LIFE IP BuildEST-i eesmärk on muuta Eesti hoonete renoveerimine lihtsamaks ja kättesaadavamaks ning kujundada 2050. aastaks Eesti majad energiasäästlikeks ja kestlikeks kodudeks. Selleks otsitakse lahendusi, mis aitaksid hoogustada nii eramute kui ka korterelamute renoveerimist.
Tartus keskendutakse eramute renoveerimise toetamisele, korterelamute tehaselise renoveerimise arendamisele ja taastuvenergia tootmise edendamisele.
BuildEST-i raames toetati kuni kümne eramu terviklikku renoveerimist. Tööde hulka kuulusid fassaadi ja katuse soojustamine, akende vahetamine, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi rajamine ning päikesepaneelide paigaldamine. Majaomanikke nõustasid kogu renoveerimisprotsessi vältel Tartu Regiooni Energiaagentuuri, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia eksperdid, insenerid ja arhitektid. Projekti kaudu toetati projekteerimis- ja ehituskulusid kuni 15 000 euro ulatuses.
Lisaks eramutele toetab BuildEST ehitusinnovatsiooni ka vanade kortermajade renoveerimisel, et kiirendada Eesti elamufondi uuendamist.
Hoonete ehitamine ja kasutamine kulutab palju loodusvarasid ning energiat. Seetõttu tuleb olemasolevaid hooneid hooldada ja renoveerida, nii et materjale ja energiat kuluks vähem ning kasvuhoonegaaside heide väheneks. Seejuures on oluline järgida ringmajanduse põhimõtteid.
Eesti on seadnud eesmärgiks renoveerida 2050. aastaks olemasolevad hooned energiatõhusaks ja kestlikuks. Selleks on koostatud hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ning käivitatud renoveerimismaraton.
Eesmärgi saavutamiseks on vaja uusi ja tõhusaid lahendusi, mis muudaksid renoveerimise lihtsamaks ja kiiremaks. Neid otsitakse ja katsetatakse BuildEST-i arendusprojektis, mis ühendab 18 valdkonna organisatsiooni, sealhulgas ülikoolid, ministeeriumid ja erialaliidud.
Projekti rahastab Euroopa kliima, taristu ja keskkonna rakendusamet (CINEA). Projekti kogueelarve on ligikaudu 16,3 miljonit eurot, millest 9,5 miljonit eurot moodustab Euroopa Liidu toetus. Projekt kestab 2028. aastani.
Poliitika kujundamine
Selgitame välja eri tüüpi hoonete seisukorra ja renoveerimist takistavad tegurid ning analüüsime, milliseid õppetunde saab Eesti ja teiste riikide senisest kogemusest.
Töö tulemuseks on alusmaterjal energiatõhusa renoveerimise poliitika kujundamiseks ning uute ärimudelite ja toetusmeetmete väljatöötamiseks.
Tehnilised lahendused
Töötame välja katsetatud ja tõendatud toimivusega renoveerimislahendused ning juhendid, mis on abiks nii hoone omanikele kui ka valdkonna spetsialistidele. Lahenduste loomisel arvestame hoonete eripära ja kultuuriväärtusega.
Erilist tähelepanu pöörame seni vähem uuritud hoonetüüpidele, nagu eramud, väikesed kortermajad ja miljööväärtuslike piirkondade hooned. Tüüpiliste korterelamute puhul keskendume kvartalipõhisele tehaselisele renoveerimisele.
Näidisrenoveerimised
Katsetame ja hindame renoveerimislahendusi näidisobjektidel ning uurime, kuidas ehitusmaterjale ja -tooteid taaskasutada.
Terviklikult renoveeritud hooned on eeskujuks ja innustavad ka naabreid renoveerima. Kaasame kogukondi, et leida lahendusi kogu naabruskonna uuendamiseks.
Kohanemine muutuva kliimaga
Kliimamuutused seavad hoonetele uusi nõudmisi. Euroopas sagenevad üleujutused, tugevad tuuled ja niisked perioodid ning üha sagedamini püsib temperatuur nulli lähedal. See mõjutab nii ehitusmaterjalide vastupidavust kui ka hoonete renoveerimist.
Projektis modelleerime kliimariske ja katsetame lahendusi muutunud kliimaga kohanemiseks. Tulemused aitavad ajakohastada projekteerimisstandardeid ja eeskirju. Eesmärk on muuta hooned vastupidavamaks ka äärmuslikes ilmastikuoludes ning tagada nende kliimakindlus kogu kasutusaja jooksul, et vähendada korduvate renoveerimistööde vajadust.
Ehitusmaterjalide korduskasutus
Kasutatud ehitusmaterjalid on väärtuslik ressurss, mille potentsiaali pole seni piisavalt ära kasutatud. Kaardistame peamised takistused nende ringlussevõtul ning otsime võimalusi hoonete targemaks renoveerimiseks ja lammutamiseks.
Uurime, kuidas ehitusmaterjale ja -elemente hõlpsamalt eemaldada ja uuesti kasutada. Katsetame, kuidas hinnata korduskasutatavate ehituselementide ja ringlusse võetavate materjalide nõuetele vastavust, ning töötame välja digitaalse ja füüsilise materjalipanga kontseptsiooni.
Eesmärk on kasutada materjale võimalikult kaua ja korduvalt, säilitades nende kvaliteedi. Nii vähendame ehitus- ja lammutusjäätmeid ning vajadust uute loodusvarade järele.
Digitööriistad
Eesti on üks esimesi riike maailmas, kus kogu hoonefond on kantud kolmemõõtmelisele kaardile. Projektis töötame välja digitööriistu, mis võimaldavad hoonete kasutamisel, hooldamisel ja renoveerimisel senisest paremini andmeid rakendada. Selleks parandame andmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning automatiseerime võimaluse korral nende töötlemist ja kasutamist.
Samuti arendame edasi ehitisregistrit kui hoonete digitaalset logiraamatut ning koostame hoonepõhise renoveerimise teekaardi.
Teadlikkuse suurendamine
Suurendame hooneomanike ja spetsialistide teadlikkust hoonete uuendamise võimalustest, et innustada renoveerimist. Selgitame energiatõhusa tervikrenoveerimise eeliseid: hooned kestavad kauem, on ohutumad ja parema sisekliimaga, nende ülalpidamiskulud vähenevad ning ligipääsetavus paraneb. Nii võidavad nii hooneomanikud kui ka keskkond.
Hooned vajavad hooldamist ja uuendamist ka energiatõhususest sõltumata. Allakukkuvad varikatused või rõdupaneelid, lagunevad fassaadid, hallitus toanurkades, lekkivad torud ja ohtlikud gaasiseadmed on vaid mõned probleemid, mis vajavad paljudes hoonetes lähiaastatel lahendamist. Kui need tööd ühendada tervikrenoveerimisega, saab muuta hooned ühtlasi energiatõhusamaks ja vähendada tulevasi kulusid.
BuildEST-i projektis osaleb kokku 18 partnerit.
- Ministeerium: Kliimaministeerium (juhtpartner ja CINEA lepingupartner)
- Ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia
- Riigiasutused: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Kinnisvara AS, Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus (KeMIT)
- Omavalitsused: Tartu, Võru ja Rakvere linnavalitsus
- Katusorganisatsioonid ja erialaliidud: Eesti Korteriühistute Liit, EVM Maa-arhitektuuri Keskus, MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur, Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, digitaalehituse klaster ja Eesti Puitmajaliit
Projekti juhib Kliimaministeerium.
Kontakt
BuildES-Ti Tartu linna tegevusi puudutavate küsimustega kirjuta aadressil [email protected].
