Tartu pargid ja rohealad

Ihastes on mitu metsaala, mis on olulised puhke- ja liikumisalad ning ühtlasi väärtuslikud elupaigad paljudele liikidele. Ihaste puhke- ja spordiala asub Wiiralti tänava ääres, mistõttu teatakse seda ka Wiiralti metsana. Keset asumit asub Kiigemäe mets või lihtsalt kiigemets. Hipodroomi tänava ääres asuv mets on eraomandis ja omanik soovib selle osaliselt hoonestada. 

Ihastes asuv Tartu Tammik avati 14. septembril 2007. Tegu on erilise rohealaga, kus igal tammel on oma lugu. Siin kasvavad tammed, mille on istutanud Tartu jaoks olulised inimesed – linna aukodanikud, linnapead, sõpruslinnade esindajad ja teised tähtsad külalised.

7,2 hektari suurune Tähtvere park asub Tähtvere linnaosas, Kreutzwaldi tänava ja Laulupeo puiestee vahel. Parki kasutatakse aktiivselt tervisespordiks ja ka koerte treeninguteks. Pargis asuvad koertepark ja Tartu vabastamise lahingu mälestussammas. Tähtvere pargis on ka Tartu ROHEringi projektialad, kus hooldusvõtete muutmisega on märkimisväärselt suurendatud pargi elurikkust.  

Kassitoome on Toometagustel nõlvadel paiknev roheala, mis sai oma iseloomuliku oru kuju seal asunud kruusakaevanduse tõttu. Tänapäeval on see populaarne kelgutamis- ja puhkeala. 

Tähtvere dendropark rajati 1970. aastatel Eesti Maaülikooli eestvedamisel, kui sinna istutati eriilmelisi ja haruldasi puuliike. Peagi avastasid pargi ka suusatajad ning sellest kujunes tartlaste armastatud talispordipaik.  

2013. aastal rajati parki 18 korviga kettagolfirada, mis tõi sinna rohkem kasutajaid ka suvekuudel. Tänapäeval kasutatakse dendroparki peamiselt tervisespordiks ning parki haldab Tartu Sport.

Jaamamõisa oja on ligi kolme kilomeetri pikkune ja saab alguse Raadi looduskaitsealalt. Kaks kilomeetrit voolab see maa peal, viimase kilomeetri aga maa all betoontorus. Tartu ROHEringi projekti käigus korrastatakse maa peal voolava osa kaldad ja luuakse terviklik rohekoridor koos matkarajaga. Jaamamõisa oja ümbrus on elurikkuse loenduste põhjal Tartu üks elurikkamaid paiku.

Raadi park on ajalooline mõisapark, mille kujunemine ulatub 18. sajandisse. Tänapäeval on see osa laiemast Raadi rohealast ning seotud Eesti Rahva Muuseumiga. Raadi pargi kõrval asuvad ka Raadi dendropark ja endises karjääris tegutsev lumepark. 

Ohvitseride park (ka Taara aed) on seotud endise sõjaväelinnaku alaga. Park rajati ohvitseride maja suveaiaks, kuid tänapäeval on see kõigile avatud ja peamiselt ümbruskonna elanike kasutuses. Parki ääristavate garaažide seintel on Maari Soekovi ja Sandra Ruudu müürimaaling.

Ülejõe park asub Emajõe vasakkaldal Narva maantee ja Emajõe vahel Kaarsilla ja Vabadussilla vahelisel lõigul. Pargis asuvad Hugo Treffneri monument, Friedebert Tuglase mälestusmärk ning Koidula ja Jannseni väljak.  

Enne teist maailmasõda paiknesid praeguse pargi alal hooned. Pärast sõjas tekkinud purustusi neid enam ei taastatud ning nende asemele rajati park. Siin asusid näiteks hotell Bellevue ja Hugo Treffneri kool. 

Sanatooriumi park asub ajaloolise kopsukliiniku ümber Tartus Maarjamõisa linnaosas. 

Park moodustub kahest krundist, Tartu Ülikooli Kliinikumile kuuluvast krundist Riia 167 ja Tartu linnale kuuluvast krundist Riia 167a. Kumbki valdaja korraldab oma territooriumi hooldust ise. Tartu linnale kuuluval alal on avalik laste mänguväljak ja heal tasemel tervisesportimist võimaldavad vahendid. Pargi tõmbenumber on ligi 1,5 kilomeetrine jooksuring (1470 m), mis seob pargi ühtseks tervikuks. 

Pargialaga piirneb Raja 31a krunt, mis kuulub eraomandisse ning millel asub Aino ja Oskar Kallase endine kodumaja. Krundi omanik plaanib ala osaliselt hoonestada.  

Viljandi maantee ning Tartu Ülikooli Physicumi ja Chemicumi vahel asuval Maarjavälja roheala muudeti 2025. aastal linnalooduse katsealaks. Rohealale istutati elurikas taimekooslus ning ehitati väliõppeklass.  

Maarjaväljal proovitakse ka roheala hooldust kariloomadega. 2025. aastal elasid seal lambad ja kitsed ning 2026. aastal on plaanis kohale tuua veised. Just kariloomade abil on Eestis tekkinud ja läbi ajaloo säilinud liigirikkad poollooduslikud kooslused. Loodussõbraliku lahendusena hoiavad nad taimed madalamana, aitavad vältida võsastumist ja annavad nii võimaluse mitmekesise taimekoosluse tekkimiseks.  

Kogu ala on mitmekülgses kasutuses. Maastiku rikastavaid elemendid – kivid, lamapuit ja oksad – pakuvad puhke- ning mänguvõimalusi, kuid on samavõrra olulised seentele ja putukatele, pisiimetajatele ja lindudele. Maarjaväljal on korraldatud talguid ning ka karja- ja kelgukoerte näidisesinemisi.

Maarjavälja näidisala valmis LIFE programmi projekti Tartu ROHEring ühe tegevusena Tartu Ülikooli ja Tartu linna koostöös. Ala maastikuarhitektuurse lahenduse autor on Merle Karro-Kalberg.

Mathieseni park on alguse saanud 1938. aastal professor Andres Mathieseni rajatud puukoolist. See paik on Tartu parkide ja haljastuse ajaloos oluline, sest seal asunud puukoolist pärineb suur osa puudest, mis istutati Tartusse vahetult pärast teist maailmasõda. 

Kvissentali matkarada saab alguse Emajõe linnaujulast ning kulgeb nudistide ranna ja talisuplejate varjualuse kõrvalt ülesvoolu Kapteni tänavani Kvissentalis. Tegu on väga haruldase kohaga linnas, kus saab kohtuda loodusega päris lähedalt. Kvissentali matkaraja ääres kasvab palju erinevaid kohalikke taime- ja puuliike ning seal askeldab aktiivselt ka kobras. 2026. aastal on plaanis matkarada korrastada, lisada puhkehetketeks pinke ja paar lõkkekohta. Rada jääb aga ka pärast uuenduskuuri looduslähedaseks ja lihtsaks jalgrajaks.

Anne kanali ümbrus on populaarne suplus- ja puhkeala. Roheala ühendab Anne kanali ja Emajõe ning pakub linnas võimalust nautida rahulikumat ja looduslähedasemat keskkonda. Rohealal asub ka koertepark. 

Sõpruse silla ja Ihaste silla vahelisel lõigul on matka- ja loodusehuvilistele loodud umbes nelja kilomeetri pikkune loodusrada, kus saab loodust nautida ja kalastada. Kallasrada on ühendatud teiste jõeäärsete jalgradadega, mis võimaldavad katkematult liikuda Kvissantalini. 

Emajõe rohekoridor, mis on oluline osa Tartu ruumilisest arengust, ühendab jõeäärsed pargid ja looduslikud alad ühtseks rohevõrgustikuks. See aitab säilitada elurikkust, võimaldades liikidel liikuda läbi linna, ning pakub elanikele võimalusi aktiivseks puhkuseks. Emajõe vasakkaldal saab liikuda Kvissentalist Ihastesse, kasutades ainult rohealasid ja jalgteid. Kogu linna läbiv rohekoridor algab Kapteni tänavalt Kvissentalis ja lõppeb Ihaste silla all. Rada ühendab kesklinna Kvissentali ja Emajõe matkaradadega ning võimaldab kogu teekonna läbida autoteed ületamata. See on hea näide Tartu rohealade ühendatud võrgustikust. 

Anne looduskaitseala asub Tartu linna ja Luunja valla territooriumil. Ala eesmärk on kaitsta poollooduslikke kooslusi ja lindude pesitsuspaiku ning pakkuda võimalusi loodushariduseks ja vaikseks liikumiseks linnakeskkonna serval.

Anne luht on Emajõe-äärne üleujutustele avatud niiduala Tartus. See on oluline linnalooduse kooslus, kus leidub rohkelt linnu- ja taimeliike. Luht toimib suurvee ajal ka loodusliku üleujutusala ja puhveralana. 

Ropka-Ihaste luht ja linnuala koosneb tinglikult kolmest osast: Suur-Emajõe vasakul kaldal asuvast Ihaste luhast, jõe paremal kaldal asuvast Ropka luhast ning Aardla järvest ja seda ümbritsevast poldrist.  

Tänu elupaiga mitmekesisusele on märgala linnustik samuti mitmekesine. Linnualal on registreeritud 130 pesitsevat ja 98 läbirändel peatuvat linnuliiki. Ropka luhal on registreeritud üle 50 ja Ihaste luhal 45 pesitsevat linnuliiki. Mõlemal luhaalal on pesitsejate hulgas neli Euroopa linnudirektiivi I lisa liiki: hüüp, täpikhuik, rohunepp ja rukkirääk. 

Supilinna serval asuv tiik on tuntud ka kui konnatiik, kuna kevadel on see väga populaarne konnade kudemispaik. Emajõe paremkaldalt ülesvoolu kulgev Jänese matkarada viib läbi papliallee ning möödub 2024. aastal puhastatud ja süvendatud Supilinna tiigist. Rada läbib Emajõe vabaujula ala ja jätkub Jänese matkarajana Vorbuse suunas.

Sadamaraudtee on endise raudteetrassi peale ja ümber kujundatud rohekoridor, mis ühendab erinevaid linnaosi jalg- ja jalgrattateena.

Endise raudteekoridori kergliiklusteeks muutmise ideed pakuti mitmel aastal välja ka Tartu kaasavas eelarves, kus see sai 2021. aastal linlaste toetuse. Sadamaraudtee koridori kavandatud magistraaltänava asemel rajatud kergliiklustee ja lineaarpark näitavad, kuidas linnakeskkonna arendamise põhimõtted ja inimeste ootused on ajas muutunud.

Sadamaraudtee kaeti freesipuruga ning muudeti 2,5 km pikkuseks jalakäija- ja rattasõbralikuks kergliiklusteeks 2022. aastal. Juurde lisati valgustus ning rajati teelaiendused koos pinkide ja prügikastidega.  

Sadamaraudteed arendatakse loodussõbraliku linnaruumi põhimõtetel. Tartu ROHEringi projekti abil toetatakse seal juba kasvavaid taimeliike ja lisatakse uusi, et pakkuda mitmekesist elupaika nii linnaloodusele kui -inimesele.  

2023. aastal valiti sadamaraudtee Green Destinationsi TOP 100 edulugude hulka.

Ropka park, tuntud ka Ropkamõisa pargina, on endine Ropka mõisa park. Pargi suurus on 12 hektarit.

Forseliuse park asub Tartu lõunaosas (Tähe ja Tehase tänavate ristis) ning on piirkondlik puhkeala. Parki iseloomustavad avarad murualad ja mänguväljak, mis on tähtis läheduses asuva kooli ja kohalike elanike jaoks. 

Vabakujuline Karlova park on väikese mõisapargi iseloomulik näide, pakkudes kohalikele elanikele rohelust tiheda puitarhitektuuri keskel.

Mõisamaad ostis Tähtvere mõisalt 1794. aastal Karl von Krüdener. Sel ajal asus praeguse mõisasüdame asukohal talumajapidamine. Arvatakse, et Krüdener lasi ehitada praeguse peahoone põhjapoolse osa või selle juurdeehituse. Samas ei saa välistada võimalust, et osa hoonest pärines juba varasemast talumajapidamise ajast ning Krüdener kohandas selle oma elamiseks sobivaks. Igal juhul oli tegemist 18. sajandile iseloomuliku laudisega kaetud barokse ristpalkehitisega. 1805–1810 omandas Karlova mõis praeguse mahu: Krüdener ehitas senise peahoone ümber, lisades hoonet risti läbiva kivist risaliidi ja laiendades maja lõuna poole. Kahest põhimahust ja neid ühendavast vaheosast kompleks krohviti ja kujundati stiililiselt varaklassitsistlike kujundusvõtetega.

Karlova parki nimetatakse esmakordselt 1810. aasta hindamisaktis. 1839. aasta kaardil on näha regulaarpark, 1898. aasta kaardil vabakujuline park. 1928. aastal ostis mõisa ja pargi Tartu linn. 1930–1932 korrastati park Arnold Matteuse suuniste alusel. Ilmselt oli tegemist peamiselt teede ja pargiinventari uuendamisega. Vaata lähemalt Kultuurimälestiste registrist.Link avaneb uuel vahelehel

Päeva park on väike roheala Karlovas Päeva ja Kalevi tänava ääres, mis moodustab terviku loodusmaja ja loomemajanduskeskuse pargiga. Päeva park kuulub eraomandisse, kuid see on määratud avalikuks kasutuseks. 

Vabaduse puiestiku ajaloolise uuringu kohaselt on tegu Tartu ühe vanema pargiga, mis loodi juba 19. sajandi teises pooles. Emajõe paremkallast kasututi 19. sajandi alguses puuhoovina, kuid pärast kivisilla ja puusilla ehitamist ei olnud Emajõe kallas enam suurematele lotjadele ja muudele kaubaalustele läbitav. See võis olla üheks põhjuseks, miks 1870. aastal viidi puumaterjali hoiuplats mujale ning jõeäärne ala määrati tänaseni säilinud haljasalaks.

Parki tuntakse ka Kalevipoja monumendi järgi, mis on Amandus Adamsoni loodud Vabadussõjas langenute monumendi koopia. Adamsoni algne monument hävitati Nõukogude võimu poolt ning seda asendab skulptor Ekke Väli loodud koopia.  

Puiestikus asuvad ka Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument ja Oskar Lutsu ausammas.

Linnasalu Vabadussilla poolne osa on olnud üsna pime ja pole leidnud linlaste seas palju kasutust. Tartu 2024 raames loodi projekti „Kureeritud elurikkus“ toel parki linnasalu, et tutvustada Eestis juba haruldaseks jäänud salumetsa kasvukohatüüpi ning muuta Tartu kesklinn elurikkamaks.

Linnasalu ei hooldata regulaarselt – siin niidetakse ainult laiguti ja lehed jäetakse maha kõdunema. Linnasalus on võimalus jälgida, kuidas loodus ise parki kujundab, ning enda jaoks mõtestada, milline võib üks park olla ja mida see pakub nii inimestele kui ka loodusele. 

Uueturu park asub Punaarmee poolt 1944. aastal hävitatud Apollo kino kohal. Lihtsa lahendusega park ühendas diagonaalselt Ülikooli ja Küüni tänavat ja seda kasutati pigem läbikäigukohana. Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 raames loodud „Kureeritud elurikkuse“ projektiga rajati pargi ühte ossa linnaniit. Sinna istutati Eesti looduslikke niidutaimi ning ala hooldatakse traditsioonilise niidu põhimõtete järgi.

2023. aastal istutati linnalooduse projekti Tartu ROHEring raames parki tuhandeid püsikuid, mis muutsid varasema ühetaolise pargiala mitmekesisemaks looduskeskkonnaks. Projekti käigus tehtud uuringud näitasid, et pargi elurikkus suurenes kiiresti ning rakendatud lahendused toimivad. 

Pargis on ühendatud madal muruala ja liigirikkad lillepeenrad. 2026. aastal rajatakse pargi keskossa ka mänguväljak. 

Toomemäe park on Tartu vanim ja ajalooliselt tähtsaim park, mis kujundati 19. sajandil avalikuks pargiks ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel.** Park ühendab loodusliku reljeefi ja kultuuriloolised objektid ning on tihedalt seotud Tartu ülikool arengulooga.  

Toomemäel asuvad paljud Tartu ülikooliga seotud hooned ja ohtralt peamiselt ülikooliga seotud skulptuure. Tähelepanuväärseimad on toomkiriku varemed koos seal tegutseva ülikooli ajaloo muuseumiga ning vana anatoomikum ja tähetorn.  

Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välispordipark. 

Toomemägi koos Kassitoomega on looduskaitse all ning osa Tartu vanalinna muinsuskaitsealast.

Lillemägi on väike park kesklinnas, mis asub Riia ja Lille tänava vahel. Keskajal asus Lillemäel (sks Blumenberg) Püha Antoniuse kalmistu. Praegu on park eriline oma mitmekesise põõsavööndi poolest, mida ei ole linnaparkides palju alles jäänud.

Holmi park asub endisel Holmi saarel Emajõe ääres. Park oli enne teist maailmasõda tihedalt täis ehitatud, kuid sõjategevuses hoonestus hävis. Endise hoonestuse asemele rajati park ja Atlantise hoone. Tänapäeval on see osa jõeäärsest jalutus- ja puhkealast. Pargis asub skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks ning Eesti Kunstiakadeemia varjualused „Kino“. 

Holmi kvartali arenduses on ette nähtud hoonestus taastada, kus arvestatakse ka kvaliteetse roheala loomisega. 2025. aastal korraldatud planeeringuvõistluse võitis Artes Terrae ja Peeter Pere Arhitektide ühine töö „Jakor“.  

Keskpark rajati Vene sõjaväe poolt puruks pommitatud hoonete asemele Tartu kesklinnas. Linnaarhitekt Arnold Matteus võitles selle eest, et sinna ei ehitataks tüüpilisi nõukogude kortermaju ja kaitses ajutise pargi rajamisega linna kesklinna arhitektuuri. Tänu Matteuse tööle on täna võimalik pargi ühele poolele ehitada kultuurikeskus Siuru, mis rikastab nii kesklinna arhitektuuri kui ka kogu linna kultuurielu.  

Tulevikus moodustab Keskpark koos Siuruga ühtse terviku. Endise Kauba tänava alale rajatakse mänguväljak ning maastikuarhitektuursete lahendustega suurendatakse nii pargi kui ka hoone ümbruse elurikkust.

Barclay plats asub Tartu südalinnas ja rajati 19. sajandi alguses pärast Napoleoni sõdu. Platsi keskmes asub mälestussammas feldmarssal Barclay de Tollyle. Tegemist on ühe varasema lahendusega, kus monument ümbritseti teadlikult pargiliku rohelusega. 

Pirogovi park asub raekoja taga Toomemäe nõlval ning on olnud populaarne tudengite kogunemispaik. Park on nime saanud vene kirurgi Nikolai Pirogovi järgi, kelle püst asub pargi keskväljakul.  

Pirogovi park on olnud Tartu kui tudengilinna vaba õhkkonna sümboliks, kuna seal on suvekuudel lubatud tarbida lahjat alkoholi.  

Peeter Põllu plats, endise nimega Politseiplats, asub kesklinnas. Plats on olnud ajalooliselt haljastatud pargiala. Plats moodustab terviku temaga külgneva Haridus-ja Teadusministeeriumiga, mida kinnistab platsi keskel asuv Eesti esimese haridusministri Peeter Põllu skulptuur. 

Vaksali park asub raudteejaama läheduses ja kannab rahvasuus Ole Ehelaidi karu skulptuuri järgi ka Karu pargi nime. 

Park oli Teise maailmasõjani hoonestatud ja põles sarnaselt Ülejõe pargi alale ja Holmile 1941. aasta lahingute käigus. 

Praegu asuvad Vaksali pargis alleed, mänguväljak ja loomulikult jääkaru skulptuur. 

Vanemuise park (Vanemuise ja Tiigi tänava vahel) on tuntud ka Hurda pargina, kuna seal asub Jakob Hurda skulptuur. Tegemist on ajaloolise haljasalaga, mis pakub rahulikku puhkeruumi kesklinna lähedal ja Vaksali asumis. 

Pargi südameks on lisaks Jakob Hurda skulptuurile loodusliku tekkega tiik, mille järgi sai nime Tiigi tänav. Tänaseks on tiik piiratud betoonkallastega.