Tartu eesmärk on olla Eesti parima elukeskkonnaga linn. Selleks kavandab linn tulevikku silmas pidades oma arengut aastateks 2025–2035, arvestades nii rahvastiku- kui ka kliimamuutusi. Tartu on ka ainuke Eesti linn, mis osaleb Euroopa Liidu 100 kliimaneutraalse ja nutika linna programmis. Eesmärk on vähendada linna süsinikuheidet ning kujundada linnast tervislik ja kliimamuutustele vastupidav elukeskkond.
Eesmärkide saavutamiseks koostati koos tartlaste ja paljude organisatsioonide koostöös energia- ja kliimakava „Tartu energia 2030“ ning 2026. aastal kliimategevuste teekaart. See annab selge ülevaate tegevustest, mida ja millistes valdkondades saab linn ära teha, et Tartu oleks ka kliimakriiside ajal võimalikult hea elukeskkonnaga linn.
Tartu peamised kliimaeesmärgid on:
- vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% aastaks 2030 (võrreldes 2010. aastaga);
- loobuda linna hoonetes, tänavavalgustuses, ühistranspordis ja sõidukites taastumatute energiaallikate kasutamisest;
- suurendada taastuvenergia tootmist ja kasutamist;
- kohandada linn kliimamuutustega, et paremini toime tulla kuumalainete, paduvihmade ja üleujutustega.
- 2.6 MB, PDF
- 3.63 MB, PDF
| 2010 (baasaasta) | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2030 (eesmärk) | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Elektrikasutuse heide | 369 | 524.9 | 494 | 333.4 | 220.6 | 253.7 | 267.8 | 246.5 | |
| Eratranspordi heide | 62 | 84 | 86.2 | 91.3 | 85.4 | 89 | 88.1 | 89.8 | |
| Ühistranspordi heide | 3.9 | 4.2 | 4 | 1.849 | 0 | 0 | 0 | 0 | |
| Kaugkütte heide | 71.1 | 60.6 | 60.6 | 60.6 | 44.9 | 28.5 | 16.4 | 12.1 | |
| Teiste soojusallikate heide | 47.1 | 52.7 | 47.1 | 53.7 | 51.6 | 72.4 | 57.7 | 49.2 | |
| Kokku | 553 | 726 | 692 | 541 | 403 | 444 | 430 | 398 | 332 |
Kliimamuutuste leevendamiseks peame vähendama oma igapäevaste valikute ja tegevuste mõju keskkonnale ehk kasvuhoonegaaside heidet. Tartu on teinud selles vallas edusamme – 2023. aastaks oli linna süsinikuheide võrreldes 2010. aastaga vähenenud 28%.
Heitmed on vähenenud peamiselt seetõttu, et elektri ja kaugkütte tootmisel kasutatakse üha rohkem taastuvenergiat. Tartu linn tahab kliimamuutuste leevendamisel olla eestvedaja, mistõttu sõidavad kõik Tartu linnaliinibussid alates 2020. aastast rohegaasil ning linna ühistranspordi kasvuhoonegaaside heide on viidud nulli. Samas on transpordisektori koguheide endiselt kasvanud, sest järjest rohkem kasutatakse erasõidukeid. Võrreldes 2010. aastaga on eratranspordi kasvuhoonegaaside heide suurenenud koguni 45%.
Tartu on teinud kliimamõjude leevendamiseks mitmes valdkonnas edusamme. Samas nõuab kogu linna kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine jätkuvalt märkimisväärseid jõupingutusi, eriti transpordi ja energiatõhususe valdkonnas.
2014
2018
2019
2020
2021
2022
2026
Üks olulisemaid viise kliimaneutraalsuse saavutamiseks on asendada fossiilkütused taastuvenergiaga.
Taastuvenergia osakaal Tartu energiatarbimises on viimase kümnendi jooksul märgatavalt kasvanud. Kui 2010. aastal moodustas taastuvenergia 26% kogu energiatarbimisest, siis 2023. aastaks oli selle osakaal tõusnud 37%-ni. Samal ajal on fossiilkütustel põhineva energia tarbimine püsinud peaaegu muutumatuna.
Elektri tootmisega seotud kasvuhoonegaaside heitmed sõltuvad sellest, kuidas Eestis elektrit toodetakse. Mida rohkem kasutatakse taastuvaid energiaallikaid ja mida vähem fossiilkütuseid, seda väiksem on elektri tootmise keskkonnamõju.
Ka Tartus toodetakse järjest rohkem taastuvenergiat. Taastuvenergia tootjate arv on kasvanud 50-lt 830-ni ning elektrivõrku antud taastuvenergia kogus on suurenenud 183 megavatt-tunnilt ligi 11 000 megavatt-tunnini aastas.
| 2010 | 2017 | 2028 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Taastuvenergia, MWh | 327600 | 407302 | 417765 | 436194 | 466516 | 594455 | 589184 | 609749 |
| Fossiilne energia, MWh | 929144 | 1092450 | 1088003 | 1102927 | 1083175 | 1212519 | 1082677 | 1028277 |
Keskkonna- ja inimsõbraliku linna kujundamisel on suur roll selles, kuidas inimesed linnas liiguvad. Kliimasoojenemine on otseselt seotud inimeste poolt tekitatud CO₂ kogusega õhus. Liiklusest tekkivad kasvuhoonegaasid soodustavad kliimamuutusi ning mõjutavad ka õhukvaliteeti ja inimeste tervist. Transpordisektor põhjustab üle 15% maailma süsinikdioksiidi (CO₂) heitmetest. Seetõttu on transpordist tulenevate heitmete vähendamine võtmetähendusega kliimamuutuste leevendamisel ning puhtama, vaiksema ja tervislikuma linnakeskkonna loomisel.
Tartu soovib transpordist tulenevat CO₂ heidet vähendada kahel viisil.
Rohkem liikumist jalgsi, ratta ja ühistranspordiga
Selleks et vähendada transpordist tekkivaid heitmeid, tuleb autosõitu vähendada ning eelistada jalgsi käimist, jalgrattaga sõitmist ja ühistransporti. Mida rohkem inimesi liigub jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga, seda puhtam on linna õhk, seda väiksemad on heitmed ja seda parem on elukeskkond kõigile.
Linna üldplaneeringus arendatakse välja linnaülene rattateede põhi- ja tugivõrk, et muuta liikumine turvalisemaks ja mugavamaks.
Rattateede põhivõrgu I etapi ehitusega alustati 2024. aastal. Euroopa Liidu rahastuse toel rajatakse 2029. aastaks rattateed Tähtvere, Tuglase, Õnne, Laia, Turu, Kastani, Tähe ja Riia tänavale ning Vabaduse puiesteele ja Sõpruse sillale.
2025. aasta lõpuks oli Tartus 4,8 km rattateid, 14 km rattaradu ning 123 km jalgratta- ja jalgteid.
Vaata lähemalt Tartu rattateede võrgu lehelt.
Tartu rattaringlus ja velorent on osa linna ühistranspordivõrgust ning annavad võimaluse rentida igapäevasõitudeks jalgratta või elektrilise kastiratta. See on mugav, tervislik ja keskkonnasõbralik viis linnas liikuda.
Vaata lähemalt Tartu rattaringluse lehelt.
Keskkonnasõbralikumad sõidukid ja kütused
Transpordist tekkivaid heitmeid aitab vähendada puhtamate kütuste ja keskkonnasõbralike sõidukite kasutamine. Tartu linnaliinibussid sõidavad alates 2020. aastast biometaanil ehk rohegaasil. Rohegaasi toodetakse biogaasist, mis tekib biojäätmete ja muu orgaanilise materjali lagunemisel. Võrreldes fossiilkütustega tekitab biometaan vähem kasvuhoonegaase, aitab parandada õhukvaliteeti ning vähendab sõltuvust imporditud kütustest.
Tartu on toetanud ka elektriautode kasutuselevõttu. Selleks said elektriautod mõnda aega linnas tasuta parkida. Kui elektriautode arv kasvas ja nende kasutamine muutus tavapärasemaks, lõpetati see toetusmeede.
Linn on korterelamute renoveerimisprojektide käigus ehitanud hoonete juurde ka elektriautode kiirlaadimisjaamu. 2026. aastal lisandus näiteks üks kiirlaadimisjaam munitsipaalmaja juurde Mõisavahe 67.
Tartul peab kliimamuutustega kohanemisel arvestama eelkõige kahe suure probleemiga – kuumalainete ja tugevate paduvihmade sagenemisega, mis mõjutavad üha enam linnaelanike igapäevaelu, tervist ja elukeskkonda.
Teadlaste hinnangul muutuvad kuumalained tulevikus sagedasemaks ja tugevamaks. Kliimamuutuste mõjude hindamise lõpparuandeLink avaneb uuel vahelehel kohasel suurendavad kõrged õhutemperatuurid terviseriske, põhjustavad hoonete ülekuumenemist ning vähendavad inimeste töövõimet. Linnades võimendab kuumust nn soojussaarteLink avaneb uuel vahelehel efekt – asfalt ja betoon salvestavad päeval soojust ning vabastavad seda aegalaselt ka öösel. Kõige enam mõjutab kuumus eakaid, väikelapsi ja terviseriskiga inimesi.
