Oleme harjunud mõtlema, et jäätmeveo ainus eesmärk on linnaruumi puhtana hoidmine ning jäätmete edasine saatus pole tähtis, kuid nii see ei ole. Kui suudame jäätmeid liigiti koguda, on need ressurss. Jutt ei käi siinkohal enam prügist, vaid loodusressurssidest, materjalidest. Me peame mõttemaailma muutma, kui me tahame olla jätkusuutlikud
Tartu kodudes tekib tuhandeid tonne materjale, mida saaksime uuesti kasutada, kuid mille me täna lihtsalt ära põletame või prügimäele mädanema viime. Sorteerimise eesmärk on saata võimalikult suur osa materjalist uuesti kasutusse.
Plastpudelitest saavad näiteks uued riided, plastiktopsidest penoplast või lambilülitid ning klaaspudelitest soojustusmaterjal klaasvill. Biojäätmeid kasutatakse biogaasi ja kompostmulla tootmiseks. Vanapaberist tehakse nt munakarpe, uusi ajalehti, tselluvilla, kätekuivatus- ja WC-paberit, jõupaberit, lainepappi, isolatsioonimaterjale jmt.
Paber ja kartong: kogu paber ja kartong eraldi mahutisse (nt ajalehed, joonistuspaber, kokkulapatud pappkastid, -karbid jms). Määrdunud paberit, toidujääke jms ära sellesse mahutisse pane.
Klaas: pandimärgita klaaspakend (pudelid, purgid jms) tuleb panna klaaspakendikonteinerisse. Kui sellist konteinerit ei ole, tuleb klaaspakend panna segapakendikonteinerisse.
Plastik ja komposiitmaterjal: plastpudelid ja -topsid, kilekotid ja muud plasttooted pane segapakendikonteinerisse. Vajadusel loputa pakendeid, et materjali oleks võimalik taaskasutada.
Biojäätmed: tahked biolagunevaid köögi- ja aiajäätmed (kartulikoored, leivakontsud, lilled, taimelehed jms) pane biojäätmete konteinerisse. Samuti on hea moodus toidu- ja taimejääkide lõppkasutamiseks kompostimine.
Ohtlikud jäätmed: vanad elektriseadmed, õlid, akuvedelikud, e-sigaretid jms tuleb viia jäätmejaama vm spetsiaalsesse kogumispunkti.
Segaolmejäätmed: kõik need jäätmed, mis liigiti kogumisel üle jäävad ja mida ei saa taaskasutada, tuleb panna segaolmejäätmete konteinerisse, sealhulgas määrdunud pakendid, mida pesta pole mõistlik (nt hapukoorepakid, hambapastatuubid jne), ühekordsed nõud, tuhk, tolm ja pühkmed, kassiliiv, taaskasutuskõlbmatud riided, jalanõud ja kaltsud, ühekordsed mähkmed, hügieenitooted, plaastrid jms, kondid, vana kosmeetika, valgustuspirnid (v.a säästu-, leed-, päevavalguslambid), nahast tooted, küünlad, suitsutuhk ja -konid, mänguasjad (patareid tuleb välja võtta) jne.
Sorteerides säästad!
Kui me ei sorteeri, läheks kõik jäätmed kas ladestusse või põletamisele, mis on kõrgelt maksustatud. Sorteerimisel tekkiva puhta ringlussemineva materjali tõttu kulud jäätmekäitlusele vähenevad.
Üldjuhul kujuneb jäätmete äraveo hinnaks jäätmete veo ja käitlustasu summa. Tartus toimiva korraldatud jäätmeveo puhul osutatakse vanapaberi äraveoteenust tasuta ning biojäätmete äravedu on märgatavalt soodsam segaolmejäätmete omast. Mida rohkem me sorteerime, seda vähem maksame.
Sageli ei saa inimesed aru, mida tohib ja mida ei tohi pakendikonteinerisse panna. "Pakend on pakend" tähendab seda, et tegelikult pole asjast arusaamine raske ning pakendikonteinerisse tohib panna kõiki neid tooteid, mis on valmistatud kauba hoidmiseks/kaitsmiseks/käsitsemiseks. Siin ei loe materjal ega suurus, tegu võib olla nii (tühja) kommipaberi, šampoonipudeli või televiisorikastiga.
Segapakendikonteinerisse pandavad pakendijäätmed tuleks panna läbipaistvasse kilekotti, et jäätmevedaja saaks visuaalselt hinnata koti sisu.
Kui puhtaks peab pakendi pesema?
Pakendikonteinerisse minev pakend ei tohi sisaldada toodet ja vajadusel tuleks seda loputada, et see ei määriks teisi pakendeid.
Mida teha, kui konteiner ei saa täis?
Konteiner ei peagi täis saama, üle tuleb anda nii palju jäätmeid, kui veopäevaks tekib. Mõistlik on sellisel juhul võtta väiksem kogumismahuti. Kuni üheksa korteriga kinnistutel võib muuta segaolmejäätmete äravedu harvemaks (minimaalne veosagedus üks kord kaheteistkümne nädala jooksul). Kümne ja enama korteriga kinnistu segaolmejäätmete kogumismahuti tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.
Jäätmevedaja võib keelduda tühjendamast biojäätmetele mõeldud süvamahutit, kui selles pole vedelikukindlat spetsiaalse nõrgvedelike kogumissüsteemiga sisemist kogumismahutit. Kui biojäätmetele mõeldud süvamahutis on tavaline kogumiskott, tekib selle tühjendamisel keskkonnareostus (vedelik voolab tänavale).
Biojäätmete süvamahuti koti väljavahetamise teenust spetsiaalse nõrgvedelike kogumissüsteemiga sisemise kogumismahuti vastu pakuvad:
Medios OÜLink avaneb uuel vahelehel
Ragn-Sells AS: [email protected], tel 5625 5453
Molok tüüpi mahutite puhul tuleks pöörduda Ragn-Sells ASi poole, kuna nendesse mahutitesse pole soovitav teise kaubamärgi sisu paigaldada
Lõhnavaba bioprügikast BrykkarLink avaneb uuel vahelehel