Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Tartu ROHEring

Tutvustus
Projektialad
Tegevused
Tulemused

Tartu ROHEring

Tartu ROHEring on üks osa rahvusvahelisest linnalooduse projektist urbanLIFEcircles. Lisaks Tartule osalevad projektis Riia (Läti) ja Aarhus (Taani).

Projekti urbanLIFEcircles eesmärk on tõsta elurikkust linnas, luua omavahel ühendatud rohealade võrgustik, leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju ning luua hea elukeskkond kõigile. Projekti käigus töötatakse välja parimad praktikad, mida saavad tulevikus eeskujuks võtta ka teised linnad.

Tartu toetub oma projektiosa ellu viimisel suuresti Aarhusi kogemusele. Tartu ROHEringi abil otsitakse viise, kuidas linnaplaneerimist korraldada lähtuvalt looduse vajadusest ja tuginedes teaduslikele alustele. Koostöös Tartu kogukondadega muudetakse linnakeskkond paremaks elupaigaks nii linnaloodusele kui ka inimestele.

Projekti kandvaks osaks on linna roheringi loomine. Rohering saab olema linna rohealasid ühendav võrgustik, mis võimaldab elurikkusel linnas kasvada ja liikuda.

Roheringi loomiseks parandatakse olemasolevate rohealade tervist, luuakse juurde uusi rohekoridore, rikastatakse koduaedasid ja vajadusel ühendatakse erinevad väärtuslikud alad uute lülide abil.

Tartu ROHEringi projekt kestab 5 aastat.

Eesmärgid

  • Linna rohealade elurikkuse seisundi kaardistamine
  • Roheringi infrastruktuuri loomine
  • Elurikkust toetavate haljastuse praktikate väljatöötamine
  • Heade aianduspraktikate levitamine
  • Linna ümbritsevate looduskaitsealade hooldamine ja taastamine
  • Igaühe looduskaitse põhimõtete rakendamine ja kogukonna kaasamine
  • Süsteemsete muutuste elluviimine omavalitsuse tasandil
  • Linnaloodusele tähelepanu pööramine infotahvlite ja matkaradade näol

 

Uudised

Projekti partnerid ja linnad

Tartu ROHEring (rahvusvaheliselt urbanLIFEcircles) on rahvusvaheline Euroopa Komisjoni LIFE programmi kuuluv projekt. Tartu linna partneriteks on Tartu Ülikool, MTÜ Kino, Rohetiiger, Tallinna Tehnikaülikool ning Riia ja Aarhusi linnad.

Vaata ka:

LIFE projekti koduleht
Riia linna projekti koduleht
Aarhusi linna projekti koduleht

 

Dokumendid ja uuringud

Kontaktid

Projektijuht Riia Ränisoo, [email protected]

Tartu linnalooduse koordinaator Mirjam Võsaste, [email protected]

Rahastus

Projekti rahastatakse Euroopa kliima-, infrastruktuuri- ja keskkonnaagentuuri (CINEA) LIFE programmi Nature alamprogrammist.

Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liidu LIFE-programm. Materjal kajastab autorite seisukohti ning Euroopa Komisjon ega CINEA ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutuse eest.

Viimati muudetud 06.12.2023

Projektialad

Tartu ROHEring tõstab olemasolevate rohealade väärtust ning liidab nad kokku üheks süsteemiks, kus linnaloodusel on võimalik kasvada, elada ja liikuda. Projekti kuuluvad nii kolm looduskaitseala kui ka näiteks Emajõgi, kalmistud ja eraaiad. Igal rohealal on suur väärtus linnalooduse mitmekesisuse loomisel. 

Tartu ROHEringi projektialad on kantud Tartu kaardirakendusse ja aladega saab tutvuda siin.

Linnapargid

Ülejõe, Barclay, Uueturu, Kaubahoovi, Vabaduse puiestik, Raadi park, Dendropark

Vähendame valitud aladel niitmistihedust ja laseme taimedel õitseda. Külvame sobivatesse kohtadesse kodumaiste liikide seemneid ning istutame puid ja põõsaid. Eelistame lehtede parkidesse jätmist ja purustamist, kus võimalik.

Istutamistalgud Vabaduse puiestikul.

Tartu kalmistud

Raadi ja Pauluse kalmistud

Paigaldame pesakaste ja joogikohti lindudele ning nahkhiirtele. Tekitame juurde komposteerimiskohti.

Raadi kalmistu on lisaks viimsele puhkepaigale Tartu jaoks ka väga oluline roheala

Koolid ja eraaiad

Linnalooduse toetamisel on lisaks avalikele haljasaladele oluline roll ka koduaedadel ja kooli- ning lasteaiaõuedel. Töötame projekti käigus välja erinevaid elurikkust soosivaid lahendusi ja tegevusi, mida igaüks saab läbi viia.

Koduaed Supilinnas

Looduskaitsealad

Raadi, Ropka-Ihaste ja Anne LKA

Toetame projektitegevustega Tartu looduskaitsealade hooldust, anname soovitusi kaitsekavade täiendamiseks ja taastamistööde läbiviimiseks, tõrjume invasiivseid võõrliike ja parandame kaitsealuste liikide elupaigatingimusi.  

Poolloodusliku niidu taastamistööd Raadi looduskaitsealal

Elurikkuse demoala

Maarjavälja ala Chemicumi ja Physicumi kõrval

Loome koos Tartu Ülikooliga elurikkuse demoala, kus on esindatud erinevad ökosüsteemid ja mis on hea viis looduse tundmaõppimiseks.

Visand Maarjamõisa demoala lahendusest

Sadamaraudtee koridor

Toetame seal juba kasvavaid taimeliike, istutame juurde põõsaid ja puid, et pakkuda mitmekesisemat elupaika. Paigaldame loodussõbraliku valgustuse, mis häiriks võimalikult vähe loomi ja pakuks turvatunnet inimestele.

Sadamaraudtee koridor

Jaamamõisa oja

Jaamamõisa oja on ligi kolme kilomeetri pikkune ja saab alguse Raadi looduskaitsealalt. Kaks kilomeetrit voolab see maa peal, viimase kilomeetri aga maa all betoontorus. Viime projekti käigus läbi eeluuringud, et selgitada oja maapeale toomise võimalikkust. Samuti korrastame hetkel maa peal voolava osa kaldad ja loome tervikliku rohekoridori ning puhkeala.  

Ühine külaskäik Jaamamõisa oja juurde. Pildil oja suubumine Emajõkke

Emajõe rohekoridor

Muudame Emajõe kaldad mitmekesisemaks -  külvame sobivaid taimeliike, istutame põõsaid ja puid ning loome elupaiku kahepaiksetele.  

Emajõgi loob Tartu kesklinna loomuliku rohekoridori

Viimati muudetud 13.03.2023

Tegevused

Projektialade elurikkuse seisundi monitoorimine

Projekti eesmärk on välja töötada teaduspõhiseid lahendusi, mis toimiksid erinevatele elustikurühmadele. Selle jaoks on vaja hinnata, milline on nende seisund praegu Tartu linnas ja seetõttu monitoorivad Tartu Ülikooli teadlased 2023. aasta kevadel ja suvel projektialadel soontaimede, putukate, selgrootute ja lindude liigirikkust ning arvukust.

Supilinna tiigi puhastamine ja kallastele taimede istutamine

Supilinna tiik on hetkel kinnikasvanud ja paljudele liikidele elamiskõlbmatu. Seetõttu võtame ette tiigi puhastuse, süvendamise ja parandame kaldataimestikuga kahepaiksete elupaigatingimusi. 

Niitmisrežiimi muutmine

Tihe niitmisrežiim ei sobi paljudele taimeliikidele ja ei lase olemasolevatel õitseda. Proovime osadel aladel vähem niita (näiteks üks või kaks korda suve jooksul) ja muuta pargid mitmekesisemaks. Kindlasti jäävad alles ka tihedamalt niidetavad alad pikniku pidamiseks ja vaba aja veetmiseks.

Niitmisrežiimi muutus, ennekõike niitmise sageduse vähendamine ja sobiva niitmiskõrguse valimine mõjutab ka tolmeldajaid: õitsvate taimede arvukuse kasv meelitab ligi nii rohkem liike kui ka rohkem isendeid.

Võõrliikide tõrje

Tartu linnas on leitud invasiivseid võõrliike, mis tõrjuvad välja Eesti kohalikud taimed ja võtavad võimust kogu ala üle. Tõrjume projektialadel kasvavat kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) ja hulgalehist lupiini (Lupinus polyphyllus) ning katsetame erinevaid meetodeid, et leida neist tõhusaim.

Kodumaisete taimede seemnete külvamine

Külvame osadele murualadele ja peenardesse kodumaisete taimede seemneid, et toetada nii kohalikke taimeliike kui ka putukaid ja nendest toituvaid loomi.

Pesakastide paigaldamine lindudele

Paigaldame linnas elavatele linnuliikidele sobivaid pesakaste.

Varjekastide paigaldamine nahkhiirtele

Looduses leiavad nahkhiired varjepaiku puuõõnsustes, hoonetes, sildades jt rajatistes, kuid linnas võib neid vahel väheks jääda. Varjekast on hea võimalus nahkhiirtele täiendavate varjevõimaluste pakkumiseks.

Putukahotellide paigaldamine

Putukahotellide linna rohealadele paigaldamine pakub elu- ja varjepaika paljudele erinevatele putukatele, kes aitavad tolmeldada taimi, on toiduks teistele ja hoiavad kahjureid kontrolli all.

Elupaiga pakkumine putukatele surnud puidu näol

Surnud lamapuit ja püstisurnud puud pakuvad elupaika spetsiifilistele liikidele, kes toituvad surnud puidust ja on head lagundajad. Kui tavaliselt viiakse puutüved parkidest ära, siis soovime osadel projektialadel sobivatesse kohtadesse need alles jätta ja seeläbi uusi elupaiku luua.  

Eraaedade elurikkust soosivate tegevuste toetamine

Suure osa linna rohelusest moodustavad lisaks linna haljasaladele ka eraaiad. Soovime toetada erinevaid elurikkust toetavaid tegevusi koduaedades, et liikidel oleks mitmekesiseid elupaiku ja inimestel silmailu.

Suure osa linna rohelusest moodustavad lisaks haljasaladele ka eraaiad. Toetame erinevaid elurikkust soodustavaid tegevusi koduaedades, et liikidel oleks mitmekesiseid elupaiku ja inimestel silmailu. 

Linna matkaraja loomine

Loome projektialasid ühendava virtuaalse matkaraja, mida läbides saavad linlased uusi teadmisi rohealadest, erinevatest liikidest ja elurikkusest. Osadel matkaraja lõikudel arendame välja ka füüsilise taristu ja loome juurde puhkealasid.  

Informatiivsete tahvlite paigaldus projektialadele

Soovime, et huvilistel oleks võimalik tutvuda projektialadel tehtavate töödega ja mõista, miks on meie tegevused vajalikud. Selle jaoks paigaldame töid läbi viies ajutised infotahvlid ja pärast ka püsivad, et kõigile oleks info kättesaadav.

Viimati muudetud 13.03.2023

Liikide loendus 2023

2023. aasta suvel alustati eluslooduse monitoorimisega ja loendati taimeliike, kimalasi, liblikaid, kahepaikseid, linde ja nahkhiiri. Loenduse tulemusena saime teada, kes Tartus elavad ja kui mitmekesine on meie linnakeskkond. Katsealadel võrreldi ka liigirohkust niidetud murul ja kõrge taimestikuga aladel. Projekti jooksul korratakse loendusi veel kahel korral, et saada teada, kuidas linnaruumis tehtud muutused on mõjutanud liigirikkust Tartus.

Kõige elurikkama kohana joonistus välja Jaamamõisa oja piirkond, kuhu on rajatud varasemalt lilleniit. Rohttaimede mitmekesisusega paistis aga silma Emajõe vasakkallas Linnaujula kõrval. Mõlemad kohad on üsna looduslikud ja inimeste tegevusest võrdlemisi puutumata. Projekti jooksul jälgivad teadlased, kuidas muutused linna elusloodust mõjutavad nii oja ja jõe ääres, linna servades asuvatel looduskaitsealadel kui ka kesklinnas, kus inimtegevuse mõju on palju suurem. 

Projekti esimesel aastal katsetati mitmetel linna rohealadel niitmiskorra muutmist. Samal rohealal niideti ühel osal tavapärase hoolduskorra järgi muru pidevalt madalaks ja teisel osal lasti rohttaimedel kõrgeks kasvada, õitsema hakata ja seemneid külvata. 2023. aasta suve liikide loenduse ajal olid muutused veel värsked, kuid esimesi märke elurikkuse kasvust oli siiski näha. 

Seega on juba väikese sekkumise järel näha, et linnaniitude loomine ja muru vähesem niitmine linna rohealadel suurendab taimede ja tolmendajate arvu ning liigirikkust kesklinnas.

Jaamamõisa oja lilleniidu niitmine (2023)
Jaamamõisa oja lilleniidu niitmine (2023)
Linnarohtla istutustalgud Uueturu pargis (2023)
Linnarohtla istutustalgud Uueturu pargis (2023)

Taimed

Taimeliikide loendust tehti 21 pargis ja rohealal, kust leiti kokku 379 liiki rohttaimi. Kaitsealusetest liikidest leiti ahtalehist ängelheina, kahkjaspunast ja balti sõrmkäppa, laialehist neiuvaipa, suurt käopõlle ja siberi võhumõõka.  

 

Kõige liigirikkam roheala on Emajõe vasakkallas linnaujula kõrval (139 liiki), kus olid suhteliselt väikesel alal esindatud mitmed erinevad kooslusetüübid. Seal on liigirikkuse aluseks erinevate koosluste olemasolu üsna väikesel alal - jõe äär, lammimets, liivane põndak ning puude ja põõsastega ala. Sellele järgnevad Anne luht (130) ja Jaamamõisa lilleniit (127), millest viimase suur liigirikkus on tingitud seemnete lisamisest ala taastamise käigus.  

Kõige liigivaeseimad on Barclay park (25), Toomemägi (26-40) ja Tähtvere park (41). Väikesel liigirikkusel võib olla aga erinevaid põhjuseid. Näiteks olid Toomemäel ja Tähtere pargis vaatluse all suhteliselt väikesed osad kogu pargist. Kogu Toomemäel ja Tähtvere pargis on liigirikkus ilmselt suurem. Oma osa mängib rohttaimede vaesuses kindlasti ka see, et pargid on suurte puudega kaetud ja valgus ei jõua maapinnale. Seetõttu pole ka taimedel häid tingimusi kasvamiseks. Barclay parki mõjutas kindlasti ka põuane suvi. 

1x1 m ruudus olid kõige liigirikkamad külvatud alad (Jaamamõisa ja Uueturu pargi lilleniidud) ja üsna heas seisus ka Tähtvere park ja Anne luht. Ruutmeetrises ruudus olid kõige liigivaesemad varjus asuvad alad, kus ongi tavaliselt väikeses skaalas väiksem liigirikkus. 

Võrreldi ka liikide arvu katsealadel, kus samal rohealal niideti ühte osa intensiivselt ja teist mitte. Tulemused näitasid, et esimesel katseaastal oli liikide arvu vahe küll olemas, kuid siiski üsna väike. Niitmisrežiimi muutuse mõju ootavad teadlased rohealade liigirikkusele järgmisel või ülejärgmisel aastal. 2023. aasta loendus annab algandmed, mida saab muutuste mõõtmisel edaspidi kasutada. 

Lilleniitudega aladel olid vahed palju selgemad. Näiteks leidus Uueturu intensiivse niitmiskorraga alal 47 ja külvatud/mitteintensiivsel 70 liiki. Jaamamõisa oja ääres olid samad numbrid 96 ja 127. Kaubahoovis oli aga vahe olematu (intensiivsel kaks liiki rohkem).  

Raadi looduskaitseala on põneva ajaloo ja huvitavate liigirikaste taimekooslustega koht, kus leidub ka palju kaitsealuseid liike, kuid samas on seal ka mitmeid võõrliike, mida on vaja tõrjuda. Projekti käigus katsetatakse erinevaid tõrjemeetodeid, millega nende liikide arvukust vähendada. 

Kesklinna aladest paistab silma Uueturu lilleniit, kust leiti koguni 70 erinevat liiki. 20x20cm ruutudest leiti linnaniidult 13 liiki (keskmine arv linnas on 6,7). Kusjuures enne Kureeritud Elurikkuse poolt linnaniidu loomist leiti samast kohast sama metoodikaga vaid 5 erinevat liiki (aastal 2021).

Harilik raudrohi (Pemegranate) Uueturu pargis
Harilik raudrohi (Pemegranate) Uueturu pargis
Kollane karikakar Uueturu pargis
Kollane karikakar Uueturu pargis

Liblikad

Niitmisrežiimi muutusi arvestads tekkisid vahed liikide arvus tolmeldajate hulgas, mis näitab, et lubades rohttaimedel kasvada kuni õite moodustumiseni, meelitab see tõepoolest kohale märkimisväärselt rohkem liblikaid ja kimalasi. 

Sagedasti niidetud aladel loetleti kokku 13 erinevat liiki liblikaid ja harva niidetud aladel 23 liiki. Isendite arvult oli vahe samuti väga suur (280 ja 422) ja röövikute arv erines pea kahekordselt (68 ja 126). Eriti suure liblikate arvu osas paistsid silma näiteks Jaamamõisa oja piirkond ja Tähtvere park. 

Kimalased

Kimalasi leiti Tartus 14 liiki ja 646 isendit, mis näitab uurijate arvates kimalaste võrdlemisi head seisundit linnas. Isendite rohkusega paistis silma Jaamamõisa oja piirkond ja Tähtvere park. Barclay pargist leiti loenduse ajal vaid üks kimalane, mis näitab ka taimede poolest liigivaese pargi nõrkust rohealana.  

Kimalased

Kahepaiksed

Kahepaikseid loendati Anne kanali äärsel lodualal, Dendropargi ja Roosiaia tiikides, Jaamamõisa ojas, Kvissentali piirkonnas ja Supilinna tiigis. Kõige liigirikkam roheala on Jaamamõisa oja, kus Eesti 11 kaitsealusest kahepaikseliigist sigib viis: raba- ja rohukonn, tähnikvesilik, tiigikonn ja harilik kärnkonn. Uuritud aladel oli kõige arvukamalt esindatud harilik kärnkonn ja tiigikonn, kuid tähnikvesiliku mune leiti vaid Jaamamõisa oja vähese vooluga kõrvalharust. Tegemist on oja laiema kohaga, mis on päikese käes kiiresti soojeneva madala ja väga vähe voolava veega ning sobib seetõttu igati kahepaiksetele sigimiseks. 

 

Seevastu Dendropargis asuvad veekogud ei paku kahepaiksetele sigimiseks sobivaid tingimusi, kuna neisse on asustatud segatoidulised kalad (kogred, valgeamuur), kes muuhulgas toituvad ka konnakudust ja kullestest.  

Nahkhiired

Tartu nahkhiiri loendati koos vabatahtlike abiga 20 loendusalal. Kõige rohkem liike leiti Emajõe äärest ja dendropargist (7) aga näiteks kolme liiki nahkhiiri leidub ka Annelinnas ja kuute liiki Raadil. Linnast leiti kokku 8 nahkhiire liiki, kes kõik kuuluvad II kaitsekategooriasse. Kõige arvukamaks liigiks Tartus osutus põhja-nahkhiir ja erilise elanikuna võib välja tuua tiigilendlase. 

Linnud

66 punktis loendati kokku 1935 lindu 81 liigist. Suur liikide arv viitab, et Tartus on olemas elupaigad paljudele lindudele, kuid arenguruumi veel siiski on. Kõige arvukamalt loendati rasvatihaseid, metsvinte, kuldnokki, hallvareseid ja hallrästaid, kes ongi tavalised linnalinnud. Haruldasemad Tartu rohealadel askeldavad linnud on kukkurtihane, väike-kärbsenäpp ja väike-kirjurähn - neid kohati vaid ühes loenduspunktis.  

Näiteks selgus pisut üllatuslikult, et väga hea koht lindudele on Mathieseni park, mis kunagi on olnud puukool ja seetõttu on seal olemas põõsarinne, mida paljudes Tartu parkides pole. Lisaks aitab liigirikkusele kaasa väiksem hooldusintensiivsus. 

Tamme-kirjurähn Tartus
Tamme-kirjurähn Tartus

Viimati muudetud 20.12.2023