Tartu järgmise aasta eelarve on 174,7 miljonit eurot
Tartu Linnavolikogu
21. detsember 2017 / Volikogu kinnitas täna Tartu linna 2018. aasta eelarve kogumahus 174 688 708 eurot.
Eelarve keskmes on tartlastele parema elukeskkonna loomine, haridus, kultuuri väärtustamine ja tegevused 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli nimel, targa linna arendused, Tartu tuntuse suurendamine ning Tähtvere integreerimine. Kavas on haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgatõus.
Linna tulubaasist 81 protsenti moodustavad põhitegevuse tulud, 11 protsenti investeerimistegevuse tulud, 7 protsenti finantseerimistegevuse tulud (laen) ning 1 protsent likviidsete varade kasutuselevõtt (2017. aastast ületulevad jäägid). Eelarve kuludest 77 protsenti on kavandatud põhitegevuseks, 20 protsenti investeeringuteks ning 3 protsenti finantseerimistegevuseks.
Omavalitsuse eelarve põhitegevuse tulem peab olema aruandeaasta lõpul null või positiivne. Tartu põhitegevuse tulem on 2018. aastal ligi 8,4 miljonit eurot.
Tartu põhitegevuse tuludeks (maksud, kaupade ja teenuste müük, tegevuskuludeks saadavad toetused ja muud tegevustulud) on järgmisel aastal planeeritud 142,1 miljonit eurot. Seda on 5,2 protsenti tänavusest aastast enam, kuna haldusreformiga seoses suurendab riik omavalitsuste tulubaasi.
Linna peamised tulud on üksikisiku tulumaks 76 miljonit, linnaasutuste kaupade ja teenuste müük 17,9 miljonit, toetused 45,3 miljonit, kohalikud maksud (parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks) 1,37 miljonit ning maamaks 0,76 miljonit.
Tartu linna ja linnaga liitunud Tähtvere valla territooriumil hakkab uuest aastast kehtima ühtne maamaksumäär - üks protsent maa maksustamishinnast, mis on Tartu linnas muutmata kehtinud 2002. aastast. Tähtvere vallas oli käesoleval aastal haritava põllumajandusmaa ja loodusliku rohumaa maksumäär üks protsent, muus osas 2,5 protsenti.
Linna põhitegevuse kulud on 133,7 miljonit eurot, sellest 57 protsenti ehk 76,3 miljonit eurot läheb haridusele. Lasteaedade, koolide, kultuuri- ja sotsiaalasutuste ning linnavalitsuse tööjõukulude kasvuks on tuleva aasta eelarves ette nähtud kokku 5 miljonit eurot.
Investeerimistegevuse tulud (põhivara ja osaluste müük, põhivara soetuseks saadavad sihtfinantseeringud ja finantstulud) on 18,5 miljonit eurot, kulud 35,3 miljonit. Investeeringud kaetakse 54 protsendi ehk 19,4 miljoni euro ulatuses linna vahenditest ning 46 protsendi ehk 15,9 miljoni ulatuses toetustest.
Majanduse valdkonda investeeritakse 15,8 miljonit eurot. Tänavate remondiks ja ehituseks ning jalg- ja jalgrattateedele läheb kokku ligi 7,6 miljonit, suuremad objektid on idaringtee ehituse lõpetamine (1,9 miljonit) ja Ihaste kergliiklustee 1,8 miljonit. Nutika linnaosa projekti SmartEnCity toetuseks on ette nähtud 4,4 miljonit ning 3,5 miljonit läheb rattarendisüsteemi arendamiseks.
Haridusse on tuleval aastal planeeritud investeerida 13 miljonit eurot. Jätkub põhikoolide renoveerimise programm - järgmise aasta sügiseks valmib Raatuse kooli remont, milleks on eelarves 6,1 miljonit eurot. Järgmisena läbib põhjaliku uuenduse Variku kool (2018. aasta eelarves 2,1 miljonit). Suurem remont seisab ees ka Maarjamõisa lasteaias (1,5 miljonit) ning Tamme koolis (1,1 miljonit).
Sotsiaalvaldkonna suurim investeering on 1,9 miljonit eurot Maarja Tugikeskuse peremajade rajamiseks. Kultuurivaldkonnas on prioriteetideks huviharidus, kultuuritöötajate palkade tõus ning 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimine.
Linnaeelarves on ette nähtud 300 tuhat eurot Tartu lennuühenduste arendamise toetamiseks ja turundamiseks.
Tähtvere valla linnaga liitumine lisas Tartu tuleva aasta eelarvesse hinnanguliselt 3,6 miljonit eurot.
2017. aastal plaanib linn laenata 11,6 miljonit eurot, millest 5,6 miljonit kulub olemasolevate finantskohustuste refinantseerimiseks ja ligi 6 miljonit eurot investeeringute rahastamiseks.
Tartu tänavune eelarve oli kinnitamisel 159,7 miljonit eurot, juunis võttis volikogu vastu 10,7 miljonilise ning oktoobris 1,1 miljonilise lisaeelarve.
2018. aasta eelarve kinnitamist toetas 26 volikogu liiget, vastu oli 15.
Lisainfo:
linnapea Urmas Klaas, 736 1221, 513 5145
abilinnapea Monica Rand, 521 1464
rahanduskomisjoni esimees Toomas Kapp, 504 3415
Viimati muudetud 22.01.2018
