2024. aastal valmis rahvusvaheliste ekspertide koostatud parkimisuuring, mille põhjal plaanib Tartu linn koostada uue parkimisstrateegia ning vaadata üle linna liikuvuse ja parkimise korralduse.
SpinUnit OÜ koostatud Tartu parkimispoliitika analüüs annab ülevaate linna praegusest parkimisolukorrast, arengusuundadest ja tegevusest. Analüüsis uuriti parkimiskohtade hulka, nende kasutust ja inimeste parkimisharjumusi. Samuti võrreldi satelliidipiltide abil, kui suure osa linnaruumist võtavad enda alla kõvakattega alad ning kui palju on puude ja rohealade all olevat ruumi.
Parkimisanalüüs näitab, et paljusid parkimiskohti kasutatakse vähe ning parkimise alla on võetud rohkem ruumi, kui tegelikult vaja. See annab linnale võimaluse suunata parkimispoliitika abil linna arengut, liikumisviise ja rohealade kujundamist.
Analüüsist selgub, et kui arendada liikuvuskeskusi ja rattateid, kasutada autojagamist ja ühistransporti ning nutikaid tehnoloogiaid, aitab see autokasutust vähendada ja linnaruumi meeldivamaks muuta.
Analüüsi autorid seavad muutuste elluviimiseks kolm peamist eesmärki: vähendada autode arvu ühe elaniku kohta, naaberomavalitsustest linna suunduvate autode hulka ja ühe auto jaoks vajalike parkimiskohtade arvu päevas.
Parkimisuuringu tulemused toetavad Tartu eesmärki vähendada autokasutust ja kujundada inimsõbralikum linnaruum. Samas ei too uuringus esitatud ettepanekud veel kaasa konkreetseid muudatusi parkimispoliitikas.
Parkimisuuring
- 46.39 MB, PDF
Parkimiskohad on alatäitunud
2021. ja 2023. aastal uuriti Tartu tasuliste parkimisalade kasutust. Selgus, et kesklinna parkimiskohad on keskmiselt täitunud umbes 50% ulatuses. Parkimiskohtade kasutus sõltub peamiselt sellest, kui lähedal asuvad teenused ja ühistransport, eriti Tartu raudteejaam. Mida lähemal on neile parkla, seda rohkem seda kasutatakse. Näiteks kasutatakse Vabaduse puiestee äärseid parkimiskohti vähe, samas kui raekoja taga olev parkla on sageli täis.
Uuringu autorite hinnangul võiks kesklinna parkimiskohtade optimaalne täituvus olla umbes 80%. Samas näitab uuring, et tasulistel parkimisaladel ei ole üldiselt parkimiskohtade puudust. Tööpäeviti kasutatakse rohkem kesklinna lähedal asuvaid tasuta või ajalise piiranguga parklaid. Nädalavahetustel suureneb aga kesklinna parkimiskohtade kasutus ning autod pargitakse sinna pikemaks ajaks.
Parkimistulu näitab, kui suure osa tegelikust parkimisajast inimesed parkimise eest maksavad. Kuna linn peab parkimiskohti rajama, hooldama ja kontrollima, peaksid parkimistasud katma vähemalt selle tegevusega seotud kulu.
Parkimisautomaatide andmed näitavad, et tasulistes piirkondades pargitakse tööpäevadel peamiselt lühikest aega ja parkimistasu makstakse üksnes 25% parkimisajast. See tähendab, et ligikaudu 75% parkimise kulust katab linn ise.
Kuigi tsoon A on Tartu kõige kallim tasulise parkimise ala, teenib see linnale vähe tulu.
Parkimiskohtadeks on liialt ruumi
Satelliidifotode analüüs näitas, et Tartus on parkimise all kokku umbes 2,4 km² maad ehk ligikaudu sama palju kui kogu kesklinna pindala. Keskmiselt kulub ühe auto parkimiseks 62 m², mis tähendab, et iga auto jaoks on linnas ruumi umbes viie parkimiskoha jagu.
Uuringu järgi kasutatakse Tartus parkimiseks rohkem maad kui elamute jaoks ning linnas on parkivaid autosid rohkem kui eluruume.
Uuringu ajal pargiti Tartus umbes 39 000 sõidukit. See arv ei hõlma autosid, mis asusid garaažides, parkimismajades või maa-alustes parklates, sest neid ei olnud aerofotodel näha.
Maa-ameti ortofotode põhjal kaardistati linnas kõik teed, jalgrattateed ja muud asfaltkattega alad. Analüüs näitas, et Tartus on kõvakattega pindu rohkem kui puuvõradega kaetud alasid. See kehtib peaaegu kõigis linnaosades välja arvatud Ihastes ja Kvissentalis. Uuringu autorid soovitavad vähendada liigseid asfalt- ja parkimisalasid ning rajada nende asemele rohkem kõrghaljastust.
Ümbritsevate valdade olulisus
Suur osa Tartu liiklusest ja parkimisvajadusest tuleneb naabervaldadest linna sõitvatest autodest. Tartu lähiümbruse elanikest liigub 65% Tartusse rohkem kui seitse korda nädalas ning 27% teeb seda 4–7 korda nädalas. Tartu linna elanikud seevastu teevad suurema osa oma sõitudest linnas – umbes 93% sõitudest toimub Tartu piires. Ka lähiümbruse elanike sõitudest toimub suurem osa, umbes 84%, oma koduasulas.
2018. aasta Tartu ja lähiümbruse liikuvusuuringu näitas, et Tartu elanikud eelistaksid võimaluse korral liikuda sihtkohtade vahel jalgrattaga. Peamiste takistustena toodi välja halba ilma, liiklusohtlikkust ja puudulikku kergliiklusteede võrku.
Ka Tartu lähiümbruse elanikud oleksid valmis autot vähem kasutama, kui ühistransport oleks kiirem ja ühendused paremad.
Stsenaariumid
Analüüsis kirjeldatakse stsenaariume, kuidas parkimine ja autokasutus võivad tulevikus sõltuvalt linna otsustest ja inimeste liikumisharjumustest muutuda. Kui autostumise kasvu pidurdamiseks midagi ette ei võeta (stsenaarium 0), suureneb autokasutus veelgi. See võib omakorda kaasa tuua suuremad ummikud, parkimiskohtade puuduse ja õhukvaliteedi halvenemise.
Esimese stsenaariumi järgi vähendatakse järk-järgult parkimisele mõeldud ruumi ja arendatakse liikuvuskeskusi. Samuti muudetakse parkimistasusid ja parkimisalasid. Koos teiste alternatiivseid liikumisviise toetavate meetmetega aitaks see suurendada ühistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi liikumise osakaalu. Arvutuste järgi väheneks autosõitude osakaal praeguselt ligi 50%-lt umbes 35%-ni.
Teine stsenaarium sarnaneb esimesega, kuid näeb ette rangemaid meetmeid autokasutuse ja parkimisvajaduse vähendamiseks.
Ühtegi stsenaariumit ei rakendata kohe. Linnavalitsus analüüsib neid põhjalikult, et leida Tartu jaoks kõige sobivam lahendus ja strateegia.
