Kliima soojenemine mõjutab otseselt ka Tartut. LIFE projekti Adaptest uuringuLink avaneb uuel vahelehel järgi soojeneb Eesti kliima maailma keskmisest kiiremini – iga maailma keskmise temperatuuri kraadise tõusu kohta suureneb Eesti keskmine temperatuur ligikaudu 1,5 kraadi võrra. Kõige rohkem soojeneb talv ning kõige kiiremini muutuvad ka külmaekstreemumid.
Kliimaekstreemumid avalduvad Tartus eelkõige vihmavalingute ja Emajõe veetaseme ebatavaliste kõikumistena. Üleujutusohu tõttu peetakse Tartut riskipiirkonnaks, kus võib kahjustada saada elanike ja ettevõtete vara, kultuuripärand ning Natura 2000 alad. Üleujutusala riskipiirkond hõlmab Emajõega piirnevat ala Kvissentali linnaosast Ihaste linnaosani ning selle pindala on ligikaudu 735 hektarit.
Kõige suuremas üleujutusohus on Supilinna, Ihaste, Ülejõe ja Kvissentali piirkond. Nende piirkondade kaitsmiseks panustab Tartu välisrahastuse toel 150 000 eurot.
Projekti eesmärk on parandada Tartu valmisolekut kriisideks ja vähendada üleujutusohtu. Kõige ohustatumates piirkondades on plaanis ehitada uusi ning rekonstrueerida olemasolevaid kaldakaitserajatisi.
Ihastesse ja Supilinna rajatakse uued pumplad ning uuendatakse sademeveekraavide siibreid. Supilinna-äärsel kaldal korrastatakse ja kõrgendatakse kaldakindlustusi. Ülejõele rajatakse pumpla ja veereservuaar ning Kvissentali uus kaitsetamm ja kaks pumplat. Lisaks soetatakse ajutised veetõkkeseinad, millega saab üleujutuste ajal takistada vee valgumist elamupiirkondadesse.
Tööd aitavad ennetada Emajõe lähedusest tulenevat üleujutusriski ja maandada kliimasoojenemisega kaasnevaid ohte.
Projekteerimine toimub 2026. aastal ja ehitustööd peaksid valmima 2027. aasta lõpuks.
Projekti kogumaksumus on 2 357 000 eurot, millest Tartu linna omaosalus moodustab 707 100 eurot ning Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadav toetus 1 649 900 eurot. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu meetmest: „2021–2027.2.3 (EK nr 2.4) Kliimamuutustega kohanemine, katastroofiriski ennetamine“.