|
Tere
Täname küsimuse eest. Tartu linnas (nagu kõikjal mujal Eestis) kehtib korraldatud olmejäätmeveo süsteem, mis tähendab, et kõik kinnistud, kus elatakse või tegutsetakse, liidetakse automaatselt jäätmeveoga ning linn valib neile konkursi teel välja soodsaima jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on võtta jäätmevaldajatelt ära motivatsioon vabaneda jäätmetest selleks lubamatul viisil. Kui jäätmevaldaja peab jäätmeveo eest igal juhul maksma, kaob mõte jäätmeid keelatud kohtadesse viia ja keskkonda reostada. Jäätmevaldaja võib taotleda tähtajalist vabastust korraldatud jäätmeveost, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Kinnistuid, kus elatakse või mida kasutatakse, jäätmeveost vabastada ei saa.
On tõsi, et inimeste jäätmekäitlusharjumused on erinevad ning leidub keskkonnateadlikke linlasi, kellel tekib segaolmejäätmeid väga vähe, kuid midagi tekib ikka. Vestlustes linnakodanikega, kel väidetavalt segaolmejäätmeid ei teki, on sageli selgunud, et jäätmeid siiski tekib (nt katkised saapad, hambaharjad vms), kuid need viiakse näiteks oma maakodusse ja põletatakse ära. Vähese jäätmetekke puhul soovitame jäätmete üleandmiseks kasutada minimaalse suurusega kogumismahutit (80 liitrine konteiner) või 50 liitrine kilekotti (28 päevase intervalliga vedu, olenevalt jäätmeveopiirkonnast maksumusega 0,53-1,57 eurot kord). Lubatud on ka ühise konteineri kasutamine mitme naabruses asuva majapidamise peale. Sellise korralduse sisseviimiseks palume pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole.
Lugupidamisega
|
