Siin on nimekiri kõikidest Eestis peetavatest rahvuspühadest, riigipühadest, riiklikest tähtpäevadest, lipupäevadest ning puhkepäevadest, mida ka Tartus tähtsaks peetakse. Lisaks on siin valik muudest tuntumatest ning Tartule olulistest tähtpäevadest. Tähtpäevade nimekirja koostas ajaloolane Ken Ird.
Kui soovid saada infot tähtpäevade tähistamise kohta Tartus, siis pöördu linnavalitsuse nõuniku Indrek Mustimetsa poole: [email protected], tel 506 3076.
1. jaanuar – uusaasta
Kristlik maailm tähistab uue aasta algust. 1. jaanuari kui uue aastaringi alguse juured on juba Vana-Roomas, sest jaanuari alguses astusid seal traditsiooniliselt ametisse uued konsulid. Kuna aastaid arvestati Vanas-Roomas konsulite ametiaja järgi, siis oli 1. jaanuar toona 1. märtsi kõrval üks uue aasta alguse alternatiive. Tartu linnal oli pikka aega tava tähistada uue aasta saabumist südaöise ilutulestikuga, kuid alates 2020. aastast on ilutulestik asendatud erinevate valgusetendustega. Riigipüha ja puhkepäev.
3. jaanuar – vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
1920. aastal kell 10.30 hakkas kehtima Tartu rahuläbirääkimistel kokku lepitud relvarahu Eesti rahvaväe ja Punaarmee vahel. Tartus viiakse pärjad vabadussõjas langenute Tartu monumendi Kalevipoeg juurde. Riiklik tähtpäev ja lipupäev.
6. jaanuar – kolmekuningapäev
Läänekristlik maailm tähistab kolme hommikumaa targa saabumist vastsündinud Jeesuse juurde. Jõulupühade lõpp, traditsiooniliselt viiakse sellel päeval jõuludeks tuppa toodud kuusk toast välja. Riiklik tähtpäev.
7. jaanuar – õigeusu kiriku esimene jõulupüha
Moskva patriarhaadi apostlik-õigeusu kirikus kehtiva vana ehk juuliuse kalendri järgi esimene jõulupüha.
14. jaanuar – Tartu vabastamise aastapäev
13.–14. jaanuaril 1919. aastal võitis Eesti rahvavägi eesotsas soomursongide ja Julius Kuperjanovi partisanidega vabadussõjas Punaarmeed ja vabastas Tartu linna. Tartu krediitkassa keldris (Kompanii tn 5) hukkasid enamlased 19 inimest. Tartus meenutatakse pärgade viimisega Tähtvere pargis asuva Tartu vabastamise lahingu mälestussambale.
17. jaanuar – tõnisepäev
Kristlikus maailmas Antonius Suure mälestuspäev, eesti rahvakalendris üks talvepoolituspühasid. Antonius on sigade patroon, mistõttu püstitati 2008. aasta tõnisepäeval Tartu turuhoone ette Mati Karmini pronkssea skulptuur. Sellest sündmusest alates on pronkssea kuju igal tõnispäeval Tartus pidulikult austatud. Antonius on ka 1449.–1919. aastani tegutsenud Tartu Väikese gildi ning selle praeguse järglase, 1999. aastast Munga tänaval tegutseva käsitöömeistrite ja kunstnike gildi kaitsepühak.
27. jaanuar – holokausti mälestuspäev
1945. aastal vabastas Punaarmee Natsi-Saksamaa rajatud Auschwitzi koonduslaagri, kus hukati 1940.–1945. aastani sadu tuhandeid inimesi, peamiselt juute. 2006. aastast on see päev ülemaailmne holokausti mälestuspäev. Eestis mälestatakse seda päeva ka lähimal argipäeval, kui 27. jaanuar juhtub kalendris kattuma puhkepäevaga.
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev, küünlapäev
1920. aastal kirjutasid Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa esindajad kell 00.45 Vanemuise tn 35 alla rahulepingule, mis lõpetas vabadussõja. Tartus korraldatakse Vanemuise tn 35 maja ees rahvakogunemine. Riiklik tähtpäev ja lipupäev.
Küünlapäev, ka küünlamaarjapäev on üks enimtuntud eesti rahvakalendri talvepoolituspühasid. Kristlik maailm tähistab päeva, kui 40 päeva pärast Jeesuse sündi esitles Maarja oma poega templis ning tegi ise läbi puhasturiituse.
Seitsmenda nädala teisipäeval enne ülestõusmispühade esimest püha – vastlapäev
Kristlikus maailmas viimane päev enne 40 päeva kestvat suurt paastu, mis kestab kuni ülestõusmispühadeni. Tähistatakse herne- või oasupi ning vastlakuklite söömise ja liugulaskmisega. Sõna „vastlad“ tuleb alamsaksa keelest ja tähendabki paastu.
14. veebruar –valentinipäev, sõbrapäev
Kristlikus maailmas pühak Valentinuse mälestuspäev. Valentinus oli Rooma keisririigis kristlik preester, kes laulatas keiser Claudius II käsu vastaselt salaja sõdureid – seetõttu sai temast armastajate kaitsepühak. Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud armastajate püha, mis jõudis 1980. aastatel Soome vahendusel kommertspühana Eestisse ja sai siin sõbrapäeva kuju. Tähistatakse laialdaselt Eesti koolides.
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti vabariigi aastapäev, madisepäev
1918. aastal kuulutas erivolitustega rahvuslik päästekomitee Tallinnas välja iseseiseva Eesti vabariigi, määras ametisse ajutise valitsuse ja taastas enamlaste 1917. aasta oktoobripöörde eelsed omavalitsusasutused. Eesti rahvakalendris madisepäev ehk kristlikus maailmas Mattiase, Jeesuse reetnud Juudase asemele valitud uue apostli mälestuspäev. Tartus viiakse pärjad Tartu vabadussõjas langenute monumendi Kalevipoeg juurde ja korraldatakse rahvakogunemine Toomemäel tähetorni juures, mille tipus lehvib ööpäevaringselt Eesti lipp. Rahvuspüha ja puhkepäev, lipupäev.
8. märts – rahvusvaheline naistepäev
Tähistati esmakordselt 1909. aastal Ameerika Ühendriikides New Yorgis. Neutraalse pühana hakati juba 1918. aastal riiklikult tähistama Nõukogude Venemaal. Nõukogude riigis kujunes naistepäev aastakümnete jooksul tõeliseks rahvapühaks. 1990. aastatel pärast Eesti iseseisvuse taastamist jäi päeva tähistamine soiku, ent on 21. sajandi alguses läbi teinud uuestisünni.
14. märts – emakeelepäev
Sellel kuupäeval tähistatakse esimese eesti soost kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünniaastapäeva, millega pööratakse tähelepanu eesti keelele ja selle hoidmisele. Riiklik tähtpäev ja lipupäev.
25. märts – märtsiküüditamise aastapäev, paastumaarjapäev
1949. aastal algas Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi juhtimisel Eestis teine massiküüditamine, Eestist deporteeriti üle 20 700 inimese.
Kristlikus maailmas Maarja paastumispüha, millega ta alustas kohe pärast seda, kui ta oli saanud peaingel Gaabrielilt kuulutuse, et ta jääb rasedaks ja toob ilmale Jeesuse. Keskajal oli üks levinud uue aasta, niinimetatud maarja-aasta alguspäev.
1. aprill – karjalaskepäev, naljapäev
Naljapäevana tuntud juba keskajast, mil aasta algust tähistati traditsiooniliselt veel 25. märtsil ehk paastumaarjapäeval, Maarja kuulutuse ning Jeesuse eostamise mälestuspäeval. Paavst Gregorius XIII 1582. aastal kehtestatud uue kalendriga määrati 1. jaanuar lõplikult aasta alguseks. Pärimuse järgi olevat uue gregooriuse kalendri järgijad hakanud 1. aprillil nalja heitma jätkuvalt veel vana kalendrit ning maarja- ehk märtsiaastat järginute üle.
Aprilli algus oli Eesti rahvatraditsioonis karja väljalaskmise aeg, mistõttu hakati aprilli esimest päeva kutsuma karjalaskepäevaks.
Pühapäev enne ülestõusmispühade esimest püha – palmipuudepüha, urvapüha
Kristlik maailm tähistab päeva, kui Jeesus sisenes pühasse linna Jeruusalemma. Kohalik rahvahulk võttis teda palmioksadega austades vastu kui oma kuningat. Ülestõusmispühade eelse suure nädala ehk vaikse nädala algus. Eesti rahvakommetes asendavad palmioksi pajuurbadega oksad, mis sellel pühal tuppa tuuakse.
Neljapäev enne ülestõusmispühade esimest püha – suur neljapäev
Kristlik maailm mälestab päeva, kui Jeesus pidas oma jüngritega viimast õhtusöömaaega, pesi nende jalgu ning kuulutas neile ette oma surma.
Reede enne ülestõusmispühade esimest püha – suur reede
Kristlik maailm mälestab päeva, kui Jeesus löödi Jeruusalemma külje all Kolgata mäel risti. Riigipüha ja puhkepäev.
Laupäev enne ülestõusmispühade esimest püha – vaikne laupäev
Kristlik maailm mälestab päeva, kui Jeesus on surnud ja maha maetud, ning ootab Jeesuse ülestõusmist.
Esimene täiskuule järgnev pühapäev pärast kevadist pööripäeva – ülestõusmispühade esimene püha, lihavõtted
Kristlik maailm tähistab päeva, kui Jeesus tõusis surnust üles. Riigipüha ja puhkepäev.
23. aprill – jüripäev, veteranipäev
Kristlikus maailmas sõjameeste kaitsepühaku Jüri (Georgi) mälestuspäev. Eesti rahvakalendris alustati siis põllutöödega ning sõlmiti uusi teenistus- ja rendilepinguid. 2013. aastast tähistatakse Eestis jüripäeval, sõjameeste kaitsepühaku mälestuspäeval ning sakslaste ja taanlaste ülemvõimu vastu 1343. aastal peetud eestlaste Jüriöö ülestõusu alguspäeval veteranipäeva, et tunnustada Eesti kaitseväe veterane ja nende lähedasi.
30. aprill – volbriöö
Öö vastu pühak Walburga mälestuspäeva, kui saksa rahvapärimuse järgi kogunesid nõiad Blocksbergi mäele pidutsema. Saksa traditsioonidest lähtuvalt ka üliõpilaste püha, mida Tartus tähistavad suurelt kõik akadeemilised organisatsioonid.
1. mai – volbripäev, kevadpüha, rahvusvaheline töörahvapüha
Läänekristlikus maailmas pühak Walburga traditsiooniline mälestuspäev, millega tähistatakse kevade saabumist. Alates 1891. aastast ka töölisliikumise püha. Riigipüha ja puhkepäev.
9. mai – Euroopa päev
1950. aastal pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kõne, kus ta rõhutas Euroopa lõimumise olulisust, et tagada Euroopas rahu ning õitsengut. 1985. aastal otsustas Euroopa ülemkogu hakata seda päeva tähistama Euroopa päevana. Lipupäev.
Mai teine pühapäev – emadepäev
Algatati 1908. aastal Ameerika ühendriikides, Eestis tähistati esmakordselt 1922. aastal Tartumaal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris naiste karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena hakati tähistama aasta hiljem. Riiklik tähtpäev ja lipupäev.
Kuuenda nädala neljapäev pärast ülestõusmispühade esimest püha – taevaminemispüha, suur ristipäev
Kristlik maailm tähistab Jeesuse taevaminekut 40 päeva pärast tema surnust ülestõusmist.
50 päeva pärast esimest ülestõusmispüha – nelipühade esimene püha, suvistepüha
Kristlik maailm tähistab Püha Vaimu laskumist apostlitele 50 päeva pärast Jeesuse ülestõusmist. Kristliku kiriku sünnipäev. Riigipüha ja puhkepäev.
1. juuni – lastekaitsepäev
Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule ja õigustele ning lastekaitse tähtsusele. Esmakordselt kuulutati välja 1925. aastal ülemaailmsel laste heaolu konverentsil, iga-aastaselt hakati kindlal päeval tähistama alates 1954. aastast.
4. juuni – Eesti lipu päev
Sellel päeval tähistatakse 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu Otepää kirikus õnnistamise aastapäeva. Riiklik tähtpäev ja lipupäev.
14. juuni – leinapäev
1941. aastal algas Nõukogude Liidu julgeolekuasutuste juhtimisel Eestis esimene massiküüditamine, deporteeriti üle 10 000 inimese. Tartus tähistatakse mälestamisega vabadusvõitlejatele pühendatud Rukkilille monumendi juures Pepleri tänaval niinimetatud „halli maja“ läheduses, kus asus 1940.–1950. aastatel Nõukogude julgeolekuorganite Tartu osakond. Riiklik tähtpäev ja leinalipupäev.
19. juuni – Eesti hümni päev
Esimesel Eesti laulupeol, 1869. aastal kõlas Tartus Maarja kirikus esmakordselt Friedrich Paciuse viisile ja Johann Voldemar Jannseni sõnadele kirjutatud koorilaul „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mis lauldi hiljem Eesti riigihümniks. Sel puhul kõlab Tartu raekoja tornist kellamänguna Eesti hümn, mis on kummardus sellele sajandist sajandisse kõlanud laulule. Hümni päeva tähistamise Tartus algatas Indrek Mustimets.
23. juuni – võidupüha
19.–23. juunil 1919. aastal vabadussõja ajal pidas Eesti rahvavägi koos Läti vägedega Põhja-Lätis Võnnu lahingu Lätimaal võimu haaranud vabatahtlikest koosneva Saksa Rauddiviisi ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Balti landesveeri (Landeswehr, saksa keeles „maakaitse“) vastu. 23. juunil marssisid võidukad rahvaväe üksused ilma lahingut andmata sisse sakslaste poolt maha jäetud Võnnu (läti Cēsis) linna. 1934. aastast tähistatakse seda päeva võidupühana. 23. juunil 1940. aastal ehk mõni päev pärast Nõukogude Liidu juhitud juunipööret Eestis kuulutas veel võimul olev president Konstantin Päts selle päeva vabaduspühaks. Riigipüha ja puhkepäev, lipupäev. Ainus päev aastas, kui lipu võib üles jätta terveks ööks.
24. juuni – jaanipäev
Kesksuvepüha, kristlikus maailmas Ristija Johannese mälestuspäev. Selle tähistamise juured on juba eelkristlikus suvise pööripäeva austamise pühas. Riigipüha ja puhkepäev, lipupäev.
29. juuni – peeterpaulipäev, Tartu linna päev
Kristlikus maailmas pühakute Peetruse ja Pauluse mälestuspäev. Peetrus ja Paulus on Tartu linna kaitsepühakud, neile oli pühitsetud ka Tartu toomkirik. Seetõttu tähistatakse seda päeva Tartu linna päevana.
3. juuli – Jaan Tõnissoni mälestuspäev
Jaan Tõnissoni Selts mälestab Jaan Tõnissoni Raadi kalmistul Jaan Tõnissoni kenotaafi juures ja korraldab sellega seonduvaid mälestusüritusi. Kõikide teadaolevate faktide alusel on põhjust uskuda, et Jaan Tõnisson hukati ööl vastu 3. juulit 1941. aastal.
8. juuli – Tartu massimõrva mälestuspäev
Tartu Pauluse kalmistul mälestatakse terroriohvrite mälestusmärgi juures Tartu vanglas 8.-9. juulil 1941. aastal 193 mõrvatut. Tartu vangla massimõrv 1941. aasta 8.–9. juulil on üks osa üle kogu Eesti toimunud kommunistide inimsusevastastest kuritegudest – massilistest vangistamistest, mõrvamistest, küüditamistest, põletamistest ja röövimistest 1941. aasta sõjasuvel okupeeritud Eestis. Need on aegumatud sõjakuriteod, mida on võimatu unustada. Kokku tapeti valimatult 193 inimest, et nad elusalt vaenlase kätte ei satuks. Neist 20 olid naised.
20. august – taasiseseisvumispäev
1991. aastal kell 23.03 võttis Eesti vabariigi ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, millega sätestati, et Eesti ei kuulu enam Nõukogude Liitu ja on iseseisev vabariik. Taastati sõltumatu Eesti riik. Riigipüha ja puhkepäev, lipupäev.
23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
1939. aastal sõlmisid Natsi-Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov oma riikide nimel Moskvas mittekallaletungilepingu, millega kaasnenud salajaste lisaprotokollidega jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel Ida-Euroopa huvipiirkondadeks. Eesti määrati sellega Nõukogude Liidu mõjusfääri. 1989. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu rahvaliikumised sellel kuupäeval Tallinnast Vilniuseni ulatuva 600 km pika inimketi, mis tõi kokku kaks miljonit inimest, eesmärgiga taotleda mittekallaletungilepingu salajaste lisaprotokollide avalikustamist ning Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal kolme Balti riigi annekteerimise tunnustamist. Riiklik tähtpäev.
1. september – tarkusepäev
Kooliaasta algus. Õigeusu kirikukalendris kirikuaasta alguskuupäev, mille mõjul kujunes Ida-Euroopas ajalooliselt ka traditsiooniliseks esimeseks koolipäevaks. Lipupäev.
Septembri teine pühapäev – vanavanemate päev
1979. aastal seadustati just niisugusel ajal peetav vanavanemate päev Ameerika Ühendriikides. Tähistatakse ka paljudes teistes riikides, kuid erinevatel aegadel. Riiklik tähtpäev.
22. september – vastupanuvõitluse päev
1944. aastal üritasid selle päeva paiku Eesti rahvuslased ja riigimehed taastada Saksa okupatsiooni lõpuga tekkinud vahepealset võimuvaakumit ära kasutades Eesti iseseisvust. 18. septembril nimetas peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Jüri Uluots kehtiva põhiseaduse alusel Tallinnas ametisse Otto Tiefi valitsuse. Juba 22. septembril okupeeris Tallinna Punaarmee ning võttis Toompeal Pika Hermanni tornist maha seal lehvinud Eesti lipu, ametisse nimetatud Eesti valitsus oli vaid mõni tund varem Tallinnast lahkunud. Riiklik tähtpäev.
5. oktoober – õpetajate päev
1994. aastast kinnitas UNESCO selle kuupäeva maailma õpetajate päevaks, kuna 1966. aastal võeti vastu UNESCO/ILO dokument „Soovitused, mis puudutavad õpetajate staatust“.
14. oktoober – Soome ja Nõukogude Venemaa vahelise Tartu rahu aastapäev
1920. aastal sõlmisid Soome vabariigi ja Nõukogude Venemaa Eesti Üliõpilaste Seltsi majas (Jaan Tõnissoni 1) rahulepingu, mis lõpetas Soome kodusõja.
Oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev
1931. aastal otsustas Helsingis kokku tulnud 4. soome-ugri kultuurikongress hakata sellel päeval tähistama hõimupäeva. Tähtpäeva peeti 1930. aastatel Eesti koolides ja valdades, uuesti hakati Eestis tähistama 1980. aastate lõpus. Riiklik tähtpäev ja lipupäev.
31. oktoober – halloween
Läänekristlikus kalendris kõikide pühakute mälestuspäeva eelõhtu ja -öö. Oluline püha angloameerika kultuuriruumis, mis levis Eestisse alates 1980. aastatest meedia kaudu. Kommertspühana tähistatakse maskeraadide, teemapidude, harva ka ukselt-uksele andide nuiamisega eeskätt linnades ja rahvusvahelistes seltskondades.
2. november – hingedepäev
Läänekristlikus kalendris usklike surnute mälestuspäev, mis järgneb vahetult pühakutepäevale, kõikide pühakute mälestuspäevale. Hingedepäev jääb eesti rahvapärimuses levinud pikema hingedeaja sisse. Hingedeaeg on sügisene pime ja udune periood, millal austati ning oodati koju tagasi surnud esivanemate hingi. Riiklik tähtpäev.
Novembri teine pühapäev – isadepäev
Isadepäeva traditsioon pärineb 20. sajandi alguse Ameerika Ühendriikidest. 1940. aastate lõpust jõudis see Põhjamaadesse, kus seda hakati tähistama eelnimetatud ajal. Soome kaudu jõudis isadepäeva tähistamine ka Eestisse. Riiklik tähtpäev ja lipupäev.
Mardipäev – 10. november
Usupuhastaja Martin Lutheri (1483–1546) sünniaastapäev, kristlikus maailmas tähistatava pühaku Martini mälestuspäevale eelnev päev. Peamiselt tuntud mardisantide ehk martide ringijooksmise pärast. Tänapäeva Eestis üks paremini püsinud vanu rahvakalendri tähtpäevi.
16. november – taassünni päev
1988. aastal võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Sellega koos võeti vastu ka põhiseaduse muudatus, millega muudeti Eesti NSV õigusaktid ülimuslikus NSV Liidu seaduste suhtes. Riiklik tähtpäev.
Kadripäev – 25. november
Kristlikus maailmas pühak Aleksandria Katariina mälestuspäev. Katariina on katoliku kiriku üks armastatumaid pühakuid. Eeskätt tuntud kui kadrisantide ehk kadride jooksmise päev. Tänapäeva Eestis üks paremini püsinud vanu rahvakalendri tähtpäevi.
Neljas pühapäev enne esimest jõulupüha – 1. advendipühapäev
Advendiaja, jõulupühade ootusaja ning kirikuaasta algus. Tartus süüdatakse sellel päeval Raekoja platsil pidulikult esimene advendiküünal.
Neljas pühapäev enne esimest jõulupüha – 1. advendipühapäev
Advendiaja, jõulupühade ootusaja ning kirikuaasta algus. Tartus süüdatakse sellel päeval Raekoja platsil pidulikult esimene advendiküünal.
1. detsember – emakeelse Tartu ülikooli aastapäev
1919. aastal avati Tartu ülikooli peahoone aulas pidulikult eestikeelne Tartu ülikool. Tähistatakse ülikoolis piduliku aulaaktuse, üliõpilasorganisatsioonide tõrvikurongkäigu ning balliga Vanemuise kontserdimajas.
24. detsember – jõululaupäev
Esimese jõulupüha eelne päev ja -öö, kui kristlik maailm valmistub tähistama Jeesuse sündi. Riigipüha ja puhkepäev.
25. detsember – esimene jõulupüha
Kristlik maailm tähistab selle päeva öösel Juudamaal Naatsareti linnas ilmale tulnud Jeesuse sünnipäeva. Püha tähistamise juured on juba eelkristlikus talvise pööripäeva austamise pühas. Sõna „jõulud“ on tulnud eesti keelde vanast skandinaaviakeelsest talvise pööripäeva tähistamise püha nimest. Riigipüha ja puhkepäev.
26. detsember – teine jõulupüha, tabanipäev
Kristlikus maailmas pühak Stefanuse, esimese kristliku märtri mälestuspäev. Riigipüha ja puhkepäev.
31. detsember – vana-aasta, näärid
Aastavahetuse tähistamise püha, mille nimi tuleneb alamsaksa sõnapaarist tähendusega „uus aasta“.
