Tartul on 18 linnaosa ja üks maaline piirkond, endine Tähtvere vald, mis liitus Tartu linnaga 2017. aastal toimunud haldusreformi tagajärjel. Sellel lehel saab ülevaate Tartu linnaosadest ja nende kujunemisloost. Lühikokkuvõtted on kirjutanud Toomas Kiho 2021. aastal.
Mitmel linnaosal on oma seltsid, mis esindavad kohalikke huve ja korraldavad kogukonnaelu. Seltside kontaktid on lisatud linnaosade tutvustuse juurde. Kui kontaktandmed on muutunud või on tekkinud mõni uus selts, saab sellest teada anda aadressil [email protected].
Elanike arv: 24 551 (2020), pindala: 540 ha
Annelinna kuvand on olla Tartu magalarajoon, sarnane teiste samasuguste nõukogudeaegsete uusrajoonidega nii Eesti NSVs kui ka terves Nõukogude Liidus. Osalt on see tõsi – siin on kodu kõige suuremal hulgal tartlastel, samas on viimased aastakümned Annelinna tublisti edendanud, korrastatud on nii nõukogudeaegseid hooneid kui kasutusse võetud päris uusi kvartaleid – seda just madalamatel aladel Emajõe luhal, lõpuks kuulub ju ka luhale kaevatud Anne kanal Annelinna koosseisu.
Annelinna ajaloolise tagapõhja ja omaaegse telje moodustab Anne tänav, mis algab veel tsaariaegselt Ülejõelt, palistatuna tolleaegsetest elumajadest ning suudub Anne mõisa (tegu oli Vasula karjamõisaga), mille hooned on küll viimaste aastet jooksul suures osas hävinud, kuid alles on jupike parki. Mõisast annavad tunnistust ka siinsed tänavanimed: Mõisavahe tänav, Annemõisa tänav.
Annelinna kuulub ka pisike eramupiirkond Männi ja Kadaka tänava ümbruses, kuid üldiselt annavad linnaosas tooni nõukogudeaegesed viie- ja üheksakorruselised elumajad. Esimesed seesugused elamud kerkisid Pika tänava äärde. 1969. aastast võtsid linnaosa tervikplaneerimise ette Mart Port ja Malle Meelak, kelle planeering ja laad on linnaosas seniajani valdav.
Linnaosaselts
Annelinna Selts
Loomise aasta: 2016
Facebook: facebook.com/AnnelinnaSeltsLink avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected]
Facebooki grupp: Annelinna elanikudLink avaneb uuel vahelehel
Elanike arv: 2721 (2020), pindala: 424 ha
Tartust, eeskätt kesklinnast, aga ka teistest vanadest linnajagudest vaadates tundub Ihaste ikka kuidagi linnaväline, peaaegu nagu maa. Muljet on suurendanud see, et linnaosasse viiv Ihaste tee läbib pikalt loodusliku ilmega luhamaastikku, mille järel hakkavad paistma alles esimesed hooned.
Siia, nn Vana-Ihastesse hakati suvilakrunte jagama 1968. aastast, mil sai alguse Maie Ilumäe planeeritud Ihaste aianduskooperatiiv. 1977. aastal liideti Ihaste administratiivselt juba Tartu linnaga. Nimi pärineb siin asunud Ihaste külast, aga pole ilmselt nii vana kui siinsed asustuse esmaleiud: nimelt on kiviaegne Uus-Ihaste asulakoht koguni 10 000 aastat vana.
Ihaste linnaosa hõlmab Emajõe vasakkalda luha- ja lammimaad linnast allpool, maapind tõuseb aegamisi põhja-kirde suunas, kus paikneb ka uuem, Uus-Ihasteks kutsutud elurajoon, kus võib nautida juba 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse eramuehituse tunnusjooni. Vana-Ihaste keskuses asub ratsakeskus, millele viitavad tänavanimedki (Hipodroomi, Hobuseraua jm), siin on ka hulk loodusromantilisi nimesid (Kasesalu, Elulõnga jt), Uus-Ihaste tänavaonomastika lähtub aga Tartu kunstielust (Pallase pst, Anton Starkopfi tänav, Ado Vabbe tänav jt).
Linnaosaseltsid
Ihaste Selts
Loomise aasta: 2015
Facebook: facebook.com/ihasteseltsLink avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected]
Ihaste Elanike Liit
Loomise aasta: 2018
Facebook: facebook.com/IhasteElanikeLiitLink avaneb uuel vahelehel
Facebooki grupp: Ihaste looduse sõbradLink avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected]
Elanike arv: 3247 (2020), pindala: 150 ha
Nagu nimigi ütleb, on siin tegu kunagise mõisaga, ja see on tõsi – Puiestee tänava lõpul on omaaegne mõisa peahoone koos mitme kõrvalhoonega ka kenasti säilinud. Mõisas tegutseb 1994. aastast Tartu Maarja Kool ja kooli tarbeks on mõni stiilne hoone kompleksi juurdegi ehitatud. Samas on Jaamamõisa nimi ja eestimeelne tsiviilvalitsus kogu linnaosale laienenud alles suhteliselt hiljuti, uuel iseseisvusajal pärast Vene vägede väljaviimist Eestist, kuna suurem osa linnaosast kuulus aastakümneid Nõukogude armeele.
Linnaosa elurajoonid paiknevadki omaaegse Raadi sõjaväelennuvälja külje all, kus elunesid ka Nõukogude lennuväe ohvitserid ja teenistujad (nt mõisaski tegutses siis sõjaväelaste lasteaed). Sellest ajast on säilinud ohvitserkonnale ehitatud viiekorruselised elumajad Põhja puiestee ja Lääne tänava rajoonis, kuna kaugemal kagupool paiknenud nn Soome tüüpi väikesed puumajad koos ümbristevate datšalike aialappidega on kadunud ja asendunud moodsa 21. sajandi elamuarhitektuuriga.
Unustuse hõlma on vajunud ka siin tooni andnud uulitsanimed (nt ул. Гвардейская, Н. Гастелло, В. Чкалова) ning kogu piirkonna hüüdnimi – Hiinalinn – hakkab samuti ajalootolmu alla mattuma.
Elanike arv: 8444 (2020), pindala: 230 ha
Karlova on linnalähedase Karlova mõisa maadele rajatud suhteliselt kompaktne ja ühtse arhitektuurilise joonega linnaosa. Linnaline asum kerkis siia lühikese ajavahemiku jooksul 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguskümnendil, kui linnastumise käigus palju maainimesi linnades teenistust otsis, rajades siia oma kodu.
Karlova paiknes tollal väljaspool Tartu piire (linnaga ühendati see alles 1916. a) ja seetõttu kehtisid siin ka teistsugused ehitusregulatsioonid kui linnas. Arhitektidest on sügavaima jälje Karlovasse jätnud Fromhold Kangro, kelle projekteeritud maju leidub Karlovas rohkesti. Linnaosa peatänavaks on Tähe tänav, mis saab oma ajaloolise alguse küll Tähetornist Toomemäel, ent ulatub ka üsna sirge joonena läbi Karlova. Läänes piirneb Karlova Võru tänavaga (maanteega) ja idas Emajõega.
Karlovas on kaunid tänavanimed nagu Õnne, Vaba ja Sõbra, samuti leidub siin rahvuslikke eestistatud tänavanimesid nagu Salme, Linda, Kalevi (viimane kandis muide algselt Karlova nime). Alles on ka linnaosale nime andnud Karlova mõis praeguse Salme tänava alguses ja park – muidugi Pargi tänava nurgal. Mõis kuulus enne 1919. aasta riigistamist Bulgarinite perekonnale ja siinne mõisnik, kuulus vene kirjanik Faddei Bulgarin (1789–1859) on jätnud maha ka huvitavaid mälestusi omaaegsest Karlovast.
Nagu paljudest sajandivanustest puitasumitest (nt Kalamaja Tallinnas) on ka Karlovast saanud moodne ja prestiižne linnaosa, kus vanade karlovlaste kõrval annavad tooni noored pered, hipsterid ja intellektuaalid. Linnaosa ööelu südameks on kujunenud populaarne Karlova baar – Barlova.
Linnaosaselts
Karlova Selts
Loomise aasta: 2007
Facebook: facebook.com/KarlovaSeltsLink avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected]
Facebooki grupp: Karlova elanikudLink avaneb uuel vahelehel
Elanike arv: 6465 (2020), pindala: 180 ha
Iga linna süda on tema kesklinn. Nii ka Tartus.
Tartu linna esimesed palgejooned kujunesid siin, kus asus keskaegne, linnamüüriga piiratud Tartu, aga ka muinasaegne eestlaste kants, mille mahapõletamisest möödub 2030. aastal tuhat aastat.
Siin on Toomemägi ja siin on Emajõe kallas. Siin asub raekoda ja Raekoja plats. Siin on ülikool ja tema akadeemilis-arhitektuurne vaba vaimu vabariik. Siin on turud ja kaubamaja. Siin on haridusministeerium ja riigikohus. Siin on kunstimuuseum ja botaanikaaed. Siin on tähetorn ja Ahhaa keskus. Siin on kirjandusmuuseum ja geenivaramu. Siin on taastatud Jaani kirik ja taastatav Maarja kirik. Siin on Musumägi ja Kassitoome, siin on uus ja vana anatoomikum. Siin on Barclay plats ja Barclay maja. Siin on Werner ja siin on Zavood. Siin on teatrid ja toimetused, Vanemuine ja Uus Teater, Akadeemia ja Eesti Loodus. Siin on kunstnike maja, siin on kirjanike maja. Siin on Inglisild ja siin on Aeglane Surm. Siin on Kuradisild ja püssirohukelder. Siin on Plasku ja siin on Tigutorn. Siin on Pallase hotell ja Kivisilla makett. Siin on Tasku ja siin on Kvartal. Siin on haubitsad Riia mäel ja hakiparved pargipuudel. Siin on monumendid, siin on mälestused. Siin on igavesed boheemlased ja üliõpilased. Siin on kirjutatud alla Tartu rahu ja siin on sündinud Tartu vaim.
Kes teab Tartut, see teab tema kesklinna.
Linnaosaselts
Facebooki grupp: Tartu kesklinna elanikudLink avaneb uuel vahelehel
Elanike arv: 729 inimest (2021), pindala 150 ha.
Tartu linna üldplaneeringuga 2021. aastast eraldati Kvissentali piirkond Ülejõel omaette linnaosaks. Tegu on maa-alaga linna põhjapiiril Emajõe vasakkalda ja linnast väljuva Piibe maantee vahel. Kõrgemal, ürgoru pervel asuvad kuivemad arud (sellest ka sinne kohanimi: Aruküla) ja liivakivisse uuristunud koopad, Kvissentali ajalooline süda paikneb aga otse jõe ääres. Kvissental ongi läbi aegade olnud tuntud linnalähedase väljasõidupiirkonnana, kuhu mööda jõge kerge vaevaga kesklinnast pääseb. Jõe kaldal paikneb ka vana Kvissentali keskusehoone, kus pärast teist maailmasõda töötas üks esimesi Tartu ülikooli internaate.
Viimastel aastatel on piirkonda tublisti arendatud ja siia on kujunenud mitu atraktiivset uusasumit. Jõeäärset prestiižset ala iseloomustab tänapäevane eramuarhitektuur, siin on Kapteni, Pootsmani jt tänavad ning nende kõrval üleriikliku kurioosumina kurikuulsust kogunud Madruse tänav. Edasi on veelgi uuem arendus, kus tänavanimed viitavad siin varem asunud taludele (Meruski, Ignatsi, Klaose), mõnd nime võib leida juba rootsiaegsetest dokumentidest (Riistapuu).
Linnaosa hõlmab oma linnapoolseimas otsas ka Vana-Peetri surnuaia.
Linnaosaselts
Kvissentali Elu
Asutatud: 2024
Koduleht: kvissentalielu.eeLink avaneb uuel vahelehel
Facebook: facebook.com/KvissentaliEluLink avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected]
Elanike arv: 448 (2020), pindala: 113 ha
Maarjamõisa linnajagu hõlmab ülikooli kliinikumi rohkearvulised kliinikud Ludvig Puusepa tänavast kuni Raja tänavani, samuti Tartu ülikooli uuemad õppehooned, rahvusarhiivi, Tamme gümnaasiumi ja tervishoiu kõrgkooli Maarjamõisa väljal ning nende taga asuva endise aianduskooperatiivi ala koos Sanatooriumi pargiga, ulatudes läänes linnapiiril Ringteeni Lõunakeskuse juures välja.
Maarjamõisa areng sai alguse samanimelisest riigimõisast, mille hoonestus ja väike park on Nikolai Lunini tänava parkimismaja kõrval tänapäevalgi kenasti näha. Mõis kingiti 1911. aastal ülikoolile ja nelja aasta pärast oli kaks esimest haigemaja praeguse L. Puusepa tänava ääres valmis. Haiglahoonete ehitus on jätkunud ka läbi nõukogude aastakümnete ning ega kompleks pole veel praegugi lõpuni valmis – ehitustöö käib.
Suured muudatused on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud Ravila tänava piirkonnas, kuhu Tartu Ülikool on ehitanud Biomeedikumi (1999), Chemicum’i (2009), Physicum’i (2014) jm õppehooneid, samasse on rajatud ka rahvusarhiivi uus hoone Noora (2017). Kultuuriloolist huvi pakub Sanatooriumi park kahe aastatel 1912–1914 valminud villaga, milles üks on Oskar ja Aino Kallase kodumaja.
Elanike arv: 4650 (2020), pindala: 283 ha
Raadi-Kruusamäe on n-ö kõrgem ülejõe, mis algab teispool Puiestee tänavat ja ulatub kuni linnapiirini Vahi tänaval ja Raadi mõisa juures. Raadi nimi pärineb 16. sajandist, mil mõis kuulus Tartu raele, linnaosamaad on Tartuga ühendatud aga 1923. aastal.
Mis on Raadil? Raadil on Eesti Rahva Muuseumi hoone, ulatudes otsapidi linnapiirist väljagi, Raadil on vana Liphardite mõis (praegu varemeiks konserveerituna) ja uhke mõisapark koos järvega. Aga Raadil on ka surnuaed, õieti mitme koguduse kalmistud. Raadil on seikluspargina ja aktiivspordi jaoks kasutusse võetud vanad kruusaaugud. Neist tuleneb ka linnaosanime teine pool – Kruusamäe, mis on elamurajoon ümber Kruusamäe tänava rajatud kvartalites. Siin on valdavad nõukogudeaegsed individuaalelamud.
Linnajao ehituslikult vanem osa on rajatud aga juba 19. sajandil ja paikneb Raadi kalmistu ja linna vahel, ümber Peetri kiriku ja Peetri tänava, mis jookseb Puiestee tänavaga paralleelselt, läbides ka endised linnaosa turuplatsid Maarja ja Peetri turu (esimene neist on nüüdseks küll suuremalt jaolt mitmekorruseliste elamutega kaetud) ja jõuab välja linnaosa piirile Raadi sõjaväelinnaku juures. Jah, Raadil oli ju ka lennuväli, aga selle ala jääb suuremas osas nii linnaosast kui linnastki väljapoole.
Linnaosaselts
Facebooki grupp: Raadi-KruusamäeLink avaneb uuel vahelehel
Elanike arv: 4733 (2020), pindala: 144 ha
Ropka hõlmab Petseri raudtee ja Emajõe vahelise ala, ulatudes endisest sadamaraudteest kuni linna lõunapiirini. (Igaks juhuks meeldetuletuseks: Ropka on kolmandas vältes.)
Linn jõudis siia, võõrandatud Ropka mõisa maadele, 20. sajandil linna laienemise käigus. 1920. aastal anti Ropka mõis linna kasutusse ning 1923. aastal liideti siinsed maad administratiivselt Tartu linnaga. Alles on ka Ropka mõisa hooned, sealhulgas klassitsistlik peahoone, ning park.
Esimesed linnaelamud valmisid mõisasüdamesse suunduvale Ropka tänavale 1920. aastatel, hiljem rajati Aardla tänav, mille alguses leidub kauneid funktsionalistlikke ja heimatstiilis eramuid. Pärast teist maailmasõda on elamurajoon laienenud veelgi kaugemale lõuna poole Võru tänava kulgemise suunas. Algsed suured 450 ruutsüllased krundid Vana-Ropkas (Ropka, Aardla ja Rahu tänaval) täideti nõukoguliku ehituspoliitika survel, eriti hoogsalt alates 1970. aastatest, viiekorruseliste ja mõne kõrgemagi elamuga, muutes nii elamupiirkonna üldmuljet ja keskkonnasurvet tuntavalt. Aegamisi on siin hiljemgi Võru tänava äärseid üksikelamuid asendatud kaubandus- ja teenindusasutustega.
Linnaosa piiresse jääb ka Pauluse surnuaed ning väike tööstuspiirkond selle taga Aardla tänava ääres.
Linnaosaselts
Facebooki grupp: Ropka elanikudLink avaneb uuel vahelehel
Elanike arv: 2239 (2020), pindala: 364 ha
Ropka nime (tuletagem meelde: Ropka ikka kolmandas vältes) kannab õigupoolest kaks ametlikult eraldiseisvat linnaosa linna lõunapiiril Emajõe ja Petseri raudtee vahel. Erisus pole siiski ei loodusgeograafiline ega ajalooline, vaid pelgalt funktsionaalne: Ropka tööstusrajooni alla on koondatud tööstus-, logistika- ja kaubandusettevõtted, kuna ainuke suurem „elamu“ siin rajoonis on Tartu vangla oma asukatega.
Samas asub ka linnaosale nime andnud Ropka mõisa peahoone just tööstusrajooni territooriumil, mõisapark jällegi suuremas osas hoopis tava-Ropkas, mis on peamiselt elurajoon. Looduslikult on Ropka tööstusrajoon luhamaa, mis Emajõe äärest alates aegapidi mõisasüdame suunas tõuseb.
Tööstusrajooni ilme on pidevas muutumises sõltuvalt riigi majandusedust – nii on käesoleval sajandil siia üha lisandunud hulgaliselt uusi tootmis- ja logistikahooneid, samas on Ropka tööstusmaastiku veneaegne ikoon, kuulsat haisu levitanud lihakombinaat hoopis kadunud, nagu ka tööstuslik sadamaraudtee, mille asemele on rajatud kergliiklusteed ja rohekoridor.
Liikluskoormust kannavad linnaosas Turu ja Ringtee tänav, kus uue Ihaste silla avamine on liiklusvoogu veelgi suurendanud.
Elanike arv: 1871 (2020), pindala: 122 ha
Üldteada on, et paljud Tartu linnaosad on oma nime saanud linna ümbritsenud mõisatelt. Vähem teatakse, et ka Ränilinn kuulub nende hulka, tõsi, mõisasüda asub väljaspool linna – Räni alevikus Aardla tänava pikendusel, aga mõisa põllud ulatusid siia, kuhu nüüd nõukogude ajal tekkis linnahoonestus. See kujunes ümber teaduslinnaku – 1965. aastal valmis füüsikainstituudi kristallide labori hoone paremal pool Riia maanteed ning 1975. aastal instituudi suur peahoone selle vastas. Need teadusasutused koos hiljem lisandunutega on ka praegu siin tegutseva teaduspargi idud, FI majas tegutseb näiteks tehnoloogia- ja ärilinnak Novapolis. FI mõju on olnud siinkandis nii valdav, et linnaosa on vahel rahvasuuski FI-ks (loe: Fiiks) kutsutud.
Administratiivselt hõlmab Ränilinn kogu linna edelapoolse raja, mis asub Ringteest kaugemal. Linnapildiliselt aga ei domineerigi siin mitte teadus-arendusasutused, vaid muu: Riia maanteest vasakul viiekorruseline elamurajoon ning maanteest vasakul hiiglaslik Lõunakeskus.
Tasub tähele panna, et Räni tänav ei asu aga sugugi Ränilinnas, vaid hoopis Tammelinnas ja kuulub samasse nimeperekonda koos Elva, Vapramäe jms-ga.
Linnaosaselts
Ränilinna Selts
Koduleht: ranilinnaselts.eeLink avaneb uuel vahelehel
Facebook: facebook.com/ranilinnaseltsLink avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected], tel 5373 8374
Elanike arv: 2125 (2020), pindala: 48 ha
Üks omanäolisemaid linnajagusid terves riigis. Tegu on pesuehtsa aguliga, mis asub aga kesklinnale nii lähedal: sisuliselt algabki Supilinn keskaegse linnamüüri tagant, sealt, kus jookseb Kroonuaia tänav.
Ühest küljest piirab linnaosa Emajõgi ja teisest järsk ürgoru nõlv, neljas, kirdekülg on avatud juba looduslikele jõeluhtadele (kus nüüd asub spordipark). Asend linnamüüri külje all viitab võimalusele, et juba ammust aega on linnaelanikud siin köögiviljamaad harinud, tasapisi tekkisid ka elamud ja tänavavõrk, mille kohta on teateid juba 19. sajandi algusest. Nii on Supilinna puitagul ühevanune ülikooli peahoonega ja üldse kogu uhke klassitsistliku Tartuga. Sajandeid kestnud vaesed ajad ei ole õnneks lubanud agulit millegi muuga asendada ja nüüdseks on tegu juba muinsuskaitseliselt olulise linnamaastikuga. Jääb ainult loota, et ka uuel Eesti ajal ei arendata piirkonda üle ja see säilitab oma igipõlise agullikkuse.
Tartu puitlinnaosad, sealhulgas Supilinn, on miski, mida rikkad „läänlased“ kadestada võivad. Linnaosale lisavad olulist värvingut ka siinkandi erilised kohanimed, mis on pärit otse „maast ja mullast“: Kartuli, Oa, Herne jne (siit Supilinna nimigi), vürtsiks Meloni jt.
Pisut teistsuguse ilmega on Supilinnas Lepiku tänav, kus on valdavad suured kahekorruselised üürimajad.
Linnaosaselts
Supilinna Selts
Asutatud: 2002
Koduleht: supilinn.eeLink avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected]
Facebooki grupp: SupilinnLink avaneb uuel vahelehel
Elanike arv: 8209 (2020), pindala: 311 ha
Tammelinn, õieti selle ajalooline vanem osa raudtee ning Soinaste ja Raja tänava vahel on iseseisva Eesti linnaehituse esimese laine ajal, 1920. aastatel rajatud uus linnaosa. Kogu linnaosa kavatis on ühtselt planeeritud, selle autoriks on arhitekt Edgar Johan Kuusik: 1923. aastal mõõdeti Tamme mõisa põldudel välja 423 krunti, keskmise suurusega 500–550 ruutsülda. Tammelinna pididki ilmestama suured krundid, esinduslik elamuarhitektuur ning kindla plaaniga rajatud tänavavõrk: kolm kaarjat tänavat, Väike, Kesk ja Suur kaar, ning nendega ristuv lai Tamme puiestee, mis suundub muidugi endisesse Tamme mõisasse, mille põldudele linnaosa kerkis.
Elamud on enamikus kahekorruselised, tolleaegsetelt nimekatelt arhitektidelt, valdav on toona moes olnud heimatstiil koos järskude katusekalletega (kaldenurga vähemalt 45° nägi ette ka Tammelinna algne ehitusmäärus).
Kesklinnapoolne Tammelinna osa on üsna terviklikult säilinud, kahjuks jõuti nõukogude ajal kaugemad kvartalid oluliselt tihendada ja endiste aedade asemele rohkesti uusi kvartalisiseseid tänavakesi rajada.
Linnaosa kaugem ala Aardla tänava ümbruses on uuem, pärinedes suures osas nõukogude aastakümnetest. Riia tänava lõpus leidub ka äri- ja ühiskondlikke hooneid, siin, Puumarketi õuel asub ka Tartu linna kõrgeim koht – 80,2 m üle merepinna.
Linnaosaselts
Tammelinna Selts
Asutatud: 2015
Koduleht: tammelinnaselts.eeLink avaneb uuel vahelehel
Facebook: facebook.com/TammelinnaSeltsLink avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected]
Facebooki grupp: TammelinnLink avaneb uuel vahelehel
Elanike arv: 3078 (2020), pindala: 250 ha
Tähtvere on 1930. aastate stiilis terviklikult planeeritud ja välja ehitatud linnaosa Tartu põhjapiiril, mis on rajatud Tähtvere mõisalt võõrandatud maale, mis juba 1923. aastal linnaga liideti. Linnaosa planeeris linnaarhitekt Arnold Matteus, ehitustegevus algas 1931. aastal. Hooned on üldiselt kahekorruselised, suurte aedadega, palju on tollal moes olnud funktsionalistlikus stiilis elamuid (peale Matteuse on siin Paul Mielbergi, Alvar Aalto jt loomingut).
Linnaosa kesktelge kehtestab Taara puiestee, mis koos kaarja Vikerkaare tänava ja nendega ristuvate tänavatega moodustab silmatorkavalt eriilmelise linnaosa. Et siin leidis oma kodu mitmeid ülikooli õppejõude, on Tähtverel ka professorite linnajao kuulsus. Tähtvere linnaossa kuulub Tähtvere mõis koos suure pargiga ning Eesti Maaülikooli hoonestu, samuti laululava, dendro- ja spordipark ning jõeäärne koos liivarannaga.
Linnast Tähtvere mõisasüdamesse suundunud Tähtvere tänav jookseb aga hoopis mäe all mööda Supilinna piiri. Tähtvere mõisavallast alguse saanud samanimeline omavalitsus, Tähtvere vald, ühines 2017. aastalTartu linnaga. Selle liitumisega koos kuulub nüüd Tartu linna alla peale Tähtvere linnaosa ka Tähtvere-nimeline küla.
Linnaosaselts
Tähtvere Selts
Asutatud: 2016
Koduleht: tahtvereselts.eeLink avaneb uuel vahelehel
Facebook: facebook.com/tahtvereseltsLink avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected]
Elanike arv: 3061 (2020), pindala: 76 ha
Raudtee tulekuga Tartusse tekitati tänapäevane rongiühendus nii Tallinna (1876) kui Riiaga (1887). Kohe ehitati ka vaksalihoone (1876), mida võibki pidada Vaksali linnaosa algus- ja keskpunkiks. Jaamast viib linna Julius Kuperjanovi tänav, millega ristvad nii raudteeäärne Vaksali tänav kui veidi kaugem Kastani tänav. Need kaks tänavat määravadki linnaosa geograafia ning hoonestus nende ääres linnaosa arhitektuurilise ilme.
1900. aastal ostsid vennad Jaan ja Jüri Tõnisson Tähtvere mõisnikult lageda maatüki nüüdse Kastani ja Vaksali tänava vahel, kuhu kerkisid EÜS-i maja, esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma gümnaasium, krundi servale mahtus ka Tõnissoni enda elamu. Toonane moodsaim uusasum tekkis sinnasamasse lähedale Kastani tänavale, kui linna asunud edukad eestlased rajasid aastail 1901–1905 siia uute suurte ja esinduslike üürimajade rajooni – vaadakem rikkalikku puitdekoori, korterite planeeringut, tubade kõrgust! Vaid päris viimane krunt, Kastani 1, läks saksa tudengiorganisatsioonile Neobaltia, mis pakub kogu piirkonnale huvitava arhitektuurilise ja kultuurilise kontrapunkti.
Linnaosa ise ulatub piki raudteeäärt kuni Kastani tänava lõpuni ja nii jäävad siia ka Aparaaditehas ning omaaegne eksporttapamaja, nüüdne Sõbra keskus.
Linnaosaselts
Vaksali Selts
Asutatud: 2020
Facebook: facebook.com/Vaksali-100946928660658Link avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected]
Elanike arv: 1811 (2020), pindala: 77 ha
Variku on „kahe raudtee vahel“ – see on väljend, mille järgi iga tartlane kohe teab, millisest paigast jutt, aga väljend on ka päris täpne: Variku linnaosa piirnebki teravnnurkselt hargnevate Valga ja Petseri raudteega, ulatudes lõunas linnapiiril kulgeva Ringteeni. Linnaosa nimi tuleb kunagi linnapiiril paiknenud ja varem Ropka mõisa alla kuulunud Variku küla nimest ja see omakorda Variku talu nimest (mis jääb küll teispoole Valga raudteed praeguste Kristalli ja Laseri tänava vahele). Valga raudteel oli kuni 2008. aastani ringteeviadukti lähistel ka Variku raudteepeatus.
Variku linnosa keskteljeks on Variku tänav, mille äärde ja millega ristuvatele tänavatele (Maasika, Sinika, Mesika jt) on kerkinud kenake aedlinn, sekka mõni üksik suurem elumaja. Transiitliiklus, mis tekkis Varikule alles Tartu ringtee ehitamise järel, on suunatud elurajoonist mööda piki raudteega rööpset Roopa tänavat. Algselt asusid Varikul Ropka mõisast eraldatud aianduskrundid, sellest pärineb ka teispool Petseri raudteed asuv Aianduse tänava nimi. Aianduskruntidest on ajapikku arenenud terviklik linnaosa, mis 1962. ja 1977. aasta halduspiiride muudatuste järel kuulub tervikuna Tartu linnale.
Linnaosaselts
Facebooki grupp: Variku elanikudLink avaneb uuel vahelehel
Elanike arv: 5361 (2020), pindala: 281 ha
Veeriku ajalooliseks südameks on Veeriku talu, mille haljastust Veeriku tänava ääres Veeriku kooli lähistel on seniajani võimalik näha. Selle talu maadele Viljandi ja Ilmatsalu maantee vahel planeeriti esimesed tänavad (nt Õhtu ja Hommiku tänav) ja tekkis linnalähedane alev, mis 1921–1922 liideti Tartu linnaga. Edasi arenes asum madalhoonestatud elurajoonina lääne suunas (Nisu, Maisi, Rukki jms ning Tulbi, Kressi, Kannikese tänav), jäädes üldiselt Viljandi maanteest põhja poole (v.a Ülase tänava kvartalid).
Ravila tänava piirkonda on 1980. aastatel kerkinud palju nn Tartu maja tüüpi mitmekorruselisi elumaju See hoonetüüp, muide, pärinebki siitsamast – Betooni tänaval asuvast betoonitehasest (praegu TMB Element). Administratiivselt kuulub Veeriku alla kogu Näituse tänava lõpuosa ja sealt piki raudteed põhja suunas ulatuv laialdane tööstuspiirkond. Peale selle hõlmab Veeriku ka ajaloolise Muuli talu maad Ravila ja Ilmatsalu tänava vahel praeguse Kannikese bussipeatuse juures. Poola ajal oli siin koguni Muuli mõis, 1891–1944 töötas siin aga Muuli leprosoorium. Ajalooline Muuli nimi oleks kindlasti väärt, et see Tartu kaardil taastada, vähemalt bussipeatuse nimes.
Linnaosaselts
Veeriku Selts
Asutatud: 2020
Koduleht: veerikuselts.eeLink avaneb uuel vahelehel
Facebook: facebook.com/VeerikuSeltsLink avaneb uuel vahelehel
Kontakt: [email protected]
Facebooki grupp: Veeriku kogukondLink avaneb uuel vahelehel
Elanike arv: 7893 (2020), pindala: 302 ha
Et Tartu kesklinn ja terve vanalinn paiknevad Emajõe paremkaldal, siis pole imestada, et rahvakeeli on kogu teispool paiknevat linna-ala kutsutud ülejõeks. Ametliku linnaosana hõlmab Ülejõe aga vaid vanimat osa teispool jõe asuvast linnast – seda, mis paikneb kesklinnast ülesvoolu, Emajõe ürgorus Narva mäe all. Teise maailmasõja purustused olid Ülejõel märkimisväärsed, eriti selle kesklinnapoolses osas, mis on tekitanud siia jõe äärde suured pargialad ning teispoole Narva maanteed ka uuemaid elurajoone.
Ülejõe üks põhitelg on otse Kaarsillast (varem Kivisillast) lähtuv Raatuse tänav ning teine sellega Henningi platsil ristuv Narva maantee. Platsil asub ka sõja üle elanud Tartu Linnamuuseumi barokne hoone. Paremal pool Raatuse tänavat on Emajõe ääres Holmi park, mis hõlmab kunagise Holmi jõesaare, ning vasakul haljasala, kus asus muuhulgas Hugo Treffneri kool, kaugemal ülesvoolu paikneb Delta – ülikooli uus hoone linnasüdames – ning edasi juba Meltsiveski piirkond koos ülikooli spordirajatiste ning Ujula ja Staadioni tänavaga.
Linnaosa hõlmab lõunas ka Pärna-Paju tsaariaegsete puumajade rajooni, mille asemele Fortuuna tänava joonele on kerkinud ka moodsat 21. sajandi arhitektuuri.
Linnaosaselts
Facebook grupp: Tartu Ülejõe inimesedLink avaneb uuel vahelehel
Elanike arv: 3195 (2021), pindala: 115 ruutkilomeetrit (11 500 ha).
2017. aasta haldusreformiga liideti Tartu linnaga Tähtvere vald. Nii on üldiselt kompaktse linnasarasega Tartu (pindala alla 40 km2) saanud juurde suure ruraalse piirkonna, mis hõlmab senisest linnast endast palju ulatuslikumad maa-alad linnast läänes. Endine Tähtvere vald piirnes põhjas Emajõega: peaaegu Elva jõe suudmest kuni linnapiirini, lõunas ulatus see kaugemale Viljandi maanteest. Nii algab ka Tartu linn kui omavalitsus nüüd Tallinnast saabujatele juba Kärevere sillast ning Viljandist tulijatele Elva jõelt.
Endise Tähtvere valla maad kujutavad endast ehedat loodus- ja põllumajandusmaastikku. Siin peetakse jahti, töötatakse üles palgimetsa, peetakse kariloomi, kasvatatakse vilja jne. See kõik on saanud nüüd Tartu linna osaks ja tegelikkuseks.
Ajalooliselt on see piirkond olnud jaotatud Nõo ja Tartu-Maarja kihelkonna vahel. Valla keskasula oli Tartu-Maarjasse kuuluv Ilmatsalu alevik, omaaegne rüütlimõis, nõukogude ajal tuntud kui Tartu näidissovhoosi keskus, praegu Tartu Agro kodu. Peale selle kuulub nüüd Tartu linna koosseisu teinegi alevik, Märja, ning kümme küla: Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse, millest igaühel on oma lugu jutustada ja oma pärimused hoida.
Asumiseltsid
Rahinge külaselts
Asutatud: 2005
Kontakt: [email protected]
Loku järve külaselts
Asutatud: 2010
Kontakt: [email protected]
