Abihoone on elamu teenindamiseks vajalik hoone, näiteks saun, puukuur, garaaž, hobiruum, välikäimla, kasvuhoone või autovarjualune. Abihooneks ei loeta iseseisva kasutusotstarbega mitteelamut, näiteks külalistemaja või muud hoonet, mis ei ole mõeldud elamu teenindamiseks.
Kui plaanid rajada elamu juurde vajalikke abihooneid või teha koduhoovis töid, leiad juhiseid Ehitusgiidi rubriigist “Tööd hoovis”.Link avaneb uuel vahelehel
Tutvu ka ehitusseadustiku lisaga 1 “Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta” (PDF).Link avaneb uuel vahelehel
Kui soovid püstitada elamu juurde abihoone, mille ehitisealune pind on 20–60 m2 ja kõrgus kuni 5 m, tuleb enne esitada Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale ehitusteatis ja ehitusprojekt.
Kui soovid püstitada elamu juurde abihoone, mis on
- 20–60 m2 ehitisealuse pinnaga, kuid üle 5 m kõrge, või
- üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga, siis
tuleb enne Tartu Linnavalitsuselt taotleda projekteerimistingimused (kui detailplaneering puudub) ning seejärel esitada linnavalitsusele ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt.
Abihoone ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri määrusele nr 97 “Nõuded ehitusprojektile.” Link avaneb uuel vahelehel
Sisekliima tagamine tähendab energia kasutamist hoone kütmiseks, jahutamiseks ja/või ventileerimiseks.
Elamu teenindamiseks mõeldud abihooneid on sisekliima alusel kahte liiki.
Sisekliima tagamisega abihoone võib olla näiteks saun, kus on pidevalt köetav eesruum, pesuruum, puhkeruum või muu osa, köetav garaaž, töötuba või hobiruum.
Sisekliima tagamiseta abihoone võib olla näiteks kütmata saun, kuur, garaaž, panipaik või varjualune.
Kui elamu juurde kuulub üle 50 m² suletud netopinnaga sisekliima tagamisega abihoone, siis tuleb sellele koostada energiamärgis.
Kõigi abihoonetega seotud dokumendid esita Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale digiallkirjastatult ehitisregistris.Link avaneb uuel vahelehel
Ehitusteatise menetlus on riigilõivuvaba.
Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu
150 eurot, kui abihoone teenindab elamut
250 eurot, kui abihoone teenindab mitteelamut
Vajaduse korral kaasame Tartu Linnavalitsuses menetlusse sinu kinnistu kaasomanikud, korteriühistu juhatuse, naabrid jt puudutatud isikud, ametid ja tehnovõrkude valdajad.
Korteriühistu vastutab selle eest, et kõik kinnistuomanikud oleksid soovitud ehitustöödest teavitatud.
Ehitusteatise alusel võid abihoonet ehitada 4 aasta jooksul alates ehitusteatise esitamisest või kontrolli tulemusel esitatud nõuete haldusaktina andmisest või ehitusprojekti heakskiitmisest (ehitusseadustiku § 37Link avaneb uuel vahelehel).
Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui oled ehitamist alustanud, kehtib ehitusluba 7 aastat alates ehitusloa kehtima hakkamisest.
Pärast ehitustööd lõpetamist esita Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistusele ehitisregistri kaudu
kasutusteatis või kasutusloa taotlus,
ehitusdokumentatsioon.