Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
10°

Tartu Kunstimuuseum kutsub kunsti distantsilt nautima

Tartu Kunstimuuseumi pressiteade

4. mai / Seoses eriolukorra pikenemisega on Tartu Kunstimuuseum külastajatele suletud. Valitsuse kriisikomisjoni otsuse kohaselt on muuseum suletud vähemalt 17. maini.

Ürituste toimumisaegadest antakse teada muuseumi kodulehel ja Facebookis.

Näituse „FinnCycling-Soumi-Perkele! Volume 2“ eeltutvustus

Projektiruumi näitus „FinnCycling-Soumi-Perkele! Volume 2“ on ühe teose terviklik näitus, mille keskmes on Soome kunstniku Martta Tuomaala samanimeline videoinstallatsioon. Videoinstallatsioon koosneb videost ja treeningjalgratastest, mida külastajatel on võimalik kasutada. Tunnine video käsitleb Soome aktuaalseid, sotsiaalseid ja ökoloogilisi teemasid, mille jaoks kunstnik on valinud omapärase vormi: rattatreeningu programm hip-hop lauludega. Esmapilgul irooniline video kritiseerib teravalt poliitikat, ühiskonda ja lühiajalisi otsuseid. Teemade valik on aktuaalne ka Eesti ühiskonna jaoks.

Kunstnikust

Martta Tuomaala (s. 1983) on Helsingis tegutsev interdistsiplinaarne kunstnik, kes omandas oma magistrikraadi Aalto ülikoolis 2014. aastal. Tuomaala keskendub mitmetele filmi, video ja installatsiooni vormidele ning oma teostes kasutab ta elemente sotsiaalsetest ja militaarsetest teemadest, samuti on sagedasteks teemadeks kujunenud tööliste igapäevaelu, inimeste ja kogukondade raskused ning võimu kuritarvitamine. Tuomaala on töötanud mitmeid aastaid ka madalapalgalisel tööl, mistõttu on sealt saadud kogemused olnud talle inspiratsiooniks luua teoseid, mis keskenduvad  tööliste õigustega seotud probleemidele.

Kuraator: Julia Polujanenkova
Graafiline disain: Tnxalatte
Koordinaator: Kristlyn Liier
Haridusprogramm: Kristel Sibul

Selle nädala raamatusoovitused suurtele ja väikestele

1. ,,Mikoff.Skulptuurid”

Tartu Kunstimuuseumi Mare Mikoffi ülevaatenäitusega “Mikoff.Skulptuurid” kaasnes kuraator Gregor Tauli koostatud 240-leheküljeline eesti- ja ingliskeelne kataloog, mis annab täieliku ülevaate Mikoffi loomingust aastatel 1971–2016. Kunstniku elu- ja loominguteed lahkab põhjalikus analüüsis kunstiajaloolane Reet Varblane. Peterburi arhitektuuriajaloolane ja -kriitik Vladimir Frolovi essee uurib Mikoffi loomingu taustal realismi avaldumise erinevaid vorme sotsialistlikus ja postsotsialistlikus kunstis. Gregor Tauli essee kõneleb skulptuurikunsti spetsiifikast – erinevalt näiteks maalikunstist on skulptuur olnud ajalooliselt rohkem seotud avaliku ruumi, arhitektuuri ja poliitikaga. Trükise lõpetab Tauli ja Mikoffi intervjuu kunstniku loometeest.

Mare Mikoff on tuntud eesti skulptor, kes on eesti kunstis tegev olnud juba 1970. aastate algusest. Paljud inimesed teavad tema monumentaalskulptuure erinevates linnades („Hämarik” Tallinnas, Viru keskuse juures, „Paul Keres” Pärnus, „100 000 tartlase monument” ja „Maanaised” Tartus, Emajõe kaldal), kuid kultuuriteadlikud tunnevad Mikoffi ka kui osavat portretisti ja ärksate installatsioonide autorit.
 
2. „See on kunsti- ja värviraamat lastele”

Antud kunsti- ja värviraamat on kunstiajaloolase Rael Arteli ja kunstnik Viktor Gurovi koostöös sündinud vahva ja kaasahaarav trükis. Tegemist on raamatuprojektiga, mis tutvustab väikesele vaatajale Eesti kunsti klassikat ja lubab ka ise kätt proovida. Raamat on avatud nii Eesti kunsti vaatamiseks, sellega kaasa mõtlemiseks kui ka iseseisvaks katsetamiseks. 

„See on kunsti- ja värviraamat lastele“ vahendusel saavad lapsed tutvust teha teiste hulgas Märt Laarmani, Malle Leisi, Kaarel Liimandi, Konrad Mäe, Peeter Mudisti, Ado Vabbe, Aleksander Vardi ja Eduard Wiiralti teostega.

Üks kunstiteos päevas

Kuna ära jäi meie traditsiooniline koolivaheaja linnalaager siis selle asemel sai vaheajal vahvaid tegevusi teha kodus.Igal vaheaja päeval said nii väikesed kui suured kunstihuvilised tutvuda ühe kunstiteosega meie muuseumi kogust ja sellega seotud käelise tegevusega.

Toome teieni mõned pildid valminud töödest.  #ükskunstiteospäevas #tartmus

ÖKO

Jätkuvalt ootame osalema kunstikonkursil „Öko“, kus kõik koolõpilased saavad kaasa mõelda elu ja keskkonna ökoloogilisemaks muutmise teemal.

Viimase aja üks emotsionaalsemaid teemasid on olnud planeet Maa saatus olukorras, kus inimesed jätkavad oma seniseid eluviise ja sissekujunenud harjumusi. Tähelepanu väärib see, et just noored on otsustanud sel teemal aktiivselt sõna sekka öelda, sest see on seotud nende tulevikuga siin planeedil. Millised oleksid lahendused raiskamisele, ületarbimisele ja reostusele? Millised oleksid need uued säästvad eluviisid? Mida minu kodukohas tehakse ökoloogilisemalt? Mida iga kogukond või üksikisik saab senisest teistmoodi teha? Mida mina omas kodus teisiti teen?

Igas vanuses kooliõpilastel on võimalik nüüd oma mõtisklused ja nägemused antud teemal esitada kunstiteose vormis. Ja miks mitte mõelda ka tehnikaid ja materjale kasutades ökoloogiliselt.

Tartmusi kodulehel leiad osalemise tingimused.

Agnes Mikk-Lamp 110. sünniaastapäev

Teisipäeval, 5. mail on Agnes Mikk-Lamp 110. sünniaastapäev

Agnes Mikk-Lamp sündis 1910. aastal Valguta vallas, Rannu kihelkonnas. Ta lõpetas Kõrgema Kunstikooli Pallas 1938. aastal. Tema juhendajaks oli Nikolai Triik. 1960. aastal oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige.

Agnes Mikk-Lamp oli abielus kunstnik Lepo Mikkoga. Nende poeg oli näitleja Tõnu Mikk.

Vanemuises kostümeerijana töötas Agnes Mikk-Lamp aastatel 1939–1941. Hiljem toimetas ta vabakunstnikuna ja tema maale sai näha näitustel.

Tema töid on muuseumide kogudes küllaltki vähe – valdavalt on tegemist pärast õpinguid valminud portreemaalidega, kuid Tartu Kunstimuuseumi kogus on ka dateerimata natüürmort, mis võib olla kooliaegne töö, ning sõjaaegset Tartut kujutav maal 1940. aastatest.

Viimati muudetud 04.05.2020