Kultuuripealinna tegelik pärand sünnib inimestes ja koostöös
Euroopa kultuuripealinna tiitli mõju ei tohiks hinnata üksnes selle järgi, millised hooned, festivalid või kultuuriprojektid pärast tiitliaastat alles jäävad. Kultuuripealinna kõige väärtuslikum ja pikaajalisem pärand peitub inimestes, koostöös, usalduses ning kohaliku kultuurielu võimekuses edasi areneda, selgus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 eest veetava Euroopa kultuuripealinnade pärandprojekti ECOC Echo raames äsja valminud 18 Euroopa kultuuripealinna kogemust koondava uuringu põhjal.
Uuringu tulemustest ilmnev olulisim sõnum on, et kultuuripealinna tõeline väärtus ei seisne saavutuste säilitamises, vaid tulevikuks tugevamate eelduste loomises. Küsimus ei ole ainult selles, mis jääb pärast tiitliaastat alles, vaid selles, mis muutub tänu kultuuripealinnaks olemisele tugevamaks.
Pärand saab alguse enne programmi sündmuste avalööki
Uuringu üks kesksemaid järeldusi on, et kultuuripealinna pärandi alased tegevused ei alga alles pärast tiitliaasta lõppu, vaid juba kandideerimise ja ettevalmistuse käigus. Pikaajaline mõju sõltub sellest, millised koostöösuhted, juhtimismudelid ja ühised eesmärgid luuakse algusest peale. Seetõttu on oluline kavandada pärandi hoidmise alased tegevused ja hindamine juba enne kultuuripealinna programmi algust.
Pärandit käsitletakse viie omavahel seotud valdkonna kaudu: institutsionaalne, taristuline, programmiline, rahaline ja emotsionaalne pärand. Need hõlmavad nii toimivaid organisatsioone ja koostöövõrgustikke, kultuuritaristut ja jätkuvaid programme kui ka rahastamise jätkusuutlikkust, kogukondlikku kuuluvustunnet, usaldust ja kodanikuuhkust.
Uuring koondab endiste, praeguste ja tulevaste Euroopa kultuuripealinnade kogemusi. Järeldused põhinevad küsitlusel, fookusgrupi aruteludel ja praktiliste kogemuste vahetamisel.
Inimesed on olulised
Eriti selgelt rõhutab uuring inimeste tähtsust. Uued kultuurihooned ja suursündmused ei taga iseenesest kestvat mõju. Palju olulisem on, kas kogukonnad tunnevad end kultuurielu osana, kas organisatsioonid suudavad koostööd jätkata ning kas inimestel on võimalus kultuurivaldkonna arengut mõjutada. Heaks näiteks on Bodø 2024 kui Tartu 2024 kes mõlemad suunasid tähelepanu võrgustike loomisele ja kogukondlikele sidemetele. Tartu 2024 lõi 20 omavalitsuse ja seal kultuuripealinna edukaks elluviimiseks erinevad võrgustikud - omavalitsusjuhtide foorum, omavalitsuste kontaktisikute võrgustik, maakondlike arenduskeskuste kultuurijuhtide võrgustik, programmi kuuluvate projektide võrgustik, kommunikatsioonijuhtide võrgustik jne.
Endiste kultuuripealinnade kogemused kinnitavad, et kõige püsivamate tulemustena nähakse pikaajalisi partnerlussuhteid, tugevamaid kultuuriorganisatsioone ja Euroopa kultuuripealinna elluviimise tulemusel kasvanud enesekindlust. Näiteks Veszprém–Balaton tõi esile 116 omavalitsuse jätkuva koostöö. Leeuwarden–Fryslân rõhutas seevastu, et investeeriti eelkõige inimestesse ja organisatsioonidesse, mitte hoonetesse ja süsteemidesse.
Uuring juhib tähelepanu ka sellele, et kultuuripealinna edu hindamiseks ei piisa ainult tavapärastest näitajatest, nagu külastajate arv, majanduslik mõju või investeeringute maht. Sama olulised on raskemini mõõdetavad tulemused nagu organisatsioonidevaheline usaldus, vabatahtlike valdkonna areng, teadmiste jagamine, kogukondade aktiivsus ja kultuurivaldkonna võime muutustega kohaneda.
Kokkuvõtlikult: uuringu põhjal ilmnevad neli mustrit
Pärand saab alguse juba enne tiitliaastat. Pärandiga tegelemine peab olema strateegia osa juba kultuuripealinnaks kandideerides, mitte midagi, millega tegeletakse pärast tiitliaastat.
Organisatsiooni toimimisviis on olulisem kui selle vorm. Kohandumisvõime, koostöö ja usaldus on protsessi võtmeks.
Inimesed on infrastruktuurist olulisemad. Inimesed ja ühendused on olulisemad kui ainult infrastruktuur. Hooned võivad pakkuda võimalusi, kuid püsiv kultuuriline muutus sõltub inimestest ja kogukondadest, kes need ellu viivad.
Edu on enamat kui lihtsalt numbrid. Edu ulatub kaugemale külastajate arvust ja majanduslikust mõjust. Tugevamad partnerlused, suurem osalemine, parem juhtimine ja suurenenud usaldus on sama olulised püsiva muutuse märgid.
Raporti tulemustest selgub, et pärandiga tuleb tegeleda algusest peale, seada inimesed projektidest ettepoole, jagada vastutust erinevate partnerite vahel ning hoida dialoogi ja koostööd ka pärast tiitliaastat. Samuti tuleb anda suurem võimalus kaasa rääkida noortele, sõltumatutele kultuuritegijatele ja vähem esindatud kogukondadele.
„Uuringutulemused näitavad, mida linnad on õppinud. Meie järgmine samm on muuta see praktiliseks toeks linnadele otsuste langetamisel – et tulevased kultuuripealinnad kavandaksid oma pärandit juba enne tiitliaastat, mitte alles pärast seda,“ ütleb Sille Talvet-Unt, sihtasutuse Tartu 2024 projekti ECOC Echo juhtkoordinaator ja arendusjuht. Raport annab olulise sisendi ECOC Echo teadmusplatvormile, mis on mõeldud tulevastele Euroopa kultuuripealinnadele ning koondab kõige tõhusamaid lähenemisviise kultuuripealinna pärandi rakendamiseks piirkonna pikaajalises arengus.
„On hea näha, et selle uuringu tulemused on kooskõlas Euroopa Komisjoni ettepanekuga ajakohastada Euroopa kultuuripealinna algatust reguleerivat õigusraamistikku aastateks 2034–2047. Kavandatava raamistiku üheks peamiseks prioriteediks on algatuse pikaajalise pärandi tugevdamine, nihutades fookuse üheaastastelt kultuuriüritustelt ja festivalidelt kestvale mõjule,“ ütleb Sille Talvet-Unt, ECOC Echo juhtkoordinaator ja arendusjuht sihtasutusest Tartu 2024.
ECOC Echo on Interreg Europe’i algatus, mida juhib sihtasutus Tartu 2024. See ühendab endiseid, praeguseid ja tulevasi Euroopa kultuuripealinnu, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning kultuuriorganisatsioone, eesmärgiga tugevdada ja toetada Euroopa kultuuripealinna programmi pikaajalist kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku mõju – seda piirkondadevahelise õppimise, poliitikakujundamise ja teadmiste vahetamise kaudu. ECOC Echo partnerlusse kuuluvad Arcadia (Leeuwarden-Friesland 2018), Novi Sad 2022, Veszprém-Balaton 2023, Tartu 2024, Chemnitz 2025, Oulu 2026, Liepāja 2027, Évora 2027 ja Bourges 2028 ning mitmed piirkondlikud partnerid.
Uuringu viis läbi koostöös ECOC Echoga TFCC Europe. Tutvu uuringuga “Jagades pärandialaseid kogemusi: mõju planeerimine Euroopa kultuuripealinnade kaudu” (Legacy Exchange: Planning for Impact through European Capitals of Culture” saab tutvuda ECOC Echo kodulehel: https://www.interregeurope.eu/ecoc-echo/libraryLink avaneb uuel vahelehel)