Rahvakogud

Rahvakogu on arutleva demokraatia formaat, kus otsuseid teeb läbilõige ühiskonnast ehk mini-avalikkus. Rahvakogud on levinud viis keeruliste küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks. Eestis on toimunud mitmeid rahvakogusid. 2022. aastal toimus see Tartus kliimakoguna, kus kõne all oli säästva liikuvus temaatika. Rahvakogu korraldamise põhimõtteid arvestas osaliselt ka 2024. aastal toimunud toidukogu.

Rahvakogudest lähemaltLink avaneb uuel vahelehel

2022. aasta aprillis-mais toimus Tartu esimene kliimakogu, kus koos linnaelanikega otsiti võimalusi, kuidas muuta linnaruum ohutumaks ja atraktiivsemaks.

Kliimakogus osales 45 juhuvalimi teel valitud tartlast - läbilõige Tartu elanikest, arvestades sugu, vanust, elukohta, tööalast hõivatust ja emakeelt. Kutse kliimakogusse saadeti ligikaudu 15 000 tartlasele.

Tartu esimese kliimakogu eesmärk oli kaasata linnaelanikud aruteludesse, kuidas muuta Tartu tänavaruumis liikumine ja viibimine ohutumaks ning atraktiivsemaks. Kliimakogu tegi linnavalitsusele ettepanekud, kuidas suurendada Tartu tänavate turvalisust ja tervislikkust, vähendada liiklusest tulenevat müra- ja õhureostust linnaruumis ning kujundada kliimasõbralikumat tulevikku.

Vastu võetud ettepanekuid esitleti linnavalitsusele. Mõned ettepanekud sai kiiremini ellu viia, kuid ambitsioonikamad muutused vajavad aega ja need on sisendiks linna tänavaruumi arendamise investeeringuplaanidesse. 

Tartus esmakordselt rakendatud kliimakogu on uudne kaasamisformaat, mida kasutatakse maailmas nii kohalike kui ka riigi taseme otsuste tegemiseks. Kliimakogu kasutuselevõtt Tartus oli teedrajav ettevõtmine kogu Eestis.

Kliimakogu korraldas Tartu Linnavalitsus koos Rohetiigri ja Milttoniga.

Kliimakogu viimasel kohtumisel 8. mail 2022 esitati linnajuhtidele 66 ettepanekut, kuidas suurendada Tartu tänavate turvalisust ja tervislikkust, vähendada liiklusest tulenevat müra- ja õhureostust linnaruumis ning teadlike otsustega kujundada kliimasõbralikumat tulevikku. Ettepanekud kimbutati probleemistike kaupa ja ettepaneku järel on esitatud toetusprotsent ehk summeeritult tulemus, kui suur osa kliimakogust hääletas “Jah, toetan” või “Jah, pigem toetan”.

23. märtsil 2024. aastal toimus Tartu Loodusmajas Tartu toidukogu, kus koos linnaelanikega otsiti vastust küsimusele "Kuidas vähendada toidu raiskamist?"

Toidukogusse oodati erineva kogemuse ja vanusega tartlasi arutlema selle üle, mida ja kuidas erinevad toidu müümise, jagamise, säästmisega tegelevad osapooled saaksid oma tegevusega kaasa aidata, et toetada toidu säästmist ja vähendada raiskamist.

Avalikule üleskutsele osaleda toidukogus reageeris ligi 50 tartlast. Kõikide registreerujate hulgast valiti välja 33 erineva tausta ja kogemusega inimest, keda oodati arutelupäeval osalema, et tagada võimalikult mitmekülgne esindatus.

Tartu toidukogu eesmärk oli tõsta tartlaste teadlikkust ja kaasata neid aruteludesse säästliku toidu tarbimise suurendamise ja toidujäätmete vähendamise võimaluste kohta.

Toidukogusse kutsutud linlaste ja ekspertide arutelude tulemusena valiti välja ettepanekud, mis said sisendiks Tartumaa ringmajanduse teekaardile, mille koostamine oli samal ajal alanud ja kus jätkusuutlik toidusüsteem oli üheks teemaks.

Ettepanekud sõnastas toidukogu projekti raames eelnevalt moodustatud ekspertide ja huviliste koostöökogu. Ettepanekute aluseks olid linlaste hulgas läbi viidud küsitluse tulemused, kus uuriti, kuidas linlased on valmis muutma oma toidutarbimise harjumusi ja olema säästlikumad. Küsitlus viidi läbi detsembris 2023 ja sellele vastas 339 linlast.

Tartu toidukogu viidi ellu projekti "Phoenix - kodanike hääl rohelise Euroopa eest” ühe pilootprojektina Tartu linna ja E-riigi Akadeemia koostöös.