Tartu linn hakkas aukodaniku tiitlit andma juba enne teist maailmasõda. 1939. aastal nimetati aukodanikeks Eesti Vabariigi riigitegelased Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Aukodanike tunnustust jagati ka nõukogude ajal: 1980. aastal said aukodaniku tiitli akadeemik Harald Haberman, ehitaja Ivan Talja ning punakindral Sergei Demidov, 1982. aastal keeleteadlane Paul Ariste, 1983. aastal koorijuht Richard Ritsing ning 1984. aastal teatrijuht Kaarel Ird. Uuesti hakati Tartu linna aukodanike tiitleid jagama pärast Eesti iseseisvuse taastamist, kui 1993. aastal sai esimesena selle tiitli kunsti- ja arhitektuuriajaloolane Voldemar Vaga.
2001. aastal töötati välja uus Tartu linna tunnustuste süsteem, mis on kasutusel ka praegu. Aumärgid kujundas heraldik Priit Herodes.
Tartu linn tunnustab oma kodanikke Tartu linna aukodaniku nimetusega (kaasneb aumärk Tartu Suurtäht) ning Tartu Tähe ja Tartu medaliga. Tartu aukodaniku tiitleid ja Tartu Tähti antakse Tartu linnavolikogu otsusel kord aastas. Tunnustused antakse üle vabariigi aastapäeva kontsertaktusel. Tartu medaleid antakse Tartu linna päeval või mõnel muul pidulikul sündmusel. Tartu aukodanike ja Tartu Tähe kavaleride nimetamisse kaasatakse ka linlasi, kellel on võimalus neile väärikatele tiitlitele kandidaate esitada. Tartu linna tunnustusavalduste andmise kordLink avaneb uuel vahelehel
Allolevas loetelus on kõik Tartu aukodanikud, Tartu Tähe kavalerid ja Tartu medali kavalerid alates 1993. aastast.