukkumist ja pakkuda toitumisala konnadele, tolmeldajatele ning paljudele teistele.

Projektialade elurikkuse seisundi monitoorimine

Projekti eesmärk on välja töötada teaduspõhiseid lahendusi, mis toimiksid erinevatele elustikurühmadele. Selle jaoks on vaja hinnata, milline on nende seisund praegu Tartu linnas ja seetõttu monitoorivad Tartu Ülikooli teadlased 2023. aasta kevadel ja suvel projektialadel soontaimede, putukate, selgrootute ja lindude liigirikkust ning arvukust.

Supilinna tiigi puhastamine ja kallastele taimede istutamine

Supilinna tiik on hetkel kinnikasvanud ja paljudele liikidele elamiskõlbmatu. Seetõttu võtame ette tiigi puhastuse, süvendamise ja parandame kaldataimestikuga kahepaiksete elupaigatingimusi. 

Niitmisrežiimi muutmine

Tihe niitmisrežiim ei sobi paljudele taimeliikidele ja ei lase olemasolevatel õitseda. Proovime osadel aladel vähem niita (näiteks üks või kaks korda suve jooksul) ja muuta pargid mitmekesisemaks. Kindlasti jäävad alles ka tihedamalt niidetavad alad pikniku pidamiseks ja vaba aja veetmiseks.

Niitmisrežiimi muutus, ennekõike niitmise sageduse vähendamine ja sobiva niitmiskõrguse valimine mõjutab ka tolmeldajaid: õitsvate taimede arvukuse kasv meelitab ligi nii rohkem liike kui ka rohkem isendeid.

Võõrliikide tõrje

Tartu linnas on leitud invasiivseid võõrliike, mis tõrjuvad välja Eesti kohalikud taimed ja võtavad võimust kogu ala üle. Tõrjume projektialadel kasvavat kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) ja hulgalehist lupiini (Lupinus polyphyllus) ning katsetame erinevaid meetodeid, et leida neist tõhusaim.

Kodumaisete taimede seemnete külvamine

Külvame osadele murualadele ja peenardesse kodumaisete taimede seemneid, et toetada nii kohalikke taimeliike kui ka putukaid ja nendest toituvaid loomi.

Pesakastide paigaldamine lindudele

Paigaldame linnas elavatele linnuliikidele sobivaid pesakaste.

Varjekastide paigaldamine nahkhiirtele

Looduses leiavad nahkhiired varjepaiku puuõõnsustes, hoonetes, sildades jt rajatistes, kuid linnas võib neid vahel väheks jääda. Varjekast on hea võimalus nahkhiirtele täiendavate varjevõimaluste pakkumiseks.

Putukahotellide paigaldamine

Putukahotellide linna rohealadele paigaldamine pakub elu- ja varjepaika paljudele erinevatele putukatele, kes aitavad tolmeldada taimi, on toiduks teistele ja hoiavad kahjureid kontrolli all.

Elupaiga pakkumine putukatele surnud puidu näol

Surnud lamapuit ja püstisurnud puud pakuvad elupaika spetsiifilistele liikidele, kes toituvad surnud puidust ja on head lagundajad. Kui tavaliselt viiakse puutüved parkidest ära, siis soovime osadel projektialadel sobivatesse kohtadesse need alles jätta ja seeläbi uusi elupaiku luua.  

Eraaedade elurikkust soosivate tegevuste toetamine

Suure osa linna rohelusest moodustavad lisaks linna haljasaladele ka eraaiad. Soovime toetada erinevaid elurikkust toetavaid tegevusi koduaedades, et liikidel oleks mitmekesiseid elupaiku ja inimestel silmailu.

Suure osa linna rohelusest moodustavad lisaks haljasaladele ka eraaiad. Toetame erinevaid elurikkust soodustavaid tegevusi koduaedades, et liikidel oleks mitmekesiseid elupaiku ja inimestel silmailu. 

Linna matkaraja loomine

Loome projektialasid ühendava virtuaalse matkaraja, mida läbides saavad linlased uusi teadmisi rohealadest, erinevatest liikidest ja elurikkusest. Osadel matkaraja lõikudel arendame välja ka füüsilise taristu ja loome juurde puhkealasid.  

Informatiivsete tahvlite paigaldus projektialadele

Soovime, et huvilistel oleks võimalik tutvuda projektialadel tehtavate töödega ja mõista, miks on meie tegevused vajalikud. Selle jaoks paigaldame töid läbi viies ajutised infotahvlid ja pärast ka püsivad, et kõigile oleks info kättesaadav.

2023. aasta suvel alustati eluslooduse monitoorimisega ja loendati taimeliike, kimalasi, liblikaid, kahepaikseid, linde ja nahkhiiri. Loenduse tulemusena saime teada, kes Tartus elavad ja kui mitmekesine on meie linnakeskkond. Katsealadel võrreldi ka liigirohkust niidetud murul ja kõrge taimestikuga aladel. Projekti jooksul korratakse loendusi veel kahel korral, et saada teada, kuidas linnaruumis tehtud muutused on mõjutanud liigirikkust Tartus.

Kõige elurikkama kohana joonistus välja Jaamamõisa oja piirkond, kuhu on rajatud varasemalt lilleniit. Rohttaimede mitmekesisusega paistis aga silma Emajõe vasakkallas Linnaujula kõrval. Mõlemad kohad on üsna looduslikud ja inimeste tegevusest võrdlemisi puutumata. Projekti jooksul jälgivad teadlased, kuidas muutused linna elusloodust mõjutavad nii oja ja jõe ääres, linna servades asuvatel looduskaitsealadel kui ka kesklinnas, kus inimtegevuse mõju on palju suurem. 

Projekti esimesel aastal katsetati mitmetel linna rohealadel niitmiskorra muutmist. Samal rohealal niideti ühel osal tavapärase hoolduskorra järgi muru pidevalt madalaks ja teisel osal lasti rohttaimedel kõrgeks kasvada, õitsema hakata ja seemneid külvata. 2023. aasta suve liikide loenduse ajal olid muutused veel värsked, kuid esimesi märke elurikkuse kasvust oli siiski näha. 

Seega on juba väikese sekkumise järel näha, et linnaniitude loomine ja muru vähesem niitmine linna rohealadel suurendab taimede ja tolmendajate arvu ning liigirikkust kesklinnas.

Taimeliikide loendust tehti 21 pargis ja rohealal, kust leiti kokku 379 liiki rohttaimi. Kaitsealusetest liikidest leiti ahtalehist ängelheina, kahkjaspunast ja balti sõrmkäppa, laialehist neiuvaipa, suurt käopõlle ja siberi võhumõõka.  

Kõige liigirikkam roheala on Emajõe vasakkallas linnaujula kõrval (139 liiki), kus olid suhteliselt väikesel alal esindatud mitmed erinevad kooslusetüübid. Seal on liigirikkuse aluseks erinevate koosluste olemasolu üsna väikesel alal - jõe äär, lammimets, liivane põndak ning puude ja põõsastega ala. Sellele järgnevad Anne luht (130) ja Jaamamõisa lilleniit (127), millest viimase suur liigirikkus on tingitud seemnete lisamisest ala taastamise käigus.  

Kõige liigivaeseimad on Barclay park (25), Toomemägi (26-40) ja Tähtvere park (41). Väikesel liigirikkusel võib olla aga erinevaid põhjuseid. Näiteks olid Toomemäel ja Tähtere pargis vaatluse all suhteliselt väikesed osad kogu pargist. Kogu Toomemäel ja Tähtvere pargis on liigirikkus ilmselt suurem. Oma osa mängib rohttaimede vaesuses kindlasti ka see, et pargid on suurte puudega kaetud ja valgus ei jõua maapinnale. Seetõttu pole ka taimedel häid tingimusi kasvamiseks. Barclay parki mõjutas kindlasti ka põuane suvi. 

1x1 m ruudus olid kõige liigirikkamad külvatud alad (Jaamamõisa ja Uueturu pargi lilleniidud) ja üsna heas seisus ka Tähtvere park ja Anne luht. Ruutmeetrises ruudus olid kõige liigivaesemad varjus asuvad alad, kus ongi tavaliselt väikeses skaalas väiksem liigirikkus. 

Võrreldi ka liikide arvu katsealadel, kus samal rohealal niideti ühte osa intensiivselt ja teist mitte. Tulemused näitasid, et esimesel katseaastal oli liikide arvu vahe küll olemas, kuid siiski üsna väike. Niitmisrežiimi muutuse mõju ootavad teadlased rohealade liigirikkusele järgmisel või ülejärgmisel aastal. 2023. aasta loendus annab algandmed, mida saab muutuste mõõtmisel edaspidi kasutada. 

Lilleniitudega aladel olid vahed palju selgemad. Näiteks leidus Uueturu intensiivse niitmiskorraga alal 47 ja külvatud/mitteintensiivsel 70 liiki. Jaamamõisa oja ääres olid samad numbrid 96 ja 127. Kaubahoovis oli aga vahe olematu (intensiivsel kaks liiki rohkem).  

Raadi looduskaitseala on põneva ajaloo ja huvitavate liigirikaste taimekooslustega koht, kus leidub ka palju kaitsealuseid liike, kuid samas on seal ka mitmeid võõrliike, mida on vaja tõrjuda. Projekti käigus katsetatakse erinevaid tõrjemeetodeid, millega nende liikide arvukust vähendada. 

Kesklinna aladest paistab silma Uueturu lilleniit, kust leiti koguni 70 erinevat liiki. 20x20cm ruutudest leiti linnaniidult 13 liiki (keskmine arv linnas on 6,7). Kusjuures enne Kureeritud Elurikkuse poolt linnaniidu loomist leiti samast kohast sama metoodikaga vaid 5 erinevat liiki (aastal 2021).

Niitmisrežiimi muutusi arvestads tekkisid vahed liikide arvus tolmeldajate hulgas, mis näitab, et lubades rohttaimedel kasvada kuni õite moodustumiseni, meelitab see tõepoolest kohale märkimisväärselt rohkem liblikaid ja kimalasi. 

Sagedasti niidetud aladel loetleti kokku 13 erinevat liiki liblikaid ja harva niidetud aladel 23 liiki. Isendite arvult oli vahe samuti väga suur (280 ja 422) ja röövikute arv erines pea kahekordselt (68 ja 126). Eriti suure liblikate arvu osas paistsid silma näiteks Jaamamõisa oja piirkond ja Tähtvere park. 

Kimalasi leiti Tartus 14 liiki ja 646 isendit, mis näitab uurijate arvates kimalaste võrdlemisi head seisundit linnas. Isendite rohkusega paistis silma Jaamamõisa oja piirkond ja Tähtvere park. Barclay pargist leiti loenduse ajal vaid üks kimalane, mis näitab ka taimede poolest liigivaese pargi nõrkust rohealana.  

Kahepaikseid loendati Anne kanali äärsel lodualal, Dendropargi ja Roosiaia tiikides, Jaamamõisa ojas, Kvissentali piirkonnas ja Supilinna tiigis. Kõige liigirikkam roheala on Jaamamõisa oja, kus Eesti 11 kaitsealusest kahepaikseliigist sigib viis: raba- ja rohukonn, tähnikvesilik, tiigikonn ja harilik kärnkonn. Uuritud aladel oli kõige arvukamalt esindatud harilik kärnkonn ja tiigikonn, kuid tähnikvesiliku mune leiti vaid Jaamamõisa oja vähese vooluga kõrvalharust. Tegemist on oja laiema kohaga, mis on päikese käes kiiresti soojeneva madala ja väga vähe voolava veega ning sobib seetõttu igati kahepaiksetele sigimiseks. 

Seevastu Dendropargis asuvad veekogud ei paku kahepaiksetele sigimiseks sobivaid tingimusi, kuna neisse on asustatud segatoidulised kalad (kogred, valgeamuur), kes muuhulgas toituvad ka konnakudust ja kullestest.  

Tartu nahkhiiri loendati koos vabatahtlike abiga 20 loendusalal. Kõige rohkem liike leiti Emajõe äärest ja dendropargist (7) aga näiteks kolme liiki nahkhiiri leidub ka Annelinnas ja kuute liiki Raadil. Linnast leiti kokku 8 nahkhiire liiki, kes kõik kuuluvad II kaitsekategooriasse. Kõige arvukamaks liigiks Tartus osutus põhja-nahkhiir ja erilise elanikuna võib välja tuua tiigilendlase. 

66 punktis loendati kokku 1935 lindu 81 liigist. Suur liikide arv viitab, et Tartus on olemas elupaigad paljudele lindudele, kuid arenguruumi veel siiski on. Kõige arvukamalt loendati rasvatihaseid, metsvinte, kuldnokki, hallvareseid ja hallrästaid, kes ongi tavalised linnalinnud. Haruldasemad Tartu rohealadel askeldavad linnud on kukkurtihane, väike-kärbsenäpp ja väike-kirjurähn - neid kohati vaid ühes loenduspunktis.  

Näiteks selgus pisut üllatuslikult, et väga hea koht lindudele on Mathieseni park, mis kunagi on olnud puukool ja seetõttu on seal olemas põõsarinne, mida paljudes Tartu parkides pole. Lisaks aitab liigirikkusele kaasa väiksem hooldusintensiivsus. 

Soovime, et Tartus oleks hea elada kõikidel elanikel - taimedel, putukatel, nahkhiirtel, siilikestel ja loomulikult ka inimestel. Rohelus mängib hea enesetunde loomisel väga suurt rolli ja seetõttu on Tartu ROHEringi projekt võtnud eesmärgiks linnas väärtusliku roheluse suurendamise. Üheskoos loome linna, kus kõigil on oma ruum ja head võimalused elamiseks. 

Sellele leheküljele oleme kogunud soovitusi, kuidas oma koduaias suurendada elurikkust, valida meie keskkonda sobivaid taimeliike ja vältida invasiivseid võõrliike. Ülevaatliku esitluse linnalooduse ja koduaedade elurikkuse toetamisest leiab siit.

Elurikkus minu koduaias

Tartu ROHEringi projekti abil annab linnavalitsus sel kevadel koduaedade elurikkuse tõstmiseks toetust. Ühe toetuse suurus oleks maksimaalselt 1000 eurot ja taotlusvoor avatakse mais

Toetuse eesmärk on aiapidamise toetamine läbi liigirikkuse mitmekesistamise. Aiapidajad saaksid Tartu ülikooli ökoloogide ja aianduskonsultandi poolt tasuta nõu soovitud muutuste elluviimiseks ning veesilma loomiseks. Tähelepanu pööratakse seejuures nii keskkonna vajadustele kui silmailule.

Linnalooduse eest hoolitsemine ja liigirikkuse toetamine on oluline osa meeldiva elukeskkonna loomisest nii inimeste kui teiste siinsete liikide jaoks. Tartu rohealadest moodustavad pargid ja avalikud haljasalad aga vaid väikese osa. Seetõttu on tõhusa ökosüsteemi loomiseks ja hoidmiseks väga oluline pakkuda kohalikele liikidele kohta ka oma koduhoovides.

Toetusele saavad kandideerida eraisikud ja korteriühistud, kes soovivad oma hoovis kasvatada rohkem kohalikke taimeliike ning luua paremad tingimused putukate, liblikate, kahepaiksete ning teiste meie keskkonna jaoks vajalike liikide eluks ning liikumiseks. Taotluse esitaja peab olema kinnistu omanikvõi korterühistu juhatuse liige ja hoov peab asuma Kvissentali, Raadi-Kruusamäe, Jaamamõisa, Ülejõe, Annelinna, Karlova, Ropka tööstuse, Ropka, Variku, Tammelinna, Maarjamõisa, Veeriku, Vaksali, Kesklinna, Supilinna või Tähtvere linnaosas.

Kohustuslikuks tingimuseks on veesilma loomine, kuna just sellistest paikadest on muidu eriilmelises linnaruumis kõige rohkem puudus. Veesilm võib olla üsna väike ja laugete kallastega. Lisaks veesilma loomisele on kohustuslik veel vähemalt kolm erinevat tegevust, mida saab ise valida. 

Taotlusi menetletakse laekumise järjekorras - see tähendab, et toetuse saavad 15 esimest registreerijat, kelle pakutud lahendused sobivad kirjeldatud tingimustega. Kui selgub, et mõni neist ei ole siiski toetuskõlbulik, tehakse pakkumine järjekorras järgmisele taotlejale. Toetus makstakse välja pärast lubatud muutuste tegemist.

Elurikka aia taotlusi saab esitada läbi linnaportaali ja taotlusvoor on avatud 15. maist kuni 21. maini. 

Vormiga saab tutvuda siin.

Toetatavad tegevused

Veesilma loomine

Kohustuslikuks tingimuseks on veesilma loomine, kuna just sellistest paikadest on muidu eriilmelises linnaruumis kõige rohkem puudus. Vaata täpsemat juhist siit.

Lisaks veesilma loomisele on kohustuslik veel vähemalt kolm erinevat tegevust, mida saab ise valida. 

Lilleniidu rajamine kodumaisete liikidega 

Lilleniidu rajamisel peavad olema kodumaised liigid ja seemned kohalikku päritolu. Toetuse saamiseks on minimaalne niidu kogusuurus 5m2, mis võib moodustuda mitmest niidulapikesest kokku. Külvatavas seemnesegus peaks olema vähemalt 10 liiki, eelistatult rohkem.  
Vaata täpsemaid juhiseid rajamiseks siit.  

Tolmeldajatesõbralike peenarde loomine (eelistatult kodumaised liigid) 

Nektaririkaste taimedega peenar on hea võimalus toetada tolmeldajaid. Toetuse saamiseks peab peenra loomisel istutama vähemalt 5 eri liiki taimi, täpne arv ja istikute paigutus lepitakse kokku koostöös konsultantidega.  

Vaata soovituslikku taimede nimekirja siit.  

Erinevatele liikidele elupaikade loomine ja rohealade ühenduvuse parandamine  

• Siilidele loogilistesse kohtadesse läbipääsu võimaldamine (aia sisse augu lõikamine, selle turvaliseks tegemine, tähistamine). Siilide territooriumid on üldjuhul suuremad, kui meie aiad, mistõttu peavad nad tihti liikumiseks ületama tänavaid. Aedadesse pääsude tegemine võimaldab neil liikuda otse ja ohutumalt.

• Lamapuit (kui ei ole endal, võib ka näiteks tuua). Lamapuit pakub elupaika spetsiifilistele liikidele, kes toituvad surnud puidust ja on head lagundajad, seetõttu on tegu loodusliku putukahotelliga. Samuti on mahalangenud tüvi elupaigaks samblatele, samblikele ja seentele. Selline mitmekesisus pakub omakorda toitu lindudele ja pisiimetajatele.  

• Püstisurnud puu turvaliselt säilitamine. Püstisurnud puudes on tihti õõnsusi, kus leiava elupaiga linnud, kimalased ja ka näiteks nahkhiired. Puidus elavad putukad on toiduks paljudele linnuliikidele.  

• Oksa- ja/või lehekuhila tekitamine. Pakub varje- ja pesapaika siilidele, kes vajavad soojemat paika talve üleelamiseks ja pesitsemiseks. Siilid omakorda on väga head aiakahjurite hävitajad ja seetõttu aiapidaja suured sõbrad.  

• Suuremate kivide aeda paigutamine. Kivid aias loovad mikroelupaiku putukatele, samuti annavad võimaluse kasvada samblikel ja sammaldel.  

Niitmisrežiimi muutmine (ekspert aitab leida sobiva niitmistiheduse) 

Sõltuvalt aia kasutamisest on võimalik niitmisrežiimi muuta ja käepärasemaks teha. Näiteks siili käiguteed, aiaservad ja pimedamad nurgad ei vaja nii tihti niitmist kui tihedalt kasutatavad muruplatsid. Ka on variant koduaias niita vastavalt taimede õitsemisele, seeläbi pakkudes toitu tolmeldajatele ja andes võimaluse taimedel levida.  

Kodumaiste ja/või nektaririkaste puude ja põõsaste istutamine  

Lisaks rohttaimedele on tolmeldajatele oluliseks toiduallikaks puud ja põõsad. Eelistatult võiks koduaeada istutada kodumaiseid liike, kuid sobivad ka aedades levinumad nektaririkkad liigid. Vaata soovituslikku nimekirja siit. Toetuse saamise korral lepitakse täpsed liigid ja istikute arv kokku koostöös konsultantidega. Sobilike puude nimekirja leiab siit.

Pesakastide paigaldamine erinevatele linnuliikidele  

Pesakastid on hea võimalus pakkuda elupaika aias tegutsevatele värvulistele. Kindlasti tuleks sobiva kasti valimisel või ise tegemisel arvestada, millised on peamised aias kohatavad liigid ja selle järgi valida ava suurus. Erinevate pesakastide, nende kinnitamise ja hooldusega saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel: www.eoy.ee/ET/12/33/pesakastid-lindudele/  

Liigse kõvakattega pinnase eemaldamine ja selle taimestamine  

Hea võimalus vaadata üle parklate servad või aianurgad, kus on kõvakattega pind, mida tegelikult enam ei vajata. Toetuse abil saab pinnase eemaldada ja taimestada kohalike liikidega.  

Mesilasliiviku loomine 

Osaliselt taimestumata liivased alad on sobivaks elu- ja pesapaigaks mitmetele soojust ning kuivi elutingimusi eelistavatele taimedele ja loomadele, näiteks ka mesilastele. Looduses võib selliseid liike leida näiteks luidetel, liivikutel või avatud nõmmedel, samuti inimtekkelistes liivastes elupaikades (liivahunnikud ja -künkad). Vaata täpsemat juhist siit.

Mõni muu elurikkust toetav tegevus: võimalik toetusele kandideerijal täita. 

Oma hoovi kasvõi väikese lilleniidu loomine rikastab aia ilmet ja pakub toidulauda ning varju paljudele liikidele. Elukkias aias ei pea kasvama ainult kodumaised taimed, küll aga soovitame lilleniitu luues kasutades just Eestile iseloomulikke taimi. 

Niidu rajamine on üsna lihtne ja üldjuhul saab pikaajalise õiterikka niidu tagasihoidlikuma mullaviljakusega aladel. Eestis on suurem liigirikkus seotud just madalama mullaviljakusega. Vanasti aeti sellistele aladele enamasti lambad, sest heinategu oleks olnud tühi vikativehkimine ja lehm oleks sellistel aladel kiiresti ahtraks jäänud.

Niidutaimede seemneid võib külavata ka olemasolevasse taimestikku, kuid siis ei pruugi niidutaimed konkurentsitingimustes ellu jääda. Seetõttu soovitame mullapinna ette valmistada. Selleks on mitmeid viise:

1. Olemasoleva taimekamara koorimine töötab hästi pikka aega muruna hooldatud aladel. Suurem osa murutaimede juurtest jäävad pindmisesse 5 cm paksusesse mullakihti ja osav kopamees koorib kogu kamara lihtsa vaevaga. Väiksemaid alasid saab koorida ka labidaga.
2. Kündmine, kultiveerimine jm klassikalised põllutööd. Kui rajatav niiduala on suur ja seal eelnevalt kasvanud taimestik ei ole säilitamist väärt, on põllumajanduslik lähenemine sageli kõige tõhusam. 
3. Mullaharimine käsitsi või mullafreesiga sobib väiksematele aladele. Lille- või juurviljapeenra rajamine on paljudele tuttav tegevus. Maa tuleb läbi kaevata ja välja korjata kõik alal eelnevalt kasvanud taimede juured. Töö on palju lihtsam, kui kasutate motoriseeritud mullafreesi.
4. Must kile vm valgust mitteläbilaskev materjal jätab selle alla jäänud taimestiku ilma elutähtsast valgusest. Taimed surevad ja lagunevad mullaorganismide abil umbkaudu ühe suve jooksul. Maapinnal olevaid taimede seemneid kile aga ei hävita, ning mullaharimisest kile abil siiski ei pääse. See on aga oluliselt lihtsam kui eelneva meetodi korral.

Hästi ettevalmistatud mullapind on tasane ja mulla pealmised 3 – 5 cm on kobestatud. Hea on kokku korjata ka kivid, mis võivad hiljem heina sees märkamatuks jääda ja niitmisel tööriistadele liiga teha.

Parim külviaeg niidutaimedele on sügis. Siis kui niidutaimed ka ise külvitöödega tegelevad. Kevad, kui inimesed talveunest ärkavad ja oma aeda uue ja värske pilguga vaatama hakkavad, ei ole siiski palju kehvem. Niidutaimede seemnete külvinormid on märksa väiksemad kui murukülvil (osadel niidulillesegudel vaid 2 g/m²), täpseid juhiseid tasub uurida seemnemüüjalt. 

Kui seemned on külvatud, tuleb eelnevalt kobestatud muld suurematel aladel tihkemaks rullida, keskmise suurusega ala saab ka jalgadega talluda ja päris väikesele pinnale külvatu kätega kinni patsutada. Mururulli saab nii osta kui rentida tööriistarendist. Oluline on, et seemned ei satuks väga sügavale maa alla. Ka looduses külvavad taimed oma seemned mulla pinnale. Enamusel niiduliikidel langeb seemnete idanevus oluliselt juba 1 cm sügavuselt mulla alla maetult.

Info: Nordic Botanical.

Lilleniidu rajamise veebijuhend

Lilleniidu rajamise veebijuhend alla laadmiseks

Kust saada seemneid?

Tasub hoida silm peal erinevatel taimevahetusgruppidel (näiteks Facebooki grupp Tartu taimevahetus), suhelda teiste aiandushuvilistega ja loomulikult on võimalik niidutaimede seemneid korjata ka loodusest. 

Seemnesegusid pakub müügiks Nordic Botanical ja Eeriksaare talu. 

Teadmiste ning taimede jagamine on edu alus. Oleme tänulikud kui annate müügikohtadest teada ka meile, et saaksime infot siin jagada. Kontakt: [email protected] 

Niidu rajamisel võib kasutada kodumaiste seemnetega valmissegusid, Kui aga soovite ise taimi otsida, siis siin on väike spikker meie niidutaimede kohta.

Kirjandus:

Evely Ustav “Lilleniidu rajamine koduaeda” (2021)

Helle Väärs “Lilleniit ja kõrrelised minu aias” (2016) 

Kristiina Helström “Minu Hiiumaa aed” (2018)

Kindlasti olete juba kuulnud sellest, et golfimuru pidi moest väljas olema. Asi pole tegelikult trendides, vaid mõistmises, et vaid ühe liigiga madal muru on looduslikust seisukohast väga liigivaene. Seega ei panusta kaunilt pügatud muru meie keskkonda, kuid võib panustada inimese heaolusse. Seetõttu on vajalik enda jaoks selgeks teha, kas vajate kogu aeda muruplatsiks või saaks mõne osa sellest jätta loodusele ning vaadata, milliseid vahvaid liike hakkab kasvama kui muru harvem niita. Järgnevalt tuleb juba leida kompromiss niidetud muruala ja niitmata osa suuruseste vahel. 

Harvem niitmine on üldiselt väga lihtne: tuleb lihtsalt niitmata jätta. Õitsevat muru võiks niita umbes iga kolme nädala tagant ja niidulapikest ühe või kaks korda aastas. 

Kodumuru niitmise infoleht.

Tartu on roheline linn, kuid paraku on jõekallastest eemal vähe kohata siniseid veesilmasid. Omati on need väga olulised kahepaiksete jaoks. Kuna veesilmade loomine pole kõige tavapärasem ega lihtsam töö, toetab linn nende loomist ka rahaliselt. Vaata täpsemalt siit.

Veesilm ei pea olema suur, piisab paari meetrise läbimõõduga tiigikesest. Küll aga peab meeles pidama, et kahepaiksed vajavad vette ja sealt välja saamiseks laugeid kaldaid - seega ei tohi veesilma rajamiseks kasutada tünne ja plastikust vanne. Soovitame veepidavuse loomiseks kasutada looduslikke materjale. 

Toetuse saamiseks oodav veesilm peab olema vähemalt 2m2 suurune, sügavus võib maksimaalselt olla 0,5 meetrit. Et tagada vee-elustikule võimalikult loomulik keskkond, võiks veesilm olla vooderdatud looduslike materjalidega (nt savi), kuid kuivemates piirkondades võib kasutada ka spetsiaalset veekogu kilet. Plastikvannid toetuse alla ei kvalifitseeru, kuna on järskude servadega ja vee-elustikule enamasti sobimatud. Veesilma kaldad võiksid olla võimalikult lauged, see on vajalik kahepaiksetele kui ka näiteks siilidele ja lindudele, kes jooma tulevad. Eemaldatud pinnase võib kasutusele võtta peenarde tegemisel, mitte jätta veesilma kõrvale küngast.  

Asukohaks võiks olla võimalikult päikseline paik, et vesi jõuaks piisavalt soojeneda. Tasuks vältida suurte puude lähedust, sest need muudavad ala varjuliseks ja langetavad palju lehti. Et vesi oleks võimalikult puhas ja selge, tasuks vältida ka aiajäätmete kogumiskoha lähedust. Lauged kaldad taimestada kodumaiste kaldataimedega või külvata sobivat seemnesegu.  

Veesilma hooldamine 

Veesilmast võiks välja riisuda langenud lehed ja muu orgaanika, kindlasti ei tohi kasutada kemikaale. Soovitatav on puhastada varakevadel pärast jää sulamist või sügisel (septembris), et vältida vee-elustiku häirimist. Soovitatavalt võiks hoida veesilma puhtana, mitte lisada oksi või muud materjali, sest lagunemisel tekib sinna toitaineid ja on suurem tõenäosus vetikate tekkeks ja veesilma kinnikasvamiseks.  

Vaata niiskuslembeste kaldataimede soovitusi taimede nimekirja lõpust. Nimekiri asub siin.

Kirjandus:

„How to create a wildlife pond?“ – Kate Bradbury.

„Tiigi ja märgala rajamine“ – Tõnu Mauring

Ettevalmistuseks on soovitatav pinnast kaevata ja eemaldada taimestik koos juurtega (umbes 10-15 cm). Selleks, et taimed liiga kiirelt tagasi ei kasvaks, võib enne liiva panemist laotada alale kihi kooremultši või kruusa, kui tegu on niiskema kohaga. Liiv võiks olla pigem jämedateraline või varieeruva terasuurusega.   
Loodav mesilasliivik võiks olla maapinnast kõrgem, et mesilastel oleks ruumi pesakäike rajada. Kujult võib see olla kuhil või künklik ning kindlasti peab olema avatud päikesele, et pesakäigud soojeneksid ja oleksid mesilastele sobivaks elupaigaks. Samuti võib luua liivikule teisi mikroelupaiku – paigaldada oksi, kive, üksikuid liivalembeseid taimi jms. Liiviku võib piiritlemiseks ümbritseda kivide või puiduga, mis hoiab liiva ühes kohas ja tagab selle kuju.  

Mesilasliiviku hooldus 

Mesilasliiviku puhul on kõige olulisem hoida ala avatuna ehk mitte lasta sel liialt taimestuda. Mesilased rajavad oma käike just avatud liivaga aladele, mis on päikese poole. Taimede eemaldamiseks võib seda kergelt rehitseda, kuid soovitatavalt korraga ainult poolel alal, et tagada võimalikult väike häiring pesitsevatele mesilastele.  

Inspiratsioonipilte võib leida, kui kasutada inglisekeelset otsisõna „sandarium“.  

Kuna Eestis pole mesilasliiviku rajamisega veel tegeletud, pole ka detailseid juhendeid välja töötatud. Saksa keeles on aga ilmunud juhised, kust saab ka piltidelt inspiratsiooni ammutada: https://www.schweizergarten.ch/sandarium-fuer-wildbienen/  

Tolmeldajasõbralikud liigid peenrasse

Püsikud:

harilik pune

perekond münt

harilik koldrohi

perekond kellukas

perekond jumikas

harilik sigur

vesikanep 

naistepunad

pajuvaak

valge iminõges

seaherned

seanupud

tähklavendel

harilik nõiahammas

harilik kukesaba

mesikad

salveid

harilik kukehari

harilik kuldvits

villane nõianõges

harilik varemerohi

ristikud (aas-, valge, mägi-) 

nõmm-liivatee

aed-liivatee

mailased (laialehine, pikalehine)

kassisaba

harilik hiirehernes

2-aastased

soo-ohakas

valge karikakar

kollane karikakar

metsporgand

harilik ussikeel

ristikud (kuld-, pruun)

voolme-ristirohi

mets-lõosilm

üheksavägine 

harilik moorputk

jaani-õnnehein

1-aastased

rukkilill

põld-varesjalg

üheaastane õnnehein

härgheinad

põldmagun

põldsinep

kassiristik

kuldristik

hiireherned 

Sibullilled

murulauk

harilik lumikelluke

Niiskuslembesed kaldataimed

randaster 

longus ruse 

harilik varsakabi 

aas-jürilill 

perekond tarn 

karvane pajulill 

konnaosi 

vesikanep 

angervaks 

ojamõõl 

suur parthein 

kollane võhumõõk 

harilik luga 

harilik metsvits 

roomav metsvits 

kukesaba 

soo-lõosilm 

harilik porss 

kuninga-kuuskjalg  

päideroog 

pääsusilm 

harilik varemerohi 

harilik soosõnajalg 

ojamailane 

Kassikäpp

Koirohi

Harilik maasapp 

Sile tondipea 

Harilik ussikeel

Ahtalehine põdrakanep - väga tolmeldajasõbralik ning hinnatud ravimtaim

Hobumadar 

Sinine emajuur

Koldnõges - hea taim varjulistele aladele ning ka suurte puude lähedale. 

Täpiline iminõges

Mets-seahernes

Kevadine seahernes

Harakkuljus - looduses kasvab varjukates okaspuumetsades, aga kindlasti leiaksime talle kohta ka linna rohealadel.

Käpalised: sõrmkäpad, kärbesõis jt

Tups-vahulill

Pääsusilm 

Värvi-paskhein 

Harilik varemerohi

Harilik soolikarohi

Paljalehine liivatee

Külmamailane - õitseb pikalt maist septembrini

Pikalehine mailane 

Kassisaba 

Laialehine mailane

Puud

harilik vaher

kirsipuud

õunapuud

lepad (hall, must)

harilik toomingas

raagremmelgas

pajud (härm-, vesi-, vits-)

harilik pärn

Põõsad

toompihlakad

harilik kukerpuu

verev kontpuu

harilik sarapuu

harilik kikkapuu

harilik paakspuu

harilik türnpuu

harilik kuslapuu

magesõstar

must ja punane sõstar

karusmari

kibuvitsad (mets-, paljalehine, koer-)

harilik vaarikas

pajud (vesi-, hala-, puna-, vits-)

harilik lodjapuu 

Ettetellimisel ettekasvatud taimed

Aiasõber (pakub ettetellimise võimalust osta loodusaia taimi, 6 tk korraga)

Plantarium

Boreal Garden

Seemned

Nordic Botanical

Eeriksaare

Boreal Garden

Veetaimed

Tiigitaimed.ee

Vilgo lilled

Kiks lilled

Tavalised aiataimed

Gardest

Hekitaimed

Hansu puukool

Rebase talu

Rohemeeter – maastike elurikkuse hindaja

Siuts – lindude määramiseks

Merlin – lindude määramiseks

Flora Incognita – taimede määramiseks

Plantnet – taimede määramiseks

Koduaedade elurikastamine on osa Tartu ROHEringi projektist, mida rahastatakse Euroopa kliima-, infrastruktuuri- ja keskkonnaagentuuri (CINEA) LIFE programmi Nature alamprogrammist.

Materjal kajastab autorite seisukohti ning Euroopa Komisjon ega CINEA ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutuse eest.