Размер текста

Междустрочие

Контрастность

Placeholder Placeholder
Background image
Для слабовидящих

Новости

Selgusid Tartu kultuurikandja 2018 nominendid

Tartu Linnavalitsuse pressiteade

Hetk Gaudeamuselt

21 января / Möödunud nädala lõpus valis komisjon 92 kandidaadi hulgast välja 2018. aasta Tartu kultuurikandja nominendid.

Kultuurikandja on Tartu linna tänu- ja tunnustuspreemia möödunud kalendriaastal oma tegevusega silma paistnud ja Tartu kultuurielu edendanud isikutele ja kollektiividele.

Komisjoni esimehe, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Marleen Viiduli hinnangul oli 2018 põnev ja meeldejääv kultuuriaasta, igati vääriline kultuuripealinnaks kandideerivale linnale. „Häid kandidaate oli palju ning komisjoni töö ei olnud seetõttu väga lihtne,“ sõnas Viidul.

Tartu Kultuurikandja 2018 nominentideks on järgmised sündmused, isikud ja kooslused:
• aasta kultuurisündmuse kategoorias: Tartu Linnamuuseumi ja Tartu Uue Teatri koostöös valminud näitus-lavastus „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”, rahvusvaheline üliõpilasfestival Gaudeamus 2018, TarSlämm luuleõhtute sari;
• aasta kultuuriorganisatsiooni kategoorias: Eesti Trüki- ja Paberimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Uus Teater;
• aasta teose looja kategoorias: Edward von Lõngus (R)estart Reality tuuri ning teose «President Pätsi mitu nägu» müügirekordi eest Tartu noore kunsti oksjonil, Joosep Matjuse ja Katri Rannastu suuresti Tartus Aparaaditehases valminud loodusfilm "Tuulte tahutud maa", Ardo Ran Varrese sisukas loominguaasta nii Eestis kui välismaal;
• aasta rahvakultuuri kandja kategoorias: Tartu Karlova Kooli muusikaõpetaja ja tütarlastekoori Ilmalilled, Tartu neidudekoori Kurekell ja Tartu naiskoori Emajõe Laulikud koorijuht Vilve Maide, muusikapedagoog ja koorijuht ning sel aastal 35. sünnipäeva tähistava ja mitmeid tunnustusi saanud Tartu Noortekoori asutaja ja dirigent Riho Leppoja, akadeemilise väljaande "Vana Kannel" XII köite loonud autorite kollektiiv;
• aasta noore kultuurikandja kategoorias: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi arendusjuht Toomas Koitmäe, Kultuuriklubi- ja salong Üheteistkümnes, Estookini debüütnäitus "Cyber Creation";
• kultuurikorraldaja kategoorias: tARTuFFi ja Tartu PÖFFi peakorraldaja Agnes Nurme, rahvusvahelise autorilaulufestivali "Lehesaju muusika" peakorraldaja Ljudmilla Mesropjan, Vanemuise teatri produtsent, rahvusvahelise üliõpilasfestivali Gaudeamus 2018, Tartu hansapäevade, Tartu Uue Teatri lavastuse „Kremli Ööbikud“ ja Draama Festivali  turundusjuht Marika Goldman;
• kultuurikajastaja kategoorias: Sirbi kirjandustoimetaja Pille-Riin Larm, Nostalgiline Tartu facebooki kogukond, anonüümne kultuuriblogija danzumees.blogspot.com;
• aasta uustulnuka kategoorias: Tartu Linnaraamatukogu poolt käivitatud projekt Jutupeatus, Aparaaditehases tegutsev Kogo kunstigalerii, näitleja, lavastaja ja dramaturg Karl Laumets;
• kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias: kultuurne kogunemiskoht Barlova, ühisrahastuskampaaniate käivitamist toetanud disaini- ja digiagentuur Neway, hotell London, kes annab välja näitlejate stipendiumi.

Esitatud ettepanekute seast tegi valiku komisjon koosseisus: Tartu Elektriteatri eestvedaja Andres Kauts, Tartu Ülikooli teatriteaduse professor Anneli Saro, Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik ning Tartu laulupeo 2019 rongkäigu korraldaja ja vabatahtlike juht Astrid Hallik, Aparaaditehase tegevjuht ja kultuurikorraldaja Erki Pruul, Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli direktor ning Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Kadri Leivategija, Eesti Kirjandusmuuseumi personalijuht ning Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Kirjanike Liidu, Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti PEN-klubi liige Krista Ojasaar, Eesti Rahva Muuseumi produtsent ning endine Tartu Kunstimuuseumi direktor Reet Mark, Tartu Linnamuuseumi direktor Sirje Karis ning Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Marleen Viidul.

Tartu kultuurikandjate laureaadid avalikustatakse 21. veebruaril toimuval pidulikul tänuüritusel. Kultuurikandjatele annab Tartu linnapea Urmas Klaas 21. veebruaril toimuval tseremoonial üle tänukirja, rahalise preemia ning Markus Kasemaa loodud kunstiteose.  
 

Lisainfo: komisjoni esimees, kultuuriosakonna juhataja Marleen Viidul, 736 1351. 527 1723.

Последнее изменение 21.01.2019