Muinsuskaitseala on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala.
Seda ümbritsev kaitsevöönd aitab muinsuskaitsealal säilida sobivas ja toetavas keskkonnas ning vältida hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses järske üleminekuid.
Kaitse aluseks on muinsuskaitseseadusLink avaneb uuel vahelehel.
Kultuurimälestis on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.
Aluseks on muinsuskaitseseadusLink avaneb uuel vahelehel.Kultuurimälestised jagunevad
- kinnismälestisteks (ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik ja ehitismälestis) ning
- vallasmälestisteks (kunstimälestis ja tehnikamälestis).
Kõik kultuurimälestised on kantud kultuurimälestiste registrisseLink avaneb uuel vahelehel, mis sisaldab infot nende ajaloo ja väärtuste kohta.
Tartus on 245 ehitis- ja 73 ajaloomälestist.
Ehitismälestis on ehitusliku ja/või arhitektuurilise väärtusega hoone, millel on väärtuslik ja säilitatav eksterjöör ja interjöör. Ehitismälestised on Tartus näiteks
- Tartu Jaani kirik ja Tartu Ülikooli peahoone (muinsuskaitsealal);
- Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone, Tartu Ülikooli raamatukogu ning rikkaliku dekooriga puitelamud Kastani 3, 5, 9, 11, 17, 19, 21, 23 ja 25 (väljaspool muinsuskaitseala),
Ajaloomälestis on poliitilise ja ühiskondliku protsessi, olulise ajaloosündmuse või silmapaistva ühiskonna- või kultuuritegelasega seotud ehitis või maa-ala. Ajaloomälestised on Tartus näiteks
- endine kohtuhoone, praegune Jaan Poska Gümnaasiumi hoone (Vanemuise 35), kus sõlmiti Tartu rahu leping;
- elamu Riia 38, kus elas kirjanik Oskar Luts;
- kalmistud.
Arheoloogiamälestis on peamiselt maapinna sees asuv inimtegevuse säile või jälg.
Tartu muinsuskaitsealal reguleerivad restaureerimist, ehitamist ja linna kujundamist
- muinsuskaitseseadusLink avaneb uuel vahelehel ning
- Tartu muinsuskaitseala kaitsekordLink avaneb uuel vahelehel.
Kultuurimälestistest on Tartu muinsuskaitsealal esindatud ehitis-, ajaloo- kunsti- ja arheoloogiamälestised.
Muinsuskaitseala hooned jagunevad neljaks erineva väärtuse ja ehitustingimustega rühmaks:
- kultuurimälestised (väärtuslik ja säilitatav hoone autentsus on nii interjööris kui ka eksterjööris),
- A-kaitsekategooria hooned (väärtuslik ja säilitatav hoone autentsus on nii interjööris kui ka eksterjööris),
- B-kaitsekategooria hooned (väärtuslik ja säilitatav hoone autentsus on eksterjööris),
- C-kaitsekategooria hooned (hoone autentsena säilitamist ei nõuta).
Tartu on Baltimaade vanimaid keskusi. Viimastel aastatel saadud varasemad arheoloogilised leiud linna kaguservalt Vana-Ihastest pärinevad juba keskmisest kiviajast (8. aastatuhat eKr).
Nooremasse kiviaega ja pronksiaega kuuluvaid kivikirveid jm arheoloogilisi leide on saadud aastate jooksul mitmelt poolt Emajõe ürgoru veerult.