Alates 1998. aastast selgitab Tartu linnavalitsus koos ajalehega Tartu Postimees ja kõigi tartlaste abiga välja sündmuse, mis väärib aasta teo tiitlit. Tunnustuse vääriliseks võib saada ükskõik milline ettevõtmine, mis aasta jooksul on Tartu linnale või tartlastele korda läinud. Tartu Linnavalitsus ja Postimees avaldavad tunnustust enim mainitud teo kordasaatjatele, näidates sellega, kui kõrgelt Tartu linn aasta tegude tegijate panust hindab. Siin lehel on ülevaade kõigist olulisematest tegudest alates selle konkursi algusest.
1998. aastal võitis Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühise konkursi „Aasta tegu” Vanemuise kontserdimaja, mis avati Eesti Kontserdi abiga. Aasta silmapaistvaima teo eest anti Mati Karmini skulptuur „Kõndiv Nike” üle Eesti Kontserdi asedirektorile Aivar Mäele ja Vanemuise kontserdimaja direktorile Laine Jänesele. Kokku osales konkursil 54 objekti, ettevõtmist ja sündmust, millest enim hääli saanud said Tartu linnavalitsuselt klaasitud aukirja. Hääletusel avaldas oma arvamust rohkem kui 300 inimest.
Aukirja pälvinud teod:
- Ahhaa keskuse Heureka näitus kevadel ja lasershow 1. septembril,
- Depeche Mode Tartu lauluväljakul,
- Emajõe Ärikeskus ehk Plasku,
- Emajõe Suveteatri etendused „Robin Hood” ja „Röövlitütar Ronja”,
- Hansakeskus,
- kino Ekraan taasavamine,
- Raimond Valgre nimeline X laulufestival,
- laste sünnitoetuste programm,
- Mattieseni raamatuäri,
- Montserrat Caballé kontsert Raekoja platsil,
- Pauluse kiriku uus orel,
- Postimehe lisaleht Tartu päevaleheks,
- raadio Elmar loomine,
- Raekoja platsi purskkaev „Suudlevad tudengid”,
- rulluisupark Fortuuna tänavas,
- Tartu koolidele interneti püsiühenduse loomine,
- Tartu Kunstikooli renoveeritud õppehoone,
- Tartu Ülikooli uus keeltemaja Paabel,
- tunnelkorrektori käikuandmine,
- Werneri taasavamine,
- Wilde pubi ja Vilde kohvik.
1999. aastal kuulutati konkursi „Aasta tegu” võitjaks Jaani kiriku tornikiivri taastamine ja kirikukellad. Vaskse tornikiivri ning pronkskellade Peetrus ja Paulus jaoks saadi raha eduka annetuskampaania abil. Aukirja vääriliseks tunnistati 17 saavutust, kokku osales konkursil 61 objekti, ettevõtmist ja sündmust ning hääletusest võttis osa ligi 900 inimest.
Aukirja pälvinud teod:
- Ahhaa putukanäitus,
- A. Le Coq'i õlu,
- Balti Kaitsekolledž,
- Biomeedikum,
- Foucault' pendli ülespanek füüsikahoones,
- Geenivaramu idee,
- Jaan Kirsipuu tulemused Tour de France'il,
- José Carrerase kontsert,
- Kahe Wilde kuju,
- Korp! Sakala maja renoveerimine,
- Pauluse kiriku tornikiivri renoveerimine,
- Pimedate Ööde filmifestival,
- Tartu jõulukaunistused,
- Tartu laulupidu,
- Tartu reoveepuhasti,
- Treffneri gümnaasiumi renoveerimine,
- vee- ja tervisekeskuse ehituse algus.
2000. aastal kuulutati aasta teoks korvpallimeeskonna TÜ/Delta Eesti meistritiitel ja karikavõit. Konkursi võitja sai endale Ahti Seppeti pronksfiguuri „Kankaan”. Aukirja vääriliseks tunnistati 19 saavutust. Hääletusest võttis osa 908 inimest. Esimest korda anti välja ka aukirjad parimatele e-tegudele.
Aukirja pälvinud teod:
- Näitus „Ahhaa, inimene!”,
- Tänavareiv 1999,
- Simpeli Skatepark,
- Tartu kirikutornide valgustamine,
- Püssirohukeldri uuestisünd,
- geenitehnoloogia konverents,
- kaubamaja mänguväljak,
- Aino Järvesoo miljoniline annetus viljatuse uurimiseks ja raviks,
- Tartu turuhoone remont,
- treppide „Lolljalg” ja „Aeglane surm” remont,
- tondilosside (Ropka söökla ja Rukkilille kauplus) renoveerimine,
- fennougristika kongress,
- Tartu Kõrgema Kunstikooli avamine,
- Tõnis Mägi autorikontsert „Koit”,
- Raimond Valgre nimeline laulufestival,
- Tarkoni investeeringud,
- Marge Kõrkjase hõbemedal paraolümpialt,
- Hiina pubi Tsink Plekk Pang,
- Tarmo Ladva luuletused Tartu tänavatel.
E-tegu 2000:
- interneti õpikeskkond Miksike (OÜ Miksike),
- mobiiltelefonide asukohamääramise tarkvara (AS Regio).
2001. aastal kuulutati aasta teoks Aura veekeskuse avamine. Konkursi võitja sai endale Ahti Seppeti puuskulptuuri „Prometheus”. Aukirja vääriliseks tunnistati 12 saavutust. Hääletusest võttis osa 845 inimest.
Aukirja pälvinud teod:
- haridusministeeriumi kolimine Tartusse,
- esimene seenioride internetipunkt Tähtvere päevakeskuses,
- Tartu rahvusvaheline kool,
- probiootiline bakter Lactobacillus fermentum ME-3
- Tartu Linnamuuseumi avamine Katariina majas,
- esimesed indiaca maailmameistrivõistlused,
- Ikarus-busside kadumine linnapildist,
- kampaania „Heade värvide linn 2001”,
- Peetri kiriku oreli remont,
- KGB Kongid,
- Tartu Sadamateater,
- Jaan Tõnissoni mälestusmärk.
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil „Aasta tegu 2002” hääletati suurimaks teoks Hugo Treffneri gümnaasiumi renoveerimine. Konkursi võitja sai auhinnaks Jaan Luige pisiskulptuuri „Isis”. Kokku anti aasta teo valimisel üle 1600 hääle, millest üle 400 läks Treffneri koolile.
Lisaks pidasid tartlased 2002. aastal olulisteks kordaminekuteks veel:
- hotelli London avamist,
- ekstreemspordifestivali Simpel Session korraldamist,
- kampaaniat „Istuta oma puu”,
- muusikali „Evita” Raekoja platsil,
- Tartu suusamaratoni korraldamist olematu lumega,
- EÜS-i maja remonti,
- Tartu kohtumaja ehitamist,
- molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskuse ning keemia ja materjaliteaduse tippkeskuse nimetamist teaduse tippkeskusteks,
- Supilinna päevi,
- Tõnis Mägi autorikontserti „Pühendus”,
- ülikooli uue ühiselamu ehitamist Raatuse tänavas.
Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühisel konkursil „Aasta tegu 2003” hääletasid tartlased väärikaimaks teoks Turusilla ehitamise.
Silda projekteerisid OÜ Tartu Arhitektuuribüroo ja AS K-Most ning ehitas AS K-Most. AS K-Most sai kingituseks Ivar Feldmanni sepistatud Turusilla tuulelipu mudeli.
Aasta teo valimisel osales 1969 inimest, neist 649 andis oma hääle Turusillale.
Lisaks pidasid linlased olulisteks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja ning kingituse:
- Skatehall Võru tänavas,
- Kalevipoja tagasitulek Emajõe äärde,
- Janika klubi võimlejate MMi pronksmedal,
- heategevuskontsert Maarja küla toetuseks,
- kaubanduskeskus Eeden,
- Eesti teatri festival „Draama”,
- Hillar Palametsa raamat „Lugusid toonasest Tartust”,
- Jänese matkaraja puuskulptuurid ja legendid,
- Uno ja Lembit Ainsoo raamat „1000 tartlast läbi aegade”,
- Emajõe Suveteatri etendus „Nipernaadi”
Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühisel konkursil „Aasta tegu 2004” hääletasid tartlased väärikaimaks teoks tunnelkollektori Kesklinna-2 ehitamise. Tunnelkollektori tellija oli Tartu Veevärk ja ehitaja Skanska EMV. Tartu Veevärgile anti koos aukirjaga üle ka Ahti Seppeti skulptuur "Lind". Aasta teo valimisel osales 2167 inimest.
Lisaks pidasid linlased olulisteks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja ning kingituse:
- Toomas Kuke „Eesti taimede kukeaabits”,
- ema ja lapse varjupaik,
- Raivo Adlase tegevus harrastusnäitlejatega „Tagahoovis”,
- mänguasjamuuseum,
- Tartu laulupidu,
- Tartu Ülikool / Rocki Eesti korvpallimeistritiitel,
- Aleksander Tammerti pronksmedal Ateena OMil,
- Rockooper „Jesus Christ Superstar”,
- korterelamu valmimine vanas arestimajas,
- ühiselamute remondiprogrammi realiseerimine.
Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühisel konkursil „Aasta tegu 2005” hääletasid tartlased väärikaimaks teoks Tartu Jaani kiriku taastamise. SA Tartu Jaani Kirik sai auhinnaks Jaan Luige skulptuuri „Lendutõus” ning Postimehe ja linnavalitsuse ühise tänukirja. Aasta teo valimisel osales 2100 inimest.
Lisaks pidasid linlased olulisteks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja ning kingituse:
- Annelinna kunstmuruga jalgpalliväljak,
- Antoniuse õue uuestisünd,
- Eduard Tubina mälestusmärgi rajamine,
- Lõunakeskuse jäähall,
- Mirjam Liimaski kuldmedal Euroopa noorte meistrivõistlustel 100 meetri tõkkejooksus,
- Olav Ehala autorikontsert „Päikeseratas”,
- rahvusvahelised Hansapäevad Tartus,
- Rüütli tänava ja Raekoja platsi uuendamine,
- Tartu kaubamaja,
- Toomkiriku vaateplatvormid.
Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühisel konkursil „Aasta tegu 2006” hääletasid tartlased väärikaimaks teoks hansalodja Jõmmu ehitamise. Emajõe Lodjaseltsile kingiti Tiiu Kirsipuu skulptuur „Silm”. Aasta teo valimisel osales 2400 inimest.
Lisaks pidasid linlased olulisteks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja ning kingituse:
- A. Le Coq Sport spordimaja,
- SA Eesti Teatri Festivali korraldatud Eesti teatri aasta,
- Extreme Battle '06,
- filmifestival Tartuff,
- Marko Luhamaa karate maailmameistrivõistluste kuldmedal,
- Tartu Teaduspargi inkubatsioonikeskus,
- Tartu vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamise ja renoveerimise projekt "50+50",
- troopikakasvuhoone botaanikaaias,
- Vana-Narva maantee taassünd,
- üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus.
Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühisel konkursil „Aasta tegu 2007” hääletasid tartlased väärikaimaks teoks Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning Volga restorani taastamise. Athena ja Volga omanikule Rein Kilgile kingiti Mati Karmini skulptuur „Pilvedel kõndija”. Aasta teo valimisel osales 4600 inimest.
Lisaks pidasid linlased olulisteks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja ning kingituse:
- Tartu Ülikooli peahoone seinamaaling von Bocki maja seinal,
- Tartu erakooli asutamine,
- Võimlemisklubi Janika kuldmedal maailmameistrivõistlustelt,
- Juri Lotmani mälestusmärk,
- Aardla tänava kergliiklustunnel,
- Tartu Ülikooli juubeliüritused,
- Tartu Ülikooli spordihoone juurdeehitis,
- Laulupeomuuseum,
- Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž,
- Aivar Kulli koostatud Oskar Lutsu monograafia.
Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühisel konkursil „Aasta tegu 2008” hääletasid tartlased väärikaimaks teoks Tartu Ülikooli Kliinikumi uute ravihoonete ehitamise. TÜ Kliinikumile kingiti Mati Karmini „Südametunnistusega kirurgi” skulptuur. Aasta teo valimisel osales ligi 6000 inimest.
Lisaks pidasid linlased olulisteks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja:
- kultuuritehase asutamine vanas pärmivabrikus,
- Sõpruse ringristmiku rekonstrueerimine,
- seamonument turuhoone ees,
- moe- ja vabaajakeskus Tasku,
- rokkooper „Ruja”,
- Lotte lasteaed,
- TÜ/Rocki korvpallimeeskonna Eesti meistritiitel ja Euroopa Challenge Cupil Final Fouri jõudmine,
- uuendatud Tamme staadion,
- Mart Reiniku gümnaasiumi uus gümnaasiumihoone,
- professor Marika Mikelsaare pärjamine maailma parima naisleiutaja tiitliga.
Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühisel konkursil „Aasta tegu 2009” hääletasid tartlased väärikaimaks teoks rahvusvahelise lennuliikluse taastamise Tartus. Aukiri anti lennufirmadele Air Baltic ja Estonian Air, Tallinna lennujaamale ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Sepp Ivar Feldmanni linnukuju anti Tartu lennujaamale. Aasta teo valimisel osales 4296 inimest.
Lisaks pidasid linlased olulisteks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja ning Tartu linnavalitsuse ja kirjastuse Ilmamaa ühiselt välja antud raamatu „Kõne Tartu linnast”:
- Art Raudva maailmameistritiitel veemotospordis,
- kirjandusfestivali Prima Vista uuel tasemel korraldamine,
- laulupeotule viimise algatus TuleTulemine,
- Lõunakeskuse laiendus,
- Maaülikooli spordihoone,
- Sipsiku lasteaia valmimine,
- Tartu hooldekodu vana maja renoveerimine ja kogu kompleksi valmimine,
- Tartu Ülikooli keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskuse Chemicum avamine,
- TÜ/Rocki korvpallimeeskonna 3. koht Balti liigas,
- Vabadussild.
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil „Aasta tegu 2010” hääletasid tartlased suurimaks teoks kopsusiirdamise Tartu Ülikooli Kliinikumis doktor Tanel Laisaare juhtimisel. Konkursi võitja sai auhinnaks Kalli Seina klaasskulptuuri. Lisaks pidasid linlased olulisteks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja ning Tartu linnavalitsuse ja kirjastuse Ilmamaa ühiselt välja antud raamatu „Kõne Tartu linnast”:
- Küüni tänava uus ilme,
- Rasmus Haugasmägi teine koht veemoto MMil,
- rekonstrueeritud Emajõe tänav, kaldakindlustused ja vahtraallee,
- Ihaste kergliiklustee,
- Toidupank,
- Teatri Kodu,
- kunstikooli uus hoone,
- Väärikate ülikool,
- kutsehariduskeskuse renoveeritud õpilaskodu,
- Hiie kooli rekonstrueeritud õpilaskodu.
Kokku anti aasta teo valimisel 3788 häält.
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil „Aasta tegu 2011” hääletasid tartlased 2011. aasta tähtsaimaks teoks Ahhaa keskuse avamise. Konkursi võitja sai auhinnaks klaasikunstnik Merle Bukoveci liivaobjekti „Ajatusenäitaja VI”.
Lisaks pidasid tartlased 2011. aastal olulisteks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja ning Tartu linnavalitsuse ja kirjastuse Ilmamaa ühiselt välja antud raamatu „Kõne Tartu linnast”:
- Sten Kalderi MMi kuld veemootorispordis OSY 400 klassis,
- uued punased linnaliinibussid,
- rahvakunstifestival Europeade,
- Flybe’i tulek ja Helsingi lennuliini avamine,
- Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uus õppehoone,
- Emajõe-äärse täika sünd Tartus,
- Lennuakadeemia uus hoone,
- Tamme staadioni tribüünihoone,
- Grit Šadeiko EMi kuld seitsmevõistluses U23 vanuseklassis,
- Tähetorni renoveerimine.
Kokku anti aasta teo valimisel 5211 häält.
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil „Aasta tegu 2012” hääletasid tartlased 2012. aasta tähtsaimaks teoks Tartu vaksali ootesaali valmimise. Konkursi võitja sai auhinnaks Jaan Luige skulptuuri „Taevatrepp”. Aasta teo valimisel anti kokku 4759 häält.
Lisaks pidasid tartlased 2012. aastal olulisteks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja ning raamatu „Meie Tartu”:
- Kalevi 17 renoveerimine ja Tartu loomemajanduskeskuse majade kompleksi valmimine,
- rahvusvaheline füüsikaolümpiaad IPhO2012,
- endise sünnitusmaja renoveerimine sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehooneks Toomel,
- Eesti biokeskuse ja geenivaramu uue tipptasemel teadushoone valmimine,
- Tartu džässiklubi uus kodu ja uus hingamine Ülikooli kohvikus,
- muusikasuvi Antoniuse õues,
- Tartu sügisjooksu taasalustamine ja Tartu 1. linnamaratoni korraldamine,
- seikluspargi avamine,
- võrkpallimeeskonna Tartu Pere Leib Schenkeri ühisliiga võit ja Eesti meistritiitli võit,
- Kalevi Veemotoklubi üliedukas aasta rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (MMi I, II ja III koht ja EMi I ja kaks III kohta).
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil „Aasta tegu 2013” hääletasid tartlased 2013. aasta tähtsaimaks teoks Lääneringtee ja Idaringtee esimese etapi valmimise. Võiduteo tegijad said auhinnaks klaasikunstnik Kristiina Uslari installatsiooni „Endless”. Aasta teo valimisel anti kokku 6060 häält.
Lisaks pidasid tartlased 2013. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnavalitsuse ja Postimehe aukirja ning raamatu „Meie Tartu”:
- tudengisatelliidi ESTCube-1 orbiidile saatmine,
- öölaulupidu „Järjepidevus”,
- loodusmaja valmimine ja park selle ümber,
- linnaliinibusside reaalaja infosüsteem,
- Emajõe vasakkalda rekonstrueerimine ja vaateplatvormi rajamine,
- lastekodu Käopesa kolm uut peremaja,
- Peetri kooli taasavamine,
- Julia Beljajeva maailmameistritiitel ja Euroopa naiskondlik kuldmedal vehklemises,
- linnafestival UIT,
- Jaak Juske raamat „Lood unustatud Tartust”.
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil „Aasta tegu 2014” hääletasid tartlased 2014. aasta tähtsaimaks teoks Võidu silla renoveerimise. Peaauhinnaks maalis kunstnik Mirjam Siim lõuendile tema loodud grafiti, mis oli Võidu silla all 2013. aasta oktoobrist kuni silla tänavuse kapitaalremondini. Kokku anti aasta teo valimisel 4239 häält nii Tartu linna kui ka Postimehe veebilehel ning ajalehetalonge välja lõigates ja toimetusele saates.
Lisaks pidasid tartlased 2014. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad linnapealt Urmas Klaasilt ja Postimehe peatoimetajalt Merit Koplilt aukirja ning Juhan Voolaiu äsjailmunud fotoalbumi „Aastaraamis Tartu”:
- Heino Elleri muusikakooli uus õppehoone,
- Tartu laulupidu,
- Rasmus Mägi hõbemedal Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel 400 m tõkkejooksus,
- Tartu bussiaegade mobiilirakendus,
- autoralli Rally Estonia Tartu etapp,
- Päästeameti ja Häirekeskuse Tartu ühishoone,
- Tartu Ülikooli uus füüsikahoone Physicum,
- Karlova paadisadam,
- Põhjamaade üliõpilaskooride festival,
- Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskus (SIME).
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil „Aasta tegu 2015” hääletasid tartlased 2015. aasta tähtsaimaks teoks Ihaste silla ja Idaringtee teise etapi ehitamise. Peaauhinnaks oli skulptor Mati Karmini miniskulptuur „Hüpe”, mis anti ehituse peatöövõtjale, AS-le TREF. Kokku anti aasta teo valimisel 7970 häält nii Tartu linna kui ka Postimehe veebilehel ning ajalehetalonge välja lõigates ja toimetusele saates.
Lisaks Ihaste silla ja idaringtee teise etapi ehitamisele pidasid tartlased 2015. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad Tartu linnapea Urmas Klaasilt ja Postimehe peatoimetajalt Merit Koplilt aukirja ning raamatu „Panoraamiline Tartu 1900–1915”:
- Aardla-Soinaste-Raudtee viie tee ristmiku ehitus ringristmikuks,
- Annemõisa kunstmurukattega jalgpallistaadioni renoveerimine,
- avalikud joogiveevõtukohad kesklinnas ja laululaval,
- film „Supilinna salaselts”,
- korvpallimeeskond Tartu Ülikool / Rock Eesti meistriks tulemine,
- Maarjamõisa meditsiinilinnaku teine ehitusjärk,
- Pauluse kiriku renoveerimine,
- Tamme gümnaasiumi ja täiskasvanute gümnaasiumi uus maja,
- Uue Teatri suvelavastus „Odysseia”,
- Vabadussõjas langenute memoriaali lõpuni ehitamine Pauluse kalmistul.
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil "Aasta tegu 2016" hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamise. Tartu linnapea Urmas Klaas ja Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar andsid Eesti Rahva Muuseumile ja Riigi Kinnisvara AS-le auhinnaks kunstnik Markus Kasemaa maalid "Maailmakaardi geneetiline improvisatsioon", mille algne versioon avaldati maailma olulisima teadusajakirja Nature Tartu teadlaste avastusloo kaaneillustratsioonina.
Lisaks Eesti Rahva Muuseumi ehitamisele pidasid tartlased 2016. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid, mille eest said tegijad Tartu linnapea Urmas Klaasilt ja Postimehe peatoimetajalt Lauri Hussarilt aukirja ning raamatu „Panoraamiline Tartu 1900–1915”
- Sepa jalgpallikeskuse valmimine ühisrahastuse toel
- Roosi tänava promenaad
- Tartu ülikooli uuendatud loodusmuuseum
- Rasmus Mägi kuues koht olümpiamängudel
- Raekoja kellamängu uuenemine
- Tartu lumepark
- Tartu Elektriteatri suvine välikino
- Kaubandus- ja vabaajakeskus Kvartal
- Hektor Disain Hostel
- Elmar Kitse legendaarse näituse taaslavastus kunstimajas
- Lydia hotell
- Rasmus Haugasmägi neljandat ja Tartu Kalevi veemotoklubi kuuendat aastat järjest maailmameister OSY 400 paadiklassis
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil "Aasta tegu 2017" hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Kaarsilla renoveerimise. Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba andsid Kaarsilla ehitajale AS-le TREV-2 Grupp klaasikunstnik Tiina Sarapu töö "Sild".
Lisaks Kaarsilla renoveerimisele pidasid tartlased 2017. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel allpool loetletud tegusid. Kõiki konkursi parimaid tänati aukirja ja Valdur Mikita raamatuga "Tartu tähestik".
- Annelinna kergliiklustee
- Apollo kino avamine
- Koorimuusika maraton Maarja kiriku taastamise heaks
- Orienteerumise maailmameistrivõistlused Tartus
- Rahvusarhiiv Noora
- Spark Makerlab ehk nokitsejate koda
- Tagurpidimaja
- Turuhoone remont
- Vaksaliesise väljaku uuendamine koos Vaksali tänava renoveerimisega
- Veeriku tennise- ja sulgpallikeskus
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil "Aasta tegu 2018" hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Tartu apelli, Emajõe keti ja teiste kodanikualgatuste tegevuse, mis aitas kaasa puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamisele. Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba andsid Tartu apelli ja Emajõe keti eestvedajatele üle aukirjad ning Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse raamatud "Eesti rahvusmaastikud sõnas ja pildis". Kingituseks nii kodanikualgatuste eestvedajatele kui ka kõigile tartlastele istutatakse kevadel üheskoos Tartu kesklinna Emajõe äärde okaspuude grupp.
Tartlased pidasid 2018. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid:
- Tartu Elektriteater – Lõuna-Eesti ainus väärtfilmikino
- Raatuse kooli renoveerimine
- Idaringtee kolmanda ehitusala valmimine
- Pirogovi platsi uuendamine
- Tartu ülikooli raamatukogu remondi lõpetamine
- Tartu Uue Teatri lavastus «Kremli ööbikud» kui kultuurieksport Narva
- Üliõpilaslaulu- ja tantsupidu Gaudeamus Tartus
- Koidula ja Jannseni mälestusväljak
- Karuplatsi tühimiku täitnud ärihoone R7
- Veeriku spordikeskus
Kõikide nende tegude tegijad said aukirja ning Vanemuise balleti 80. juubeli puhul valminud fotoraamatu „Tantsides Tartut“. Album on valminud fotograaf Maris Saviku, balletijuht Mare Tomminga ja Vanemuise rahvusvahelise balletitrupi koostöös.
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil "Aasta tegu 2019" hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Tartu rattaringluse avamise. Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba andsid rattraringluse eestvedajatele üle aukirja, raamatu “Laulupeod Postimehega” ning Tartu Valguskülas jõulude ajal elanud kanapere munetud munad. Aasta tegu tähistatakse kevadel rattaringluse parklates vastavate märgistega.
Tartlased pidasid 2019. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid:
- Vallo Toomla dokumentaalfilm «Marju Lepajõe. Päevade sõnad»
- Variku kooli renoveerimine ja spordihoone ehitus
- Veepark Anne kanalil
- Uus bussiliinivõrk
- Rally Estonia
- Esimene Eesti rahvusatlas
- Elustamisaparaadid linnaruumis
- Tartu laulupidu
- Euroopa kultuuripealinna 2024 tiitel Tartule
- Metallica kontsert Tartus
Tartu Linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil "Tartu aasta tegu 2020" hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks 4.-6. septembril 2020 Tartus ja Lõuna-Eestis toimunud autoralli maailmameistrivõistluste etapi Rally Estonia.
Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba tänasid 29. detsembril 2020 Tartu raekoja platsi valguskülas nii Rally Estonia korraldajaid kui ka kõigi teiste 2020. aasta tähelepanuväärsemate tegude tegijaid.
Tartlased pidasid 2020. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid:
- Autovabaduse puiestee
- Annelinna gümnaasiumi renoveerimine
- Bolti tõukerattalaenutus
- Eakaid abistavate heaolumeistrite tööle asumine
- Elurikkuse uus tulemine kesklinna parkides
- Kirjeldustõlke ja subtiitritega etendused Vanemuises
- Muinasjutunäitus «Elas kord…» ERMis
- Tartu ülikooli Delta õppehoone ja ettevõtlusmaja
- Uisuväljak Raekoja platsil
- Uus lodjakoda
Tartu Linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil "Tartu aasta tegu 2021" hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Riia-Vaksali liiklussõlme ehituse.
Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba tänasid 29. detsembril 2021 Tartu raekoja platsi valguskülas nii liiklussõlme ehitusega seotud inimesi kui ka kõigi teiste 2021. aasta tähelepanuväärsemate tegude tegijaid.
Tartlased pidasid 2021. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid:
- Kogu Eestile head eeskuju andnud Tartu vaktsineerimiskeskus
- Ula lumebaar
- Kogu Eesti jaoks ülivajalik algatus: iganädalased uuringud koroonaviiruse sisaldusest reovees
- Julia Beljajeva kuldmedal Tokyo olümpiamängudelt
- Raatuse tervisekeskus
- Tartu Ronimisministeerium
- Uued kohvikud Emajõe ääres
- Isejuhtiv buss esimest korda liinil (linnamuuseumi ja ERMi vahel)
- Eesti esimene päikeseauto Solaride
- Tartu Uue Teatri etendus "Serafima ja Bogdan"
Tartu Linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil "Tartu aasta tegu 2022" hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Emajõe linnaujula ehituse.
Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba tänasid 29. detsembril 2022 Tartu raekoja platsi valguskülas nii liiklussõlme ehitusega seotud inimesi kui ka kõigi teiste 2022. aasta tähelepanuväärsemate tegude tegijaid.
Tartlased pidasid 2022. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid:
- Maarja kiriku torn ja kellad
- Annemõisa jalgpallihall
- Tartu Ülikool Maks & Mooritsa korvpallimeeskonna võit Eestis karikavõistlustel
- Vaksali perroonide nüüdisajastamine
- Ukraina vabadusvõitluse toetamine ja sõjapõgenike vastuvõtmine
- Sadamaraudtee kergliiklustee
- Karlova kooli uus hoone Salme tänaval
- Tartu Bigbanki võrkpallimeeskonna võit Eesti meistriliigas, Aadu Luukase karikavõistlustel ja Balti liigas
- Veeriku kooli liikuma kutsuv õu
- Lidl kauplused Tartus
Tartu Linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil "Tartu aasta tegu 2023" hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks TÜ kliinikumi laste- ja kõrvakliiniku uued majad.
Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba tänasid 28. detsembril 2023 Tartu raekoja platsi valguskülas nii SA Tartu Ülikooli Kliinikum inimesi kui ka kõigi teiste 2023. aasta tähelepanuväärsemate tegude tegijaid.
Tartlased pidasid 2023. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid:
- Anna Hintsi film «Savvusanna sõsarad»
- Holm jalgpallipark
- Kaldapromenaad Kaarsilla ja Rahu silla vahel
- Karel Tilga 4. koht kergejõustiku Mmil
- Knorringu aadlimaja taastamine
- Koduta loomade varjupaiga peahoone
- NET spordihall
- Riia ringristmik
- Sada pinki linnaruumi
- TÜ teadlaste loodud vaktsiin ohtliku troopikahaiguse vastu
Tartu Linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil "Tartu aasta tegu 2024" hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024.
Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba tänasid 30. detsembril 2024 Tartu raekoja saalis nii Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 korraldamisega seotud inimesi kui ka teisi 2024. aastal silma paistnud tegude tegijaid, keda tartlased aasta teo konkursil kõrgelt hindasid.
Tartlased pidasid 2024. aastal olulisemateks kordaminekuteks veel järgmisi tegusid:
- Ansambli Genialistid viimane kontsert Tartu laululaval
- Baltikumi suurim betoonist skate-park Tähtvere puhkepargis
- Icosageni ravimiarendustehase valmimine
- Lennuliini taasavamine Tartu ja Helsingi vahel
- Maarja kiriku torni valmimine
- Muuseumi tee ja Põhja puiestee ümbersõit
- Tartu laulu- ja tantsupidu
- Tartu teadlaste loodud mee DNA-test
- Uus lodi Suur Sume
- Võimlemisklubi Rütmika medalid maailmameistrivõistlustel (eliitrühma Siidisabad pronksmedal ja Rebasesabade juunioride klassi hõbemedal
Tartu Linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil "Tartu aasta tegu 2025" hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks murrangulise raviuuenduse Tartu ülikooli kliinikumis – neerusiirdamise veregruppide sobimatuse korral.
Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba tänasid 30. detsembril 2025 raekoja saalis Tartu Ülikooli kliinikumi uuendusliku neerusiirdamisega seotud arste ning teisi 2025. aastal silma paistnud tegude tegijaid, keda tartlased aasta teo konkursil kõrgelt hindasid.
Septembris 2025 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Eestis esmakordselt läbi neerusiirdamine, mil neerudoonori ja neeru saaja veregrupid omavahel ei sobinud. Uudne ravitaktika laiendab neerusiirdamist vajavate patsientide ravivõimalusi
Tartlased pidasid 2025. aasta tähelepanuväärsemateks tegudeks veel (tähestikulises järjekorras):
• Avatud tehaste päev
• Eesti unikaalseim rattapark Tähtvere spordipargis
• Elektriteatri uus kinosaal Raekoja platsil
• Embach Arena õhkrelva lasketiir Tähtvere spordipargis
• Judokate Jakob Varese ja Emma-Melis Aktase medalid noorte Euroopa meistrivõistlustelt
• Lux Expressi uued, kahekorruselised bussid Tartu-Tallinna liinil
• Maarjavälja linnalooduse katseala lammaste ja kitsedega
• Miina Härma gümnaasiumi spordi- ja vabaajaväljak
• Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus Raadi sõjaväelinnakus
• Uue Teatri lavastus «Tapty 1985. Laskumine orgu»