Anne kanali analüüsitulemused aitavad kavandada samme suplusvee kvaliteedi parandamiseks
Tartu linn osales projektis LinnaSulps, mille eesmärk oli hinnata ja prognoosida Anne kanali suplusvee kvaliteeti. Kahe aasta jooksul kogusid teadlased kanalist proove ning analüüsisid neid, et selgitada välja suplusvee mikrobioloogilise saastumise võimalikud põhjused. Uuringu tulemused annavad linnale olulist teavet, et kavandada edasisi samme Anne kanali veekvaliteedi parandamiseks.
Uuringu tulemused näitasid, et suurim osa tuvastatud bakteriaalsest saastumisest oli seotud inimeste ja veelindude ühismõjuga ning kanali veekvaliteet varieerub sõltuvalt proovivõtukohast. Kõige rohkem mikrobioloogilist reostust tuvastati suplusala piirkonnas, kus kogunevad ja talvituvad pardid. Suurem mikrobioloogilise saaste tase oli märtsis, lume ja jää sulamise perioodil, mil sulavesi kannab talve jooksul kogunenud reostuse suplusalale ja rannaliiva.
TalTechi molekulaarse ökoloogia vanemteadur Peeter Laas selgitas, et inimeste antud toit mõjutab lindude mikrobioomi. Seetõttu näitas bakterite geneetiline analüüs, et saastumine ei pärine ainult inimestelt või ainult veelindudelt, vaid on suuresti seotud nende koosmõjuga. „Me uurisime baktereid, mille põhjal hinnatakse suplusvee ohutust inimese tervisele, aga ka tavapärasest seirest välja jäävate inimese tervise seisukohalt oluliste bakterite genoome,“ ütles Laas.
Sel suvel võimaldas LinnaSulpsu pilootprojekt jälgida Anne kanali vee kvaliteeti reaalajas nutikate sensorite abil. Samal ajal jätkas Terviseamet tavapärast suplusvee seiret, mille käigus võetud proovide laborianalüüside tulemused selguvad ligikaudu nädalase viitega. Terviseameti mõõtmistulemuste põhjal tuli Anne kanalis suplushooajal kaheksal nädalal heisata punane lipp. Projekti käigus kogutud andmed aitavad nüüd paremini mõista vee kvaliteeti mõjutavaid tegureid ning kavandada meetmeid, mis aitavad hoida suplusvee kauem ohutuna.
„Teadlaste põhjaliku töö tulemusel saame teadlikumalt üle vaadata Anne kanali hoolduskava ja plaanida edasisi samme veekvaliteedi parandamiseks. Tuleb leida lahendusi, mis vähendaksid veelindude kogunemist suplusalale. Inimeste tegevus mõjutab olukorda samuti, sest lindude toitmine soodustab nende koondumist rannaalale. Seetõttu paigaldame suplusala ümbrusse täiendavaid teavitusi, mis tuletavad inimestele meelde, et linde ei tohi toita,“ ütles linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool. Ta lisas, et vee kvaliteedi reaalajas jälgimine jätkub ka järgmisel, 2027. aasta suplushooajal.
Uuring näitas, et väike osa bakteriaalsest saastumisest pärines ka koertelt. Kuigi nende mõju vee kvaliteedile osutus väheseks, tuletab linn meelde, et koerte ujutamine inimeste suplusvees ei ole lubatud.
Pilootprojekti viisid ellu Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Dublini Linnaülikooli teadlased. Projekti käigus paigaldati Anne kanalisse nutikad sensorid. Lisaks kasutati erinevaid meteoroloogilisi andmeid ning kogutud andmete põhjal õpetati tehisintellekti suplusvee kvaliteeti prognoosima. Projekti eesmärk oli aidata paremini mõista, millest sõltub Anne kanali vee kvaliteet ning kuidas võimalikke probleeme ennetada.
LinnaSulps (UrbanDip) on FinEst Targa Linna Tippkeskuse pilootprojekt, mis käivitus 2024. aasta novembris. Projekti kogumaksumus on 1,2 miljonit eurot ning seda rahastavad täies ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo: linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool, tel 502 7891.
