Tartu linn osaleb alates pilootprojektis LinnaSulps (UrbanDip), mis pakub lahendust Anne kanali suplusvee kvaliteedi hindamiseks reaalajas.
LinnaSulps’u lahendust piloteeritakse kolmes linnas. Lisaks Tartule Eestist ka Iirimaal Fingalis ja Dún Laoghaire-Rathdownis. Pilootalad toimivad tehnoloogia arendamise, testimise ja valideerimise võrdluskohtadena.
UrbanSplash lahendusse kuulub tehnoloogiline tööriistakomplekt veereostuse tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks ning tehisintellekti-põhine andmeplatvorm, mis integreerib reaalajas andmeid ja kasutab masinõpet veekvaliteedi prognoosimiseks.
Projekti eelarve on 1,2 miljonit eurot, mida rahastavad täies ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.
Projekt alustas FinEst Targa Linna Tippkeskuse juhtimise all 2024. aasta novembrist. Projekt kestab kolm aastat.
Tartu elanikud saavad 2026. aasta suvel esimest korda jälgida Anne kanali veekvaliteedi andmeid veebiplatvormil reaalajas ning aidata kaasa platvormi arendamisele.
- Anne kanali veekvaliteeti saab reaalajas näha: https://digital-twin-dashboard-rosy.vercel.app/citizenLink avaneb uuel vahelehel
- Anna meile platvormi kohta tagasisidet siin: https://www.surveymonkey.com/r/WJPJPLTLink avaneb uuel vahelehel
Seni on veekvaliteedi seire põhinenud peamiselt Terviseameti üksikutel proovivõtmistel, mille tulemused jõuavad inimesteni mitmepäevase hilinemisega. LinnaSulpsu platvorm võimaldab tänu nutikatele sensoritele jälgida veekvaliteeti reaalajas ja näha kuni kuue tunni pikkust prognoosi. Lisaks saavad kasutajad anda tagasisidet platvormi toimimise ja kasutusmugavuse kohta.
2025. aasta sügisel paigaldati Anne kanalisse nutikad sensorid, millega jälgitakse vee kvaliteeti reaalajas. Lisaks kasutatakse veel erinevaid meteoroloogilisi andmeid. Kogutud andmetele tuginedes püütakse tuvastada kanali vee mikrobioloogilise saastumise põhjused ning õpetatakse tehisintellekt suplusvee kvaliteeti prognoosima.
Näitajad, mida sensoritega mõõdetakse:
- Hägasus: Selgem vesi on tavaliselt paremas seisundis. Hägus vesi võib viidata pinnase või reostuse sattumisele vette, mis võib kahjustada taimi ja kalu.
- Temperatuur: Liiga soe või külm vesi tekitab kaladele stressi ja vähendab vees leiduvat hapnikku. See mõjutab ka seda, millised liigid saavad keskkonnas elada.
- pH: Näitab, kui happeline või aluseline vesi on. Äärmused võivad kahjustada vee-elustikku ja muuta reostuse mõju.
- Elektrijuhtivus: Näitab, kui palju on vees lahustunud sooli ja mineraale. Järsud muutused võivad viidata reostusele või saasteallikale, näiteks reoveele või tööstusheitmetele.
- Klorofüll-a: Selle pigmendi arvukus näitab vetikate hulka vees. Liigne vetikakasv (õitseng) võib toota mürke ja takistada valguse jõudmist sügavamale vette.
- Lahustunud hapnik: Veeorganismid vajavad hapnikku. Madal hapnikutase viitab reostusele või orgaanilise aine liigsele lagunemisele.
- E. coli: Bakter, mis näitab, kas reovesi sh väljaheited on sattunud vette. Kõrge tase tähendab suuremat haigestumise riski suplemisel.
- Enterokokid: Teine bakterinäitaja, mida mõõdetakse eriti rannikuvetes. See on usaldusväärne veeohutuse näitaja.
Trüptofaani fluorestsents: Annab varajase vihje, et vees võib olla orgaanilist reostust, enne kui bakterite arvukus kõrgeks tõuseb.
Lisaks võtavad Tartu Ülikooli teadlased veest käsitsi proove ja analüüsivad neid
LinnaSulps (inglise k UrbanDip) on Tartu linna, TalTechi, Tartu Ülikooli ja Dublini Ülikooli koostöös sündinud pilootprojekt, mida rahastab FinEst Centre for Smart Cities. Projekti eesmärk on arendada nutikaid lahendusi suplusvee kvaliteedi monitoorimiseks ja avalikkuse teavitamiseks.
Lisainfo: keskkonnaspetsialist Aija Kosk, [email protected], 736 1204.
