Ringmajanduse eesmärk on hoida tooted ja materjalid võimalikult kaua kasutuses. Nii tekib vähem jäätmeid, loodusressursse kasutatakse säästlikumalt ning materjalidele leitakse võimaluse korral uus kasutus või suunatakse need ringlusse.
Tartu eesmärk on vähendada jäätmete teket, edendada nende liigiti kogumist ja ringlussevõttu ning kasutada materjale tõhusamalt. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine aitab vähendada keskkonnamõju ja toetab linna kliimaeesmärkide saavutamist.
Ringmajandusega eotud eesmärgid on seatud Tartu linna arengukavas, energia- ja kliimakavas „Tartu energia 2030“ ning jäätmekavas 2025–2029.
Olulisemad tegevused on Mõisavahe ringmajandusjaama rajamine, ringmajanduse arendamine olemasolevates jäätmejaamades ning pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumise laiendamine.
Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Tartu linn koostasid 2024. aastal piirkondliku ringmajanduse teekaardi, et toetada kliimaneutraalsuse saavutamist. Teekaart lähtub visioonist „Tartumaa on ringmajanduse eestvedaja“.
Teekaardi peamine siht on vähendada jäätmeteket ja suurendada taaskasutust Tartumaal. Selleks on seatud tegevussuunad viies võtmevaldkonnas: ühisloome ja kogukonnad, taastuvenergia ja energiakasutus, jätkusuutlik toidusüsteem, põllumajandus ja maakasutus ning tööstus ja teenindus.
Teekaart määrab ka mõõdikud, mille abil hinnatakse edenemist, ning kirjeldab tegevusi, mis aitavad arendada Tartumaa ringmajandust.
Tartumaa ringmajanduse teekaardi dokumendid
- 12.42 MB, PDF
- 2.02 MB, PDF
- 3.18 MB, PDF
Ringrenoveerimise projekt
Tartu eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2030. Selleks tuleb lähiaastatel renoveerida suur osa linna hoonetest. Renoveerimisega kaasneb palju ehitus- ja lammutusjäätmeid, mistõttu on tähtis leida materjalidele uus kasutusvõimalus või suunata need ringlusse.
Praegu läheb suur osa ringlusse võetud ehitusmaterjalidest tagasitäiteks, kuigi paljusid neist saaks väärindada ja kasutada palju otstarbekamalt. Tartu soovib suurendada ringlusse võetud ehitusmaterjalide kasutamist suurema lisandväärtusega rakendustes.
Ringrenoveerimise projekti raames katsetatakse lahendusi, mis aitavad ehitusmaterjale rohkem korduvkasutada ja ringlusse võtta. Eesmärk on, et ringmajanduse põhimõtted saaksid loomulikuks osaks hoonete renoveerimisel ning väärtuslikke materjale kasutatakse võimalikult kaua.
Tartu ringrenoveerimise projekti peamised eesmärgid:
- võtta ringrenoveerimise põhimõtted kasutusele Tartu linnavalitsuse töös;
- arendada meetodeid, mis aitavad hinnata renoveerimis- ja lammutusprojektidest tekkivate ehitusmaterjalide korduvkasutuse võimalusi;
- suurendada võtmerühmade teadlikkust ringrenoveerimise vallas;
- arendada Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspanka;
- luua näidisobjektid, tutvustamaks ehitusmaterjalide ringkasutuse võimalusi.
Ringrenoveerimise projekti ühe tulemusena rajati Tartu avalikku linnaruumi rattapaviljonid, mille ehitamisel on suures osas rakendatud korduvkasutatud ehitusmaterjale. 2023. aasta lõpuks valmis Tartus kolm avalikus kasutuses olevat rattapaviljoni.
Karlova kooli rattapaviljon
Karlova kooli Salme õppehoone juurde rajatud rattapaviljoni puitosa on valmistatud samas kohas varem asunud kuuri materjalidest ning metallkonstruktsioon pärineb endisest aiast. Rattapaviljonis saavad jalgrattaid hoida Tartu Karlova Kooli õpilased ja töötajad.
Muusikakooli rattapaviljon
Kaunase puiesteel asuva rattapaviljoni katusekate pärineb Aravete lasteaiast, kivisillutis Tartu Rukkilille monumendi ümbrusest ning puitdetailid Kubija spaahotelli lammutustöödest. Katusealune on mõeldud jalgrataste hoidmiseks Tartu Linnaraamatukogu külastajatele ning Tartu II Muusikakooli õpilastele ja õpetajatele.
Roosi kettagolfi rattapaviljon
Raadil asuva kettagolfi raja paviljoni rajamisel leidis uue kasutuse mitu korduvkasutatavat materjali: puit ja nurgikud pärinevad Helliku lasteaia varjualustest, katuseplekk Aravete lasteaia lammutusest ning sillutiskivi Rukkilille monumendi platsilt. Paviljoni aluse ehituses kasutati ka Suudlevate tudengite purskkaevu ehitusest üle jäänud betoonelemente.
Rattapaviljon on mõeldud eelkõige Roosi kettagolfi raja kasutajatele. Selle kavandamisel arvestati mängijate vajadustega, et varjualune sobiks võistluste ajal ka staabiks.
