Tartu väärtustab oma rohelist linnaruumi, kus pargid on olulisel kohal nii ajaloolises kesklinnas kui ka uutes elamurajoonides ning rohelust jagub igasse linnaossa. Mitmekesine linnaloodus toetab inimese vaimset ja füüsilist tervist ning loob parema elukeskkonna nii meile kui ka meiega linna jagavatele liikidele.
Tartu arengukavas seatakse linna üheks suurimaks väärtuseks puhas, inimsõbralik ja looduslähedane elukeskkond. Tartu linn on rikas roheluse poolest ning rohevõrgustikku täiendavad kogukonnaaiad ja veekogud.
Tartus on üle 400 hektari rohealasid, mida linn pidevalt hooldab, kuid rohealade kogumaht on palju suurem. Eriilmelisi rohealasid leiab elurikastest Roosi tänava taskuparkidest kuni Ihaste metsade ja Toomemäeni.
Parkide kujunemine on olnud tihedalt seotud linna arenguga 18.–19. sajandil, mil linnas hakati rohkem tähelepanu pöörama maastikuarhitektuurile ning loodi avalikke jalutusalasid ja parke.
Tartu esimeseks pargiks, kus linnakodanikud said promeneerida, peetakse Ülikooli tänava ja Emajõe vahelist lõiku, mis asus hävinenud linnamüüri kohal.
Tänapäeval meenutab Tartu esimest parki veel Promenaadi nime kandev väike tänav. Promenaadi jõepoolsesse otsa ehitati hiljem Kaubahall ning park kadus.
19. sajandil kujundati taasavatud ülikooli eestvedamisel park Toomemäele. Pärast Põhjasõda tühjaks jäänud Toomemäge kasutasid linlased enne pargi loomist loomade karjamaana. Ka Toomemäe-tagused alad ja Kassitoome said pargiliku ilme. Peagi hakkasid pargid ja jalutuspromenaadid jõudma ka all-linna. Barclay plats loodi pärast Napoleoni sõdu samale kohale, kuhu oli kavandatud linna esimene linnamüüri muldkehal kulgev park.
Barclay platsi keskele püstitati Napoleoni vägede tagasilöömise auks Barclay de Tolly monument ning uuendusmeelselt ümbritseti monument haljastuse, mitte kiviväljakuga. Sama ideed kannab Tartu linnaruum tänaseni.
Enamik Tartu kesklinna parke ei ole sinna algselt planeeritud, vaid kujutavad endast rohelisi sõjaaja arme.
Tartu kesklinn hävis suures osas Teises maailmasõjas Punaarmee pommitamise ja suurtükitule järel. Nii on tekkinud Keskpark, kus varem asusid näiteks Kaubahoov ja pritsumaja. Uueturu pargi kohal asus varem kino Apollo hoone ning enne sõjategevust paiknesid hooned ka praeguste Holmi ja Ülejõe pargi aladel.
Erandiks on Vabaduse puiestik, mida rahvasuus teatakse Amandus Adamsoni loodud Vabadussõjas langenute monumendi järgi Kalevipoja pargina. Adamsoni algse monument hävitati Nõukogude võimu poolt ning täna asendab seda skulptor Ekke Väli loodud koopia.
Kui suur osa kesklinna parke ei ole pargiks planeeritud, siis leidub ka vastupidine näide. Peeter Põllu pargi (varem tuntud Politseipargina) kõrval asuv avalik parkla oli 1930. aastatel kaetud lillepeenarde ja jalutusradadega, kuid sinna ei istutatud suuri puid. Hiljem kaeti ala asfaldiga ning nii on see tänaseni.
Tartu eesmärk on kujundada sidus parkide ja rohealade võrgustik, mis toetab nii linnalooduse toimimist kui ka inimeste liikumisvõimalusi. Kvaliteetsete rohealade olemasolu elukohtade läheduses on tähtis inimeste heaolu ja tervise seisukohalt.
Kõige olulisem ei ole aga rohealade arv või pindala, vaid nende kvaliteet elupaigana.
Kui mõnes kohas on vaja roheala mahtu vähendada, et taastada Tartule iseloomulik tihe linnaruum, siis on oluline, et vähenenud roheala arvelt kasvaks liigiline mitmekesisus teistel rohealadel.
Tartus on mitmeid parke ja rohealasid, mis on avalikuks kasutamiseks avatud ainult kindlatel aegadel. Kõige tuntum neist on Tartu Ülikooli botaanikaaed. Ülejõel ootab aga jalutajaid Laulupeomuuseumi park. Tartus on kõigile külastajatele avatud ka mitu koolihoovi.
Osaliselt koostatud Enriko Talvistu ja Ove Maidla 2021 aasta raamatu „Tartu pargid ja puiesteed“ põhjal.
Ihaste
Tähtvere
Ülejõe, Raadi ja Jaamamõisa
Maarjamõisa ja Veeriku
Emajõgi
Karlova ja Ropka
Kesklinn
Vaksali
Tartu parkide areng peegeldab linna ajaloolisi muutusi alates kindluslinnast kuni tänapäevase ülikoolilinnani. Parkide rajamine on toimunud nii mõisamaastike linnastumise kui ka sõjakahjustuste tagajärjel vabaks jäänud alade haljastamise teel. Tänapäeval moodustavad pargid olulise osa Tartu identiteedist, pakkudes nii ajaloolist väärtust kui ka ajakohast puhkeruumi linnaelanikele ja elupaika linnaloodusele.