Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Linnaeelarved 2006-2016

Tartu linna eelarves kavandatud tegevustega liigutakse samm-sammult edasi arengustrateegiast tuleneva visiooni poole, mille järgi on Tartu aastaks 2030 tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn, vaimupealinn ja traditsioonidega ülikoolilinn, kus loovus ja avatud mõtlemine toetavad arendustegevust, ettevõtlust ja innovatsiooni.

Rahandusosakond
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
736 1145 (üld)
736 1186 (raamatupidamine)

2018
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006

Tartu linna eelarve 2018

Linnaeelarve prioriteedid

  • Tartu linn on konkurentsivõimeline tööandja: haridus-, sotsiaal- ja kultuuri töötajate töötasu tõstmine;
  • hariduse kättesaadavuse tagamine: hoiame kinni kavast renoveerida kõik Tartu koolimajad 12 aastaga;
  • kultuuri  väärtustamine: töötame selle heaks, et Tartust saaks aastal 2024 Euroopa kultuuripealinn, muuseumitöötajate stipendiumid,  kirjanike motiveerimine, Kirjanduslinn Tartu tegevused;
  • Tartu tuntuse suurendamine turismi sihtkohana;
  • kooli- ja lasteaialaste tee turvalisemaks ja mugavamaks muutmine;
  • Maarja tugikeskuse peremajade ehitamine;
  • kaasaegsete IT lahenduste rakendamisse ettevõtluse elavdamiseks, linnaelanike heaolu kasvu ja kaasamisse;
  • Tähtvere valla integreerimine linna tegevustesse.
Kultuuripealinna arutelu
Kultuuripealinna arutelu

Tartu linna eelarve 2018

2018. a eelarves kavandatud tegevustega liigutakse samm-sammult edasi Tartu linna arengustrateegiast „Tartu 2030“ tuleneva visiooni ning Tartu linna  arengukavas 2018-2025 sätestatud eesmärkide poole. 2018. a eelarve tugineb ka Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsioonileppel Tartu linna juhtimiseks aastatel 2017-2021, mis hoiavad silme ees peamist eesmärki – parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui ka linna külalistele.

2017. aastal toimunud haldusreform muutis Eesti territooriumi haldusjaotuse korraldust. Haldusreformi tulemusel liitus Tartu linnaga Tähtvere vald. Tähtvere vald on Tartu maakonnas asuv 2 aleviku ja 10 külaga vald, kus on ligi 2600 elanikku ning mille pindala on 114,79 km2. 2018. a eelarve on koostatud uuest haldusjaotuse korraldusest lähtuvalt.

2018. a eelarve on esmakordselt koostatud tekkepõhiselt. Seega kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

Tähtvere vald
Tähtvere vald

Eelarve interaktiivne visualiseering

 

Eelarve (ja eelarve täitmise) visualiseering on interaktiivne tööriist, mida kasutades saab igaüks Tartu linna eelarve andmetega tutvuda ning leida seoseid tulude ja kulude vahel. Eelarve visualiseeringus antakse edasi tähtsaimat infot Tartu linna eelarve ja selle täitmise kohta.

 

Kuna eelarve on suur ja mahukas dokument, siis üks lihtsaim viis seda mõista on graafikute abil. Täpsema info saamiseks on graafikute kõrvale toodud ka tabelid. Tartu eelarve visualiseerimiseks on kasutatud tarkvara Microsoft Power BI.

 

Interaktiivne eelarve täitmise ülevaade

Eelarve täitmise tabel

Ekraanipilt eelarve visualiseeringust
Ekraanipilt eelarve visualiseeringust

Reservfond

 

Reservfondi vahendid planeeritakse ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Vastavalt Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korrale on reservfondi suuruseks kuni  1% kavandatud põhitegevuse kulude mahust.

 

Reservfondi suurus on 2018. aastal 500 000 eurot. Kultuuriprojektide elluviimiseks on kultuuriosakonna reservfondis 2018. aastal 35 555 eurot.

 

Toetused reservfondist

Reservfondi taotluse soovituslik vorm

Kultuuritoetuste taotlemine

Eelarvestrateegia

 

Tartu linna juhtimise lähtealuseks on pikaajalisi arengueesmärke ja tegevussuundi kajastav arengustrateegia aastani 2030 ja linna arengukava aastani 2020. Arengukava oluliseks osaks on eelarvestrateegia, mis annab rahalised orientiirid linna võimalustest arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks.

 

Tartu linna eelarvestrateegia 2019–2022 lühikokkuvõte

Tartu linna arengukava 2018-2025 ja eelarvestrateegia 2019-2022

 

Tartu linna eelarvestrateegia 2017-2020

Kaasav eelarve

Avaliku raha kasutamine on teema, mille vastu ka kodanikud huvi tunnevad ning ka otsuste tagajärgi kõige selgemini tunnetavad. Selleks et anda ka linnakodanikele võimalus eelarve koostamisel kaasa lüüa, on kasutusele võetud kaasav eelarvemenetlus. Kaasava eelarve läbiviimine varieerub riigiti, kuid selle põhimõte on selge ja arusaadav: volikogu võimaldab kohalikul kogukonnal otsustada mingi osa eelarves kasutamise üle.

 

Tartu alustas 2013. aastal esimese Eesti omavalitsusena kaasava eelarve korraldamist. Kolmel esimesel aastal said tartlased otsustada 140 000 euro jagamise üle, 2016. aastal tõstis Tartu linnavolikogu kaasava eelarve summat 150 000 euroni ning 2018. aastal 200 000 euroni.

 

Vaata kaasavast eelarvest lähemalt

Kaasava eelarve näitus Kaarsillal
Kaasava eelarve näitus Kaarsillal

Eelarvest maalähedaselt

 

Ühe suhteliselt suure omavalitsuse eelarvega tutvumine on inimesele, kes pole finantsküsimustega väga palju kokku puutunud, üpris keerukas ülesanne. See dokument on täis keerulist finantsterminoloogiat, numbreid, protsente, tabeleid. Siia lehele oleme eelarve erinevaid teemasid pisut lahti kirjutanud, et ka võhiku jaoks neid teemasid pisut lahti muukida.
 

Varasemad eelarved ja majandusaasta aruanded

Tartu kodulehel on võimalik tutvuda linnaeelarvete ja majandusaasta aruannetega alates 2006. aastast. Iga aasta kohta on kättesaadav põhieelarve, lisaeelarved, reservfondi eraldised, aastaaruanne jm info.

Tutvu varasemate aastate eelarvete ja muude dokumentidega siin.

Viimati muudetud 14.01.2019

2017. aasta eelarve lühiülevaade

2017. aastal on Tartu linna eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumaht 159 660 753 eurot.

Kohalike omavalitsuste eelarve koostamise põhimõtted tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest. Tartu linna eelarve koostamist reguleerib täpsemalt Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord. Tartu linna juhtimise lähtealus on pikaajaline arengustrateegia aastani 2030 ja linna arengukava aastani 2020. Arengukava üks osa on eelarvestrateegia, mis on eelarve koostamise alus.

Tartu eelarvestrateegias aastateks 2017–2020 on sätestatud linna peamisteks eelarvepoliitilisteks eesmärkideks:

  • põhitegevuse tulemi kasv;
  • investeeringute püsivalt kõrge osakaal kogukuludest;
  • arengukavas planeeritud eesmärkidest lähtuva investeerimistegevuse ellu viimiseks maksimaalses võimalikus mahus välisrahastuse kasutamine, tagades linnapoolse omafinantseerimise;
  • võlakoormuse hoidmine mõõdukal tasemel;
  • linna finantsvõimekus ei halvene.

Nendest põhimõtetest on lähtutud ka linna 2017. aasta eelarve koostamisel.

Tartu linna arengukavaga 2018–2025 ja eelarvestrateegiaga 2018–2021 ootab ettepanekuid 10. septembrini 2017. Vaata lähemalt.

2017. aasta eelarve panustab järgmistesse valdkondadesse:

  • Elukeskkonda (teede ja kergliiklusteede ehitus, remont ja korrashoid; Emajõe kallaste avamine ning arendamine; sportimisvõimaluste laiendamine; linna parkide ja haljasalade uuendamine);
  • Haridusse (motiveeritud õpetajad ja kultuuritöötajad; uus lasteaed Pepleri 1; koolide korrastamise programmiga alustamine);
  • Ettevõtlust toetava tugisüsteemi ja infrastruktuuri arendamisse ning  ettevõtluse rahvusvahelistumise toetamisse, eelduste loomisse tasuvate töökohtade tekkeks;
  • Targa ja säästva linnakeskkonna terviklahenduse projekti „SmartEnCity“ kaudu targa ja säästva linnakeskkonna terviklahenduse elluviimisse;
  • Sotsiaalsesse  turvalisusesse  (lasteaia – ja hoiu kohad kõigile soovijatele; sotsiaalabi- ja tervishoiuteenuste arendamine; hariduse tugiteenused);
  • Kultuuri  väärtustamisse (muuseumitöötajate stipendiumid,  kirjanike motiveerimine, "Kirjanduslinn Tartu" tegevused);
  • Tartu tuntuse suurendamisse turismi sihtkohana;
  • Kaasaegsete IT-lahenduste rakendamisse ettevõtluse elavdamiseks,  linnaelanike heaolu kasvu  ja kaasamisse.
Pepleri 1 asuva Naerumaa lasteaia ehitus
Pepleri 1 asuva Naerumaa lasteaia ehitus

Vaata lähemalt

Viimati muudetud 14.06.2018

2016. aasta eelarve lühiülevaade

2016. aastal on Tartu linna eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumaht 149 022 014 eurot.

Kohalike omavalitsuste eelarve koostamise põhimõtted tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest. Tartu linna eelarve koostamist reguleerib täpsemalt Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord. Tartu linna juhtimise lähtealus on pikaajaline arengustrateegia aastani 2030 ja linna arengukava aastani 2020. Arengukava üks osa on eelarvestrateegia, mis on eelarve koostamise alus.

2016. a eelarve panustab järgmistesse valdkondadesse:
  • Elukeskkond (teede ja tänavate ehitus, remont ja korrashoid; kõnni- ja kergliiklusteed; Emajõe kallaste avamine ning arendamine; sportimisvõimaluste laiendamine).

  • Haridus (motiveeritud õpetajad ja kultuuritöötajad, uus lasteaed Pepleri 1, koolide ajakohastamine).
  • Sotsiaalne turvalisus (lasteaia- ja hoiukohad kõigile soovijatele; sotsiaalabiteenuste arendamine; hariduse tugiteenused, koolitoetus).
  • ERMi avamisega seonduv (Raadi kultuurilinnaku arendamine; Roosi tänava ja Muuseumitee rekonstrueerimine, ühisturundus).
  • Tartu ühisturundus (koostööprojektid Tartu asutuste ja ettevõtetega, turundusstruktuuri korrastamine).
  • Kultuuripärandi väärtustamine (Tartu maratoni ausammas; Maarja, Peetri ja Uspenski kirikute korrastamine).
  • Tänapäevaste IT-lahenduste rakendamine linnaelanike paremaks teenindamiseks ja kaasamiseks.

Viimati muudetud 20.06.2017

2015. aasta eelarve lühiülevaade

Kohalike omavalitsuste eelarve koostamise põhimõtted sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Tartu linna eelarve koostamist reguleerib täpsemalt Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord.

Tartu linna juhtimise lähtealus on pikaajalisi arengueesmärke ja tegevussuundi kajastav arengustrateegia aastani 2030 ja linna arengukava aastani 2020. Arengukava üks osa on eelarvestrateegia, mis on eelarve koostamise alus. Volikogu võttis 18.09.2014. a määrusega nr 35 vastu Tartu linna eelarvestrateegia 2015–2018.

Tartu linna 2015. aasta eelarves kavandatud tegevustega liigutakse samm-sammult edasi arengustrateegia visiooni poole, mille järgi on Tartu aastaks 2030 tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn, vaimupealinn ja traditsioonidega ülikoolilinn, kus loovus ja avatud mõtlemine toetavad arendustegevust, ettevõtlust ja uuendust. Tartu on unikaalse kultuuripärandiga ja modernse elukeskkonnaga, turvaline, säästvalt arenev ja aktiivset koostööd tegev euroopalik linn, atraktiivne ja turvaline reisisiht.

Linna 2015. aasta eelarve koostamisel lähtuti järgmistest arengukava eesmärkidest:

  • võimaldada lasteaia- või hoiukohad kõigile soovijatele, panustades munitsipaal-lastehoiukohtade loomisse ja uute lasteaedade projekteerimisse;

  • jätkata linna põhikoolide ja gümnaasiumite õppekeskkonna ajakohastamist;

  • tagada linna teede ja tänavate seisundi vastavus kehtivatele normatiividele;

  • laiendada sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi;

  • suurendada linnaelanike sotsiaalset turvalisust, tagades neile avalike ja sotsiaalsete teenuste piisav kättesaadavus;

  • tagada linna töötajatele ja teenistujatele konkurentsivõimeline palk.

Eelarve esialgne maht oli 139,4 miljonit eurot, mis oli ligikaudu 2014. a tasemel. Eelarve oli 5,8 miljoni euro ulatuses defitsiidis, mis oli tingitud rohketest investeeringutest. Aasta jooksul võeti vastu kaks lisaeelarvet. Lõplik eelarve 150,2 miljonit eurot täideti 94%.

Viimati muudetud 17.01.2017

2014. aasta eelarve lühiülevaade

2014. a eelarves oli esmatähtis haridus: peaaegu pool kuludest kavandati haridusse. Tartu linn panustas arengusse: ligi viiendiku eelarvest moodustasid investeeringud, kusjuures üle poole investeeringutest viidi ellu välisrahastuse abil. Suurim investeerimisobjekt oli Tartu idapoolne ringtee, mis moodustas poole kogu investeeringute mahust.

Eelarve esialgne maht oli 134,7 miljonit eurot ehk 15% vähem kui eelneval aastal. Vähenemise põhjus oli Tartu idapoolse ringtee tööde ligi kaks korda väiksem maht ning linna laenukohustuste väiksem refinantseerimine. Eelarve oli 3,8 miljoni euro ulatuses defitsiidis. Aasta jooksul võeti vastu kaks lisaeelarvet. Lõplik eelarve 141,3 miljonit eurot täideti 94%.

Idaringtee
Idaringtee

Viimati muudetud 17.01.2017

2013. a eelarve lühiülevaade

2013. a eelarve koostamisel pidas linnavalitsus eriti oluliseks elanike elu- ja töökeskkonna parandamist ning parima hariduse tagamist kõikides haridusastmetes. Selleks jätkati investeerimist koolidesse ja lasteaedadesse, suurendati lasteaiakohtade arvu.

Tartu linn panustas arengusse: peaaegu 30% eelarvest moodustasid investeeringud, kusjuures kaks kolmandikku investeeringutest kavandati teostada välisrahastuse abil. Üle poole investeeringutest moodustasid Tartu idapoolse ringtee kulutused.

Eelarve esialgne maht oli 151,8 miljonit eurot ehk 14% suurem kui eelneval aastal. Eelarve oli 6,7 miljoni euro ulatuses defitsiidis. Aasta jooksul võeti vastu kaks lisaeelarvet. Lõplik eelarve 158,7 miljonit eurot  täideti 94%.

Viimati muudetud 17.01.2017

2012. aasta eelarve lühiülevaade

2012. aasta eelarve koostamisel lähtuti esimest korda kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) põhimõtetest. KOFS võeti vastu 16. septembril 2010. aastal ning rakendus järk-järgult alates 2012. aastast. Seni kohalike omavalitsuste finantsjuhtimist reguleerinud valla- ja linnaeelarve seadus (VLES) muutus KOFSi rakendumisel kehtetuks. 2012. aasta eelarve koostati esimest korda vaid eurodes.

Tegemist oli esimese 2008. a majanduskriisi järgse eelarvega, mis koostati tugeva majanduskasvu pinnalt. Eelarve esialgne maht oli 124,2 miljonit eurot, mis oli 12% eelnevast aastast suurem. Eelarve oli 4,1 miljoni euro ulatuses defitsiidis. Suurima osa eelarvest moodustasid hariduskulud. Rohkem kui veerandi eelarvest moodustasid investeeringud, kusjuures kaks kolmandikku neist teostati Euroopa Liidu tõukefondidest laekuvate ja muude toetuste arvel. Suurim investeerimisobjekt oli Tartu idapoolne ringtee. Hariduse suurim projekt oli Tartu Kutsehariduskeskuse autoeriala õppetöökoja rajamine ja selle sisustamine. Märkimisväärse osa haridusasutuste investeeringutest moodustasid saastekvoodi müügist saadud summad, mille abil said koolid ja lasteaiad energiasäästlikumaks.

Aasta jooksul võeti vastu kaks lisaeelarvet. Lõplik eelarve 134,8 miljonit eurot täideti 88%.

Viimati muudetud 17.01.2017

2011. aasta eelarve lühiülevaade

2011. a eelarve koostati viimast korda valla- ja linnaeelarve seaduse (VLES) järgi. Alates 2012.  a reguleerib KOVide finantsjuhtimist (sh eelarve koostamist) uus seadus: kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS). Eelarve koostati viimast korda Eesti kroonides ja samal ajal esimest korda eurodes (eelarves kasutati paralleelselt kahte valuutat). Alates 01.01.2011 on Eestis ametliku vääringuna käibel euro.

Suurima osa eelarvest moodustasid hariduskulud. Ligi viiendiku eelarvest moodustasid investeeringud, millest suurem osa oli seotud Euroopa Liidu tõukefondidest laekuvate toetustega ning linna omaosalusega nendes projektides. Suurim investeerimisobjekt oli kutsehariduskeskuse juurdeehitus, märkimist väärib ka teaduskeskuse AHHAA uue hoone ehitus. Tartu idapoolse ringtee eelarve oli sel aastal väike, kuid sellega pandi alus Tartu jaoks aastateks mahult suurimale investeeringule.

Tegemist oli esimese majanduskriisi järgse aastaga, kus linna tulubaas kasvas. Eelarve koostamisel valitses majanduses oluline ebamäärasus. Eelarve esialgne maht oli 106 miljonit eurot ehk vaid 4% eelnevast aastast suurem. Eelarve oli 900 000 euro ulatuses defitsiidis. Aasta jooksul selgus tugev majanduskasv (Eesti majanduskasv oli euroalas kiireim) ning see võimaldas eelarvet suurendada. Aasta jooksul võeti vastu kaks positiivset lisaeelarvet. Lõplik eelarve 113,4 miljonit eurot täideti 100%.

 

Viimati muudetud 17.01.2017

2010. a eelarve lühiülevaade

2010. a eelarvet mõjutas endiselt tugevalt ülemaailmne majanduskriis, mis 2009. a jõudis Tartusse. 2009. a vähenesid sissetulekud järsult, 2010. a toimus stabiliseerumine ning majandus pöördus 2011. a taas tõusule. Ebakindla majanduskeskkonna taustal koostati esialgne eelarve 2,5% väiksemana kui eelneval aastal. Tulumaksu laekumine langes 8%. Eelarve maht oli 1,567 miljardit krooni (100,1 miljonit eurot).

Suurem osa investeeringutest oli seotud Euroopa Liidu tõukefondidest laekuvate toetustega. Olulisemad meetmed olid linnapiirkondade jätkusuutlik arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna ajakohastamine. Neist esimene oli Tartu linna jaoks üks olulisemaid meetmeid paljudeks järgnevateks aastateks (võimaldab toetust lasteaedadele ning kergliiklusteedele). Suurimad objektid olid Ihaste- ja Võrusuunaline kergliiklustee, Tamme staadioni tribüünihoone, teaduskeskuse AHHAA uus hoone ning kutsehariduskeskuse õpilaskodu renoveerimise lõpetamine.

Aasta jooksul eelarvet suurendati ning lõplik eelarve 1,598 miljardit krooni täideti 97%.

 

Foto: Kerly Ilves
Foto: Kerly Ilves

Viimati muudetud 17.01.2017

2009. a eelarve lühiülevaade

2009. a jõudsid Tartusse ülemaailmse majanduskriisi mõjud. Tegemist oli suurima kriisiga pärast 1930. aastate suurt depressiooni. Kriis mõjutas märkimisväärselt Tartu linna eelarvet. Oluliselt vähenes maksutulu (nt tulumaksu laekumine langes aastaga 12% ning kokku 20%, kusjuures probleeme süvendas keskvalitsuse otsus langetada omavalitsustele laekuvat osa tulumaksust) ning vähenesid ka riigitoetused. Linnavalitsus langetas ametnike palkasid ning tegi osa lepinguid ümber. Võrreldes paljude teiste omavalitsustega suutis Tartu vähenevat tulubaasi varem ning täpsemalt prognoosida, mistõttu õnnestus kahanev tulubaas valutumalt üle elada.

Esialgse eelarve maht oli 1,743 miljardit krooni ehk 3% väiksem kui eelneval aastal. Majanduskriisist tulenevate probleemide tõttu tuli aasta jooksul kahe negatiivse lisaeelarve kaudu eelarve mahtu kahandada. Lõplik eelarve 1,601 miljardit krooni täideti 100%.

Suurimad investeeringud tehti hariduses. Eelarves olid kutsehariduskeskuse õpilaskodu renoveerimine ning 120-kohalise lasteaia rajamine Kaunase puiesteele. Olulised tegevused olid ka teaduskeskuse AHHAA uue hoone ehitus (jätkub järgnevatel aastatel), Mänguasjamuuseumi teatrimaja ehitus, Vabaduse autosilla ehituse lõpetamine ning Liiva tänava hooldekodu renoveerimine.

 

Viimati muudetud 17.01.2017

2008. a eelarve lühiülevaade

2008. a oli USAs juba alanud majanduskriis, mis jõudis kiiresti Euroopasse. Tartut kriisi negatiivsed mõjud veel otseselt ei puudutanud (siia jõudis kriis järgmisel aastal). Tegemist oli viimase kasvuaastaga, seejärel tabas eelarvet kriisi mõjul järsk langus.

Eelarve maht oli esialgu 1,757 miljardit krooni. Aasta jooksul suurendati seda lisaeelarvetega ning lõplik eelarve 1,823 miljardit krooni   täideti 100%. Linna olulisim tuluallikas oli füüsilise isiku tulumaks, mille laekumine kasvas 11%.

Ligi pool kuludest läks haridusse. 2008. a rakendus vabariigi valitsuse programm „Igale lapsele lasteaiakoht“. Paljud kulud kaeti Euroopa Liidu struktuurifondide linnapiirkondade arendamise meetme abil. Suurim investeerimisobjekt oli Vabaduse autosild.

Viimati muudetud 17.01.2017

2007. a eelarve lühiülevaade

2007. a oli kiire kasvu aasta. Maailmamajanduses oli tegu kiireima kasvuga pärast 1970ndaid. Raske oli ette näha, et juba järgmisel aastal langeb pea kogu arenenud maailm sügavasse ja pikka kriisi. Tartu linna olulisim tuluallikas oli füüsilise isiku tulumaks, mis kasvas 2007. a 29%.

Eelarve esialgne maht oli 1,662 miljardit krooni ehk 11% enam kui eelneval aastal. Hea tulude (eelkõige tulumaksu) laekumine võimaldas eelarvet aasta jooksul lisaeelarvetega suurendada. Lõplik eelarve 1,825 miljardit krooni   täideti 101%.

Eelarve rõhuasetus oli lastele ja peredele suunatud tegevustel, kuna 2007. a oli Tartus laste ja perede aasta. Eelarves suurendati sünnitoetust. Suurim investeerimisobjekt oli Vabaduse autosild. Alustati ka AHHAA keskuse ehitamist.

 

Viimati muudetud 17.01.2017

2006. a eelarve lühiülevaade

2006. a jätkus kiire majanduskasv. Aastatel 2003–2006 kasvas linna tulubaas üle 40%. Ka eelarve maht kasvas kiiresti, moodustades 1,361 miljardit krooni. Suurima osakaaluga olid hariduskulud.

Välisrahastuse kaasamine oli veel tagasihoidlik, kuid hakkas Euroopa Liidu struktuurifondide toel järgnevatel aastatel kiiresti kasvama. Suurimad investeerimisobjektid olid A. Le Coq SPORT spordimaja ehitus ning kutsehariduskeskuse juurdeehitus. Pärast paarikümneaastast vaheaega alustas linn uue lasteaia ehitamist ning avati neli uut lasteaiarühma. Valmis Tartu Teaduspargi uus inkubatsioonikeskus. Alustati Ülenurme lennujaama detailplaneeringu koostamist.

Viimati muudetud 26.01.2017