Täisealise isiku eestkoste aitab kaitsta inimese õigusi ja huve olukorras, kus ta terviseseisundi tõttu ei tule toime oma igapäevaeluga või ei mõista oma tegevuse tagajärgi. Eestkoste määrab kohus.
Eestkoste on vajalik ainult siis, kui muid lahendusi (nt volitust või lähedaste abi) ei ole võimalik kasutada.
Kellele teenus on mõeldud?
Eestkoste määratakse täisealisele inimesele, kes:
- ei saa terviseseisundi tõttu püsivalt aru oma tegudest või ei suuda neid juhtida (nt dementsus, raske psüühikahäire)
- vajab abi majanduslikes, juriidilistes või igapäevaelu puudutavates otsustes
- ei suuda kaitsta oma vara ja õigusi või on oht, et teda võidakse ära kasutada
- ei tule toime oluliste toimingutega (pangas, notari juures, teenuste korraldamisel).
Teenuse võib algatada ka inimene ise, kui tunneb, et vajab esindajat.
Eestkoste seadmise algatab:
- inimene ise
- lähedane (abikaasa või täisealine laps)
- kohalik omavalitsus, kui ei ole lähedasi, kes saaksid kohtule avalduse esitada.
Sammud teenuse alustamiseks:
- võta ühendust oma elukohajärgse KOV sotsiaaltöötajaga ja räägi oma muredest ja vajadustest
- eestkoste spetsialist hindab koos Sinuga olukorda ja selgitab, kas eestkoste on vajalik või piisab muudest teenustest
- vajadusel aitab eestkoste spetsialist vormistada kohtule esitatava avalduse.
Kes saab eestkostjaks?
Kohus otsustab, kas eestkostjaks määratakse:
- lähedane või pereliige
- sobiv juriidiline isik või
- kui kedagi sobivat ei leita – kohalik omavalitsus.
Eestkoste ulatus (millistes küsimustes eestkostja esindab) määratakse samuti kohtuotsusega.
Mis muutub pärast eestkoste määramist?
Eestkostja ülesanded võivad olla:
- igapäevaelu korraldamine (elukoht, hooldus, teenused)
- esindamine ametiasutustes, pangas või arsti juures
- vara kaitsmine ja tehingute tegemine
- õiguste ja huvide eest seismine.
Eestkostja peab arvestama inimese enda arvamust, kui see on võimalik.
Kestus ja järelevalve
- Eestkoste määratakse tavaliselt kuni viieks aastaks, sest inimese olukord võib muutuda.
- Eestkostja annab kohtule vähemalt kord aastas aru oma tegevustest.
- Kui eestkostetava seisund paraneb, võib eestkoste lõppeda või seda vähendatakse.
Kohus määrab eestkostet üldjuhul kuni viieks aastaks, misjärel toimub kohtus kas eestkoste pikendamine või lõpetamine.
Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.
Eestkostet korraldavad piirkonnakeskused
Telefon 736 1300
Tasuta
| Kirjeldus | |
|---|---|
| Milliseid isikuandmeid me kogume ja kasutame? | Eestkoste vajadusest teavitaja nimi, kontaktandmed Abivajaja nimi, isikukood või sünniaeg, rahvastikuregistrijärgne elukoht ja tegelik elukoht Andmed pere koosseisu kohta Puude andmed Andmed töötamiste kohta Varanduslikku seisu ja toimetulekut kirjeldavad andmed Eestkoste seadmist tingiva psüühikahäire kirjeldus Eestkostja nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed ja isikuomaduste kirjeldus |
| Kus me su isikuandmeid hoiame ja kasutame? | Tartu linna dokumendihaldussüsteemis Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris (STAR) |
| Kust me su isikuandmed saame? | Eestkoste vajadusest teavitajalt Abivajajalt ja tema lähedastelt Tervishoiuteenuse osutajalt Rahvastikuregistrist (STAR-i kaudu) kontrollime abivajaja elukohta ja pere koosseisu Sotsiaalkaitse infosüsteemist (STAR-i kaudu) saame abivajaja puude andmed Töötamise registrist (STAR-i kaudu) saame andmed abivajaja töötamiste kohta Maksu- ja Tolliametist (STAR-i kaudu) saame andmed toetuse saaja sissetulekute kohta Liiklusregistrist ja kinnistusraamatust saame andmed abivajajale kuuluvate sõidukite ja kinnisvara kohta Äriregistrist saame andmed abivajaja osalusest äriühingutes |
| Kas ja kuhu me su isikuandmed edastame? | Eestkostjaks valitud isikule Kohtule |
| Kui kaua me su isikuandmeid säilitame? | Dokumendihaldussüsteemis 10 aastat STARi põhimääruse alusel sinna kantud alusandmeid 10 aastat ja menetlusandmeid 5 aastat |
| Kes veel on seotud su isikuandmete kasutamisega? | Sotsiaalkindlustusamet, kes on STARi vastutav töötleja |