Tartu linna lipp on linnale Poola kuninga Stephen Báthory 1584. aasta 9. mai privileegiga lubatud rõhtsa poolitusega kahelaidne valge-punane lipp, mille laiud on võrdsed. Lipu keskel asub Tartu linna vapi suur kujutis (vapi ja lipu kõrguste suhe 1:2).
Tartu lipu põhivärvideks on punane ja valge.
Lisainfo lipu kasutamise kohta: Tartu visuaalse identiteedi juhis.Link avaneb uuel vahelehel
Lipu kasutamine
Tartu linna lippu võib heisata Tartu linna pidupäevadel ja tähtsündmustel, samuti koos Eesti lipuga Eesti lipu seaduses sätestatud lipupäevadelLink avaneb uuel vahelehel.
Lisaks eeltoodule on Tartu linna elanikel õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul ning Tartus tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus.
Eesti lipu seaduse järgi tuleb mitme lipu heiskamisel järgida järgmisi põhimõtteid:
- Lipud peavad olema heisatud eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse ja Eesti lipuga samale kõrgusele.
- Heisatavad lipud on võrdse laiusega.
- Kui Tartu linna lipp heisatakse koos Eesti lipuga, paigutatakse linna lipp Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.
Tartu lippu saab osta:
- Tameo Lipp OÜ (Jalaka 64, Tartu) tel 736 2414, 517 7921, [email protected]
- OÜ Lipuvabrik (asub Tallinnas), tel 668 4270, [email protected]
- OÜ Liputehas (asub Tallinnas), tel 646 6316, [email protected]
- Tekstiilprint OÜ (asub Tallinnas), tel 5683 0351, [email protected]
Tartu linna vapp on punane, alt ümara äärega kilp, millel on kujutatud hõbedane, korrapärastest kividest laotud sakmetega linnamüür, mille mõlemas otsas on värav ja torn. Tornide alakorrusel on kaarjad hõbedased nišid. Tornide ülakorrusel on neliksiiruste motiivid sõõrides. Teise korruse lõpetab sakmeline serv. Tornide kooniliste kivikatuste tippudes on kuldsed ristid. Tornidevahelisel müüril asuvas kaarjas, ülestõstetud langevõrega väravaavas on punasel taustal hõbedane kuueharuline täht ja selle all kett, mille otsad on seinale kinnitatud. Tornide vahel müüri kohal hõljuvad ristatuna hõbedane võti (keelega ülespoole) suunaga alt vasakult üles paremale ja võtit kattev kuldse käepidemega hõbedane mõõk suunaga alt paremalt üles vasakule. Vapil on kolm kuju: tavaline vapp kilbiga ja kilbita ning väikesümboolika ristatud võtme ja mõõgaga. Lipu ja vapi näidised asuvad linnavalitsuse linnakantseleis.
Vapi kasutamine
Kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta vappi kasutatakse volikogu, volikogu kantselei, linnavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne.
Kilbita vappi kasutatakse linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites ja plommitemplites.
Muudel juhtudel saab vappi kasutada linnavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel linnavalitsus.
Lisainfo vapi ja selle kasutamise kohta: Tartu visuaalse identiteedi juhis.Link avaneb uuel vahelehel
2022. aastal lõi disainibüroo AKU Tartule uue visuaalse identiteedisüsteemi koos logoga. Tartu logo on olemuselt mänguline ja praktiline sõnamärk, mis on loodud Tartu kirjatüübi põhjal. See kannab endas tartulikku vaba mõtet ja nooruslikku energiat.
Lisainfo Tartu logo ja selle kasutamise kohta: Tartu visuaalse identiteedi juhis.Link avaneb uuel vahelehel
Tartu tunnuslause „Heade mõtete linn“ leiti linnale 1999. aastal avaliku konkursiga, mille võitis Aivar Viidik.
Tunnuslause saamislugu
1999. aasta alguses otsis Tartu linnavalitsus linna jaoks uut tunnuslauset ning kuulutas välja avaliku konkursi. Konkursile esitati kokku 793 ideed.
11. märtsil 1999. aastal kinnitati tunnuslause konkursi tulemused:
- I koht: Heade mõtete linn / City of good thoughts. Autor Aivar Viidik.
- II koht: Sajandeid noor / Young for ages (Through centuries young). Autorid Anneli Tarkmeel, Margit Ainla ja Aivar Reidla.
- III koht: Voolav vaim ei vanane / Flowing spirit never ages. Autor Jüri Kull.
Konkursi võidutöö „Heade mõtete linn“ on kujunenud Tartu ametlikuks tunnuslauseks ning seda kasutatakse linna turunduses ja identiteedis tänaseni.
Tartu tunnuslause liideti 1997. aastal kunstnik Tiina Viirelaiu loodud Tartu logoga ning need moodustasid aastaid ühtse visuaalse identiteedi. 2022. aastal töötas disainibüroo AKU välja Tartu uue visuaalse identiteedisüsteemi, mille käigus eraldati logo ja tunnuslause teineteisest. Tunnuslause „Heade mõtete linn“ jäi siiski linna ametlikuks sõnumiks ning on fikseeritud ka Tartu linna põhimääruses.
Tartu võeti 2015. aasta lõpus vastu UNESCO loovlinnade võrgustikku, millega linn pälvis rahvusvahelise UNESCO kirjanduslinna tiitli. Tartu kirjanduslinna logo autor on Martin Lazarev.
tartu.kirjandus.eeLink avaneb uuel vahelehel
www.facebook.com/kirjanduslinntartuLink avaneb uuel vahelehel
Tartu jõelipp tähistab Tartut kui vee- ja jõelinna ning annab kohalikele veeliiklejatele võimaluse väljendada oma seotust linnaga. Jõelipu kasutuskorra järgi heisatakse jõelipp eelkõige laeval, mille kodusadam asub Tartu linnas, samuti Tartu haldusterritooriumil asuvatel sadamahoonetel ja -rajatisel. Tartu jõelipu võib heisata ka laevanduse, Emajõe ja Tartu linnaga seotud sündmuste ja tähtpäevade puhul, samuti Tartut külastavatel laevadel.
Tartu jõelipu loomise idee autor on Alar Süüden, selle kujundas Henry Timusk ning kujunduslahenduse väljatöötamisel nõustas heraldikaekspert Priit Herodes. Esimest korda esitleti jõelippu Tartu Emajõe festivalil 2012. aasta augustis. Kuigi jõelipp oli tartlaste seas sümbolina kasutusel juba varem, kinnitas Tartu linnavolikogu selle ametliku staatuse 16. oktoobril 2014. aastal, kehtestades ühtlasi lipu kasutuskorra.
