Tartu Raatuse Kooli õpetajad tutvustavad praktilisi tööriistu noorte digitaalse heaolu toetamiseks

Üritusele on oodatud klassijuhatajad, lapsevanemad, aineõpetajad, tugispetsialistid, haridustehnoloogid ja kõik teised, kes puutuvad noorte digiharjumuste, ekraaniaja ja digitaalse heaolu küsimustega kokku koolis, töös või kodus. Lapse isikliku nutiseadme soetavad reeglina lapsevanemad, mitte kool, mistõttu on ka kodul digiharjumuste kujunemisel oluline roll.

Õpituba toimub Tartu Haridusfestivali raamesLink avaneb uuel vahelehel ning sinna saab registreeruda festivali veebilehel.

DigRight on kaheksa partneri koostöös elluviidav rahvusvaheline Erasmus+ projekt, mille eesmärk on toetada noorte teadlikku, turvalist ja tasakaalukat tehnoloogiakasutust.

Projekti käigus on valminud õppematerjalide komplekt, kuhu kuuluvad teoreetiline raamistik, tunnikavad ja metoodiline juhend.Täiendavaks väljundiks on lihtsa ülesehitusega mängustatud nutirakendus.

Õppematerjalid käsitlevad seitset digitaalse heaolu ja probleemse digikäitumisega seotud teemavaldkonda: sotsiaalmeedia kasutamine, mängusõltuvus, nutitelefoni kasutamine, videosisu voogedastus ja sarivaatamine, veebihasartmängud ja mikrotehingud, infoküllastus ja doomscrolling ning veebivestlused ja virtuaalsed suhted.

„Noorte digiharjumustest rääkides jõuame liiga sageli ja kiiresti keeldude ja piiranguteni. DigRighti materjalide eesmärk on pakkuda õpetajatele ja ka lapsevanematele viise, kuidas neid teemasid noortega uurida ja arutada nii, et õpilane ei tunneks end süüdistatuna, vaid saaks paremini aru oma harjumustest ja valikutest,“ ütleb üks õpitoa läbiviijatest, Tartu Raatuse Kooli füüsika- ja loodusõpetuse õpetaja ning haridustehnoloog Jaana Mihailišina.

Eestikeelses õppematerjalide komplektis on kokku 36 paindlikku tunnikava 12–18-aastastele noortele. Kavad sisaldavad elulisi juhtumeid, arutelusid, rühmatöid, rollimänge, eneseanalüüsi, refleksiooni ja praktiliste lahenduste loomist. Õpetaja saab valida oma klassile sobiva teema ning kohandada tegevusi vastavalt õpilaste vanusele, kogemusele ja vajadustele.

„Tunnikavad ei ole mõeldud valmisretseptina, mida peab alati ühtemoodi järgima. Õpetaja saab valida oma klassile sobiva tegevuse, arutada õpilastega erinevaid lahendusi ning mõelda koos, millised strateegiad võiksid nende igapäevaelus päriselt toimida,“ lisab õpitoa teine läbiviija, Tartu Raatuse Kooli keemiaõpetaja ja Tartu Ülikooli keemiahariduse nooremteadur Lauri Kõlamets.

Tartu Raatuse Kooli õpitoas tutvustatakse esmalt DigRighti projekti ja selle eesmärke, seejärel vaadeldakse lähemalt erinevaid digisõltuvuse ja probleemse digikäitumise vorme. Õpitoa teises pooles saavad osalejad tunnikavade ja õppematerjalidega ise tutvuda, arutleda nende rakendatavuse üle ning anda tagasisidet selle kohta, mida nad oma koolis või klassis kasutada ja kohandada sooviksid.

„Me ei oota osalejatelt valmis vastuseid ega eelda, et materjale kasutatakse alati täpselt samal viisil. Just erinevad kogemused aitavad hinnata, millised tegevused on eri vanuses laste jaoks kõige mõjusamad. Digitaalne heaolu ei ole ainult kooli teema: kool saab noori toetada, suunata ja nendel teemadel arutleda, kuid igapäevased digiharjumused kujunevad suurel määral ka kodus. Seetõttu on ka lapsevanemad õpituppa oodatud, et jagada oma vaatenurka ja mõelda kaasa, millised kokkulepped ja vestlused võiksid laste toetamisel päriselt toimida,“ rõhutavad õpitoa läbiviijad.

DigRighti projekt on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.

DigRight eestikeelne õppematerjalide komplektLink avaneb uuel vahelehel