Lähedase kaotus
Üldjuhul pole lähedase surma korral vaja perekonnaseisuasutusse pöörduda, sest surma registreerimise ja esmase surmatõendi väljastamise õigus ja kohustus on tervishoiuteenuse osutajatel: perearstil, haiglal, kiirabil jt.
Üldjuhul edastab tervishoiuteenuse osutaja surma fakti tuvastamise järel andmed selle kohta rahvastikuregistrisse automaatselt ja väljastab inimesele selle kohta surmatõendi.
Perekonnaseisuasutuses registreeritakse surm ainult erijuhul ja meditsiinilise dokumendi alusel. Selline erijuht võib olla näiteks
- isikukoodita välisriigi kodaniku surm Eestis
- surmajuhtum välisriigis
- muu erijuht
Avalduse esitamine
Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonnale esitab erijuhul surma registreerimise avalduse 7 päeva jooksul alates inimese surmapäevast või surnu leidmise päevast
- surnu abikaasa, registreeritud elukaaslane, sugulane, hõimlane
- tervishoiuteenust osutava asutuse juht
- politseiametnik
- muu inimene, kellel on andmeid inimese surma kohta
Avaldusele tuleb lisada surmateatis, politseiasutuse teatis või kohtuotsus surma tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta.
Avaldajale väljastatakse surmatõend.
Avaldus tuleb esitada kohapeal (Tiigi 12, Tartu) ja kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.
Vastuvõtuajad:
esmaspäeval kl 9–12 ja 14–17.30
teisipäeval kl 12–16
kolmapäeval ja reedel kl 9–12 ja 13–16
Lisainfo
Lisainfot saab e-posti aadressil [email protected].
Surm välisriigis
Kui inimene suri välismaal, tuleb esitada Tartu Linnavalitsusele selle kohta välisriigi dokument (nt meditsiinitõend):
- kui välismaal ei registreeritud surma, siis on see vajalik surma registreerimiseks Eestis
- kui surm on välismaal registreeritud, ei tule seda Eestis uuesti registreerida, kuid välisriigi surmadokumenti on vaja surma kandmiseks rahvastikuregistrisse
Esitatavad välisriigi dokumendid peavad olema
- eesti, vene või inglise keeles ja tõlke peab olema teinud vandetõlk;
- legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Vaata täpsemalt välisriigi dokumentidele esitatavaid nõudeidLink avaneb uuel vahelehel.
Surma registreerimiseks esitab 7 päeva jooksul alates inimese surmapäevast või surnu leidmise päevast perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, registreeritud elukaaslane, sugulane, hõimlane, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või muu inimene, kellel on andmeid inimese surma kohta.
PerekonnaseadusLink avaneb uuel vahelehel
Perekonnaseisutoimingute seadusLink avaneb uuel vahelehel
Rahvastikuregistri seadusLink avaneb uuel vahelehel
NimeseadusLink avaneb uuel vahelehel
Rahvusvahelise eraõiguse seadusLink avaneb uuel vahelehel
Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loeteluLink avaneb uuel vahelehel
Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kordLink avaneb uuel vahelehel
Surma põhjuse tuvastamise seadusLink avaneb uuel vahelehel
| Kirjeldus | |
|---|---|
| Milliseid isikuandmeid me kogume ja kasutame? | Avaldaja nimi, isikukood või sünniaeg, kodakondsus, isikut tõendava dokumendi andmed, elukoht, kontaktandmed ja seos surnuga Surnu nimi, isikukood või sünniaeg, kodakondsus, isikut tõendava dokumendi andmed, perekonnaseis, surma aeg ja koht |
| Kus me su isikuandmeid hoiame ja kasutame? | Rahvastikuregistri menetlustarkvaras |
| Kust me su isikuandmed saame? | Taotlejalt Rahvastikuregistrist |
| Kas ja kuhu me su isikuandmed edastame? | Ei edasta |
| Kui kaua me su isikuandmeid säilitame? | Rahvastikuregistris alatiselt Paberil esitatud avaldusi 3 aastat |
| Kes veel on seotud su isikuandmete kasutamisega? | Siseministeerium, kes on rahvastikuregistri vastutav töötleja |