Sünni registreerimine

Sünni registreerimise avalduse esitamine

Lapse sünd tuleb esitada ühe kuu jooksul alates lapse sündimise päevast.

Sünni registreerimise avalduse saavad esitada:

• lapse vanemad, kes on abielus
• lapse vanemad, kes ei ole abielus (välja arvatud juhul, kui lapse põlvnemine tuleneb kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest)
• üksikvanem juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja (haigla) on edastanud meditsiinilise sünnitõendi andmed rahvastikuregistrile

Lapse sünni saab registreerida kas

• e-rahvastikuregistrisLink avaneb uuel vahelehel või
• kohapeal Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonnas (Tiigi 12, Tartu), täites avalduseLink avaneb uuel vahelehel

Vastuvõtuajad:
esmaspäeval kl 9–12 ja 14–17.30
teisipäeval kl 12–16
kolmapäeval ja reedel kl 9–12 ja 13–16

Kui tulete sündi registreerima kohapeale, siis:

• võtke kaasa isikut tõendav dokument
• on vajalik mõlema vanema kohalolek juhul, kui te ei ole abielus
• kui abielus vanematest tuleb kohale üks, võtab ta kaasa
  • teise vanema kirjaliku nõusoleku lapse nime kohta ja
  • vanemate abieludokumendi (kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse) või kunstliku viljastamise korral kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses sätestatud nõusoleku

Lapse sünni registreerimine perekonnaseisuasutuses kohapeal ei ole seotud elukohaga: avalduse võib esitada iga maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses.

Isaduse omaksvõtt

Kui lapse vanemad ei ole abielus, siis peavad isa andmete registreerimiseks olema isiklikult perekonnaseisuasutuses kohal nii lapse ema kui ka isa.

Isaduse saab omaks võtta ainult

1. juhul, kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks tehtud seaduse alusel,
2. isiklikult,
3. lapse ema nõusolekul.

Kui isaduse omaksvõtt toimub

• sünni registreerimisel, täidetakse see osa sünni registreerimise avaldusel
• pärast sünni registreerimist, täidetakse isaduse omaksvõtu avaldusLink avaneb uuel vahelehel eraldi

Isadust ei saa omaks võtta, kui lapse põlvnemine kahest vanemast on juba seaduse alusel kindlaks tehtud.

Põlvnemise välistamine

Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks juhul, kui

• ta ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või
• isaduse on omaks võtnud teine mees

Põlvnemise välistamise avalduse vormLink avaneb uuel vahelehel

Põlvnemine ja sünni registreerimine kunstliku viljastamise korral

Kunstlikul viljastamisel loetakse laps põlvnenuks mehest või ema naissoost abikaasast kunstlikuks viljastamiseks antud nõusoleku alusel.

Lapse sünni registreerimiseks esitavad lapse vanemad avalduse perekonnaseisuasutuses kohapeal.

Sünnikande muutmine

Sünnikannet saab pärast sünni registreerimist muuta järgmistel alustel:

• isaduse omaksvõtu avaldus
• isast põlvnemise tuvastamine
• isa kande ebaõigeks tunnistamine
• lapsendamise kohtuotsus

Pärast sünnikande muutmist väljastatakse uus sünnitõend ja ametnik teeb sünnikande paranduse ka rahvastikuregistrisse.

Vanematele väljastatakse soovi korral esmane sünnitõend (tasuta).

Isaduse kohtulik tuvastamine

Isaduse tuvastab kohus juhul, kui

• ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud
• isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati

Lapse isast põlvnemise tuvastamisel kohtus võib kohus anda lapsele isa perekonnanime.

Põlvnemise tuvastamisel ei lahendata lapse hooldusõiguse küsimust. Seda tuleb kohtus eraldi taotleda.

Kui lapse vanem(ad) on soovinud paberil sünnitõendit, siis teavitatakse teda (neid) selle väljastamisest e-posti teel. Sünnitõendile saab järele tulla 14 päeva jooksul pärast sünni registreerimist rahvastikutoimingute osakonda (Tiigi 12) vastuvõtuaegadel.

Lisateave: [email protected]

Lapse nimi

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Kui nad ei jõua kokkuleppele, otsustab lapse nime eestkosteasutus.

Kui sündi tuleb registreerima abielus vanematest ainult üks, on tal vaja kaasa võtta teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapse eesnime kohta.

Eesnimeks võib anda

• kuni kolm lahku kirjutatud nime või
• sidekriipsuga seotud kaks nime

Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid ega mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Erandi võib teha juhul, kui lapsel või tema vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude alusel isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi vastab sellele.

Eestikeelse eesnime nõuded

1. On kooskõlas heade kommetega.
2. Vastab lapse soole.
3. Vastab eesti õigekirjutuse reeglitele.
4. Hääldus ja kirjapilt on sama.
5. Ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x, y), võõrsõnatähti (f, š, z, ž) ega võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh).
6. Ei alga tähtedega g, b ega d.

Võõrkeelse eesnime nõuded

1. Vastab vastava keele õigekirjutuse reeglitele.
2. On välisriigis kasutusel eesnimena. Selle kohta võidakse küsida vanematelt tõestust.

Eesnime sobivuse kohta saab küsida nõu aadressil rahvastikuregister.eeLink avaneb uuel vahelehel.

Perekonnanimeks võib lapsele anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime.

Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi.

Mitmikele antakse sama perekonnanimi.

Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime, välja arvatud juhul, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad vanemad kannavad (või ainus vanem kannab) topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Alaealine lapsevanem

Alaealine vanem ei saa ise esitada lapse sünni registreerimise avaldust.

Kui lapse ema on alaealine ja tema teovõimet ei ole laiendatud lapse sünni registreerimise osas, siis esindab sünni registreerimisel tema last seaduse alusel kohalik omavalitsus.

Kui lapse isa on täisealine ja lapse emaga abielus, siis on lapse seaduslik esindaja lapse isa ja ta võib esitada lapse sünni registreerimise avalduse.

Kui lapse isa on täisealine, kuid ei ole lapse emaga abielus, siis saab ta lapse seaduslikuks esindajaks pärast isaduse omaksvõttu.

Kõikide sünni registreerimisel antavate tahteavalduste ja nõusolekute (nt nime andmine, isaduse omaksvõtu nõusolek) puhul peab alaealise tahteavaldusele ja nõusolekule andma oma nõusoleku tema seaduslik esindaja (üldjuhul vanemad).

Hooldusõigus

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse vanema hooldusõiguse andmed. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.

Kui vanemad ei ole lapse sünnihetkel omavahel abielus, siis on neil ühine hooldusõigus juhul, kui nad ei ole isaduse omaksvõtu tahteavaldust esitades väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus ainult ühele vanemale.

Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning see hõlmab isiku- ja varahooldust.

• Isikuhooldus on hooldaja õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata ning tema igakülgse heaolu eest hoolitseda.
• Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

Hooldusõiguse muutmiseks (täielikuks või osaliseks üleandmiseks või hooldusõiguse taastamiseks) tuleb pöörduda kohtuLink avaneb uuel vahelehel poole.

Välisriigis registreeritud sünd

Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, ei ole vaja seda Eestis uuesti registreerida, aga rahvastikuregistrisse kandmiseks tuleb esitada välisriigi sünnidokument.