Kompostijaks vormistamine

Mida tähendab kompostijaks vormistamine?

Tartu eramute ja kuni 10 korteriga kinnistute omanikud ei pea tellima biojäätmete äravedu juhul, kui neil on võimalik oma kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed samal kinnistul kompostida.

Sel juhul tuleb kinnistu omanikul taotleda biojäätmete äraveo kohustusest vabastust, vormistades end kompostijaks.

Kompostijaks vormistamise eeldus on, et tekkivat komposti saab kinnistul kohapeal kasutada.

Millised nõuded kehtivad kompostimisele?

Kompostida tuleb kompostris, mis on

1. kinnine (kaanega),
2. kahjurite eest kaitstud,
3. ostetud või ise valmistatud ja
4. piisavalt suur aasta ringi tekkivate jäätmete jaoks.

Vaata ka liigiti sorteerimise juhenditLink avaneb uuel vahelehel.

Miks kompostida?

Kompostimine ehk komposteerimine on aia- ja toidujäätmete lagundamise looduslik protsess, mille käigus valmib toiteainerikas kompost. Seda saab lisada aiamaale, toalillemullale jm. Kompost parandab mulla omadusi (aitab hoida vajalikku niiskust ja pH-taset) ning kunstlikke väetisi pole vaja lisada.

Komposti tegemisel on oluline materjalide õige tasakaal: protsess vajab süsinikku, lämmastikku, vett ja õhku.

Parim kompostisegu on selline, kus on enam-vähem pooleks

1. rohelist lehematerjali (toidujäätmed, värskelt niidetud muru jms) ja
2. kiulist puitunud ehk pruuni materjali (kuivanud lehed, oksaraod, saepuru jms).

Kumbki kompostimaterjal ei tohi hakata domineerima. Protsess toimib juhul, kui segamini on nii toidu- kui ka aiajäätmed, ja kompostis tõuseb temperatuur.

Mõistlik on laduda komposti kihiti, näiteks vaheldumisi muruniide, köögijäätmed, muld, turvas, oksad ja lehed. Sel juhul ei ole vaja komposti ümber tõsta ega segada.

Kas komposter või isevalmistatud kast?

Tartus võib toidujäätmeid kompostida ainult kahjurite eest kaitstud ja poest ostetud kompostris või ise valmistatud kastis.

Aia- ja haljastujäätmeid võib Tartus kompostida ka lahtises aunas. 

Valmis kompostreid pakuvad erinevas hinnaskaalas paljud tootjad. Neid on erineva väljanägemisega, suuri ja väikseid.

Ise valmistatud kompostikast

• Mõõtmed vähemalt 1,2 × 1,2 m.
• Kolm külge võivad olla püsivalt kinni.
• Esikülg peaks olema kergesti avatav (nt korruste kaupa). Nii pääseb kompostile ligi segamiseks, materjali lisamiseks ja komposti väljavõtmiseks.
• Kui kompostid ka toidujäätmeid, peab kompostikast olema kaitstud kahjurloomade sissepääsu eest: vajalik on näriliste eest kaitsev korpus ja suletav kaas.

Kuhu komposter paigutada?

Kompostimisaun ja -kast ning komposter peavad paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistul asuvast elamust (kui naabrid ei lepi kokku teisiti).

Kompostimiseks sobib päikese- ja tuulevarjuline koht.

Vältida tuleks madalamaid paiku, sest komposti ei tohi valguda liigset vihmavett. 

Kuidas kompostida?

Esimeseks kihiks võiks olla õhurikas muld või turvas.

Teiseks kihiks võiks panna rohelise kihi ehk toidujäätmed, niidetud muru jms.

Kolmandana peaks tulema vahekiht ehk pruun kiht, mis võib olla eelmise kihiga segamini. Pruuni kihti sobivad aiajäätmed, näiteks puulehed ja oksaraod. Oksad tuleks enne peenestada või väiksemaks teha, muidu on nende kõdunemisaeg liiga pikk. Pruuni kihi võib moodustada ka natuke turvast või mulda, rebitud ajalehti, munakarpe, ehitus- ja aiapoodides saadavaid põhupelleteid ning puukoorehake.

Kompost on valmis, kui see

1. on tumepruun ja sõmer ning
2. sarnaneb kõdusõnnikuga, kuid lõhnab nagu muld.

Komposti segamine

Hea tulemuse nimel tuleks komposti paar korda aastas segada, näiteks seda aiahargiga ümber tõstes. Nii kanduvad anuma servades olevad mittelagunenud osised kõige kuumemasse kohta, mis asub komposti keskel.

Võid teha ka ühe kompostikasti lisaks ja komposti sinna lihtsalt ümber tõsta.

Saab ka ilma komposti segamata. Sel juhul jälgi, et kompost koosneks enam-vähem võrdselt puistematerjalist ja niisketest biojäätmetest.

Liiga märg või liiga kuiv kompost

Kompost ei tohi haiseda. Haisema ja mädanema hakkab liiga tihe või liiga märg kompost ning see on märk hapnikupuudusest.

Õhulisuse tagamiseks võiks lisada kompostile oksaraage, mulda, turvast, heina, hekseldatud põhku või näiteks ökopelleteid.

Niiskuse määra saab kontrollida komposti pigistades: kui eraldub rohkem kui paar tilka vett, on kompost liiga niiske ja alanud on roiskumine.

Liigne kuivus jälle ei lase kompostil kuumeneda ja protsess ei käivitu. Niiskuse tekitamiseks on enamasti juurde vaja lämmastikku. Seda leidub toidujäätmetes, aga ka värskelt niidetud murus, nõgestes jms.

Jäätmeseadus Link avaneb uuel vahelehel

Tartu linna jäätmehoolduseeskiriLink avaneb uuel vahelehel

www.kompostiljon.eeLink avaneb uuel vahelehel

Biolagunevad jäätmed – miks kompostida?Link avaneb uuel vahelehel

Video: juhis koduseks biojäätmete kompostimiseks (eestikeelne)Link avaneb uuel vahelehel

Video: juhis koduseks biojäätmete kompostimiseks (venekeelse tõlkega)Link avaneb uuel vahelehel

Kiirkompostri kasutusjuhendLink avaneb uuel vahelehel

Õppevideo: kuidas kasutada biojäätmete kiirkompostrit?Link avaneb uuel vahelehel
Biojäätmete kogumiseks kodukompostrite kasutusse andmise kordLink avaneb uuel vahelehel