Liigu edasi põhisisu juurde
Siuru kiivri ja kollase vestiga inimene seisab arheoloogiliste kaevamiste juures

Siuru arheoloogilised kaevamised

Eeluuringud

2024. aastal toimusid Siuru asukohas arheoloogilised eeluuringud, mille eesmärk oli tuvastada kultuurikihi paksus selles asukohas ja hinnata, millises mahus on vajalikud arheoloogilised uuringud enne hoone ehitamist. Siuru hoone asukohta kaevati neli šurfi endise hoonestuse hoovialadele, kuna seal on kultuurikiht paremini säilinud.

Eeluuring kinnitas, et Siuru asukohas on rikkalik kultuurkiht, kust on oodata arvukaid leide. Siin on ajalooliselt olnud turbane jõeluht, mida on aastasadade jooksul täidetud. Arvati, et siit leitakse hulgaliselt kesk- ja varauusaegsete tartlaste poolt minema visatud olmeesemeid ning käsitöö- ja ehitusjäätmeid. Eeluuringuid tegi OÜ Arheox.

Põhiuuringud

Arheoloogilised kaevamised Siuru asukohas on teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurimad. Ettevalmistused arheoloogilisteks kaevamisteks algasid 2026. aasta aprillis ja need kestavad umbes poolteist aastat ehk 2027. aasta lõpuni.

Tööde esimene etapp on varemete ehitusmasinatega lahti kaevamine, seinte ja vundamentide mõõtmine ja ülespildistamine ning lammutamine.

Umbes 2,5 meetri sügavusel avaneb 1,6–2,5 meetri paksune arheoloogiline kiht, mis kaevatakse käsitsi läbi. Nii et kaevamised võivad ulatuda kuni 5 meetri sügavusele.

Arheoloogilisi uuringuid teeb Arheox OÜ, arheoloogide tööd toetab OÜ Ehitustrust, kelle ülesandeks on erinevad platsitööd – uuringuteala pealmise kihi eemaldamine, pinnase äravedu, töömaa piiramine, liikluskorraldus jmt.

Esimeste kihtide kaeve arheoloogilist järelevalvet teeb Tartu Linnamuuseum.

Huvitavamad leiud

Tutvustame siin lehel põnevamaid leide, mida Siuru arheoloogiste uuringute käigus leitakse. Leidude tausta avab Tartu Linnamuuseumi arheoloogiavaldkonna juht Arvi Haak.

2.–6. november 2026

Huvitavamad leiud: trükitüüp, mis on suure tõenäosusega pärit varauusaegsest Tartu Ülikooli trükikojast; keskaegne puust käepidemega nuga; mõõk (täpsem dateering selgitamisel); Rootsi kuninganna Maria Eleonora (kuningas Gustav II Adolfi abikaasa) portreekahli katke; Mecklenburg-Güstrowi hertsogi Johann Albrecht II portreekahli katke; tõenäoliselt varauusaegne või uusaegne mõõgatupe- või muu terariista otsik.

26.–30. oktoober 2026

Huvitavamad leiud:  tinast inimfiguur, saabli kaitseraud, võimalik hiliskeskaegne-varauusaegne müts, keskaegne nahast (raha)kott, uusaegne Hiina portselannõu katke.

19.–23. oktoober 2026

Huvitavamad leiud: keskaegne habemikuga mehe motiiviga ahjukahhel (u 1520–1550), mida Eestist on seni leitud teadaolevalt vaid üks samasugune Pärnust; näomotiiviga uusaegse lillepoti katke; keskaegne kaubaplomm, tõenäoliselt Prantsusmaalt Tournaist; keskaegne väike luust täring; keskaegne sõlg.

12.–16. oktoober 2026

Huvitavamad leiud: pakkekangas, keskaegne mängunupp, keskaegne lõvikäpa motiiviga küünlajala detail, keskaegne ammunoole ots, keskaegne kaaluviht, keskaegne sõrmus.

5.–9. oktoobril 2026

Huvitavamad leiud: keskaegne laevamotiiviga kaubaplomm Amsterdamist, muinasaja lõpust–keskaja algusest pärinev kaaluviht, kolmainusümboolikaga keskaegne sõlg, 14. sajandi hoonepõhi koos kerisahjuga, tõenäoliselt palvekee otsas rippunud keskaegne ristike.

28. september – 2. oktoober 2026

Huvitavamad leiud: keskaegne mündiaare, ordu ja Tartu müntidega; keskaegne kaunistustega vöö katke; keskaegne, tõenäoliselt peegli või pühapildiga palverännumärk; Neitsi Maarja ja Jeesuslapsega 15. sajandi palverännumärk; inimnäo motiiviga keskaegne palverännumärk.

21.–25. september 2026

Huvitavamad leiud: hobusemotiiviga ripatsid, raha kaalumiseks mõeldud keskaegne kaaluviht, 13.–14. sajandi kamm, keskaegse sõle katke, 16. sajandi õlilamp/küünlajalg, keskaegne täring.

14.-18. september 2026

Huvitavamad leiud: luust lõvimotiiviga noa käepide, 15. sajandi pitsat, keskaegne siksakornamendiga sõrmus, hobusemotiiviga keskaegne ripats.

7.–11. september 2026

Huvitavamad leiud: savikujuke 18.-19. sajandist, mõne arvamuse kohaselt ka varasem, 1772. aasta münt, keskaegne luust vilepill, võimalik kaitserüü osa, keskaegne puust labidas. 

31. august – 4. september 2026

Huvitavamad leiud: keskaegne kaunistatud kasetoht, keskaegne luust kamm, Tartu vapiga keskaegne teken/koduraha, Wolter von Plettenbergi veering 1526, pardikestega (vara)uusaegne nipsasi.

24.–28. august 2026

Huvitavamad leiud: keskaegne metallist täring, 11. sajandi münt, keskaegne käevõru, mõõga või pistoda tupe detail umbes 15. sajandist, varakeskaegne sõrmus.

17.–21. august 2026

Huvitavamad leiud: keskaegne kotkamotiivi ja inimfiguuriga rõivahaak, keskaegne kukemotiiviga veini- või õllevaadi kraan, luust keskaegne mängunupp, inimfiguuri motiiviga ehiselement 16. sajandist, 12.–13. sajandi võreripats.

10.–14. august 2026

Huvitavamad leiud: ilmselt 15.–16. sajandist pärit sõrmus, keskajast pärit pitsat, metallist täring, parmupill ja rõivakaunistus

3.–7. august 2026

Huvitavamad leiud: 13. sajandi metallist lant, 14. sajandi vilepill, keskaegne kõrvalusikas, muinasaegne ripats, 13.-14. sajandi käevõru.

27.–31. juuli 2026

Huvitavamad leiud: palveränduri pudelike ehk ampulla, varakeskaegne küünlajalg, keskaegne nooleots, Madalmaade kaubaplomm 15.–16. sajandist, keskaegne ristripats.

20.–24. juuli 2026

Huvitavamad leiud: 13.–14. sajandi kuivendus- või settetünnid, hiliskeskaegne (15.-16. sajandi) sõrmus, kaubaplomm, keskaegne tähtsõlg, seni teadmata funktsiooniga luust ese.

13.–17. juuli 2026

Huvitavamad leiud: spiraalsõrmus (loe täpsemalt altpoolt), varakeskaegne kotka motiiviga riidehaak, Eestis ainus seni leitud Taani kuninga Christopher II münt, keskaegse Kölni kivikeraamilise, nn habemik-kannu katke, Reinoud van Valkenburgi (1378–1396) münt Madalmaadest.

6.–10. juuli 2026

Huvitavamad leiud: rauatoorikud, kingsepaliistu toorik, keskaegse margapuu ehk päsmeri otsaraskus (või sõjanuiapea), hiliskeskaegne sõrmus ja keskaegne ristripats.

29. juuni – 1. juuli 2026

Huvitavamad leiud: keskaegne sarvese hobuse suuraudade kinnitamiseks, keskaegne suruluku võti, keskaegne puidust labidas, keskaegne merevaigust helmes, 11.–12. sajandi alguse pennid/denaarid.

15.–19. juuni 2026

Huvitavamad leiud: keskaegsed valuvormid, keskaegne ornamenteeritud nahast noatupp, messingist kett, savist värtnakeder, neerupistoda, käsikivi, mitu sõrmust, tahikäärid, 11. sajandi münt.

8.–12. juuni 2026

Huvitavamad leiud: 15. sajandi või 16. sajandi alguse pitsat, uusaegne kullatud hõbedast võimalike vääriskividega sõrmus, 18. sajandi uisk, tervelt säilinud keskaegne jalats, keskaegne sõrmus.

1.–5. juuni 2026

Huvitavamad leiud: kullast abielusõrmus 16.–17. sajandist (väga haruldane leid), stiilus (keskaegne/varauusaegne), Kölni kivikeraamilise kannu katke 16. sajandist, raamatulukk (keskaegne/varauusaegne), kraaninupp (keskaegne/varauusaegne), .

18.–28. mai 2026

Huvitavamad leiud: Ghert di Osenbruge pitsat 14. sajandist, ripats 14.–15. sajandist, varauusaegne linnukujuline vile, noa käepide 15.–16. sajandist, Taani kuninga Christian IV killing 17. sajandist.

Aprill-mai 2026

Tulevase kultuurikeskuse ehitusala keskosas tulid päevavalgele 18. sajandi kultuurkiht ning nelja 19.–20. sajandil püstitatud hoone vundamendid ja keldriruumid. Vastavalt uuringukavale jõuti 1,7–2,3 meetri sügavusele, kus paljandunud kultuurkiht sisaldab 18. sajandi leide, sealhulgas Hiina päritolu portselannõude, Hollandis valmistatud fajanssanumate, kohalikku päritolu keraamiliste nõude ning erinevate klaasanumate katkeid.

Üsna uuringute alguses jõuti esimese huvitava leiuni – leiti suur betoonseintega kelder, mis pärineb ilmselt 1920. aastate algul ehitatud kahekorruselisest tellishoonest, mis hävis Teise maailmasõja ajal. 1948. aasta aerofotol on hoone piirjooned veel aimatavad, kuid 1951. aasta fotodelt on see maja juba kadunud. Tänu uuringutele selgus, et majal oli võimsate müüridega kelder, mis ulatub maapinnast rohkem kui kolme meetri sügavuseni.

Keldri rusudest leiti mitmeid 20. sajandile iseloomulikke esemeid, sh õmblusmasin, mis viitas, et majas asus saapatööstus. Kogutud esemeleidude hulgas oli ka neli nõukogude päritolu süütepommi kesta, mis on tunnistus õhurünnakust, mis tabas kvartalit Teise maailmasõja ajal. Rusu seest tuli päevavalgele purunenud autoosi, purunenud olmeesemeid ja ilmselt varikatuste sepisilustustega metallsilluseid. Sulanud tuletõrjevoolikute otsad pärinevad ilmselt uuringualast Vabaduse pst pool asunud pritsimajast. Tartu Linnamuuseumi kogud täienesid ka mitmete tervena säilinud klaaspudelitega.

Kuidas jäid rahule lehe sisuga?

Viimati muudetud 12.11.2026