Volikogu eelmised koosseisud

Tartu Linnavolikogu esimene koosseis valiti 10. detsembril 1989. Valimised toimusid küll veel nõukogude okupatsiooni tingimustes, kuid olid siiski demokraatlikud. Valimas käis 59 109 tartlast ehk 67,1 protsenti valijate nimekirja kantutest, 49 volikogu liiget valiti 145 kandidaadi seast. Valimistulemused selgusid 11. detsembril.

Linnavolikogu esimene istung oli 15. detsembril 1989 Tartu inseneride majas (Veski 2). Volikogu esimeheks sai ainsa naisena volikokku valitud Aino-Eevi Lukas.

Volikogu moodustas mitmeid alalisi ja ajutisi komisjone ning reorganiseeris neid vastavalt sellele, millised lahendamist vajavad ülesanded toonasel murrangulisel ajal esile kerkisid. Näiteks tegutsesid esimeses volikogus humanitaarkomisjon, kodanike kaitse komisjon, elamureformikomisjon, sõjaväekomisjon, eelarve- ja maksukomisjon, mälestusmärkide ja linnasümboolika komisjon, elukeskkonnakomisjon jt.

22. detsembril 1989 valiti linnapeaks Toomas Mendelson. Linnavalitsuse koosseisu kuulusid veel abilinnapea Väino Kull, majandusnõunik Rein Mäll, humanitaarnõunik Linnar Priimägi (lahkus ametist novembris 1990, teda asendas Rait Toompere), sotsiaalnõunik Andrus Arro (lahkus ametist septembris 1991), elamu-kommunaalnõunik Roman Mugur, õigusnõunik Indrek Koolmeister, ehitusnõunik Jaak Keerberg ja linnasekretär Ülle Saar.

17. oktoobri 1991 istungil teatas Toomas Mendelson linnavalitsuse tagasiastumisest, kuna volikogu oli otsustanud algatada linnapea umbusaldamise. 21. novembril 1991 valiti uueks linnapeaks Ants Veetõusme. Linnavalitsuse koosseisu kuulusid abilinnapea Rait Toompere, linnanõunikud Roman Mugur, Jaak Adamsoo, Martti Preem , Ilme-Tiiu Tinni ja linnasekretär Ülle Saar.

Volikogu esimene koosseis pidas 81 istungit ja langetas 402 otsust. Paljud otsused olid ajale iseloomulikult poliitilise ja deklaratiivse iseloomuga - näiteks tunnistas volikogu oma otsusega Eestis 1940.-1950. aastatel toimunud massirepressioonid inimsusevastasteks kuritegudeks ja genotsiidiks eesti rahva vastu.

Loomulikult pidi volikogu tegelema kõigi probleemidega, mis 1990. aastate alguses puudutasid kogu Eestit: valuline üleminek turumajandusele, hüperinflatsioon enne Eesti krooni tulekut, erastamine, omandireform, sotsiaalsüsteemi mured, suhted Tartus asunud nõukogude sõjaväeosaga jne.

1. Jüri Adams
2. Lembit Allikmets
3. Ralf Allikvee
4. Tõnu Anton
5. Albert Danilson (lahkus volikogust omal soovil)
6. Henn Elmet
7. Jüri Ginter
8. Rafik Grigorjan
9. Aleksander Jakobson
10. Külli Kalamees (asendusliige alates 22.03.1990)
11. Kalle Kalda
12. Vahur Kalmre
13. Jaan Kaplinski (asendusliige alates 22.03.1990)
14. Eerik Kergandberg
15. Rein Kilk
16. Undel Kokk
17. Viktor Korrovits
18. Kalle Kulbok
19. Väino Kull (09.01.1990 sai abilinnapeaks)
20. Jüri Kõre
21. Urmo Kööbi
22. Mart Külvik
23. Rein Lepik
24. Aleksei Lotman
25. Aino-Eevi Lukas
26. Toomas Mendelson (22.12.1989 sai linnapeaks)
27. Mati Meos
28. Aadu Must
29. Andres Noodla
30. Tõnu Oja
31. Peeter Olesk
32. Kirill Orlov
33. Aleksei Peterson
34. Martti Preem (05.12.1991 sai linnavalitsuse liikmeks)
35. Ain Raitviir
36. Olev Raju
37. Vello Ritsing
38. Peeter Salk
39. Madis Saluveer
40. Albert Saunanen
41. Toomas Savi
42. Mart Sonn
43. Peeter Tali
44. Agu Tamm
45. Indrek Tarand
46. Šmul Tepman
47. Heino Türnpu
48. Jevgeni Udovik (valiti 16. kinnisest sõjaväe valimisringkonnast ja arvati linnavolikogu 06.02.1992 otsusega volikogust välja)
49. Olavi Vaher
50. Ants Veetõusme (21.11.1991 sai linnapeaks)
51. Ülo Veldre

Pärast 06.02.1992 kuni koosseisu lõpuni oli volikogus 45 liiget.

Tartu linnavolikogu teine koosseis valiti 17. oktoobril 1993. Volikokku pääsesid valimisliidu Tartu (19 liiget), Eesti Pensionäride Liidu (17 liiget), Rahvusliku Koonderakonna Isamaa (7 liiget), Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (3 liiget), Eesti Keskerakonna (1 liige), Kuningriiklaste nimekirja (1 liige) ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei (1 liige) esindajad.

Volikogu esimene istung toimus 28. oktoobril, kus esimeheks valiti senine linnapea Ants Veetõusme. Volikogu aseesimeheks valiti 11. novembril Harri Kärtner (vabastati aseesimehe ülesannetest 18. mail 1995).

Linnapeaks valiti 11. novembril Väino Kull. Abilinnapead olid Anto Ili, Toomas Savi ja Jüri Sasi. Toomas Savi valiti aprillis 1995 riigikokku ja lahkus linnavalitsusest, tema asemel sai septembris 1995 abilinnapeaks Robert Närska. Samuti kuulusid linnavalitsuse koosseisu linnanõunikud Madis Kaing (lahkus ametist oktoobris 1994), Priit Paalo (lahkus ametist novembris 1995) ja Ilme-Tiiu Tinni ning linnasekretär Ülle Saar.

Volikogu moodustas kümme alatist komisjoni: revisjonikomisjon (esimees Alver Aria), eelarve- ja majanduskomisjon (esimees Olev Raju, hiljem Janno Reiljan), haridus- ja kultuurikomisjon (esimees Eduard Vääri), elukeskkonnakomisjon (esimees Uku Alakivi), ravikindlustuskomisjon (esimees Tõnu Kauba), korrakaitse- ja õiguskomisjon (esimees Tiit Veeber), sotsiaalkomisjon (esimees Rein Kermes, hiljem Tiiu Aro), linnamajanduskomisjon (esimees Ülo Mee), linnavarakomisjon (esimees Mati Klein) ja tarbijakaitsekomisjon (esimees Lembit Ainsalu).

Volikogu teine koosseis pidas 67 istungit ning võttis vastu 98 määrust ja 342 otsust. Paljud otsused puudutasid erastamist ja munitsipaalvara, linnaeelarvet, tegeleti kohaliku omavalitsuse ja riigi vaheliste suhete, volikogu reglemendi jpm küsimustega. Väga oluliseks teemaks sai Tartu soojamajanduse probleemide lahendamine.

3. veebruaril 1994. a võttis volikogu vastu otsuse taotleda Tartule 25. rahvusvaheliste hansapäevade korraldamisõigus ning 2005. aastal saigi Tartust hansapäevade võõrustaja. Samuti algatas volikogu teine koosseis Tartu Vabadussõja mälestussamba (Kalevipoeg) taastamise.

1. Lembit Ainsalu, Eesti Pensionäride Liit
2. Uku Alakivi, valimisliit Tartu
3. Silver Alev, Eesti Pensionäride Liit
4. Alver Aria, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei
5. Elmar Arnemann, Eesti Pensionäride Liit
6. Tiiu Aro, valimisliit Tartu
7. Roza Bachmann, Eesti Pensionäride Liit
8. Jüri Ehrlich, Eesti Pensionäride Liit
9. Ivan Goidin, Eesti Pensionäride Liit
10. Heino Heinsoo, Eesti Pensionäride Liit
11. Ants Ilus, Eesti Pensionäride Liit
12. Zinaida Karamkova, Eesti Pensionäride Liit
13. Tõnu Kauba, Eesti Keskerakond
14. Rein Kermes, valimisliit Tartu
15. Mati Klein, Rahvuslik Koonderakond Isamaa
16. Undel Kokk, valimisliit Tartu
17. Elli Korp, Eesti Pensionäride Liit
18. Viktor Korrovits, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
19. Vilmar Kraak, valimisliit Tartu
20. Simeon Kružkov, valimisliit Tartu
21. Väino Kull, valimisliit Tartu
22. Jüri Kõre, Rahvuslik Koonderakond Isamaa
23. Harri Kärtner, Eesti Pensionäride Liit
24. Urmo Kööbi, valimisliit Tartu
25. Endel Laas, Eesti Pensionäride Liit
26. Irene Leisner, Eesti Pensionäride Liit
27. Rein Lepik, Rahvuslik Koonderakond Isamaa
28. Madis Ligi, valimisliit Tartu
29. Aino-Eevi Lukas, valimisliit Tartu
30. Tõnis Lukas, Rahvuslik Koonderakond Isamaa
31. Paul Lääne, Rahvuslik Koonderakond Isamaa
32. Lembit Merusk, valimisliit Tartu
33. Milvi Miidla, Eesti Pensionäride Liit
34. Roman Mugur, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
35. Janika Mölder-Maalmann, valimisliit Tartu
36. Jüri Ojamaa, valimisliit Tartu
37. Aleksander Paškov, Eesti Pensionäride Liit
38. Tarmo Päss, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
39. Ain Raitviir, valimisliit Tartu
40. Olev Raju, valimisliit Tartu
41. Janno Reiljan, valimisliit Tartu
42. Jaan Riiv, Eesti Pensionäride Liit
43. Silvia Russak, Rahvuslik Koonderakond Isamaa
44. Toomas Savi, valimisliit Tartu
45. Vladimir Tšemardin, Eesti Pensionäride Liit
46. Tiit Veeber, valimisliit Tartu
47. Enn Veenpere, Rahvuslik Koonderakond Isamaa
48. Ants Veetõusme, Kuningriiklaste nimekiri
49.  Eduard Vääri, valimisliit Tartu

Asendusliikmetena olid eri perioodidel volikogus ka Riina Dmohovski (Eesti Pensionäride Liit), Priit Hänni (valimisliit Tartu), Rein Kasesalu (Eesti Pensionäride Liit), Karl Kurm (Eesti Pensionäride Liit), Tiit Lepasaar (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei), Ülo Mee (valimisliit Tartu), Mati Meos (valimisliit Tartu) ja Jüri Ristkok (Eesti Pensionäride Liit).

Tartu linnavolikogu III koosseis valiti 20. oktoobril 1996, volikogu oli 49-liikmeline. Koos asendusliikmetega töötas volikogus kolme aasta jooksul 70 inimest.

Koalitsiooni moodustasid Isamaaliit, Mõõdukad ja valimisliit Tartu 2000. Volikogu esimesel istungil 31. oktoobril 1996 valiti linnavolikogu esimeheks Väino Kull (VL Tartu 2000) ja linnapeaks Tõnis Lukas (Isamaaliit). Volikogu aseesimeheks valiti Mihkel Pärnoja (Mõõdukad).

14. novembril 1996 kinnitati linnavalitsuse liikmeteks Anto Ili (VL Tartu 2000), Toivo Jullinen (Mõõdukad), Jüri Kõre (Isamaaliit) ja Ilme-Tiiu Tinni (rahandusosakonna juhataja-linnavalitsuse rahandusnõunik). 28. novembril 1996 lisandus linnavalitsuse koosseisu Kalle Jürgenson (ei kandideerinud valimistel Tartus).

3. aprillil 1997 avaldas volikogu Tõnis Lukasele umbusaldust ning 17. aprillil 1997 valiti linnapeaks Roman Mugur (Reformierakond). Uue koalitsiooni moodustasid Reformierakond, Keskerakond ja valimisliit Tartu 2000.

11. septembril 1997 valiti volikogule ka teine aseesimees, kelleks sai Tõnu Kauba (Keskerakond).

24. aprillil 1997 vabastati ametist Tõnis Lukase linnavalitsuse liikmed ning kinnitati linnavalitsus koosseisus Anto Ili, Margus Hanson (Reformierakond), Kaarel Sahk (ei kandideerinud valimistel), Hannes Astok (Reformierakond) ja Aleks Lenzner (Keskerakond).

10. septembril 1998 astus Roman Mugur linnapea kohalt tagasi ja uueks linnapeaks valiti Andrus Ansip (Reformierakond). Ülejäänud linnavalitsus jätkas samas koosseisus.

15. aprillil 1999 valiti volikogu liikme volitused peatanud Mihkel Pärnoja asemel volikogu aseesimeheks Toivo Jullinen.

Volikogus moodustati viis fraktsiooni:

• Reformierakonna fraktsioon (esimees Neinar Seli) – 14 liiget
• Isamaaliidu fraktsioon (esimees Jüri Kõre) – 12 liiget
• fraktsioon Tartu 2000 (esimees Urmo Kööbi) – 11 liiget
• Mõõdukate fraktsioon (esimees Toivo Jullinen) – 7 liiget
• Keskerakonna fraktsioon (esimees Lembit Allikmets) – 5 liiget

Volikogu moodustas üheksa komisjoni: arengu- ja planeerimiskomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon, linnamajanduskomisjon, linnavarakomisjon, laste- ja noorsookomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon, sotsiaalkomisjon, õigus- ja korrakaitsekomisjon.

Kolme aasta jooksul olid komisjonide esimehed:

• arengu- ja planeerimiskomisjon – Marju Lauristin (14. november 1996 kuni 5. juuni 1997), Veljo Ipits (alates 5. juunist 1997)
• haridus- ja kultuurikomisjon – Peeter Olesk
• linnamajanduskomisjon – Viktor Korrovits
• linnavarakomisjon – Jüri Adams
• laste- ja noorsookomisjon – Ivo Posti (28. november 1996 kuni 11. september 1997), Vadim Mitroškin (alates 11. septembrist 1997)
• rahanduskomisjon – Mait Klaassen (14. november 1996 kuni 3. aprill 1997, 13. maist 1999 kuni lõpuni), Olev Raju (3. aprill 1997 kuni 1. aprill 1999)
• revisjonikomisjon – Toomas Kapp (14. november 1996 kuni 19. detsember 1996), Vadim Mitroškin (19. detsember 1996 kuni 5. juuni 1997), Toivo Jullinen (alates 5. juunist 1997)
• sotsiaalkomisjon - Urmo Kööbi (28. novemer 1996 kuni 22. mai 1997), Peep Pree (alates 22. maist 1997)
• õigus- ja korrakaitsekomisjon – Heljo Pikhof (14. november 1996 kuni 22. mai 1997), Lembit Allikmets (alates 22. maist 1997)

Muudatused komisjonide esimeeste osas olid tingitud:

• esimehe tagasiastumisest (Lauristin, Kapp, Kööbi, Mitroškin)
• esimehele umbusalduse avaldamisest (Pikhof)
• komisjoni pikaajalisest otsustusvõimetusest (Posti)
• volikogu liikme volituste peatumisest (Klaassen, Raju)

Ühegi komisjoni töös ei osalenud Tiiu Aro, Heino Pallo, Neinar Seli. Komisjonidesse kuulus lisaks volikogu liikmetele 48 inimest, kes ei olnud volinikud.

Linnavolikogu III koosseis pidas 60 istungit. Istungite päevakorras oli kokku 624 päevakorrapunkti. Kõige pikem oli 18. istung, mille päevakorras oli 27 küsimust. Istungit peeti kolmel päeval (19. juunil, 26. juunil ja 3. juulil 1997) ning see kestis kokku 12 tundi ja 15 minutit. Vastu võeti ühtekokku 99 määrust ja 342 otsust.

 Olulisemad käsitletud teemad:

• Tartu linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruanne
• linnavara eeskiri, linna põhimäärus, ehitusmäärus
• linna arengukavad ja arengustrateegia Tartu 2012
• tasuta bussisõiduõiguse kehtestamine Tartu pensionäridele
• kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi ja eluasemefondi laekunud raha kasutamine
• tagastatavate eluruumide üürnikele laenude ja toetuste andmise kord
• lapsetoetuste maksmise kord
• üldplaneeringute ja detailplaneeringute kehtestamine
• maa-alade munistsipaalomandisse taotlemine
• linnavara võõrandamine

1. Anne Adams, Mõõdukad
2. Jüri Adams, Isamaaliit
3. Lembit Allikmets, Keskerakond
4. Tiiu Aro, valimisliit Tartu 2000
5. Arno Arukask, Mõõdukad
6. Hannes Astok, Reformierakond
7. Aalo Eller, Reformierakond
8. Hele Everaus, Reformierakond
9. Rafik Grigorjan, Keskerakond
10. Margus Hanson, Reformierakond
11. Priit Hänni, Isamaaliit
12. Anto Ili, valimisliit Tartu 2000
13. Toivo Jullinen, Mõõdukad
14. Toivo Kabanen, Reformierakond
15. Kaido Kalder, Isamaaliit
16. Toomas Kapp, valimisliit Tartu 2000
17. Tõnu Kauba, Keskerakond
18. Marvi Kibe, Reformierakond
19. Mait Klaassen, valimisliit Tartu 2000
20. Undel Kokk, valimisliit Tartu 2000
21. Viktor Korrovits, Isamaaliit
22. Riho Kruuv, Reformierakond
23. Väino Kull, valimisliit Tartu 2000
24. Jüri Kõre, Isamaaliit
25. Urmo Kööbi, valimisliit Tartu 2000
26. Ants Laaneots, Reformierakond
27. Marju Lauristin, Mõõdukad
28. Madis Ligi, Reformierakond
29. Tõnis Lukas, Isamaaliit
30. Paul Lääne, Isamaaliit
31. Vadim Mitroškin, valimisliit Tartu 2000
32. Nikolai Mumm, Reformierakond
33. Robert Närska, valimisliit Tartu 2000
34. Hanno Ohvril, Keskerakond
35. Peeter Olesk, Isamaaliit
36. Väino Peets, Isamaaliit
37. Heljo Pikhof, Mõõdukad
38. Ivo Posti, Isamaaliit
39. Mihkel Pärnoja, Mõõdukad
40. Juhani Püttsepp, Isamaaliit
41. Silvia Russak, Isamaaliit
42. Jüri Sasi, valimisliit Tartu 2000
43. Toomas Savi, Reformierakond
44. Neinar Seli, Reformierakond
45. Toomas Tein, Reformierakond
46. Monika Vask, Reformierakond
47. Peeter Vihalemm, Mõõdukad
48. Jaak Viller, valimisliit Tartu 2000
49. Nikolai Vinogradov, Keskerakond

Asendusliikmetena olid eri perioodidel volikogus ka Olev Raju (valimisliit Tartu 2000), Heino Pallo (valimisliit Tartu 2000), Uku Alakivi (valimisliit Tartu 2000), Nikolai Põdramägi (valimisliit Tartu 2000), Ilona Merzin (Isamaaliit), Jaak Adamsoo (Reformierakond), Krista Piirimägi (Mõõdukad), Enn Pütsepp (Isamaaliit), Zinaida Karamkova (valimisliit Tartu 2000), Peep Pree (Reformierakond), Heiki Aab (Reformierakond), Roman Mugur (Reformierakond), Malle Blumenau (Reformierakond), Irene Leisner (Reformierakond), Veljo Ipits (Reformierakond), Ilmar Novek (Reformierakond), Enn Veenpere (Isamaaliit), Peeter Rehema (Isamaaliit), Erich Kukk (Reformierakond), Anne Schotter (Mõõdukad), Merike Kaunissaare (Isamaaliit).

Tartu linnavolikogu IV koosseis valiti 17. oktoobril 1999, volikogu oli 49-liikmeline. Koos asendusliikmetega töötas volikogus 62 inimest.

Koalitsiooni moodustasid Reformierakond ja Isamaaliit. Volikogu esimesel istungil 28. oktoobril 1999 valiti linnavolikogu esimeheks Peeter Tulviste (Isamaaliit) ja linnapeaks Andrus Ansip (Reformierakond). Volikogu aseesimeesteks valiti Neinar Seli (Reformierakond) ja Väino Kull (valimisliit Tartu 2000+).

Linnavalitsuse liikmeteks kinnitati Hannes Astok (Reformierakond), Margus Hanson (Reformierakond), Aksel Kivi (Reformierakond), Jüri Kõre (Isamaaliit) ja Ilona Merzin (Isamaaliit).

18. oktoobril 2001 avaldas volikogu umbusaldust Ilona Merzinile, kelle asemel valiti abilinnapeaks Anto Ili (valimisliit Tartu 2000+).

1. novembril 2001 avaldati umbusaldust Peeter Tulvistele ning uueks volikogu esimeheks valiti Aadu Must (Keskerakond). Samal istung avaldati umbusaldust ka Jüri Kõrele ja uueks abilinnapeaks valiti Vladimir Šokman (Keskerakond).

Uue koalitsiooni moodustasid Reformierakond, Keskerakond ja valimisliit Tartu 2000+.

Volikogus moodustati neli fraktsiooni:

• Reformierakonna fraktsioon – 20 liiget, esimees Toomas Tein
• Isamaaliidu fraktsioon – 14 liiget, esimees Rein Lepik, hiljem Parvel Pruunsild
• Keskerakonna fraktsioon – 9 liiget, esimees Aadu Must, hiljem Nikolai Põdramägi
• Fraktsioon Tartu 2000+ – 5 liiget, esimees Anto Ili, hiljem Väino Kull

Volikogus oli üks rahvaerakonna Mõõdukad esindaja.

Keskerakonna fraktsioonist lahkus hiljem Priit Tannik ning Isamaaliidu fraktsioonist Viktor Korrovits, mõlemad astusid Reformierakonda. Kuivõrd vastavalt Tartu linna põhimäärusele ei saa oma fraktsioonist lahkudes liituda mõne teise fraktsiooniga, siis jäid nad sõltumatuteks volikogu liikmeteks.

Reformierakonda astus ka Isamaaliidu fraktsiooni liige Rein Lepik, kuid teda fraktsioonist välja ei arvatud.

Volikogu moodustas 1999. aastal üheksa alatist komisjoni:

• arengu- ja planeerimiskomisjon, esimees Verni Loodmaa (Reformierakond)
• haridus- ja kultuurikomisjon, esimees Toomas Liivamägi (Isamaaliit) kuni 1. novembrini 2001, Jaak Viller (Tartu 2000+) alates 1. novembrist 2001
• laste- ja noorsookomisjon, esimees Silver Meikar (Reformierakond)
• linnamajanduskomisjon, esimees Toomas Kapp (Reformierakond)
• linnavarakomisjon, esimees Rein Lepik (Reformierakond)
• rahanduskomisjon, esimees Peep Pree (Reformierakond)
• revisjonikomisjon, esimees Nikolai Põdramägi (Keskerakond)
• sotsiaalkomisjon, esimees Aleks Lenzner (Keskerakond)
• õigus- ja korrakaitsekomisjon, esimees Peeter Rehema (Isamaaliit)

20. jaanuaril 2000 moodustati ajutine komisjon Tartu linna põhimääruse ja linnavolikogu reglemendi väljatöötamiseks. Komisjon lõpetas tegevuse 5. aprillil 2001, kui volikogu võttis vastu Tartu linna uue põhimääruse.

7. veebruaril 2002 moodustas volikogu linna sümboolika, mälestusmärkide ja nimekomisjoni, mille esimeheks sai Aadu Must. Seega töötas volikogu kolmanda koosseisu jooksul kokku kümme alatist komisjoni.

Vastavalt linna põhimäärusele olid komisjonide liikmetest vähemalt pooled volikogu liikmed ja revisjonikomisjonis ainult volikogu liikmed. Kokku töötas komisjonides volikogu liikmete kõrval 59 inimest, kes ei olnud volikogu liikmed.

Linnavolikogu III koosseis pidas kokku 59 istungit, vastu võeti 122 määrust ja 621 otsust.

Kõige rohkem otsuseid võeti vastu seoses detailplaneeringutega – 209, üldplaneeringutega seotud otsuseid oli 12, eluruumidega seotud otsuseid 64, maa munitsipaalomandisse taotlemise otsuseid 20 ja volikogu töö korraldamise otsuseid 81.

Määrustest oli linnaeelarvega seotud 22 määrust, erinevate toetuste määramisega 20 määrust, erinevate maksudega seotud küsimusi 11 määrust, hariduselu küsimustes 7 määrust, heakorra eeskirja ja koormiste kehtestamiseks 5 määrust, koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamiseks ja lemmiklooma registri asutamiseks 3 määrust, linnavara eeskirja kehtestamiseks ja muutmiseks 3 määrust. Vastu võeti uus Tartu linna põhimäärus ning linna tunnustuste avaldamise kord.

Volikogu liikmete osavõtt istungitest (istungeid/osalenud):

1. Jüri Adams, Isamaaliit, 59/28
2. Lembit Allikmets, Keskerakond, 59/52
3. Andrus Ansip, Reformierakond, 1/1
4. Hannes Astok, Reformierakond, 1/1
5. Anzori Barkalaja, Isamaaliit, 55/27
6. Tiina Eier, Isamaaliit, 59/51
7. Hele Everaus, Reformierakond, 59/41
8. Margus Hanson, Reformierakond, 1/1
9. Aveliina Helm, Reformierakond, 14/12
10. Ervin Hurt, Keskerakond, 17/14
11. Anto Ili, Tartu 2000+, 40/39
12. Helmer Jõgi, Reformierakond, 59/51
13. Toivo Kabanen, Reformierakond, 59/54
14. Urve Anne Kade, Reformierakond), 59/56
15. Toomas Kapp, Reformierakond, 59/49
16. Margus Kasterpalu, Isamaaliit, 59/40
17. Tatjana Katjuk, Keskerakond, 59/36
18. Tõnu Kauba, Keskerakond, 59/56
19. Ott Keerberg, Isamaaliit, 5/3
20. Viktor Korrovits, Isamaaliit, 59/56
21. Krista Kruuv, Reformierakond, 59/48
22. Väino Kull, Tartu 2000+, 59/56
23. Jüri Kõre, Isamaaliit, 20/19
24. Aleks Lenzner, Keskerakond, 59/47
25. Rein Lepik, Isamaaliit, 59/53
26. Madis Ligi, Reformierakond, 59/56
27. Jaanus Liivak, Reformierakond, 59/47
28. Toomas Liivamägi, Isamaaliit, 41/33
29. Verni Loodmaa, Reformierakond, 59/53
30. Joel Luhamets, Isamaaliit, 59/48
31. Tõnis Lukas, Isamaaliit, 11/9
32. Silver Meikar, Reformierakond, 59/51
33. Ilona Merzin, Isamaaliit, 11/11
34. Aadu Must, Keskerakond, 59/53
35. Toomas Mustimets, Isamaaliit, 59/51
36. Janika Mölder, Reformierakond, 59/48
37. Valentin Nešpanov, Tartu 2000+, 59/57
38. Peeter Olesk, Isamaaliit, 41/13
39. Aivar Paidla, Reformierakond, 59/45
40. Väino Peets, Isamaaliit, 4/2
41. Aavo Pikkuus, Reformierakond, 59/39
42. Peep Pree, Reformierakond, 59/55
43. Parvel Pruunsild, Isamaaliit, 59/52
44. Nikolai Põdramägi, Keskerakond, 59/55
45. Olev Raju, Keskerakond, 59/49
46. Peeter Rehema, Isamaaliit, 59/53
47. Toomas Savi, Reformierakond, 10/3
48. Anatoli Schultz, Reformierakond 59/56
49. Neinar Seli, Reformierakond, 59/49
50. Kadri Siibak, Isamaaliit, 9/9
51. Gennadi Suhhov, kandideeris valimisliidu Hea Tahe/Vasakvõimalus nimekirjas, volikogus liitus Tartu 2000+ fraktsiooniga, 59/55
52. Vladimir Šokman, Keskerakond, 42/32
53. Priit Tannik, Keskerakond, 59/49
54. Enn Tarto, Mõõdukad, 59/43
55. Toomas Tein, Reformierakond, 59/51
56. Mati Tolmoff, Reformierakond, 40/33
57. Olimpiada Treštšina, Tartu 2000+, 59/53
58. Mait Trink, Isamaaliit, 37/27
59. Peeter Tulviste, Isamaaliit, 59/50
60. Margus Ulst, Reformierakond, 59/52
61. Monika Vask, Reformierakond, 59/35
62. Jaak Viller, Tartu 2000+, 19/18

Volikokku valiti 1999. aasta oktoobris ka Malle Blumenau (Reformierakond), kuid tema volitused peatati kohe pärast valimisi seoses töötamisega linnavalitsuse ametnikuna.

Tartu Linnavolikogu V koosseis valiti 20. oktoobril 2002, volikogu oli 49-liikmeline. Koos asendusliikmetega töötas volikogus 68 inimest.

Koalitsiooni moodustasid Reformierakond ja Keskerakond.

Volikogu esimesel istungil 31. oktoobril 2002 valiti linnavolikogu esimeheks Aadu Must (Keskerakond) ja aseesimeheks Toomas Tein (Reformierakond). 21. aprillil 2005 valiti Toomas Teini asemel volikogu aseesimeheks Verni Loodmaa (Reformierakond).

7. novembril 2002 valiti linnapeaks Andrus Ansip (Reformierakond) ning kinnitati linnavalitsus koosseisus Hannes Astok (Reformierakond), Margus Hanson (Reformierakond), Anto Ili (Reformierakond), Laine Jänes (Reformierakond) ja Vladimir Šokman (Keskerakond).

Märtsis 2003 sai Margus Hanson riigikogu liikmeks ning tema asemel valiti abilinnapeaks Sven Illing (Reformierakond).

Andrus Ansip asus septembris 2004 majandus- ja kommunikatsiooniministri ametisse ning 23. septembril 2004 valis volikogu linnapeaks Laine Jänese. Uueks abilinnapeaks kinnitati senine haridusosakonna juhataja Georg Aher.

Volikogus registreeriti neli fraktsiooni:

• Reformierakonna fraktsioon – 23 volikogu liiget
• Isamaaliidu fraktsioon – 9 volikogu liiget
• Res Publica fraktsioon – 8 volikogu liiget
• Keskerakonna fraktsioon – 6 volikogu liiget

Lisaks kuulus volikogusse kolm Mõõdukate erakonna (hiljem Sotsiaaldemokraatlik Erakond) liiget.

Fraktsioonides toimus muudatusi seoses volikogu liikmete volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemise ja asendusliikmetele volituste andmisega, välja arvatud Tõnu Kauba lahkumine Keskerakonna fraktsioonist 4. märtsil 2004 ning Berk Vaheri lahkumine Res Publica fraktsioonist 22. aprillil 2004 ning nende muutumine sõltumatuks volikogu liikmeks.

Linnavolikogu moodustas kümme alatist komisjoni:

• arengu- ja planeerimiskomisjon – esimees Verni Loodmaa (Reformierakonna fraktsioon)
• haridus- ja kultuurikomisjon – esimees Hele Everaus (Reformierakonna fraktsioon)
• laste- ja noorsookomisjon – esimees Nikolai Põdramägi (Keskerakonna fraktsioon)
• linnamajanduskomisjon – esimees Toomas Kapp (Reformierakonna fraktsioon)
• linna sümboolika, mälestusmärkide ja nimekomisjon – esimees Aadu Must (Keskerakonna fraktsioon)
• linnavarakomisjon – esimees Aksel Kivi (Reformierakonna fraktsioon)
• rahanduskomisjon – esimees Väino Kull (Reformierakonna fraktsioon)
• revisjonikomisjon – esimees Jüri Kõre (Isamaaliidu fraktsioon)
• sotsiaalkomisjon – esimees Peep Pree (Reformierakonna fraktsioon)
• õigus- ja korrakaitsekomisjon – esimees Tõnu Kauba (Keskerakonna fraktsioon)

5. detsembril 2002 moodustati volikogus Tartu vangla küsimustega tegelev ajutine komisjon, mille esimees oli Aadu Must (Keskerakonna fraktsioon). Komisjoni tegevus lõpetati 18. detsembril 2003.

22. aprillil 2004 valiti Tõnu Kauba asemel õigus- ja korrakaitsekomisjoni esimeheks Olev Raju (Keskerakonna fraktsioon).

21. oktoobril 2004 lõpetati haridus- ja kultuurikomisjoni ning laste- ja noorsookomisjoni tegevus ning moodustati kultuuri- ja noorsookomisjon, mille esimeheks sai Hele Everaus (Reformierakonna fraktsioon).

Linnavolikogu viies koosseis pidas 58 istungit, vastu võeti 128 määrust ja 497 otsust.

Olulisemad teemad:

• Tartu linna eelarve kinnitamine ja muutmine – 14 määrust
• Tartu linna eelarve täitmine – 3 otsust
• arengukavad – 10 otsust, 10 määrust
• linna üldplaneering – 3 otsust, 2 määrust
• detailplaneeringud – 192 otsust
• toetuste maksmise korrad – 22 määrust
• kohalike maksude kehtestamine – 4 määrust
• loa andmine riigihangete väljakuulutamiseks – 35 otsust
• maade munitsipaalomandisse taotlemine – 21 otsust
• eluruumidega seotud küsimused – 19 otsust
• linnavolikogu tööd korraldavad otsused – 88 otsust

Volikogu liikmete osavõtt istungitest (istungeid/osalenud):

1. Jaak Adamsoo, Reformierakond, 58/58
2. Mati Alaver, Reformierakond, 5/0
3. Andrus Ansip, Reformierakond, 1/1
4. Urmas Aunin, Res Publica, 47/41
5. Ene Ergma, Res Publica, 11/8
6. Hele Everaus, Reformierakond, 58/42
7. Margus Hanson, Reformierakond, 1/1
8. Anto Ili, Reformierakond, 1/1
9. Veljo Ipits, Reformierakond, 58/52
10. Teet Jagomägi, Res Publica, 58/34
11. Harri Jallajas, Keskerakond, 20/20
12. Tanel Joost, Res Publica, 58/34
13. Helmer Jõgi, Reformierakond, 58/50
14. Laine Jänes, Reformierakond, 1/1
15. Merle Jääger, Isamaaliit, 50/34
16. Toivo Kabanen, Reformierakond, 58/51
17. Urve-Anne Kade, Reformierakond, 58/57
18. Lembit Kalev, Isamaaliit, 55/54
19. Anneli Kannus, Res Publica, 52/43
20. Toomas Kapp, Reformierakond, 58/54
21. Ants Kask, Isamaaliit, 58/58
22. Tõnu Kauba, Keskerakond, 58/55
23. Uwe Kersna, Res Publica, 47/47
24. Aksel Kivi, Reformierakond, 58/46
25. Viktor Konošin, Reformierakond, 40/35
26. Väino Kull, Reformierakond, 58/57
27. Jüri Kõre, Isamaaliit, 58/50
28. Urmo Kööbi, Res Publica, 11/10
29. Ago Künnap, Res Publica, 6/6
30. Jarno Laur, SDE, 39/30
31. Marju Lauristin, SDE, 19/11
32. Peeter Laurson, Res Publica, 58/55
33. Aleks Lenzner, Keskerakond, 37/24
34. Tiit Lepasaar, Reformierakond, 53/52
35. Verni Loodmaa, Reformierakond, 58/52
36. Joel Luhamets, Isamaaliit, 42/37
37. Tõnis Lukas, Isamaaliit, 58/43
38. Ago Markvardt, Res Publica, 11/6
39. Aadu Must, Keskerakond, 58/56
40. Toomas Mustimets, Isamaaliit, 58/46
41. Oleg Nesterenko, Reformierakond, 58/56
42. Valentin Nešpanov, Reformierakond, 58/58
43. Aivar Paidla, Reformierakond, 19/18
44. Erik Pallase, Reformierakond, 57/46
45. Heljo Pikhof, SDE, 58/52
46. Peep Pree, Reformierakond, 58/52
47. Parvel Pruunsild, Isamaaliit, 10/9
48. Nikolai Põdramägi, Keskerakond, 58/56
49. Olev Raju, Keskerakond, 58/53
50. Piret Roos, Isamaaliit, 8/4
51. Silvia Russak, Isamaaliit, 48/48
52. Tõnu Rüütel, Reformierakond, 8/8
53. Jüri Sasi, Reformierakond, 58/56
54. Neinar Seli, Reformierakond, 58/52
55. Mare Sillaots, Reformierakond, 38/33
56. Gennadi Suhhov, Keskerakond, 58/54
57. Vladimir Šokman, Keskerakond, 1/1
58. Hannes Tamme, Res Publica, 47/45
59. Priit Tannik, Reformierakond, 57/49
60. Enn Tarto, SDE, 58/53
61. Tanel Tein, Reformierakond, 17/13
62. Toomas Tein, Reformierakond, 50/42
63. Mati Tolmoff, Reformierakond, 58/52
64. Olimpiada Treštšina, Reformierakond, 57/53
65. Margus Tsahkna, Isamaaliit, 8/6
66. Peeter Tulviste, Isamaaliit, 11/8
67. Berk Vaher, Res Publica, 58/57
68. Merike Villemson, Isamaaliit, 58/57

Volikokku valiti 2002. aasta oktoobris ka Hannes Astok (Reformierakond) ja Mailis Rand (Keskerakond), kuid nende volitused peatati kohe pärast valimistulemuste selgumist ning nad ei saanud osaleda ühelgi istungil.

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepe

Osapooled, soovides ühendada oma jõupingutused Tartu edasise arengu nimel ning sõlmides 25. oktoobril 2002. a käesoleva kokkuleppe koostööks Tartu linnavolikogus ja linnavalitsuses, määratlevad alljärgnevalt peamised ühise tegevuse suunad ja eesmärgid.

Käesolev koalitsioonilepe tugineb Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna vali­misprogrammidele 20. oktoobri 2002. a. kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks Tartus, lähtub arengustrateegiast Tartu 2012 ning teistest Tartu linnavolikogus kinni­tatud arengukavadest ning 17. oktoobril 2001. a osapoolte vahel sõlmitud koalitsiooni­lepingus väljendatud suundumustest.

I Tartu – ülikooli- ja teaduslinn

1. Lähtume põhimõttest, et linnavõimu kohuseks on tagada ülikoolidele ja teadusasu­tustele soodne arengukeskkond ja infrastruktuur. 
2. Toetame Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli initsiatiive hariduse kvali­teedi parandamiseks, ülikoolide hoonetekomplekside väljaarendamist ja uute võrsu­vate kõrgtehnoloogiafirmade arendamiseks. 
3. Peame oluliseks inseneriõppe edendamist ning veterinaaria õpetuse jätkumist Eesti Põllumajandusülikoolis. 
4. Muudame koos Tartu Ülikooliga TÜ Botaanikaaia avatud keskkonnahariduskes­kuseks nii noortele kui täiskasvanutele. 
5. Jätkame koostöös ülikoolidega üliõpilaselamute uuendamise programmi. Renoveeri­me TÜ Narva mnt 25 ja 27  ning EPMÜ Kreutzwaldi 52 üliõpilaselamud. 
6. Loome koos ülikoolide ja teadus-arendusasutustega nõustamis- ja kohanemiskeskuse välisüliõpilastele ning välisõppejõududele. 
7. Tellime Tartule vajalikke uuringuid Tartu ülikoolidelt. Premeerime parimaid Tartu-teemalisi uurimusi Raefondi kaudu.

II Tartu - hariduslinn, laste- ja noortesõbralik linn 

1. Toetame lastega peresid, suurendame lapse sünnitoetust 500 krooni võrra. Tõstame esimese ja teise lapse linnapoolse sünnitoetuse 5000 kroonini ja järgmistel lastel 6500 kroonini. 
2. Tagame igale lapsele Tartus lasteaiakoha. Muudame lasteaiakohad kättesaadavaks ka väiksema sissetulekuga peredele. 
3. Tõstame Tartus antava hariduse konkurentsivõimet, selleks tõhustame õpetajate täiendõpet, uuendame õppevahendeid ja võtame kasutusele uusi õpimeetodeid, kor­rastame koolivõrku ja jätkame koolimajade remontimist. 
4. Hoolitseme koolitoidu kvaliteedi eest ja remondime kõik koolisööklad, taotleme koolitoidu riiklikku rahastamist kõigile põhikooli õpilastele. 
5. Varustame kõik koolid kvaliteetse internetiühenduse ja moodsate arvutiklassidega. 
6. Toetame järjekindlalt õpilasteadust. Jätkame kooliteaduse rahastamist Tartu Kultuur­kapitali kaudu. 
7. Peame oluliseks eesti keele puhtuse säilitamist. Tõstame eesti keele õpe­tamise taset muu emakeelega õpilastele. 
8. Arendame Tartu Kutsehariduskeskuse Eesti juhtivaks ametikooliks ning täiend- ja ümberõppe keskuseks. Kutsehariduskeskuse töökojad saavad uue sisseseade. 
9. Pakume igale lapsele võimetekohast lahendust haridustee jätkamiseks; korraldame noorte karjäärinõustamissüsteemi. Võitleme koolist väljalangevuse vastu, osutades tähelepanu iga lapse probleemidele. 
10. Toetame noorte omaalgatust ja edendame noorteühenduste tegevust, arendame ava­tud noortekeskusi, edendame isamaalist kasvatustööd. 
11. Korraldame lastele suviseid linnalaagreid ja töömalevaid. 
12. Remondime Mäe tänava lastekodu. 
13. Parandame puuetega inimeste juurdepääsu kutse- ja kõrgharidusele ning tööturule; loome nõustamiskeskuse puuetega lastele ja nende vanematele. 
14. Jätkame linna toetust noortespordile spordiklubides ning kultuurilisele, keskkonna-alasele ja tehnilisele huvitegevusele huvikeskustes ning muusika- ja kunstikoolides. Tagame lastele võimaluse omandada tema huvidele ja võimetele vastav huviharidus.

III Tartu - avatud juhtimisega, säästlikult ja tulemuslikult majandav linn

1. Toetame üleminekut omavalitsuste volikogude nelja-aastasele valimisperioodile. 
2. Parandame juurdepääsu internetile ja e–teenustele, tagame sellega ühtlasi pideva ligi­pääsu avalikule teenusele. 
3. Toetame kodanikeühenduste, mittetulundusühingute, seltside jms. kaasamist linnaelu korraldamisse. 
4. Maamaksu määr ei suurene. 
5. Lähtume ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste ning ühistranspordi hindade määramisel põhjendatud kuludest.

IV Tartu - meeldiva ja turvalise elukeskkonnaga Emajõelinn

1. Lähtume põhimõttest, et hea elukvaliteet peab Tartus olema tagatud nii lastele, tööinimestele kui eakatele. 
2. Seame oma eelistuseks tühermaade kaotamise ning linna territooriumi aruka ja tihendatud kasutuselevõtu. 
3. Kiirendame linna arenguks vajaliku riigimaa munitsipaliseerimist, aitame leida ettevõtete rajamiseks sobivaid krunte ja hooneid. 
4. Loome tartlastele võimaluse soetada endale linna piires soodsalt eramukrunt või korter. 
5. Ehitame iga maja juurde Tartu linnas valgustatud asfalttee. Vanalinnas kasutame tänavate uuendamisel kesklinnale sobivat sillutist. 
6. Toetame ülikoolide initsiatiivi rajada endistesse katseaedadesse uued eramurajoonid ülikoolide õppejõududele ja töötajatele. Kvissentali, Raadile ja Jaamamõisa planee­rime uued elamurajoonid. Linn osaleb uuselamurajoonide väljaehitamisel teede ja tänavavalgustuse rajamisega. 
7. Muudame Vana-Ihaste suvilarajoonist elamurajooniks, asfalteerides ja valgustades tänavad. 
8. Planeerime Mõisavahe tänava ja Uus-Ihaste vahelisele alale kortermaja-piirkonna. 
9. Jätkame omanike toetamist muinsuskaitseliste hoonete ennistamisel. 
10. Nõustame ja toetame ühistuid majade renoveerimisel, soodustame vanalinnas korterite ehitamist. 
11. Jätkame laste ja noorte mängu- ja spordiväljakute rajamist igasse linnaossa. 
12. Tagame koostöös Tartu veevärgiga ja Euroopa abiprogrammide toel puhta joogivee toomise Tartu kodudesse ja reovee viimise puhastisse. 
13. Jätkame jäätmemajanduse korrastamist, elanike teadlikkuse tõstmist, sh jäätmete sorteerimise propageerimist, samuti ohtlike jäätmete kogumist. 
14. Jätkame Tartu haljastamist. Igal aastal istutame vähemalt 500 noort puud. Korras­tame Tartu pargid. Paigaldame nii parkidesse kui jalakäijate tänavatele istepingid. 
15. Käivitame kõnniteede ehitamise programmi. Alustame lasteaedade ja koolimajade juurest, et uute kõnniteedega muuta turvaliseks väikeste liiklejate lasteaia- ja kooli­tee.  
16. Jätkame suurmajade vaheliste kvartalisiseste teede asfalteerimist ja laiendame parklaid. 
17. Paigutame bussipeatustesse valgustatud bussiootepaviljonid. 
18. Jätkame Emajõe kallaste kindlustamist ja kaldapealsete väljaehitamist. Korrastame olemasolevad supluskohad ja rajame sinna uusi spordiplatse. 
19. Ühendame linnaosad ohutute jalgrattateede ja rulluisuteedega. 
20. 2003. aastal ehitame valmis Turusilla. 
21. Taasühendame Raadi endised sõjaväealad linnaga. 
22. Taastame vana Narva maantee selle ajaloolisel trassil. 
23. Tallinn-Tartu kiirtee osana ehitame Võru tänava ja Ringtee tänava ristmiku koos kahetasandilise raudteeületuskohaga Tartu ringteele. Ringtee tänava ehitame täies mahus neljarealiseks. 
24. Korraldame narkomaania- ja alkoholismiennetusaktsioone, kaasates nendesse noorte­organisatsioone ja teisi kodanikeühendusi. 
25. Rakendame korrakaitses senisest enam abipolitseinikke. Arendame edasi naabrus­valve projekti ning linlaste kaasamist korrakaitsesse. Nõustame korteriühistuid turvalisuse kindlustamisel.

V Tartu - kaasaegse hoolekandesüsteemiga terviselinn

1. Kindlustame vanaduspensionäridele tasuta bussisõidu Tartus. 
2. Soetame linnakortereid, aitame kaasa sundüürnike probleemide lahendamisele, loome üürivaidluskomisjoni vaidluste kiiremaks kohtueelseks lahendamiseks. 
3. Tartlane peab saama kõrgetasemelist arstiabi oma kodulinnas. Toetame arstide tege­vust madalate rendimääradega. 
4. Tagame sotsiaalabi kättesaadavuse, et võimaldada igaühel endaga toimetulek, suu­rendame eakate ühendustele mõeldud tegevustoetusi, ehitame puudega inimestele kohandatud elamispindu ning sotsiaaleluruume. 
5. Parandame hooldusravi kättesaadavust Tartus, suurendame voodikohtade arvu. Tagame tartlastele hooldusravil viibimise ilma voodipäeva tasuta. 
6. Rajame uue eakate päevakeskuse Annelinna. Suurendame Tartus hooldekodukohtade arvu. Jätkame Vaimse Tervise Hooldekeskuse renoveerimist. 
7. Korraldame eakatele ja puuetega inimestele arvuti- ja interneti kasutamise õpet. 
8. Laiendame koduhooldust ja muid hoolekandeteenuseid ning toetame linna poolt kor­raldatavat kodulähedast hoolekannet. 
9. Tagame lastele pideva tervise-, sh hammaste kontrolli koolis ja lasteaias. Samuti kor­raldame järjekindla tervisekontrolli koolide ja lasteaedade töötajatele. 
10. Suurendame toetuse puuetega inimestele invatakso sooduskasutamiseks kolme aastaga kahekordseks. Teede, tänavate ning hoonete ehitamisel ja remontimisel arvestame puuetega inimeste vajadusi. Liikumispuuetega inimeste,  vanurite ja lapse­vankriga reisijate paremaks teenindamiseks viime madalapõhjaliste linnaliinibusside osakaalu vähemalt kümnendikuni nende koguarvust. 
11. Tööhõive parandamiseks korraldame noortele töötutele suvekoole ja õppelaagreid. 
12. Korraldame pikaajaliste töötute ümberõpet, loome koolitussüsteemi töökogemusteta noortele töötutele ning piiratud töövõimega inimestele.

VI Tartu – ettevõtluslinn

1. Soodustame koostööd ettevõtjate ja teadlaste vahel ning arendame Tartut kui inno­vatiivset linna. 
2. Toetamaks teadusmahuka väike- ja keskmise ettevõtluse arengut Tartus tõhustame koostööd ülikoolide, riigi ja Euroopa Liiduga Tartu Teaduspargi muutmiseks kaas­aegseks inkubatsioonikeskuseks ning TÜ Tehnoloogiainstituudi väljaehitamist Maarjamõisa väljal. 
3. Toetame tööstuspiirkondade arendamist tehnilise infrastruktuuri – teede ja kommu­nikatsioonide väljaehitamise kaudu. 
4. Tartu kui Lõuna-Eesti turismikeskuse edendamiseks toetame Tartus kontsertide, etenduste ja spordivõistluste korraldamist ning koostöös ülikoolide ja TÜ kliini­kumiga edendame konverentsiturismi. 
5. Arendame välja Tartu Ülenurme lennuvälja ja koostöös lennufirmadega avame rahvusvahelise regulaarse lennuliikluse Ülenurmelt. 
6. Toetame turismi arendamist Emajõel ja laevaliikluse taasavamist Tartu – Pihkva veeteel.

VII Tartu - kultuuri- ja spordilinn

1. Hoiame Tartu identiteeti, pöörates suurt tähelepanu linna rikkaliku kultuuripärandi ja Tartu ajaloolise ilme säilitamisele tutvustamisele. 
2. Ennistame Jaani kiriku 2005. aastaks. 
3. Konserveerime Toomkiriku müürid ja avame vaateplatvormi külastajatele. 
4. Ehitame valmis Mänguasjamuuseumi ja Antoniuse õue. 
5. Aitame kaasa Eesti Rahva Muuseumi taastamisele tema ajaloolises asukohas Raadi mõisas. 
6. Ehitame Ahhaa!-keskusele hoone kesklinna. 
7. Avame mälestustahvlid Tartus teeninud silmapaistvatele Eesti Vabariigi kindralitele Ernst Põdderile, Nikolai Reegile, August Traksmaale ja Jaan Ruusile. 
8. 2003. aasta võidupühaks taastame Vabadussõja kangelastele pühendatud Kalevi­poega kujutava mälestusmärgi. 
9. Püstitame 2004. aastal rahvusliku ärkamisaja suurmehe Villem Reimani monumendi ning 2005.aastal  eesti muusika suurkuju ning kauaaegse Vanemuise muusikajuhi Eduard Tubina mälestusmärgi. 
10. Rajame Tammelinna uue raamatukogu ja eakate päevakeskuse koos interneti­punktiga. 
11. Toetame linnaosades omaalgatusliku tegevuse edendamist, sh linnaosapäevade korraldamist. 
12. Ilmestame suvist kultuurielu Tartu Muusikafestivali ooperi- ja muusikalietendustega Tartu laululaval ning tiheda kultuurisündmustikuga linnas. 
13. Korraldame 2005. aasta rahvusvahelised Hansapäevad Tartus. 
14. Kinnistame kalendrisse Tartu Linna Päeva. Sisustame vastava nädala kvaliteetse kultuuriprogrammiga. 
15. Arendame professionaalset ja taidluskultuuri ning toetame rahvuskultuuriseltse ennekõike tegevustoetuste ning projek­tide rahastamise kaudu. 
16. Käivitame programmi "Lustlik memm, taat ja põnn" pensionäridele ja nende laste­lastele erinevate põlvkondade ühistegevuse soodustamiseks. 
17. Arendame eelistatult noortesporti. Toetame puudustkannatavate perede laste osale­mist spordiklubide töös. Loome rohkem  võimalusi igapäevasteks spordiharras­tusteks. 
18. Ehitame välja Tähtvere spordipargi suusa-, jooksu- ja mägiratta-sõidu radadega. 
19. Jätkame Tamme staadioni väljaehitamist, uuendame jooksurajad ja palliplatsid. 
20. Ehitame täiendava spordisaali Turu tänava spordihoonele. 
21. Rajame Raadile Tartu Suurhalli. 
22. Õpetame tasuta kõik 3. klassi lapsed ujuma.

 Andrus Ansip                                                           Peeter Taim
Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna esimees     Eesti Keskerakonna Tartu osakonna esimees

Reformierakonna ja Keskerakonna uuendatud koalitsioonilepe

22. september 2004

Osapooled, soovides ühendada oma jõupingutused Tartu edasise arengu nimel ning uuendades 25. oktoobril 2002. aastal sõlmitud kokkulepet koostööks Tartu linnavolikogus ja linnavalitsuses, määratlevad alljärgnevalt peamised ühise tegevuse suunad ja eesmärgid.

Käesolev koalitsioonilepe tugineb Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna vali­misprogrammidele 2002. aasta 20. oktoobri kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks Tartus, lähtub arengustrateegiast Tartu 2012 ning teistest Tartu linnavolikogus kinni­tatud arengukavadest ning 17. oktoobril 2001. aastal osapoolte vahel sõlmitud koalitsiooni­lepingus väljendatud suundumustest.

I Tartu – ülikooli- ja teaduslinn

1. Lähtume põhimõttest, et linnavõimu kohuseks on tagada ülikoolidele ja teadusasu­tustele soodne arengukeskkond ja infrastruktuur. 
2. Toetame Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli initsiatiive hariduse kvali­teedi parandamiseks, ülikoolide hoonetekomplekside väljaarendamist ja uute võrsu­vate kõrgtehnoloogiafirmade arendamiseks. 
3. Peame oluliseks inseneriõppe edendamist ning veterinaaria õpetuse jätkumist Eesti Põllumajandusülikoolis. 
4. Muudame koos Tartu Ülikooliga TÜ Botaanikaaia avatud keskkonnahariduskes­kuseks nii noortele kui täiskasvanutele. 
5. Jätkame koostöös ülikoolidega üliõpilaselamute uuendamise programmi. Renoveeri­me TÜ Narva mnt 25 ja 27  ning EPMÜ Kreutzwaldi 52 üliõpilaselamud. 
6. Loome koos ülikoolide ja teadus-arendusasutustega nõustamis- ja kohanemiskeskuse välisüliõpilastele ning välisõppejõududele. 
7. Tellime Tartule vajalikke uuringuid Tartu ülikoolidelt. Premeerime parimaid Tartu-teemalisi uurimusi Raefondi kaudu.

II Tartu - hariduslinn, laste- ja noortesõbralik linn 

1. Toetame lastega peresid, suurendame lapse sünnitoetust 500 krooni võrra. Tõstame esimese ja teise lapse linnapoolse sünnitoetuse 5000 kroonini ja järgmistel lastel 6500 kroonini. 
2. Tagame igale lapsele Tartus lasteaiakoha. Muudame lasteaiakohad kättesaadavaks ka väiksema sissetulekuga peredele. 
3. Tõstame Tartus antava hariduse konkurentsivõimet, selleks tõhustame õpetajate täiendõpet, uuendame õppevahendeid ja võtame kasutusele uusi õpimeetodeid, kor­rastame koolivõrku ja jätkame koolimajade remontimist. 
4. Hoolitseme koolitoidu kvaliteedi eest ja remondime kõik koolisööklad, taotleme koolitoidu riiklikku rahastamist kõigile põhikooli õpilastele. 
5. Varustame kõik koolid kvaliteetse internetiühenduse ja moodsate arvutiklassidega. 
6. Toetame järjekindlalt õpilasteadust. Jätkame kooliteaduse rahastamist Tartu Kultuur­kapitali kaudu. 
7. Peame oluliseks eesti keele puhtuse säilitamist. Tõstame eesti keele õpe­tamise taset muu emakeelega õpilastele. 
8. Arendame Tartu Kutsehariduskeskuse Eesti juhtivaks ametikooliks ning täiend- ja ümberõppe keskuseks. Kutsehariduskeskuse töökojad saavad uue sisseseade. 
9. Pakume igale lapsele võimetekohast lahendust haridustee jätkamiseks; korraldame noorte karjäärinõustamissüsteemi. Võitleme koolist väljalangevuse vastu, osutades tähelepanu iga lapse probleemidele. 
10. Toetame noorte omaalgatust ja edendame noorteühenduste tegevust, arendame ava­tud noortekeskusi, edendame isamaalist kasvatustööd. 
11. Korraldame lastele suviseid linnalaagreid ja töömalevaid. 
12. Remondime Mäe tänava lastekodu. 
13. Parandame puuetega inimeste juurdepääsu kutse- ja kõrgharidusele ning tööturule; loome nõustamiskeskuse puuetega lastele ja nende vanematele. 
14. Jätkame linna toetust noortespordile spordiklubides ning kultuurilisele, keskkonna-alasele ja tehnilisele huvitegevusele huvikeskustes ning muusika- ja kunstikoolides. Tagame lastele võimaluse omandada tema huvidele ja võimetele vastav huviharidus.

III Tartu - avatud juhtimisega, säästlikult ja tulemuslikult majandav linn

1. Toetame üleminekut omavalitsuste volikogude nelja-aastasele valimisperioodile. 
2. Parandame juurdepääsu internetile ja e–teenustele, tagame sellega ühtlasi pideva ligi­pääsu avalikule teenusele. 
3. Toetame kodanikeühenduste, mittetulundusühingute, seltside jms. kaasamist linnaelu korraldamisse. 
4. Maamaksu määr ei suurene. 
5. Lähtume ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste ning ühistranspordi hindade määramisel põhjendatud kuludest.

IV Tartu - meeldiva ja turvalise elukeskkonnaga Emajõelinn

1. Lähtume põhimõttest, et hea elukvaliteet peab Tartus olema tagatud nii lastele, tööinimestele kui eakatele. 
2. Seame oma eelistuseks tühermaade kaotamise ning linna territooriumi aruka ja tihendatud kasutuselevõtu. 
3. Kiirendame linna arenguks vajaliku riigimaa munitsipaliseerimist, aitame leida ettevõtete rajamiseks sobivaid krunte ja hooneid. 
4. Loome tartlastele võimaluse soetada endale linna piires soodsalt eramukrunt või korter. 
5. Ehitame iga maja juurde Tartu linnas valgustatud asfalttee. Vanalinnas kasutame tänavate uuendamisel kesklinnale sobivat sillutist. 
6. Toetame ülikoolide initsiatiivi rajada endistesse katseaedadesse uued eramurajoonid ülikoolide õppejõududele ja töötajatele. Kvissentali, Raadile ja Jaamamõisa planee­rime uued elamurajoonid. Linn osaleb uuselamurajoonide väljaehitamisel teede ja tänavavalgustuse rajamisega. 
7. Muudame Vana-Ihaste suvilarajoonist elamurajooniks, asfalteerides ja valgustades tänavad. 
8. Planeerime  Mõisavahe tänava ja Uus-Ihaste vahelisele alale kortermaja- piirkonna.   
9. Jätkame omanike toetamist muinsuskaitseliste hoonete ennistamisel ja piirdeaedade uuendamisel. 
10. Nõustame ja toetame ühistuid majade renoveerimisel, soodustame vanalinnas korterite ehitamist. Jätkame kampaaniat Heade Värvide Linn. 
11. Jätkame laste ja noorte mängu- ja spordiväljakute rajamist igasse linnaossa. 
12. Tagame koostöös Tartu Veevärgiga ja Euroopa abiprogrammide toel puhta joogivee toomise Tartu kodudesse ja reovee viimise puhastisse. 
13. Jätkame jäätmemajanduse korrastamist, elanike teadlikkuse tõstmist, sh jäätmete sorteerimise propageerimist, samuti ohtlike jäätmete kogumist. 
14. Jätkame Tartu haljastamist. Igal aastal istutame vähemalt 500 puud. Korras­tame Tartu pargid. Paigaldame nii parkidesse kui jalakäijate tänavatele istepingid. 
15. Käivitame kõnniteede ehitamise programmi. Alustame lasteaedade ja koolimajade juurest, et uute kõnniteedega muuta turvaliseks väikeste liiklejate lasteaia- ja kooli­tee.  
16. Jätkame suurmajade vaheliste kvartalisiseste teede asfalteerimist ja laiendame parklaid. 
17. Paigutame bussipeatustesse valgustatud bussiootepaviljonid. 
18. Jätkame Emajõe kallaste kindlustamist ja kaldapealsete väljaehitamist. Korrastame olemasolevad supluskohad ja rajame sinna uusi spordiplatse. 
19. Ühendame linnaosad ohutute jalgrattateede ja rulluisuteedega. 
20. 2003. aastal ehitame valmis Turusilla. 
21. Taasühendame Raadi endised sõjaväealad linnaga. 
22. Taastame vana Narva maantee selle ajaloolisel trassil. 
23. Jätkame koostöös Maanteeametiga ettevalmistusi Tallinn-Tartu kiirtee Tartut läbivate osade ehituseks aastatel 2007-2009. 
24. Korraldame narkomaania- ja alkoholismiennetusaktsioone, kaasates nendesse noorte­organisatsioone ja teisi kodanikeühendusi. 
25. Rakendame korrakaitses senisest enam abipolitseinikke. Arendame edasi naabrus­valve projekti ning linlaste kaasamist korrakaitsesse. Nõustame korteriühistuid turvalisuse kindlustamisel.

V Tartu - kaasaegse hoolekandesüsteemiga terviselinn

1. Kindlustame vanaduspensionäridele tasuta bussisõidu Tartus. 
2. Soetame linnakortereid, aitame kaasa sundüürnike probleemide lahendamisele, loome üürivaidluskomisjoni vaidluste kiiremaks kohtueelseks lahendamiseks. 
3. Tartlane peab saama kõrgetasemelist arstiabi oma kodulinnas. Toetame arstide tege­vust madalate rendimääradega. 
4. Tagame sotsiaalabi kättesaadavuse, et võimaldada igaühel endaga toimetulek, suu­rendame eakate ühendustele mõeldud tegevustoetusi, ehitame puudega inimestele kohandatud elamispindu ning sotsiaaleluruume. 
5. Parandame hooldusravi kättesaadavust Tartus, suurendame voodikohtade arvu. Tagame tartlastele hooldusravil viibimise ilma voodipäeva tasuta. 
6. Rajame uue eakate päevakeskuse Annelinna. Suurendame Tartus hooldekodukohtade arvu. Jätkame Vaimse Tervise Hooldekeskuse arendamist. 
7. Korraldame eakatele ja puuetega inimestele arvuti- ja interneti kasutamise õpet. 
8. Laiendame koduhooldust ja muid hoolekandeteenuseid ning toetame linna poolt kor­raldatavat kodulähedast hoolekannet. 
9. Tagame lastele pideva tervise-, sh hammaste kontrolli koolis ja lasteaias. Samuti kor­raldame järjekindla tervisekontrolli koolide ja lasteaedade töötajatele. 
10. Suurendame toetuse puuetega inimestele invatakso sooduskasutamiseks kolme aastaga kahekordseks. Teede, tänavate ning hoonete ehitamisel ja remontimisel arvestame puuetega inimeste vajadusi. Liikumispuuetega inimeste,  vanurite ja lapse­vankriga reisijate paremaks teenindamiseks viime madalapõhjaliste linnaliinibusside osakaalu vähemalt kümnendikuni nende koguarvust. 
11. Tööhõive parandamiseks korraldame noortele töötutele suvekoole ja õppelaagreid. 
12. Korraldame pikaajaliste töötute ümberõpet, loome koolitussüsteemi töökogemusteta noortele töötutele ning piiratud töövõimega inimestele.

VI Tartu – ettevõtluslinn

1. Soodustame koostööd ettevõtjate ja teadlaste vahel ning arendame Tartut kui inno­vatiivset linna. 
2. Toetamaks teadusmahuka väike- ja keskmise ettevõtluse arengut Tartus tõhustame koostööd ülikoolide, riigi ja Euroopa Liiduga Tartu Teaduspargi muutmiseks kaas­aegseks inkubatsioonikeskuseks ning TÜ Tehnoloogiainstituudi väljaehitamist Maarjamõisa väljal. 
3. Toetame tööstuspiirkondade arendamist tehnilise infrastruktuuri – teede ja kommu­nikatsioonide väljaehitamise kaudu. 
4. Tartu kui Lõuna-Eesti turismikeskuse edendamiseks toetame Tartus kontsertide, etenduste ja spordivõistluste korraldamist ning koostöös ülikoolide ja TÜ kliini­kumiga edendame konverentsiturismi. 
5. Arendame välja Tartu Ülenurme lennuvälja ja koostöös lennufirmadega avame rahvusvahelise regulaarse lennuliikluse Ülenurmelt. 
6. Toetame turismi arendamist Emajõel ja laevaliikluse taasavamist Tartu – Pihkva veeteel.

VII Tartu - kultuuri- ja spordilinn

1. Hoiame Tartu identiteeti, pöörates suurt tähelepanu linna rikkaliku kultuuripärandi ja Tartu ajaloolise ilme säilitamisele tutvustamisele. 
2. Ennistame Jaani kiriku 2005. aastaks. 
3. Konserveerime Toomkiriku müürid ja avame vaateplatvormi külastajatele. 
4. Ehitame valmis Mänguasjamuuseumi ja Antoniuse õue. 
5. Aitame kaasa Eesti Rahva Muuseumi taastamisele tema ajaloolises asukohas Raadi mõisas. 
6. Ehitame Ahhaa!-keskusele hoone kesklinna. 
7. Avame mälestustahvlid Tartus teeninud silmapaistvatele Eesti Vabariigi kindralitele Ernst Põdderile, Nikolai Reegile, August Traksmaale ja Jaan Ruusile. 
8. 2003. aasta võidupühaks taastame Vabadussõja kangelastele pühendatud Kalevi­poega kujutava mälestusmärgi. 
9. Püstitame 2004. aastal rahvusliku ärkamisaja suurmehe Villem Reimani monumendi ning 2005.aastal  eesti muusika suurkuju ning kauaaegse Vanemuise muusikajuhi Eduard Tubina mälestusmärgi. 
10. Rajame Tammelinna uue raamatukogu ja eakate päevakeskuse koos interneti­punktiga. 
11. Toetame linnaosades omaalgatusliku tegevuse edendamist, sh linnaosapäevade korraldamist. 
12. Ilmestame suvist kultuurielu Tartu Muusikafestivali ooperi- ja muusikalietendustega Tartu laululaval ning tiheda kultuurisündmustikuga linnas. 
13. Korraldame 2005. aasta rahvusvahelised Hansapäevad Tartus. 
14. Kinnistame kalendrisse Tartu Linna Päeva. Sisustame vastava nädala kvaliteetse kultuuriprogrammiga. 
15. Arendame professionaalset ja taidluskultuuri ning toetame rahvuskultuuriseltse ennekõike tegevustoetuste ning projek­tide rahastamise kaudu. 
16. Käivitame programmi pensionäridele ja nende laste­lastele erinevate põlvkondade ühistegevuse soodustamiseks. 
17. Arendame eelistatult noortesporti. Toetame puudustkannatavate perede laste osale­mist spordiklubide töös. Loome rohkem  võimalusi igapäevasteks spordiharras­tusteks. 
18. Ehitame välja Tähtvere spordipargi suusa-, jooksu- ja mägiratta-sõidu radadega. 
19. Jätkame Tamme staadioni väljaehitamist, uuendame jooksurajad ja palliplatsid ning alustame ettevalmistusi tribüüni ehitamiseks. 
20. Ehitame täiendava spordisaali Turu tänava spordihoonele. 
21. Jätkame  Raadile Tartu suurhalli kavandamist. 
22. Ehitame Annelinna Spordimaja, universaalse spordihalli võistlus- ja harrastusspordi tarbeks. 
23. Ehitame Annelinna kunstmuruga jalgpalliväljaku. 
24. Toetame aastaringsete uisutamisvõimaluste loomist Tartu linnas. 
25. Õpetame tasuta kõik 3. klassi lapsed ujuma.

 Laine Jänes                                                            Aadu Must
Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna esimees    Eesti Keskerakonna Tartu osakonna esimees

Tartu Linnavolikogu VI koosseis valiti 16. oktoobril 2005, volikogu oli 49-liikmeline. Koos asendusliikmetega töötas volikogus 72 inimest.

Kui seni valiti kohalike omavalitsuste volikogud kolmeks aastaks, siis alates 2005. aasta valimistest neljaks aastaks.

Koalitsiooni moodustasid Reformierakond, Keskerakond ja esimest korda volikokku pääsenud Rahvaliit. Volikogu esimesel istungil 1. novembril 2005 valiti linnavolikogu esimeheks Aadu Must (Keskerakond) ja aseesimeheks Hannes Astok (Reformierakond).

17. novembril 2005 valiti linnapeaks Laine Jänes (Reformierakond) ning linnavalitsus kinnitati koosseisus Georg Aher (Reformierakond), Anto Ili (Reformierakond), Aksel Kivi (Reformierakond), Karin Jaanson (Rahvaliit) ja Vladimir Šokman (Keskerakond).

6. aprillil 2006 kinnitati Aksel Kivi asemel abilinnapeaks Jüri Sasi (Reformierakond), 29. märtsil 2007 valiti Georg Aheri asemel abilinnapeaks Margus Hanson (Reformierakond).

2007. aasta märtsis suundusid riigikokku tööle nii volikogu esimees Aadu Must kui ka aseesimees Hannes Astok ning linnapea Laine Jänes sai kultuuriministriks.

Volikogu uueks aseesimeheks valiti 15. märtsil 2007 Verni Loodmaa (Reformierakond), uueks esimeheks 12. aprillil 2007 Olev Raju (Keskerakond) ning linnapeaks 26. aprillil 2007 Urmas Kruuse (Reformierakond).

Anto Ili lahkus abilinnapea ametist 4. detsembril 2008, uueks abilinnapeaks valiti 5. jaanuaril 2009 Väino Kull.

Fraktsiooni said moodustada vähemalt viis volikogu liiget ning volikogus loodi neli fraktsiooni:

• Reformierakonna fraktsioon (esimees Verni Loodmaa, hiljem Väino Kull ja Neinar Seli) – 19 liiget
• Keskerakonna fraktsioon (esimees Nikolai Põdramägi) – 8 liiget
• Isamaaliidu fraktsioon (esimees Margus Tsahkna, hiljem Jüri Kõre) – 9 liiget
• Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (esimees Tõnu Ints) – 6 liiget

Lisaks oli volikogus neljaliikmeline Rahvaliidu esindus ja kolmeliikmeline Res Publica esindus.

Res Publica nimekirjas volikokku kandideerinud Uwe Kersna lahkus 2006. aastal erakonnast ning liitus Reformierakonna fraktsiooniga. 2007. aasta veebruaris arvati Gennadi Suhhov välja Keskerakonna fraktsioonist. 2007. aasta septembris liitusid Res Publica nimekirjas kandideerinud Peeter Laurson ja Toivo Maimets Isamaaliidu fraktsiooniga ning seoses erakondade ühinemisega sai fraktsiooni nimeks Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon.

Seega oli VI koosseisu volituste lõpuks Reformierakonna fraktsioonis 20, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis 11, Keskerakonna fraktsioonis 7 ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis 6 liiget.

Linnavolikogu moodustas üheksa alatist komisjoni:

• arengu- ja planeerimiskomisjon – esimees Verni Loodmaa, alates 29. märtsist 2007 Veljo Ipits
• hariduskomisjon – esimees Hele Everaus
• kultuurikomisjon – esimees Alar Pallon, alates 29. märtsist 2007 Nikolai Põdramägi, alates 19. veebruarist 2009 Vello Lään
• linnamajanduskomisjon – esimees Toomas Kapp
• linnavarakomisjon – esimees Andrias Tammistu
• rahanduskomisjon – esimees Väino Kull, alates 22. jaanuarist 2009 Ilme-Tiiu Tinni
• revisjonikomisjon – esimees Peeter Laurson
• sotsiaalkomisjon – esimees Peep Pree
• õigus- ja korrakaitsekomisjon – esimees Olev Raju, alates 26. aprillist Harri Jallajas

Linnavolikogu pidas 68 istungit. Istungite päevakorras oli kokku 892 päevakorrapunkti.

Vastu võeti ühtekokku 126 määrust ja 584 otsust. Olulisemad käsitletud teemad:

• Tartu linna eelarve kinnitamine, eelarve muutmine – 12 määrust
• parkimistasu – 7 määrust
• linna eelarvest toetuste andmise kord – 30 määrust
• maamaksumäära kehtestamine ja maamaksust vabastamine – 8 määrust
• kohanimede määramine – 11 määrust
• alkohoolsete jookide jaemüügi reguleerimine – 4 määrust
• linna arengukava 2007–2013, arengustrateegia Tartu 2030 – 5 määrust
• erinevate valdkondade arengukavad – 5 määrust
• detailplaneeringud – 180 otsust
• volikogu töö korraldamine – 84 otsust
• loa andmine riigihangete korraldamiseks – 77 otsust
• maade munitsipaalomandisse taotlemine – 49 otsust
• loa andmine lepingute sõlmimiseks – 35 otsust
• loa andmine projektides osalemiseks – 26 otsust

Linnavalitsuse liikmed vastasid 44 arupärimisele.

Volikogu istungitel kuulati 13 informatsiooni, sealhulgas:

• ülevaade õiguskorrast Tartu linnas
• Lõuna-Eesti Päästekeskuse ja Tartu linna koostööst turvalisuse arendamisel
• Vanemuise Kontserdimaja tegevusest ning koostööst Tartu linnaga
• Tartu linnalt teatrile Vanemuine eraldatud toetuse kasutamisest
• Maaülikooli ja Tartu Ülikooli perspektiividest ning koostööst Tartu linnaga
• Tartu Ülikooli arenguperspektiividest ning koostööst Tartu linnaga

Volikogu liikmete osavõtt istungitest (istungeid/osalenud):

1. Jaak Adamsoo, Reformierakond, 68/64
2. Arno Arukask, SDE, 62/52
3. Hannes Astok, Reformierakond, 24/18
4. ele Everaus, Reformierakond, 68/42
5. Margus Hanson, Reformierakond, 4/4
6. Anto Ili, Reformierakond, 6/0
7. Sven Illing, Reformierakond, 42/34
8. Tõnu Ints, SDE, 68/66
9. Veljo Ipits, Reformierakond, 68/65
10. Teet Jagomägi, Res Publica, 2/1
11. Harri Jallajas, Keskerakond, 67/64
12. Helmer Jõgi, Reformierakond, 1/1
13. Laine Jänes, Reformierakond, 2/2
14. Merle Jääger, Isamaaliit, 68/38
15. Toomas Jürgenstein, SDE, 61/57
16. Toivo Kabanen, Reformierakond, 68/62
17. Urve-Anne Kade, Reformierakond, 68/68
18. Jaak Kangilaski, SDE, 6/4
19. Jaan Kaplinski, SDE, 16/12
20. Toomas Kapp, Reformierakond, 68/63
21. Henri Kaselo, Keskerakond, 68/64
22. Ants Kask, Isamaaliit, 68/67
23. Merike Kaunissaare, Isamaaliit, 68/62
24. Uwe Kersna, Res Publica, 66/58
25. Viktor Konošin, Reformierakond, 68/66
26. Väino Kull, Reformierakond, 56/54
27. Jüri Kõre, Isamaaliit, 68/63
28. Jarno Laur, SDE, 44/31
29. Marju Lauristin, SDE, 68/38
30. Peeter Laurson, Res Publica, 68/67
31. Jevgenia Lindevaldt, Keskerakond,68/64
32. Verni Loodmaa, Reformierakond, 68/60
33. Mihhail Lotman, Res Publica, 6/5
34. Joel Luhamets, Isamaaliit, 68/61
35. Vello Lään, Keskerakond, 12/12
36. Toivo Maimets, Res Publica, 53/45
37. Ardo Martin, Reformierakond, 41/38
38. Silver Meikar, Reformierakond, 18/12
39. Senta-Ellinor Michelson, Keskerakond, 26/24
40. Aadu Must, Keskerakond, 24/24
41. Toomas Mustimets, Isamaaliit, 68/65
42. Janika Mölder, Reformierakond, 9/6
43. Oleg Nesterenko, Reformierakond, 68/67
44. Valentin Nešpanov, Reformierakond, 67/63
45. Robert Närska, Rahvaliit, 44/43
46. Peeter Olesk, Isamaaliit, 24/5
47. Alar Pallon, Keskerakond, 43/40
48. Tarmo Pedjasaar, Res Publica, 2/1
49. Peep Peterson, SDE, 7/4
50. Heljo Pikhof, SDE, 24/20
51. Peep Pree, Reformierakond, 68/56
52. Tarmo Punger, Isamaaliit, 44/30
53. Nikolai Põdramägi, Keskerakond, 68/67
54. Olev Raju, Keskerakond, 68/64
55. Avo Rosenvald, Isamaaliit, 44/39
56. Karel Rüütli, Rahvaliit, 24/23
57. Jüri Sasi, Reformierakond, 9/9
58. Neinar Seli, Reformierakond, 68/53
59. Veera Sirg, Rahvaliit, 68/68
60. Valentina Soosaar, Reformierakond
61. Gennadi Suhhov, Keskerakond, 68/62
62. Vladimir Šokman, Keskerakond, 2/2
63. Raimond Tamm, Reformierakond, 6/4
64. Hannes Tamme, Res Publica, 7/7
65. Andrias Tammistu, Rahvaliit, 68/58
66. Enn Tarto, Isamaaliit, 68/60
67. Toomas Tein, Reformierakond, 68/56
68. Sergei Teplov, Keskerakond, 31/21
69. Ilme-Tiiu Tinni, Reformierakond, 68/66
70. Mati Tolmoff, Reformierakond, 68/65
71. Piret Uluots, SDE 52/48
72. Vahur Valdna, Rahvaliit, 68/64

Volikokku valiti 2005. aasta oktoobris ka Ene Ergma (Res Publica), Tõnis Lukas (Isamaaliit) ja Peeter Tulviste (Isamaaliit), kuid nende volitused peatati kohe pärast valimistulemuste selgumist ning nad ei saanud osaleda ühelgi istungil.

Tartu Linnavolikogu VII koosseis valiti 18. oktoobril 2009. aastal, volikogu oli 49-liikmeline. Koos asendusliikmetega töötas volikogus 63 inimest.

Koalitsiooni moodustasid Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit.

Volikogu esimesel istungil 29. oktoobril 2009 valiti linnavolikogu esimeheks Aadu Must (Keskerakond) ja aseesimeheks Triin Anette Kaasik (Reformierakond).

5. novembril 2009 valiti linnapeaks Urmas Kruuse (Reformierakond) ning kinnitati abilinnapeadeks Margus Hanson (Reformierakond), Jüri Sasi (Reformierakond), Raimond Tamm (Reformierakond), Karin Jaanson (Rahvaliit) ja Vladimir Šokman (Keskerakond).

2011. aasta kevadel said riigikogu liikmeks Aadu Must ja Margus Hanson.

14. aprillil 2011 valiti linnavolikogu esimeheks Vladimir Šokman, kes astus ametist tagasi 12. mail 2011 ning samal päeval sõlmisid uue koalitsioonilepingu Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. 

4. mail 2011 astus abilinnapea ametist tagasi Jüri Sasi.

12. mail 2011 kinnitas volikogu linnavalitsuse uue struktuuri, vähendades abilinnapeade arvu viielt neljale. Uuteks abilinnapeadeks kinnitati Tiia Teppan (Reformierakond) ja Argo Annuk (Isamaa ja Res Publica Liit).

23. mail 2011 avalda volikogu umbusaldust Karin Jaansonile ning valis uueks abilinnapeaks Jüri Kõre (Isamaa ja Res Publica Liit).

30. juunil 2011 valiti linnavolikogu esimeheks Mihhail Lotman (Isamaa ja Res Publica Liit).

Volikogus moodustati neli fraktsiooni:

• Reformierakonna fraktsioon (esimees Toomas Kapp) – 17 liiget
• IRL fraktsioon (esimees Jüri Kõre, hiljem Toivo Maimets) – 13 liiget
• Keskerakonna fraktsioon (esimees Olev Raju) – 9 liiget
• Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (esimees Tõnu Ints) – 8 liiget

Volikogus oli kaks Rahvaliidu esindajat.

Alates 22. detsembist 2011 oli Reformierakonna fraktsioon 18-liikmeline, kuna fraktsiooniga liitus Maie Pastik Rahvaliidust.

Volikogu moodustas kaheksa alatist komisjoni:

• arengu- ja planeerimiskomisjon – esimees Veljo Ipits (Reformierakond)
• hariduskomisjon – esimees Hele Everaus (Reformierakond), alates 30. juunist 2011 Peeter Tulviste (IRL)
• kultuurikomisjon – esimees Natalja Trošina (Keskerakond), alates 30. juunist 2011 Mati Tolmoff (Reformierakond)
• linnamajanduskomisjon – esimees Verni Loodmaa (Reformierakond), alates 30. juunist 2011 Tarmo Punger (IRL)
• linnavarakomisjon – esimees Urbo Vaarmann (Keskerakond), alates 30. juunist 2011 Ants Kask (IRL)
• rahanduskomisjon – esimees Väino Kull (Reformierakond)
• sotsiaalkomisjon – esimees Toomas Tein (Reformierakond), alates 30. juunist 2011 Joel Luhamets (IRL)
• revisjonikomisjon – esimees Peeter Laurson (IRL), alates 23. maist 2011 Tõnu Ints (SDE)

Erinevalt varasematest koosseisudest ei olnud volikogus enam õigus- ja korrakaitsekomisjoni.

11. novembril 2010 moodustas volikogu ajutise linna põhimääruskomisjoni, mille esimeheks valiti Aadu Must ning alates 30. juunist 2011 Mihhail Lotman (IRL). Komisjoni ülesanne oli ette valmistada uus linna põhimäärus, mis võeti volikogus vastu 16. veebruaril 2012 ja mida muudeti 14. veebruaril 2013.

Komisjonid olid valdavalt 15-liikmelised, välja arvatud revisjonikomisjon 8 ja linnavarakomisjon 12 liikmega. Ajutisse põhimääruskomisjoni kuulus 10 liiget.

Komisjoni liikmetest vähemalt pooled pidid olema volikogu liikmed, revisjonikomisjoni liikmed olid kõik volikogu liikmed. Kogu volikogu koosseisu ajal töötas volikogu komisjonides lisaks volikogu liikmetele veel 54 inimest.

Linnavolikogu VII koosseis pidas 50 istungit. Istungite päevakorras oli 900 päevakorrapunkti. Kõige pikema päevakorraga oli volikogu istung 30. juunil 2011, kui päevakorras oli 38 punkti.

Volikogu võttis vastu 101 määrust ja 532 otsust, kuulas ära 27 informatsiooni, 152 vastust arupärimistele.

Olulisemad teemad:

• volikogu enda tegevuse korraldamisega seotud küsimused – 105 korral
• linna arengukava, arengustrateegia, valdkondade arengukavad – 16 korral
• linna eelarvet, eelarvestrateegia, eelarve täitmine – 36 korral
• üldplaneeringu teemaplaneeringud – 19 korral
• detailplaneeringuid – 129 korral

Väga arvukalt oli loa andmisi riigihangete läbiviimiseks. Põhjalikku käsitlemist leidsid koolireformiga seotud küsimused.

Volikogu liikmete osavõtt istungitest (istungeid/osalenud):

1. Igor Abarenkov, Keskerakond, 49/46
2. Jaak Adamsoo, Reformierakond, 49/49
3. Argo Annuk, IRL, 21/16
4. Juha-Matti Aronen, SDE, 2/2
5. Arno Arukask, SDE, 49/48
6. Hannes Astok, Reformierakond, 27/15
7. Hele Everaus, Reformierakond, 49/32
8. Margot Fjuk, Reformierakond, 49/49
9. Margus Hanson, Reformierakond, 1/1
10. Boriss Hrabrov, Keskerakond, 47/47
11. Tõnu Ints, SDE, 49/49
12. Veljo Ipits, Reformierakond, 49/47
13. Karin Jaanson, Rahvaliit, 1/1
14. Teet Jagomägi, IRL, 16/10
15. Harri Jallajas, Keskerakond, 49/45
16. Helmer Jõgi, Reformierakond, 3/3
17. Merle Jääger, IRL, 49/25
18. Toomas Jürgenstein, SDE, 49/48
19. Triin Anette Kaasik, Reformierakond, 49/48
20. Toivo Kabanen, Reformierakond, 49/44
21. Toomas Kapp, Reformierakond, 49/45
22. Kristjan Karis, Reformierakond, 49/46
23. Ants Kask, IRL, 49/48
24. Urmas Kruuse, Reformierakond, 1/1
25. Väino Kull, Reformierakond, 49/49
26. Silver Kuusik, Keskerakond, 14/13
27. Jüri Kõre, IRL, 22/20
28. Tiiu Laan, IRL, 13/13
29. Jarno Laur, SDE, 48/33
30. Marju Lauristin, SDE, 49/31
31. Peeter Laurson, IRL, 19/19
32. Jevgenia Lindevaldt, Keskerakond, 28/28
33. Verni Loodmaa, Reformierakond, 49/43
34. Mihhail Lotman, IRL, 49/35
35. Joel Luhamets, IRL, 49/46
36. Toivo Maimets, IRL, 49/28
37. Kristjan Mugra, IRL, 47/46
38. Aadu Must, Keskerakond, 19/18
39. Janika Mölder, Reformierakond, 31/20
40. Oleg Nesterenko, Reformierakond, 48/46
41. Elmut Paavel, IRL, 49/48
42. Martin Parmas, Reformierakond, 40/36
43. Maie Pastik, Rahvaliit, 48/47
44. Uno Pauts, IRL, 28/28
45. Peep Peterson, SDE, 49/40
46. Tarmo Punger, IRL, 49/45
47. Nikolai Põdramägi, Keskerakond, 30/30
48. Olev Raju, Keskerakond, 49/48
49. Avo Rosenvald, IRL, 49/48
50. Jüri Sasi, Reformierakond, 26/24
51. Toomas Savi, 49/36
52. Veera Sirg, Rahvaliit, 49/49
53. Artjom Suvorov, Keskerakond, 39/37
54. Vladimir Šokman, Keskerakond, 31/28
55. Enn Tarto, IRL, 49/42
56. Toomas Tein, Reformierakond, 49/37
57. Tiia Teppan, Reformierakond, 21/19
58. Mati Tolmoff, Reformierakond, 48/47
59. Natalja Trošina, Keskerakond, 49/48
60. Peeter Tulviste, IRL, 30/26
61. Piret Uluots, SDE, 49/47
62. Urbo Vaarmann, Keskerakond, 37/34
63. Ülo Veldre, SDE, 49/46

Volikokku valiti 2009. aasta oktoobris ka Ene Ergma (IRL), Heljo Pikhof (SDE), Aivar Riisalu (Keskerakond), Karel Rüütli (Rahvaliit) ja Margus Tsahkna (IRL), aga nende volitused peatati kohe pärast valimisi ja nad ei saanud osaleda ühelgi volikogu istungil.

Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioonilepe

Lähtudes 18. oktoobril 2009. a toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemustest Tartus, otsustasid Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rahvaliit, edaspidi Partnerid, ühendada oma jõupingutused Tartu edasise arengu nimel koostööks Tartu Linnavolikogus ja Linnavalitsuses ning moodustada võimuliidu ühiseks valitsemiseks Tartus aastatel 2009–2013. 

Käesolev lepe tugineb Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu valimisprogrammidele 18. oktoobri 2009. a. Tartu Linnavolikogu valimisteks, Tartu linna arengukavadele ning varasemates osapoolte vahel sõlmitud koalitsioonilepingutes väljendatud suundumustele. 

Paljude investeerimiskavade teostamine sõltub Euroopa Liidu, riigi ning linna rahalistest võimalustest, mis on otseselt seotud üldise majanduskeskkonna muutustega. Koalitsioonileppe prioriteediks on kõigi tartlaste toimetulek ja heaolu ning avalike teenuste arendamine. 

Linnajuhtimise põhimõtted

Ühendades endas traditsioonid ja pürgimuse modernsusele, toetuvad partnerid võimuliidu moodustamisel ja linnajuhtimises järgmistele väärtustele: 

1. Elukeskkonna järjekindel paremaks muutmine.

2. Avatus. Linlaste laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse.  Tõdede, uskumuste, väärtuste ja elustiilide paljususe tunnustamine.

3. Osalus. Sotsiaalsete väärtuste ja ühiskonna sidususe olulisus. Linlaste vastutustunne kogukonna ees ja aktiivsus ühistegevuses.

4. Innovatiivsus. Uute ideede ja lahenduste väljatöötamine, kasutamine ja tunnustamine. Teadmistepõhisele majandusele üleminek, ettevõtlikkus ja majanduslik avatus.

5. Säästlikkus. Kokkuhoiu ja tõhususe väärtustamine nii valitsemisel, linnaruumi kujundamisel kui ka igapäevases linnaelus.

6. Sünergia. Stimuleeritakse koostööd ja integreerivaid piiriüleseid ettevõtmisi.

Avatud valitsemine ja linlaste laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse

1. Kaasame kõik volikogus esindatud poliitilised jõud linnaelu oluliste küsi­muste aruteludesse juba otsustusprotsessi algfaasis.

2. Anname kodanikualgatusele ja erinevatele kodanikuühendustele (sh linnaosade seltsid ning eriala- ja huviühingud) avaramad võimalused linna asjades kaasa rääkida ning oma loomingulist initsiatiivi rakendada. Langetame suurt avalikku huvi pakkuvaid otsuseid alles pärast nende põhjalikku läbiarutamist kodanikeühenduste ja piirkondlike seltsi­dega.

3. Loome linlastele rohkem interaktiivseid võimalusi rääkida kaasa linnale tähtsate otsuste, sh. planeeringute ettevalmistamisel, kasutades selleks sotsiaalvõrgustikke, veebifoorumeid, linna kodulehte ning teisi moodsaid suhtlusvahendeid.

4. Delegeerime ülesandeid koos vastava eelarve ja vastutusega kodanikuühendustele seal, kus nad osutuvad linnavalitsusest otstarbekamaks teenusepakkujaks.

5. Loome kõigile tartlastele mõeldud „Heade mõtete fondi", millega toetame linlaste omaalgatuslikke projekte, kaasates seeläbi kolmanda sektori avaraid võimalusi.

6. Lihtsustamaks tartlaste asjaajamist, arendame linna juhtimises „ühe akna teeninduse" põhimõtet (one-stop shop), mis tähendab, et võimalusel suhtleb linnakodanik asja-ajamistes vaid ühe ametnikuga ning muud protseduurid viiakse läbi linnavalitsuse siseselt.

7. Suurendame muukeelse elanikkonna võimalusi nende aktiivseks tegevuseks eesti keele- ja kultuuriruumis.

8. Jätkame noortevolikogu toetamist ning noorte esindajate kaasamist linna otsustusprotsessi.

9. Koostöös ülikoolide ja mittetulundusühingutega alustame sallivuse tõstmise programmi, et Tartus tunneksid ennast turvaliselt kõik elanikud, hoolimata nende east, soost, rahvusest, nahavärvist jne.

10. Koostame kodanikuühiskonna arendamise koostööleppe.

Tartu on teadmuslinn

Teadmuslinnana on Tartu rahvusvaheliselt mainekas ülikoolilinn, kus on kõik tingimused, et omandada mitmekülgseid, kvaliteetseid teadmisi ja teha teadustööd. Haridus- ja teadus­asutused on linna kõige suuremad tööandjad. Õppetöö kõrge kvaliteedi tagab lõimunud võr­gustikupõhine haridussüsteem, millesse kuuluvad üld-, kutse- ja kõrgharidus.

1. Lähtume hariduse arengukava läbivaatamisel muutuvatest demograafilistest oludest, kind­lustades jätkuvalt kõrge hariduskvaliteedi ning hästi toimuva haridusvõrgustiku.

2. Tagame Tartus rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava alusel toimiva keskhariduse kättesaadavuse, kus saavad õppida Tartus töötavate välismaalaste lapsed ja teistes riikides oma haridusteed alustanud kooliealised tartlased.

3. Kaasajastame kõik Tartu koolimajad ja varustame need vajalike infotehnoloogiliste lahendustega. Hõl­bustame nii õpilaste kui ka õpetajate tööd ning alustame piltootprojekti digitaalse õpi­keskkonna loomiseks.

4. Korraldame õpetajatele vastavad koolitused, et nad kasutaksid ainetundides aktiivselt innovaatilisi lahendusi. 

5. Jätkame kuld- ja hõbemedaliga  gümnaasiumilõpetajate premeerimist ning tunnustame rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud õppureid.

6. Soodustame üldhariduskoolide, Kutsehariduskeskuse ning kõrgkoolide koostööd, või­maldamaks õppuritel saada parim haridus. 

7. Viime lõpuni Tartu koolistaadionite korrastamise.

8. Koostöös Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega ning Kaitseliiduga võimaldame õpi­lastele vabatahtliku riigikaitseõpetuse kursused.

9. Toetame majandusõpet ja ettevõtlikkuse arendamisele suunatud tegevusi Tartu koo­lides

10. Aitame kaasa riigiastustuste, sh. Rahvusarhiivi ja Riigikohtu sobiva asukoha leidmisele.

Ülikoolilinn Tartu

1. Teostame koostööprojekte Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ning teiste kõrgkoolide, kultuuriasutuste ning erasektoriga, et ühiselt arendada Tartut  kõigis eluvaldkondades. Jätkuvalt kaasame ülikoolid linna sõlmprobleemidele lahenduste otsimisele ning linnaruumi planeerimisele 

2. Toetame ülikoolide ja ettevõtjate koostööd ning soodustame innovaatiliste ettevõtete teket ja arengut koostöös Tartu Teaduspargi ja ettevõtlusorganisatsioonidega.

3. Toetame Tartu  kõrgkoolide infrastruktuuri arendamist ning avatust linlastele.

4. Toetame teadushuviliste õpilaste arengut ja korraldame teaduslaagreid.

5. Loome koostöös Tartu ülikoolide ja ettevõtetega õuesõppe klassid.

6. Jätkame Raefondi ja Joosep Tootsi Fondi preemiate ja stipendiumite maksmist Tartu ülikoolide tudengitele ja õppejõududele.

7. Toetame rahvusvaheliste teaduskonverentside läbiviimist Tartus.

8. Loome stipendiumi kraadiõppes tudeerivatele välistudengitele. 

9. Panustame Tartu kui rahvusvahelise konverentsiturismi sihtkoha tuntuse suurendamisesse.

Tartu on ettevõtluslinn

Tartu ettevõtlus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Ettevõtluse löögijõu moodustavad rahvusvahelistel turgudel edukad ettevõtted juhtivates majandusvaldkondades, mida toetab mitmekesine uus ja vana majandus. Kliendisõbralik ja keskkonda säästev tootearendus nii tootmises kui teeninduses tagab Tartu ettevõtjate edu.

1. Kaasame ettevõtjad linna arengut puudutavate otsuste kujundamisse.

2. Koostöös ülikoolide, Tartu Teaduspargi ja ettevõtetega soodustame innovatiivse ning teadusmahuka ettevõtluse arengut ja uute töökohtade loomist. 

3. Toetame Tartu Teadusparki Nanolabi hoone rajamist, luues sellega parimad võimalused Eestis tipptehnoloogiafirmade arenguks.

4. Toetame Tartu Loomemajanduskeskuse tegevust, mis elavdab uute kultuuri- ja loovtööstuse ettevõtete teket ja arengut.

5. Väärtustame turismi kui suure potentsiaaliga ja tööhõivele olulist majandusharu.

6. Julgustame ja nõustame inimesi ettevõtlusega alustama. Selleks jätkame Tartu ettevõtlusnädala ja ettevõtlusalaste koolituste korraldamist ning toetame Tartu Ärinõuandla ja Tartu Teaduspargi tegevust.

7. Edendame koolides ettevõtluse aluste õpet, suurendades nii noorte tartlaste ettevõtlikkust ning valmisolekut oma äri alustamiseks.

8. Koostöös riigiga jätkame koolitusprojekte, tagamaks soovijatele vastavad oskused kiireks naasmiseks tööturule.

9. Linna ettevõtluskonkursil väärtustame ka säästliku ja rohelise mõttelaadiga ettevõtjaid.

10. Arendame Tartu Loomemajanduskeskust, korrastades hooned aadressil Kalevi tn 13, 15, 17.

11. Toetame tootmise kiiret uuendamist, jätkates tööstusparkide paindlikku arendamist.

12. Tagame koostöös ettevõtjatega neile vajaliku linna infrastrtuktuuri arengu.

13. Tegutseme selle nimel, et Tartu oleks hea teenindusega linn.

Tartu on modernse elukeskkonnaga linn

Arendades Tartut „Targa linna“ põhimõttel, võttes kasutusele uudseid lahendusi linnaehituses ja –majaduses. Parendame linnas tehnilisi infrastruktuure, mis on ökonoomsed, jõuavad iga majapidamise ja ette­võtteni. Tõstame Tartu linnaruumi turvalisust ja miljööväärtuslikkust ning arendame ja kasutame seda jätkusuutlikkuse printsiibil. Jätkame Tartu integreerimist rahvusvahelisse transpordivõrku ja linna transpordikorralduse muutmist turvalisemaks, kliendi- ning keskkonnasõbralikumaks. 

1. Tõstame linlaste rahulolu ühistranspordi teenusega, rakendades tänapäevaseid lahendusi, et informeerida reisijaid busside saabumisest, analüüsida busside täituvust ning optimee­rida liinivõrku. Kindlustame linnaliinide bussipeatused bussiootepaviljonide- või varikatustega.

2. Koostöös naabervaldadega pikendame linnaliine ümbruskonna asumiteni. Usaldame piletimüügi ja liinide tellimise transpordikeskusesse, mille haldajaks on linn, ning korraldame hanked liinivedajatele. Vajadusel kaalume munitsipaal transpordiettevõtte loomise otstarbekust.

3. Teeme ettevalmistusi keskkonnasõbralike biogaasil sõitvate busside kasutusele võtuks.

4. Toetame jätkuvalt vanemate kui 65-aastaste inimeste tasuta bussisõitu

5. Meie strateegiliseks eesmärgiks on tihedam koostöö Tartu ümbruskonna valdadega.

6. Toetame suurelamurajoonides parkimiskorralduse lahendamist ning haljastuse ja mänguväljakute rajamist. Toetame kortermajade energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu ning modernsete jäätmekogumisjaamade ehitamist. Peame tähtsaks korteriühistute hoovialade ja juurdepääsuteede kooskõlla viimist päästeameti vajadustega.

7. Rajame jäätmekogumisjaama Turu tänavale.

8. Toetame Tartu ühe olulisema värava, Tartu raudteejaama hoone valmimist. 

9. Alustame Idaringtee ja Ringteesilla ehitust.

10. Tagame mugava liikumise Tartu kesklinna ning Tartu lennuvälja ja Tallinna Lennart Meri lennujaama vahel. 

11. Toetame kiire ning mugava rongiühenduse väljaarendamist Tartu-Tallinn ning Tartu-Valga-Riia liinil.

12. Toetame keskkonnasäästlikku liiklemist, luues keskkonnasõbralikele liiklemisvahenditele Tartus spetsiaalsed parkimiskohad ja laadimispunktid ning tagame neile tasuta parkimise.

13. Rajame koolide, ülikoolide, bussijaama ja raudteejaama juurde turvalised rattahoidlad.

14. Jätkame Tartu linna rattateede võrgustiku arendamist, kaasates selleks ka Tartut ümbritsevad naabervallad.

15. Toome aktiivse elu Emajõele. Selleks  kaasame Euroopa Liidu vahendeid, et alustada aastal 2011 atraktiivse jõekeskuse Lodjapargi ehitust. Toetame sõude- ja aerutamisspordi ning veemotospordi arendamist.

16. Veesõidu hõlbustamiseks rajame Emajõele paadisadamaid ning toetame paaditankla valmimist.

17. Puhastame Emajõe kaldad ning rajame kallastele mugavad piknikupaigad ja terrassid. 

18. Muudame Küüni tänava ja Kaubamaja esise haljasala peredele mõnusaks puhkealaks ning vabaõhuürituste toimumispaigaks.

19. Laiendame traadita interneti leviala kogu kesklinna alale ning koostöös Tartu Ülikooli kliinikumiga ka kliinikumi hoonetes.

20. Innustades tartlasi kaasa rääkima linnaprobleemide lahendamisele, tagame, et Tartu heakorratelefonile 1789 helistamisel on esimene kõneminut tasuta.

21. Loome võimalused talutoodete turule Annelinnas.

Tartu on hooliv linn

Kõigil tartlastel peab olema võimalus elada väärikalt. Tartus on inimesest hooliv ja turva­line elukeskkond ning iga inimene vastutab oma tegevuse ja selle tagajärgede eest. Heal tasemel tervishoid ja ravi, sotsiaalhoolekanne, sotsiaal­kindlustus ja tööhõive tagavad Tartu elanikele tervise hoidmise ja taastamise ning tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamise võimalused ning elukestva toimetuleku.

1. Aastaks 2013 on igal Tartu lapsel lastehoiukoht. Toetame erasektori algatusi lastehoiuteenuste pakkumisel. 

2. Ehitame uued lasteaiad-koolid jt. ühiskondlikud hooned energiasäästlikkust silmas pidades. Sh. võttes kasutusele päikeseenergia, õhksoojuse ning muud alternatiivsed soojusallikad.

3. Toetame mängurühmade loomist kodustele väikelastele.

4. Jätkame mänguväljakute rajamist, mille tulemusena on aastaks 2013 Tartu igas linnaosas lastele avatud mänguväljak.

5. Jätkame sünnitoetuste maksmist.

6. Kindlustame, et ühe pere lapsed saaksid käia samas lasteaias.

7. Nõustame koole koolitoidu pakkumisel, jälgides, et koolitoit oleks tervislik, ning soodustame kodumaise mahetoidu pakkumist. Vaatame üle koolitoidu rahastussüsteemi, tagades, et kõik lapsed, sõltumata perekondlikust rahalisest seisust, saavad täisväärtuslikku koolitoitu. Linna panus koolitoidu rahastamisel ei vähene.

8. Tervishoiu edasiseks süsteemseks arendamiseks töötame välja Tartu linna terviseprofiili.

9. Toetame Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku teise ehitusetapi valmimisel 2009-2013.

10. Jätkame hooldusravi- ja hospiitsteenuse linnapoolset toetamist kliinikus. 

11. Loome koos riigiga võimalusi töötute ümberõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks vastavalt nende võimetele.

12. Laiendame pere-, majandus- ja finantsraskustesse sattunud tartlastele toimetuleku-nõusta­mise teenuseid, sh. inimestele, kellel on probleemid kodulaenu tasumisega.

13. Jätkame munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide teenuste arendamist ning pakkumist vähekindlustatud ja hättasattunud inimestele. Kavandame eakatele tartlastele mõeldud elamute ehitamise.

14. Koostöös kolmanda sektoriga kasutame ära Euroopa Liidu võimalused pakkuda lapsega kodus olnud emadele täiendõppet, et nende tagasitulek tööturule oleks valutum.

15. Jätkame Tšernobõlis teeninutele sotsiaalsete lisatagatiste pakkumist.

16. Jätkame eakate päevakeskuste võrgustiku arendamist. Tõstame linnaasutuste, sh. koolide osa piirkonna kogukondliku, sh. huvitegevuse korraldamisel.

17. Arendame edasi haigete, eakate ja puuetega inimeste koduhooldust, koduõendust ja eakate häirenupu teenust.

18. Koostöös päevakeskustega jätkame toitlustusteenuse pakkumist eakatele.

19. Töötute rakendamiseks jätkame avalike tööde rahastamist linnaeelarvest.  

20. Tagame pensionäridele ja vähekindlustatud peredele Anne Saunas soodustuste programmi „Taskukohased neljapäevad”.

21. Koostöös erivajadustega inimeste ühendustega jätkame vajalike teenuste arendamist ja osutamist.

22. Linnaruumi planeerimisel, renoveerimisel ja kasutuslubade väljastamisel arvestame erivajadustega inimeste vajadustega.

23. Toetame rahaliselt erivajadustega inimesi nende eluruumide kohandamisel tulenevalt puudest. 

24. Koostöös riigiga ehitame Käopesa Lastekodule peremajad.

25. Jätkame Laste Turvakodu renoveerimist.

26. Koostöös riigiga kavandame ja ehitame aktiviseerimis- ning rehabilitatsioonikeskuse kodututele ja töötutele.

27. Alustame VTHK Nõlvaku tänava pansionaadile teise järgu ehitust.

Tartu on loov linn

Tartu on Eesti kultuuri keskus, sügavate traditsioonidega, avatud ja arenev kultuurilinn. Linn kultuuri loomiseks, tarbimiseks ja edasikandmiseks. Eestis ainulaadne Tartu kultuurikeskkond tõmbab magnetina loovinimesi. Ergas kultuurielu kujundab professionaalsetele loojatele sti­muleeriva ja soodsa tegevuspinnase. Linnavõim teadvustab endale ja linlastele kultuuri ja spordi väärtusi, investeerides kultuuri- ja spordialasesse tegevusse, organisatsioonidesse, infrastruktuuri ja koolitamisse.

1. Eesti vanim teater Vanemuine koos kontserdimajaga on jätkuvalt linna üks kõige olulisemaid koostööpartnereid teatri- ja kontserdielu arendamisel. Toetame hoonete jätkuvat uuendamist ja blackbox'i rajamist. Tagame jätkuvalt eakatele ja lastele taskukohased võimalused, nautimaks väärtkultuuri.

2. Toetame huvihariduse, sh. tehnikaringide arengut eesmärgiga, et igal Tartu lapsel oleks võimalus osaleda huviharidusringide töös, olenemata tema perekonna majan­duslikust seisundist.

3. Jätkame noortekeskuste arendamist ning kaasates Euroopa Liidu vahendeid, ehitame valmis Anne Noortekeskuse uue hoone ning reno­veerime Lille Maja. Jätkame noortekohviku toetamist.

4. Lahendame Tartu I Muusikakooli ruumiprobleemid.

5. Kavandame Euroopa Liidu vahenditega Lille mäele Tartu Keskkonnahariduse keskuse ökomaja. 

6. Toetame noortele suunatud kultuuriürituste, nagu tudengipäevade, festivalide ja klubiürituste läbiviimist Tartus. Oleme avatud uutele ja alternatiivsetele noorte­üritus­tele ning algatustele

7. Ehitame aastaks 2011 valmis ainulaadse Ahhaa teadus- ja  hariduskeskuse. Tagame koostöös ülikoolide ja riigiga Ahhaa keskuse jätkusuutliku  arengu.

8. Toetame 2014. aastal avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimist.

9. Kaasates Euroopa Liidu vahendeid, toetame vanatehnika muuseumi arendamist.

10. Toetame traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamist nagu Hansapäevad, laulupidu, linnaosade päevad, üliõpilaste laulupidu Gaudeamus, Emajõe Festival jt.

11. Riigiga koostöös viime lõpule Pauluse kiriku renoveerimistööd, sh. 1000-kohalise kontserdisaali ehituse.

12. Toetame alternatiivkultuuri tegevust Tartus, sh. Kultuuritehase arendamist.

13. Jätkame kesklinna kultuurikvartali väljaehitamist, uuendame 2011. aastaks Antoniuse õuele teise käsitöömaja ning viime lõpule Mänguasjamuuseumi teatrimaja ehituse.

14. Valmistame ette Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseumi ühise hoone ehita­mist.

15. Lisaks traditsioonilistele üritustele toome aastal 2011 Tartusse Euroopa suurima rah­vatantsu ja rahvakunsti festivali Europeade. 

Tervislikud eluviisid

1. Arendame piki Emajõe kallast välja valgustatud tervisekoridori, mis kulgeb Tähtverest Ihasteni. 

2. Töötame selle nimel, et iga kodu lähedal oleks valgustatud terviserada.

3. Aastal 2011 avame Tamme staadioni tribüünihoone, mis täiendab Tamme staadionit rahvusvahelisteks võistlusteks oluliste tribüünidega ning pakub ka siseruumides sportimisvõimalusi kogu linnarahvale.

4. Valgustame täies ulatuses Tähtvere dendropargi suusarajad ning tagame kvaliteetsed sportimisvõimalused suusatajatele, jooksjatele, rattasõitjatele ja teiste alade harrastajatele.

5. Koostöös Eesti Maaülikooliga arendame Tähtvere dendro- ja spordiparki.

6. Koostöös erasektoriga loome võimalused Tartusse rannavõrkpalli ja rannajalgpalli sisehalli rajamiseks. 

7. Analüüsime ja korrigeerime Tartu spordijuhtimist ning rahastamist. Jätkame linna esindusklubide ning noorte andekate sportlaste ja tippsportlaste toetamist. 

8. Alates 2010. aasta kevadest algatame terviseliikumise ürituste sarja “Terve Tartu!”.

9. Alustame Tartu jäähalli planeerimist.

10. Panustame  Aura veekeskuse arendamisse ja jätkame laste ujumisõpetust.

11. Viime lõpule Tartu aerutajate ja sõudjate treeningbaasi rekonstrueerimistööd.

12. Toetame Tartu nelikürituste jätkamist ning tähistame väärikalt Tartu Maratoni 50. aastapäeva.

Tööjaotus linna juhtimisel ja esindamisel

1. Eesti Reformierakond täidab loodavas linnavalitsuses linnapea koha ning kolme abilinnapea kohad ning linnavolikogu aseesimehe koha.

2. Eesti Keskerakond täidab linnavolikogu esimehe koha ja  loodavas linnavalitsuses ühe abilinnapea koha.

3. Eestimaa Rahvaliit täidab loodavas linnavalitsuses ühe abilinnapea koha.

Käesolev koalitsioonilepe tugineb Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna, Eestimaa Rahvaliidu, Isamaa ja Res Publica Liidu, Erakonna Eestimaa Rohelised ja  Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 2009. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste Tartu programmidel ning Tartu linna arengustrateegial “Tartu 2030”.

Tartus, 29. oktoobril 2009. a

Urmas Kruuse, Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna esimees

Aadu Must, Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna esimees

Karin Jaanson, Eestimaa Rahvaliidu Tartu linnaühenduse esimees

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonilepe

Käesolev lepe tugineb Eesti Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valimisprogrammidele 18. oktoobri 2009. a. Tartu Linnavolikogu valimisteks, Tartu linna arengukavadele, osapoolte maailmavaatelisusele ning teiste erakondade 2009. aasta valimisprogrammidele.

Paljude investeerimiskavade teostamine sõltub Euroopa Liidu, riigi ning linna rahalistest võimalustest, mis on otseselt seotud üldise majanduskeskkonna muutustega. Koalitsioonileppe prioriteediks on kõigi tartlaste toimetulek ja heaolu ning avalike teenuste arendamine.

Linnajuhtimise põhimõtted

1. Ühendades endas traditsioonid ja pürgimuse modernsusele, toetuvad partnerid võimuliidu moodustamisel ja linnajuhtimises järgmistele väärtustele: 

2. Elukeskkonna järjekindel paremaks muutmine ning parima hariduse tagamine igas haridusastmes.

3. Avatus. Linlaste laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse. Tõdede, uskumuste, väärtuste ja elustiilide paljususe tunnustamine.

4. Osalus. Sotsiaalsete väärtuste ja ühiskonna sidususe olulisus. Linlaste vastutustunne kogukonna ees ja aktiivsus ühistegevuses.

5. Innovatiivsus. Uute ideede ja lahenduste väljatöötamine, kasutamine ja tunnustamine. Teadmistepõhisele majandusele üleminek, ettevõtlikkus ja majanduslik avatus.

6. Säästlikkus. Kokkuhoiu ja tõhususe väärtustamine nii valitsemisel, linnaruumi kujundamisel kui ka igapäevases linnaelus. Tagame linnaeelarve tasakaalu ning hoiame linna tegevuskulud kontrolli all.

7. Sünergia. Stimuleeritakse koostööd ja integreerivaid piiriüleseid ettevõtmisi.

Tartu on modernse elukeskkonnaga linn

1. Arendades Tartut „Targa linna“ põhimõttel, võtame kasutusele uudseid lahendusi linnaehituses ja –majanduses. Parendame linnas tehnilisi taristuid, mis on ökonoomsed, jõuavad iga majapidamise ja ettevõtteni. Tõstame Tartu linnaruumi turvalisust ja miljööväärtuslikkust ning arendame ja kasutame seda jätkusuutlikkuse printsiibil. Jätkame Tartu integreerimist rahvusvahelisse transpordivõrku ja linna transpordikorralduse muutmist turvalisemaks, kliendi- ning keskkonnasõbralikumaks. 

2. Tõstame linlaste rahulolu ühistranspordi teenusega, rakendades tänapäevaseid lahendusi, et informeerida reisijaid busside saabumisest, analüüsida busside täituvust ning optimeerida liinivõrku. Kindlustame linnaliinide bussipeatused bussiootepaviljonide- või varikatustega.

3. Koostöös naabervaldadega pikendame linnaliine ümbruskonna asumiteni. Usaldame piletimüügi ja liinide tellimise transpordikeskusele, mille haldajaks on linn, ning korraldame hanked liinivedajatele. 

4. Suurendame keskkonnasõbralike gaasil sõitvate busside kasutust Tartus ja arendame biogaasi kasutuselevõttu linna transpordisüsteemis.

5. Kaalume Tartu põhiliinile tasuta bussiliikluse loomist.

6. Toetame jätkuvalt vanemate kui 65-aastaste inimeste tasuta bussisõitu.

7. Meie strateegiliseks eesmärgiks on tihedam koostöö Tartu ümbruskonna valdadega.

8. Toetame suurelamurajoonides parkimiskorralduse lahendamist ning haljastuse ja mänguväljakute rajamist. Toetame kortermajade energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu ning modernsete jäätmekogumisjaamade ehitamist. Peame tähtsaks korteriühistute hoovialade ja juurdepääsuteede kooskõlla viimist päästeameti vajadustega.

9. Kaasates korteriühistuid, aitame kaasa korterelamute soojustamisele.

10. Energia kokkuhoiualase töö ning energiasäästliku eluviisi edendamiseks toetame sõltumatu kompetentsikeskuse ja koostööorganisatsiooni Tartu Regionaalne Energiaagentuur (TREA) arengut.

11. Rajame jäätmekogumisjaama Turu tänavale.

12. Toetame Tartu ühe olulisema värava, Tartu raudteejaama avamist linlastele 2012. aastal.

13. Koos riigiga alustame Tartu ringtee ja Ringteesilla ehitust.

14. Tagame mugava liikumise Tartu kesklinna ning Tartu lennuvälja ja Tallinna Lennart Meri lennujaama vahel. 

15. Toetame kiire ning mugava rongiühenduse väljaarendamist Tallinn-Tartu-Valga-Riia liinil.

16. Toetame keskkonnasäästlikku liiklemist, luues keskkonnasõbralikele liiklemisvahenditele Tartus spetsiaalsed parkimiskohad ja laadimispunktid ning tagame neile tasuta parkimise.

17. Rajame koolide, ülikoolide, bussijaama ja raudteejaama juurde turvalised rattahoidlad.

18. Jätkame Tartu linna rattateede võrgustiku arendamist. Kaasame teisi omavalitsusi Lõuna-Eesti rattateede võrgustiku väljaarendamiseks. 

19. Toome aktiivse elu Emajõele. Selleks kaasame Euroopa Liidu vahendeid, et alustada atraktiivse jõekeskuse Lodjapargi ehitust. Toetame sõude- ja aerutamisspordi ning veemotospordi arendamist.

20. Väärtustame Tartut riigisisese ja rahvusvahelise turismikeskusena, kaasates Euroopa Liidu vahendeid.

21. Veesõidu hõlbustamiseks rajame Emajõele paadisadamaid ning toetame paaditankla valmimist.

22. Puhastame Emajõe kaldad ning rajame kallastele mugavad piknikupaigad ja terrassid. 

23. Muudame Küüni tänava ja Kaubamaja esise haljasala peredele mõnusaks puhkealaks ning vabaõhuürituste toimumispaigaks.

24. Toetame Pisarate pargi planeeringu algatamist ja rajamist.

25. Laiendame traadita Interneti leviala kogu kesklinna alale ning koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga ka kliinikumi hoonetes.

Tartu on hooliv linn

Kõigil tartlastel peab olema võimalus elada väärikalt. Tartus on inimesest hooliv ja turvaline elukeskkond ning iga inimene vastutab oma tegevuse ja selle tagajärgede eest. Heal tasemel tervishoid ja ravi, sotsiaalhoolekanne, sotsiaalkindlustus ja tööhõive tagavad Tartu elanikele tervise hoidmise ja taastamise ning tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamise võimalused ning elukestva toimetuleku.

1. Jätkame koostöös riigi ja erasektoriga programmi „Igale lapsele lastehoiukoht“.

2. Võtame eesmärgiks, et ühe pere lapsed saaksid käia samas lasteaias.

3. Uute koolide ja lasteaedade ehitamisel ning rekonstrueerimisel lähtume energiasäästlikkuse põhimõttest. 

4. Toetame mängurühmade loomist kodustele väikelastele.

5. Jätkame mänguväljakute rajamist, mille tulemusena on aastaks 2013 Tartu igas linnaosas lastele avatud mänguväljak.

6. Jätkame sünnitoetuste maksmist.

7. Nõustame koole koolitoidu pakkumisel, jälgides, et koolitoit oleks tervislik, ning soodustame kodumaise mahetoidu pakkumist. Vaatame üle koolitoidu rahastamise, tagades kõigile lastele, sõltumata perekondlikust rahalisest seisust, täisväärtusliku koolitoidu. Linna panus koolitoidu rahastamisel ei vähene.

8. Tervishoiu edasiseks süsteemseks arendamiseks uuendame Tartu linna terviseprofiili.

9. Maksame täiendavate sotsiaaltoetuste raames Tartu linna vanaduspensionäridele retseptiravimitoetust.

10. Toetame Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku teise ehitusetapi valmimisel 2011-2013.

11. Jätkame hooldusravi- ja hospiitsteenuse linnapoolset toetamist kliinikus. 

12. Vähendame kinnistuomanike koormisi linnaterritooriumi hooldamisel.

13.  Alustame kodualuse maa maamaksust vabastamist kuni 50% ulatuses 2012. aastast.

14. Loome koos riigiga võimalusi töötute ümberõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks vastavalt nende võimetele.

15. Laiendame pere-, majandus- ja finantsraskustesse sattunud tartlastele toimetuleku-nõustamise teenuseid, sh inimestele, kellel on probleemid kodulaenu tasumisega.

16. Jätkame munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide teenuste arendamist ning pakkumist vähekindlustatud ja hättasattunud inimestele.

17. Jätkame eakate päevakeskuste võrgustiku arendamist. Tõstame linnaasutuste, sh koolide osa piirkonna kogukondliku, sh huvitegevuse korraldamisel. 

18. Arendame edasi haigete, eakate ja puuetega inimeste koduhooldust, koduõendust ja eakate häirenupu teenust.

19. Toetame represseeritute ühendusi Tartus.

20. Koostöös päevakeskustega jätkame toitlustusteenuse pakkumist eakatele.

21. Töötute rakendamiseks jätkame avalike tööde rahastamist linnaeelarvest. 

22. Koostöös erivajadustega inimeste ühendustega jätkame vajalike teenuste arendamist ja osutamist.

23. Linnaruumi planeerimisel, renoveerimisel ja kasutuslubade väljastamisel arvestame erivajadustega inimeste vajadustega.

24. Toetame rahaliselt erivajadustega inimesi nende eluruumide kohandamisel tulenevalt puudest. 

25. Koostöös riigiga ehitame Käopesa Lastekodule peremajad.

26. Korraldame 1941. aasta juuniküüditamise 70. aastapäeva mälestuspäeva.

27. Jätkame Laste Turvakodu renoveerimist.

28. Koostöös riigiga kavandame ja ehitame aktiviseerimis- ning rehabilitatsioonikeskuse kodututele ja töötutele.

29. Planeerime VTHK Nõlvaku tänava pansionaadile teise järgu ehitust.

30. Tunnustame tublimaid Tartu politseinikke, abipolitseinikke, kaitseliitlasi, päästeteenistujaid.

Tartu on teadmuslinn

Teadmuslinnana on Tartu rahvusvaheliselt mainekas ülikoolilinn, kus on kõik tingimused, et omandada mitmekülgseid, kvaliteetseid teadmisi ja teha teadustööd. Haridus- ja teadusasutused on linna kõige suuremad tööandjad. Õppetöö kõrge kvaliteedi tagab lõimunud võrgustikupõhine haridussüsteem, millesse kuuluvad üld-, kutse- ja kõrgharidus. Lähtume hariduse arengukava läbivaatamisel muutuvatest demograafilistest oludest, kindlustades jätkuvalt kõrge hariduskvaliteedi ning hästi toimiva haridusvõrgustiku. 

1. Valmistame ette uue Tartu linna haridusvõrgustiku arengukava ja korrastame koolivõrgustiku.

2. Tagame Tartus rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava alusel toimiva keskhariduse kättesaadavuse, kus saavad õppida Tartus töötavate välismaalaste lapsed ja teistes riikides oma haridusteed alustanud kooliealised tartlased. 

3. Kaasajastame kõik Tartu koolimajad ja varustame need vajalike infotehnoloogiliste lahendustega. Hõlbustame nii õpilaste kui ka õpetajate tööd ning alustame pilootprojekti digitaalse õpikeskkonna loomiseks. 

4. Korraldame õpetajatele vastavad koolitused, et nad kasutaksid ainetundides aktiivselt innovaatilisi lahendusi. 

5. Jätkame kuld- ja hõbemedaliga gümnaasiumilõpetajate premeerimist ning tunnustame rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud õppureid. 

6. Soodustame üldhariduskoolide, Kutsehariduskeskuse ning kõrgkoolide koostööd, võimaldamaks õppuritel saada parim haridus. 

7. Jätkame Tartu koolistaadionite korrastamist. 

8. Koostöös Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega ning Kaitseliiduga võimaldame õpilastele vabatahtliku riigikaitseõpetuse kursused. 

9. Toetame majandusõpet ja ettevõtlikkuse arendamisele suunatud tegevusi Tartu koolides.

10. Viime lõpuni Tartu Herbert Masingu Kooli üleandmise riigile hiljemalt 2011.a sügiseks.

Ülikoolilinn Tartu

• Teostame koostööprojekte Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ning teiste kõrgkoolide, kultuuriasutuste ning erasektoriga, et ühiselt arendada Tartut kõigis eluvaldkondades. Jätkuvalt kaasame ülikoolid linna sõlmprobleemidele lahenduste otsimisele ning linnaruumi planeerimisele 

• Toetame ülikoolide ja ettevõtjate koostööd ning soodustame innovaatiliste ettevõtete teket ja arengut koostöös Tartu Teaduspargi ja ettevõtlusorganisatsioonidega. 

• Toetame Tartu kõrgkoolide taristu arendamist ning avatust linlastele. 

• Toetame teadushuviliste õpilaste arengut ja korraldame teaduslaagreid. 

• Jätkame Raefondi ja Joosep Tootsi Fondi preemiate ja stipendiumite maksmist Tartu ülikoolide tudengitele ja õppejõududele. 

• Toetame rahvusvaheliste teaduskonverentside läbiviimist Tartus. 

• Loome stipendiumi kraadiõppes tudeerivatele välistudengitele. 

• Panustame Tartu kui rahvusvahelise konverentsiturismi sihtkoha tuntuse suurendamisesse.

Tartu on ettevõtluslinn

Tartu ettevõtlus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Ettevõtluse löögijõu moodustavad rahvusvahelistel turgudel edukad ettevõtted juhtivates majandusvaldkondades, mida toetab mitmekesine uus ja vana majandus ning väikeettevõtlus. Kliendisõbralik ja keskkonda säästev tootearendus nii tootmises kui teeninduses tagab Tartu ettevõtjate edu.

1. Kaasame ettevõtjad linna arengut puudutavate otsuste kujundamisse.

2. Koostöös ülikoolide, Tartu Teaduspargi ja ettevõtetega soodustame innovatiivse ning teadusmahuka ettevõtluse arengut ja uute töökohtade loomist. 

3. Toetame Tartu Teadusparki Nanolabi hoone rajamist, luues sellega parimad võimalused Eestis tipptehnoloogiafirmade arenguks.

4. Väärtustame turismi kui suure potentsiaaliga ja tööhõivele olulist majandusharu.

5. Julgustame ja nõustame inimesi ettevõtlusega alustama. Selleks jätkame Tartu ettevõtlusnädala ja ettevõtlusalaste koolituste korraldamist ning toetame Tartu Ärinõuandla ja Tartu Teaduspargi tegevust.

6. Edendame koolides ettevõtluse aluste õpet, suurendades nii noorte tartlaste ettevõtlikkust ning valmisolekut oma äri alustamiseks.

7. Koostöös riigiga jätkame koolitusprojekte, tagamaks soovijatele vastavad oskused kiireks naasmiseks tööturule.

8. Linna ettevõtluskonkursil väärtustame ka säästliku ja rohelise mõttelaadiga ettevõtjaid.

9. Toetame Tartu Loomemajanduskeskuse tegevust, mis elavdab uute kultuuri- ja loovtööstuse ettevõtete teket ja arengut ning korrastame hooned aadressil Kalevi tn 13, 15, 17.

10. Toetame tootmise kiiret uuendamist, jätkates tööstusparkide paindlikku arendamist. Tagame koostöös ettevõtjatega neile vajaliku linna taristu arengu.

11. Tegutseme selle nimel, et Tartu oleks hea teenindusega linn.

Tartu on loov linn

Tartu on Eesti kultuuri keskus, sügavate traditsioonidega, avatud ja arenev kultuurilinn - linn kultuuri loomiseks, tarbimiseks ja edasikandmiseks. Eestis ainulaadne Tartu kultuurikeskkond tõmbab magnetina loovinimesi. Ergas kultuurielu kujundab professionaalsetele loojatele stimuleeriva ja soodsa tegevuspinnase. Linnavõim teadvustab endale ja linlastele kultuuri ja spordi väärtusi, investeerides kultuuri- ja spordialasesse tegevusse, organisatsioonidesse, taristusse ja koolitamisse.

1. Eesti vanim teater Vanemuine koos kontserdimajaga on jätkuvalt linna üks kõige olulisemaid koostööpartnereid teatri- ja kontserdielu arendamisel. Toetame hoonete jätkuvat uuendamist ja blackbox'i rajamist. Tagame jätkuvalt eakatele ja lastele taskukohased võimalused väärtkultuuri nautimiseks. 

2. Toetame huvihariduse, sh tehnikaringide arengut eesmärgiga, et igal Tartu lapsel oleks võimalus osaleda huviharidusringide töös, olenemata tema perekonna majanduslikust seisust. 

3. Jätkame noortekeskuste arendamist ning kaasates Euroopa Liidu vahendeid, ehitame valmis Anne Noortekeskuse uue hoone ning renoveerime Lille Maja. Jätkame noortekohviku toetamist. 

4. Otsime lahendusi Tartu I Muusikakooli ruumiprobleemidele. 

5. Ehitame linna ja Euroopa Liidu vahenditega Lille mäele Tartu Keskkonnahariduse Keskuse ökomaja. 

6. Toetame noortele suunatud kultuuriürituste nagu tudengipäevade, festivalide ja klubiürituste läbiviimist Tartus. Oleme avatud uutele ja alternatiivsetele noorteüritustele ning algatustele. 

7. Tagame koostöös ülikoolide ja riigiga Ahhaa keskuse jätkusuutliku arengu. 

8. Toetame 2014. aastal avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimist Raadil.

9. Kaasates Euroopa Liidu vahendeid, toetame vanatehnika muuseumi arendamist. 

10. Toetame traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamist nagu Hansapäevad, laulupidu, linnaosade päevad, üliõpilaste laulupidu Gaudeamus, Emajõe Festival jne. 

11. Koostöös riigiga viime lõpule Pauluse kiriku renoveerimistööd.

12. Jätkame kesklinna kultuurikvartali arendamist (Antoniuse õu, Mänguasjamuuseum jne). 

13. Valmistame ette Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühise hoone ehitamist. 

14. Lisaks traditsioonilistele üritustele toome aastal 2011 Tartusse Euroopa suurima rahvatantsu ja rahvakunsti festivali Europeade.

Tervislikud eluviisid

1. Arendame piki Emajõe kallast välja valgustatud tervisekoridori, mis kulgeb Tähtverest Ihasteni. 

2. Töötame selle nimel, et iga kodu lähedal oleks valgustatud terviserada.

3. Toetame Tamme staadioni kui rahvusvaheliste võistluste toimumispaiga ja linnarahvale tervisespordivõimaluste pakkuja tegevust.

4. Valgustame täies ulatuses Tähtvere dendropargi suusarajad ning tagame kvaliteetsed sportimisvõimalused suusatajatele, jooksjatele, rattasõitjatele ja teiste alade harrastajatele.

5. Koostöös Eesti Maaülikooliga arendame Tähtvere dendro- ja spordiparki.

6. Koostöös erasektoriga toetame Tartusse rannavõrkpalli ja rannajalgpalli sisehalli rajamist. 

7. Analüüsime ja korrigeerime Tartu spordijuhtimist ning rahastamist. Jätkame linna esindusklubide ning noorte andekate sportlaste ja tippsportlaste toetamist. 

8. Alustame Tartu jäähalli planeerimist.

9. Panustame Aura veekeskuse arendamisse ja jätkame laste ujumisõpetust.

10. Toetame Tartu aerutajate ja sõudjate treeningbaasi rekonstrueerimistööd.

11. Toetame Tartu nelikürituste jätkamist ning algatame terviseliikumise ürituste sarja „Terve Tartu“.

Avatud valitsemine ja linlaste laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse

1. Peame läbirääkimisi riigiga asutuste toomiseks Tallinnast Tartusse ning aitame leida riigiasutustele, sh Riigikohtule sobiva asukoha.

2. Kaasame kõik volikogus esindatud poliitilised jõud linnaelu oluliste küsimuste aruteludesse juba otsustusprotsessi algfaasis.

3. Kaasame senisest enam seltse ning ühendusi linna arendusprojektidesse. Langetame suurt avalikku huvi pakkuvaid otsuseid alles pärast nende põhjalikku läbiarutamist kodanikuühenduste ja piirkondlike seltsidega.

4. Loome linlastele rohkem interaktiivseid võimalusi rääkida kaasa linnale tähtsate otsuste, sh planeeringute ettevalmistamisel, kasutades selleks sotsiaalvõrgustikke, veebifoorumeid, linna kodulehte ning teisi moodsaid suhtlusvahendeid.

5. Delegeerime ülesandeid koos vastava eelarve ja vastutusega kodanikuühendustele seal, kus nad osutuvad linnavalitsusest otstarbekamaks teenusepakkujaks. 

6. Loome kõigile tartlastele mõeldud „Heade mõtete fondi", millega toetame linlaste omaalgatuslikke projekte, kaasates seeläbi kolmandat sektorit.

7. Lihtsustamaks tartlaste asjaajamist, arendame linna juhtimises „ühe akna teeninduse" põhimõtet (one-stop shop), mis tähendab, et võimalusel suhtleb linnakodanik asjaajamistes vaid ühe ametnikuga ning muud protseduurid viiakse läbi linnavalitsuse siseselt.

8. Jätkame Tartu Noortevolikogu toetamist ning noorte esindajate kaasamist linna otsustusprotsessi.

9. Koostöös ülikoolide ja mittetulundusühingutega alustame sallivuse tõstmise programmi, et Tartus tunneksid ennast turvaliselt kõik elanikud, hoolimata nende east, soost, rahvusest, nahavärvist jne. Suurendame muukeelse elanikkonna võimalusi nende aktiivseks tegevuseks eesti keele- ja kultuuriruumis.

Tööjaotus linna juhtimisel ja esindamisel

1. Eesti Reformierakond täidab loodavas linnavalitsuses linnapea koha ning kahe abilinnapea kohad ning linnavolikogu aseesimehe koha.

2. Isamaa ja Res Publica Liit täidab linnavolikogu esimehe koha ja loodavas linnavalitsuses kaks abilinnapea kohta.

3. Eesti Reformierakond täidab Tartu Linnavolikogus nelja linnavolikogu komisjoni esimehe kohad.

4. Isamaa ja Res Publica Liit täidab Tartu Linnavolikogus kolme linnavolikogu komisjoni esimehe kohad.

5. Opositsiooniparteid täidavad Tartu Linnavolikogus ühe linnavolikogu komisjoni esimehe koha.

Kodukord

Koalitsiooni töö juhtimiseks luuakse koalitsiooni nõukogu, kuhu kuuluvad Reformierakonna Tartu piirkonna esimees, Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna esimees ning mõlemast erakonnast veel kaks esindajat.

Tartus, 12. mail 2011. a

Urmas Kruuse, Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna esimees

Peeter Laurson, Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna esimees

Tartu Linnavolikogu VIII koosseis valiti 20. oktoobril 2013, volikogu oli 49-liikmeline. Volikogu nelja tööaasta jooksul täitis volikogu liikmete volituste peatumise ja ennetähtaegse lõpetamise tõttu asendusliikmete määramisega volikogu liikme ülesandeid kokku 69 inimest.

Valimiste järel moodustati koalitsioon, kuhu kuulusid Reformierakond (15 volikogu liiget), Keskerakond (9 volikogu liiget) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8 volikogu liiget).

Opositsioonis olid Isamaa ja Res Publica Liit (11 volikogu liiget), valimisliit Vabakund (3 volikogu liiget) ja valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik (3 volikogu liiget).

Volikogu esimesel istungil 31. oktoobril 2013 valiti linnavolikogu esimeheks Aadu Must (Keskerakond) ja aseesimeheks Triin Anette Kaasik (Reformierakond).

12. novembril 2013 valiti linnapeaks Urmas Kruuse (Reformierakond) ning kinnitati abilinnapeadeks Raimond Tamm (Reformierakond, linnamajanduse valdkond), Tiia Teppan (Reformierakond, hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö valdkond), Jarno Laur (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, linnaarengu ja planeerimise valdkond), Kajar Lember (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, rahanduse, ettevõtluse ja linnavarade valdkond) ja Vladimir Šokman (Keskerakond, sotsiaalabi ja tervishoiu valdkond).

26. märtsil 2014 lahkus ametist linnapea Urmas Kruuse seoses tervise- ja tööministriks saamisega.

8. aprillil 2014 valiti uueks linnapeaks Urmas Klaas (Reformierakond). Ametist lahkus ka abilinnapea Raimond Tamm, kelle asemel kinnitati abilinnapeaks Valvo Semilarski (Reformierakond).

31. märtsil 2015 lahkus volikogu esimehe kohalt Aadu Must, kes sai riigikogu liikmeks.

16. aprillil 2015 valiti volikogu esimeheks senine abilinnapea Vladimir Šokman. Uueks abilinnapeaks kinnitati Artjom Suvorov (Keskerakond).

26. mail 2016 astus ametist tagasi rahanduse, ettevõtluse ja linnavarade valdkonda kureeriv abilinnapea Kajar Lember ning 9. juunil 2016 kinnitas volikogu uueks abilinnapeaks Jaan Õunapuu (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Volikogus registreeriti neli fraktsiooni (vastavalt linna põhimäärusele peab fraktsioonis olema vähemalt viis liiget):

• Reformierakonna fraktsioon - esimees Mihkel Lees, hiljem Raimond Tamm, aseesimees Valvo Semilarski, hiljem Evert Rööpson
• Keskerakonna fraktsioon - esimees Olev Raju, aseesimees Artjom Suvorov, hiljem Nadežda Aleksandrova
• Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - esimees Jüri Kõre, aseesimees Toivo Maimets
• Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - esimees Tõnu Ints, aseesimees Kadri Leetmaa

Volikogu moodustas kaheksa alatist komisjoni:

• arengu- ja planeerimiskomisjon – esimees Verni Loodmaa (Reformierakond)
• hariduskomisjon – esimees Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), alates 15. septembrist 2016 Piret Uluots (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
• kultuurikomisjon – esimees Nikolai Põdramägi (Keskerakond)
• linnamajanduskomisjon – esimees Kadri Leetmaa (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
• linnavarakomisjon – esimees Olev Raju (Keskerakond)
• rahanduskomisjon – esimees Veljo Ipits (Reformierakond)
• revisjonikomisjon – esimees Ants Kask (Isamaa ja Res Pulbica Liit)
• sotsiaalkomisjon – esimees Toomas Tein (Reformierakond)

Komisjonid olid 15-liikmelised, välja arvatud revisjonikomisjon, kus oli 8 liiget, ning rahanduskomisjon, kus 2016. aasta kevadest alates oli 16 liiget.

Alatised komisjonid pidasid kokku 367 koosolekut, sealhulgas arengu- ja planeerimiskomisjon 58, hariduskomisjon 47, kultuurikomisjon 44, linnamajanduskomisjon 50, linnavarakomisjon 40, rahanduskomisjon 45, revisjonikomisjon 46, sotsiaalkomisjon 37. Komisjonid esitasid kord aastas volikogule oma töö aruande.

5. detsembril 2013 moodustati ajutine põhimääruskomisjon, mille esimeheks valiti linnavolikogu esimees Aadu Must (Keskerakond) ja aseesimeheks Mihhail Lotman (Isamaa ja Res Publica Liit). Põhimääruskomisjon pidas 3 koosolekut, vaatas üle Tartu linna põhimääruse ja tegi ettepanekud selle muutmiseks. Volikogu kinnitas põhimääruse muudatused ning peatas komisjoni tegevuse 24. aprillil 2014.

23. jaanuaril 2014 moodustati kaasava linnajuhtimise ajutine komisjon, mille esimeheks valiti Lemmit Kaplinski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ning aseesimeheks Gea Kangilaski (Vabakund). Komisjon pidas 14 koosolekut ja tegi ettepanekud kaasava linnajuhtimise korraldamiseks. Komisjoni tegevus lõpetati 19. veebruaril 2015.

Alatistesse ja ajutistesse komisjonidesse kuulus lisaks volinikele koosseisu tööperioodi vältel veel kokku 53 inimest, kes ei olnud volikogu liikmed.

Linnavolikogul oli volikogu töökorralduslike küsimuste arutamiseks eestseisus, kuhu kuulusid volikogu esimees, aseesimees ning fraktsioonide esindajad. Eestseisus pidas 60 koosolekut.

Linnavolikogu VIII koosseis pidas 49 istungit. Kokku arutati volikogu istungitel 801 päevakorrapunkti. Volikogu võttis vastu 157 määrust ja 505 otsust.

Kõige rohkem arutati linnaplaneerimisega seotud küsimusi: detailplaneeringuid 166, üldplaneeringuga seotud küsimusi 14. Üle 100 otsusega anti lube erinevate riigihangete korraldamiseks ja mitmesugustes projektides osalemiseks.

Olulisemate teemadena, mida volikogu VIII koosseis käsitles, võib nimetada Tartu linna uut üldplaneeringut ja Tartu linna uut arengukava 2018-2025. Iga-aastane oluline teema on linnaeelarve kinnitamine ning traditsiooniliselt aastas kahe lisaeelarve vastuvõtmine.

Istungitel kästitleti linnale olulise tähtsusega küsimustena Tartu ühendusi Euroopa raudteevõrguga ning Tallinna ja Riia suunal (kahel korral, volikogu võttis vastu pöördumise riigikogu ja vabariigi valitsuse poole), Tartu lennuühenduste tulevikuperspektiive ja õiguskorda linnas.

Linnavalitsuse liikmetele esitati 36 arupärimist.

Volikogu liikmete osavõtt istungitest (istungeid/osalenud):

1. Igor Abarenkov, Keskerakond, 49/47
2. Jaak Adamsoo, Reformierakond, 18/17
3. Arno Arukask, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 15/15
4. Nadežda Aleksandrova, Keskerakond, 48/46
5. Ene Ergma, Isamaa ja Res Publica Liit, 29/24
6. Hele Everaus, Reformierakond, 49/31
7. Jelena Frunze, Keskerakond, 49/42
8. Jüri Ginter, VL Vabakund, 49/48
9. Tõnu Ints, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 49/49
10. Veljo Ipits, Reformierakond, 49/44
11. Harri Jallajas, Reformierakond, 49/45
12. Merle Jääger, VL Isamaaline Tartu Kodanik, 49/23
13. Toomas Jürgenstein, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 34/33
14. Mart Jüssi, VL Vabakund, 7/5
15. Triin Anette Kaasik, Reformierakond, 49/37
16. Jelena Kalbina, Keskerakond, 12/11
17. Gea Kangilaski, VL Vabakund, 42/28
18. Lemmit Kaplinski, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 49/48
19. Toomas Kapp, Reformierakond, 49/44
20. Ants Kask, Isamaa ja Res Publica Liit, 49/49
21. Ragnar Kekkonen, Reformierakond, 11/9
22. Tarmo Kikerpill, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 39/38
23. Rein Kilk, Isamaa ja Res Publica Liit, 38/26
24. Kaspar Kokk, Isamaa ja Res Publica Liit, 31/18
25. Urmas Kruuse, Reformierakond, 1/1
26. Karl Kull, Isamaa ja Res Publica Liit, 49/30
27. Jüri Kõre, Isamaa ja Res Publica Liit, 49/44
28. Ants Laaneots, Reformierakond, 20/20
29. Marju Lauristin, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 10/8
30. Peeter Laurson, Isamaa ja Res Publica Liit, 29/29
31. Mihkel Lees, Reformierakond, 48/47
32. Kadri Leetmaa, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 49/43
33. Aleksandr Litvinenko, Keskerakond, 36/36
34. Verni Loodmaa, Reformierakond, 49/45
35. Mihhail Lotman, Isamaa ja Res Publica Liit, 49/39
36. Joel Luhamets, Isamaa ja Res Publica Liit, 49/44
37. Tõnis Lukas, Isamaaline Tartu Kodanik, 49/42
38. Toivo Maimets, Isamaa ja Res Publica Liit, 41/27
39. Senta-Ellinor Michelson, Reformierakond, 48/46
40. Roman Mugur, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 49/47
41. Aadu Must, Keskerakond, 20/19
42. Imre Mürk, VL Isamaaline Tartu Kodanik, 49/38
43. Tarmo Noop, Reformierakond, 23/14
44. Jaak Nigul, Isamaa ja Res Publica Liit, 49/33
45. Martin Parmas, Reformierakond, 49/35
46. Nikolai Põdramägi, Keskerakond, 49/49
47. Olev Raju, Keskerakond 49/43
48. Aivar Riisalu, Keskerakond, 29/25
49. Avo Rosenvald, Isamaa ja Res Publica Liit, 34/33
50. Evert Rööpson, Reformierakond, 49/40
51. Jüri-Ott Salm, VL Vabakund, 49/40
52. Valvo Semilarski, Reformierakond, 8/7
53. Artjom Suvorov, Keskerakond, 21/21
54. Jaan Sõrra, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 49/40
55. Vladimir Šokman, Keskerakond, 30/29
56. Raimond Tamm, Reformierakond, 41/40
57. Priit Tannik, Reformierakond, 26/22
58. Toomas Tein, Reformierakond, 48/35
59. Tiia Teppan, Reformierakond, 1/1
60. Mati Tolmoff, Reformierakond, 48/47
61. Natalja Trošina, Keskerakond, 49/48
62. Peeter Tulviste, Isamaa ja Res Publica Liit, 43/34
63. Piret Uluots, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 49/45

Volikokku valiti 2013. aasta oktoobris ka Jaak Aaviksoo (Isamaa ja Res Publica Liit), Teet Jagomägi (Isamaa ja Res Publica Liit), Kajar Lember (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit), Heljo Pikhof (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), aga nende volitused peatati kohe peale valimisi ja nad ei saanud osaleda ühelgi volikogu istungil. Samuti ei saanud istungitel osaleda Argo Annuk (Isamaa ja Res Publica Liit), kelle volikogu liikme volitused kestsid ühe päeva.

Üksikasjalikum kokkuvõteLink avaneb uuel vahelehel (komisjonide liikmed ja osavõtt koosolekutest).

Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepe

Käesolev lepe tugineb Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 20. oktoobril 2013. a  toimunud Tartu Linnavolikogu valimisteks koostatud programmidele, Tartu linna arengukavadele ja arengustrateegiale, osapoolte maailmavaatelisusele ja ka teiste 2013. a Tartu Linnavolikogusse valituks osutunud erakondade ja valimisliitude programmidele.

Koalitsioonileppe eesmärgiks on välja tuua ühiselt kokkulepitud prioriteedid ja tegevused  järgmisel neljal aastal, mis aitavad kaasa Tartu linna pikaajaliste strateegiliste eesmärkide täitmisele.

Tartu visiooniks aastaks 2030 on olla tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tartu on Eesti vaimupealinn ja traditsioonidega ülikoolilinn: nooruselinn, kus loovus ja avatud mõtlemine toetavad arendustegevust, ettevõtlust ja innovatsiooni. Tartu on unikaalse kultuuripärandiga ja modernse elukeskkonnaga, turvaline, säästvalt arenev ja aktiivset koostööd tegev euroopalik linn; atraktiivne ja turvaline reisisiht ning Eesti arengut edendav keskus.

Mitmete leppes esitatud eesmärkide täitmine sõltub Euroopa Liidu, Eesti riigi ja Tartu linna rahalistest võimalustest, mis on otseselt seotud üldise majanduskeskkonna muutustega. Koalitsioonileppe täitmisel tagame linnaeelarve tasakaalu ning eelarvestrateegia järgimise.

Ühised väärtused

1. Võimuliidu moodustamisel ja linnajuhtimisel toetuvad partnerid järgmistele väärtustele:
2. Avatus – linlaste laialdane kaasamine otsuste tegemisse. Tõdede, uskumuste, väärtuste ja elustiilide paljususe tunnustamine.
3. Innovatiivsus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamine, kasutamine ja tunnustamine. 
4. Säästlikkus – kokkuhoiu ja tõhususe väärtustamine nii valitsemisel, linnaruumi kujundamisel kui ka igapäevases linnaelus. 
5. Sünergia – koostöö ja integreerivate piiriüleste ettevõtmiste soodustamine.
6. Hoolivus –  igale linlasele turvalisuse, enese arendamise võimaluse, laste kasvatamise ja väärikalt vananemise võimaluste tagamine. Iga linnakodanik on kogukonnale väärtuseks.
7. Peame Tartu üheks suurimaks väärtusteks, linna omanäolisuse kujundajaks ning konkurentsieeliseks erinevate ülikoolide tegevust Tartus.

Parima elukeskkonnaga linn

Kultuurilinn

Tartu kultuurielu vajab mitmekesistamist. Eesmärk on saavutada olukord, kus võimalikult paljud eri vanuses ja eri huvidega inimesed leiaksid endale võimaluse tegutseda ja silmaringi avardada. Võtame eesmärgiks, et Tartust saaks 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn.

1. Viime Tartu UNESCO loovlinnade võrgustikku.
2. Vaatame üle kultuuriürituste ja -projektide rahastamise põhimõtted ning teeme olukorra parandamiseks vajalikud ümberkorraldused. Muudame väikeprojektide ja -festivalide toetamise aastaringseks. Suurprojektide toetamisel eelistame pikaajalisi lepinguid.
3. Avame Raadi militaarmaastiku uue kultuurilinnaku tekkeks. Linn teeb vajaliku detailplaneeringu multifunktsionaalse loomelinnaku arendamiseks. 
4. Eksponeerime senisest enam kunsti linnale kuuluvates hoonetes ja asutustes.
5. Toetame professionaalseid kultuuriasutusi.
6. Parandame koostööd linna-, riigi- ja eramuuseumite vahel.
7. Suurendame Tartu laululava rolli Tartu kultuurielus ja vaba aja veetmisel.
8. Otsime võimalusi Tartu I Muusikakooli uutesse ja ajakohastesse ruumidesse viimiseks.
9. Käivitame Annelinna kultuurikeskuse loomise.
10. Loome võimalused Tartu kultuuriobjektide ja -ürituste ühisturunduseks.
11. Jätkame vähemusrahvuste kultuuriseltside toetamist.
12. Jätkame koostööd teatrietenduste, kontsertide ja näituste korraldajatega soodushindade kehtestamiseks paljulapseliste perede liikmetele, asenduskodude lastele, pensionäridele ning õpetajatele.
13. Toetame noorsootöö arenemist professionaalsemaks valdkonnaks, mis toetab süstemaatiliselt noorte eneseleidmist, suhtlemis- ja koostööoskusi ning toimetulekut igapäevaste elu väljakutsetega, sh kaasab noorsootöösse senisest enam töötuid, NEET-noori (mittetöötavad või haridust ega elukutset mitteomandavad noored) jt riskirühma kuuluvaid noori. Selleks tööks kasutatakse enam juba olemasolevat haridus-, kultuuri- ja sporditaristut, sh renoveerides ja kaasajastades olemasolevaid noorsootööasutusi. 
14. Tagame igale noorele tartlasele võimaluse osaleda vähemalt ühes huviringis. 
15. Anname Tartu suurimale pensionäride ühendusele Kodukotus oma kodu. 
16. Toetame konverentsi-, teadus- ja pereturismi ning toidukultuuri arendavaid tegevusi Tartus kui Lõuna-Eesti olulisimas turismisihtkohas. 
17. Tagame linna külalistele hästi toimivate infosüsteemide (tänavaviidad, koduleht, nutirakendused, infokeskus) abil mugava viibimise Tartus.
     

Mugavad ühendused Tartus ja Tartuga

Tartule kui ettevõtlikule ülikoolilinnale on eluliselt tähtsad kiired ja mugavad ühendused suuremate keskustega. Tartus peab olema sujuv ja loogiliselt toimiv bussi- ja autoliiklus ning võimalus liikuda turvaliselt jalakäijal ja jalgratturil.

1. Nelja aasta jooksul renoveerime ja rajame kokku 100 kilomeetri ulatuses jalgratta- ja kõnniteid. Esmajärjekorras ühendame jalgrattateed toimivaks võrgustikuks ning täiendame teede märgistust. 
2. 2015. aastaks rajame kõikide Tartu koolide juurde jalgrattaparklad. 
3. Otsime võimalusi jalgsi ja rattaga Maarjamõisa meditsiinilinnakust otse üle raudtee kesklinna liikumiseks. 
4. Toetame erasektorit uute parkimismajade ja -alade rajamisel, et lahendada parkimisprobleem kesklinnas ja Annelinnas.
5. Laiendame jalakäijate ala kesklinnas.
6. Ühendame loogiliselt ja mugavalt ajaloolise vanalinna ning uue linnakeskuse Turu tänava ja Emajõe vahel. 
7. Käivitame Tartus ühistranspordireformi, mille eesmärgiks on bussiliikluse kvaliteedi edasine parandamine ja liinivõrgu optimeerimine, aga samuti parem keskkonnahoid. 
8. Koostöös Eesti Raudteega pikendame linnasisest raudtee müratõket.
9. Koostöös Eesti Raudtee ja ettevõtjatega asume kavandama sadama raudteeharu maa-ala kasutuselevõttu auto- ja kergliiklusteena. 
10. Koostöös riigiga suurendame oluliselt Tartu ja Tallinna vahelist reisirongiliiklust. Kesklinna ja raudteejaama paremaks sidumiseks käivitame jaamaekspressi.
11. Toetame Tartu-Riia rongiühenduse käivitamist ning lähirongiliikluse tihendamist Jõgeva, Elva, Valga ja Põlvaga.
12. Toetame Tartu Lennujaama turundamist uute liinide avamise eesmärgil.
13. Peame oluliseks mitmerealise ja turvalise Tartu-Tallinna maantee ehituse jätkamist.
14. Lõunakeskust ja Annelinna ühendava Idaringtee ning Ropka-Ihaste silla ehitamisega vähendame kesklinna tänavate liikluskoormust. 
15. Teeme ettevalmistusi Tartu põhjapoolse ümbersõidu ja selle koosseisus oleva silla rajamiseks.
16. Jätkame Sõpruse, Võidu ja Kaarsilla renoveerimist.

Roheline ja targalt planeeritud linn

Eesmärgiks on korras ja puhas linnaruum, kus on hea liikuda nii kohalikel elanikel kui ka Tartu külalistel. 

1. Jätkame Tartu linna piires Emajõe kallasraja korrastamist.
2. Jätkame koostöös riigi ja erasektoriga väikesadamate, paadisildade, randumiskohtade ja muu jõeliiklustaristu rajamist.
3. Linlaste puhkevõimaluste avardamiseks ja jõega seotud ettevõtluse ning projektide toetamiseks algatame programmi „Emajõgi elavaks!“.
4. Koostame Tartu linna parkide, puhkealade ja teiste rohealade teemaplaneeringu.
5. Rikastame linnaruumi vähemalt 100 uue istepingiga. 
6. Jätkame kampaaniat „Istuta oma puu!“.
7. Rajame igal aastal vähemalt ühe uue avaliku mänguväljaku. 
8. Toetame korteriühistuid üldkasutatavate õuealade korrastamisel.
9. Katame Tartu kesklinna tasuta WiFi võrguga.
10. Toome linnaruumi sorteerimisvõimalusega prügikastid.
11. Loome täiendavad taaskasutatavate jäätmete kogumispunktid.
12. Toetame korteriühistuid maa-aluste prügikonteinerite rajamisel. 
13. Tagame, et tartlased sõidavad ka edaspidi keskkonnasäästlike uute bussidega.
14. Soodustame (keskkonna)säästliku ja kvaliteetse taksoteenuse arendamist.
15. Kõnniteede paremaks talviseks hoolduseks korraldame riigihanke, mis annab majaomanikele ja korteriühistutele võimaluse mugavalt tellida kõnniteede hooldust. Suurendame linna osalust enimkasutatavate kõnni- ja kergliiklusteede korrashoiul.
16. Talvisel tänavahooldusel eelistame soolavaba libedustõrjet.
17. Pimedate linnatänavate valgustamisel võtame kasutusele „targad süsteemid“ ja LED -valgustid.
18. Toetame rohelise energia arendamist.

Sotsiaalne turvatunne

Meie eesmärk on, et kõik Tartu elanikud oleksid sotsiaalselt kaasatud ja kaitstud. Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse leevendamiseks peab linn lisaks toetuste maksmisele edasi arendama kogukonnateenuseid ning aitama kaasa sotsiaalsete võrgustike kujunemisele.

1. Koostöös riigiga suurendame hooldajatoetust ja toetame omastehooldajate koolitust.
2. Vähendame omastehooldajate hoolduskoormust võimaldades neil tööelus osaleda.
3. Väärtustame vabatahtlike tööd eakate ja puuetega inimeste hooldamisel.
4. Tagame üksi elavatele ja erivajadustega inimestele vajadusel kõrvalabi, kodu – või õendushoolduse.
5. Erivajadusega inimeste paremaks toimetulekuks tagame invatranspordi ja teiste teenuste parema kättesaadavuse.
6. Viime läbi lastetoetuse reformi, mille tulemusel suureneb lastega perede toimetulek. Muutuste eesmärgiks on suurendada Tartu linna poolt makstavaid lastetoetusi vähemalt 150 000 euro võrra alates 2015. aastast. Alates 2014. aastast makstakse 50-eurost koolialguse toetust igale esimesse klassi minevale lapsele. Alates 2015. aastast rakendub koolialguse toetus kogu esimesele kooliastmele (1.−3. klass).
7. Käivitame munitsipaalelamuehituse, alustades liikumispuudega isikute vajadustest.
8. Loome koostöös riigiga nõustamis- ja tugisüsteemi isikutele, kellel on probleeme oma eluaseme ning elamiskulude haldamisega.
9. Koostöös erasektori ja Töötukassaga korraldame kontaktmesse, mis aitab vähendada tööpuudust linnaelanike, sealhulgas osalise töövõimega ja puudega inimeste seas.
10. Jätkame koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumiga Maarjamõisa haiglakompleksi välja arendamisel ning meditsiiniteenuste edendamisel. 
11. Jätkame tartlaste eest hooldusravi ja hospiitsteenuse omaosaluse tasumist.
12. Täiustame matusetoetuse süsteemi.
13. Linlaste turvatunde suurendamiseks jätkame Tartu linna kriisiplaani väljaarendamist ning kriisiõppuste korraldamist.    

Parim linn arenemiseks

Eesti hariduskeskus

Tartu on väärikas Euroopa ülikoolilinn, mis peab saama parimaks paigaks, kus õppida ja ennast teostada. Kooliuuendust tuleb Tartus jätkata, pöörates järgnevatel aastatel peatähelepanu headele ja ühtlaselt tugevate põhikoolide arendamisele.

1. Suurendame Tartu rolli Eesti hariduselus, läheme koolivõrgureformilt üle haridusreformile.
2. Jätkame Tartu koolide täielikku korrastamist, suunates fookuse põhikoolidele.
3. Muudame koolitee lastele turvalisemaks.
4. Loome põhikooliõpilastele võimalused ettevõtlusõppeks.
5. Suurendame koolides õpi- ja karjäärinõustamist.
6. Loome eeldused nutilahenduste kasutamiseks koolides, et viia õpetamine ja õppimine Tartus uude ajajärku. 
7. Koostöös ülikoolide ning erasektoriga kujundame Tartust hariduslike nutirakenduste arendus- ja kompetentsikeskuse.
8. Laiendame Miina Härma Gümnaasiumi baasil loodud rahvusvahelise IB-õppe võimalusi siin töötavatele välismaalastele ja tartlastele.
9. Väärtustame lasteaiaõpetajate tööd samaväärselt kooliõpetajate omaga.
10. Hoiame Tartu õpetajate palgataset Eesti keskmisest kõrgemal.
11. Säilitame kooli tugispetsialistide tegevuse rahastamise.
12. Koostöös erasektoriga jätkame lasteaiakohtade loomist ning lapsehoiuteenuse laiendamist, et kaotada Tartus lasteaiajärjekord
13. Kaasajastame lasteaedade mänguväljakud.
14. Toetame vabaharidust ning Tartu Ülikooli väärikate ülikooli tegevust.
15. Teeme ülikoolidega koostööd uue moodsa üliõpilasmaja ehitamiseks.
16. Väärtustame ning toetame tudengitele ja tudengite poolt korraldatud üritusi.

Terve Tartu

Tervise eest hoolitsemine ja spordiga tegelemine on tartlastele oluline. Loome paremad tingimused rahvaspordi ja tervislike eluviiside harrastamiseks. Meie eesmärgiks on suurendada tartlaste tervelt elatud aastate arvu ning parandada elukvaliteeti.

1. Alustame programmiga „Terve Tartu“, et propageerida liikumist ja tervislikku eluviisi.
2. Teeme ettevalmistusi sotsiaal- ja tervisekeskuste loomiseks linnaosades.
3. Rahastame jätkuvalt Tartu linna laste visiiditasud Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas. Toetame jätkuvalt laste, eakate, noorsportlaste ja Tšernobõli veteranide iga-aastast ennetavat tervisekontrolli. 
4. Jätkame ravikindlustamata isikute ambulatoorse ravikulude rahastamist. 
5. Tagame igas koolis tervishoiutöötaja olemasolu.
6. Tõhustame koolides, noortekeskustes jm ennetustööd noorte eemalehoidmiseks sõltuvusainetest.
7. Toetame noorte terviseteadlikkuse tõstmist "Noorelt-noorele" õppemeetodit rakendades.
8. Täiendame spordi rahastuse süsteemi.
9. Noorsportlaste arengu toetamiseks loome koos Eesti Olümpiakomiteega Tartu Spordiakadeemia.
10. Koostöös erasektoriga arendame välja Sepa jalgpallikompleksi ja renoveerime Annemõisa staadioni.
11. Ehitame katkematu terviseraja Kvissentalist Ihasteni. 
12. Terviseradade ja parkide juurde paigaldame välitrenažöörid koos treenimisjuhistega. Toetame multifunktsionaalsete rahvaspordiplatside rajamist.
13. Otsime koostöös erasektoriga võimalusi ekstreemspordipargi ja sisehalli rajamiseks.
14. Otsime võimalusi jäähalli ja liivaväljakuga rannahalli rajamiseks Tartusse.
15. Koostöös erasektoriga ehitame Tähtvere spordiparki ja Anne kanali äärde uued pesemis- ja riietumisvõimalustega abihooned.

Targalt juhitud linn

Kodanike linn 

Tartus on avatud linnajuhtimine, linnavõim hoolib kõigist linnaelanikest ja peab nendega dialoogi. Töötame välja laiapõhjalise kaasava linnajuhtimise tegevuskava aastani 2020, milles lepitakse kokku meetmed kodanike kaasamiseks ja linnavõimu avatumaks muutmiseks. Esimesed konsensuslikud muudatused linna juhtimises saab ära teha kohe. Nendeks on:

1. Jätkame kaasava eelarve printsiibi rakendamist.
2. Teavitame jätkuvalt linlasi linnaelu olulistest probleemidest ajakirjanduse vahendusel ning vajadusel käivitame laiaulatusliku diskussiooni.
3. Kaasame linnaosade oluliste probleemide lahendamisel vastavate piirkondade elanikud, linnaosaseltsid ja huvirühmade esindajad. 
4. Suurendame volikogu rolli linna juhtimises. Kaasava linnajuhtimise tegevuskava väljatöötamiseks moodustame linnavolikogu komisjoni.
5. Volikogu komisjonide juhtimisse kaasatakse opositsiooni liikmeid.
6. Planeeringute avalikud väljapanekud kujundatakse sisukateks aruteludeks osapoolte vahel. Tagame kõigile üheselt mõistetava asjaajamise planeerimisel ja ehituslubade väljastamisel. 
7. Muudame linnavalitsusega suhtlemise mugavamaks. Loome uusi e- ja nutitelefonilahendusi, kuid tagame igale ea- ja sotsiaalsele rühmale jõukohase linnaga suhtlemise viisi.
8. Usaldame ja toetame kodanikeühendusi senisest enam linnaelanikele vajalike hariduse, kultuuri, spordi, vaba aja veetmise, noorsootöö, sotsiaalsfääri ja teiste valdkondade teenuste väljaarendamisel.
9. Loome tagasisidesüsteemi linna poolt pakutavate teenuste kvaliteedi hindamiseks.
10. Kaasajastame volikogu infosüsteemi, tagame eelnõudega tutvumise võimaluse igas nende kujunemise faasis ja võimaluse jälgida volikogu saadikute otsuseid hääletamisel, et valijal oleks ülevaade oma esindaja otsustest ning seisukohtadest.
11. Asjaajamise lihtsustamiseks linnakodanike jaoks juurutame „ühe akna teeninduse“ põhimõtte.
12. Noorte ja eakate hääle väärtustamiseks toetame Tartu Noortevolikogu ja Eakate Nõukoja tegevust.

Vaba ettevõtluskeskkond

Tartul on head eeldused ettevõtluse edasiseks arendamiseks tänu kõrgkoolide ja piisava hulga haritud tööjõu olemasolule. Selle saavutamise eelduseks on elav dialoog ettevõtjate, ülikoolide ja  koolidega.

1. Toetame linna juhtides vaba ettevõtluskeskkonda.
2. Asjaajamine linnaga olgu võimalikult paberivaba ja kiire.
3. Teeme dokumentide menetlusprotsessi kõikidele osapooltele internetis jälgitavaks.
4. Ettevõtlust puudutavate otsuste vastuvõtmisel kaasame proaktiivselt  vastava valdkonna ettevõtjaid.
5. Algatame „Vaimu foorumi“ – linnavalitsuse, ülikoolide ja ettevõtete juhtide regulaarsed kohtumised.
6. Viime mentorlusprogrammide raames kokku kogenud ja alustavad ettevõtjad. Soodustame erinevate ärisektorite kogemuste vahetamist ja koostöö tekkimist.
7. Loome fondi edukate noorte ettevõtete tunnustamiseks ja toetame alustavate ettevõtjate häid ideid.
8. Toetame kutseõppe ja töökoha sidumist.

Tartu koostöövõrgustikes ja linna ruumiline areng

1. Teeme koostööd Vabariigi Valitsusega, et Tartu roll Eesti suuruselt teise linna ja Lõuna-Eesti keskusena tugevneks.
2. Arendame rahvusvahelist koostööd, sh Tartu sõpruslinnadega ja Euroopa Linnade Liidu partneritega, seades eesmärgiks Tartu kõrgharidusmaastiku ja ettevõtluskeskkonna laiema tutvustamise.
3. Tihendame koostööd naabervaldadega ning kaitseme Tartu huve maakonnaplaneeringu raames piirkonna asustuse, sotsiaalse taristu ja transpordi planeerimisel. Väldime teenuste dubleerimist.
4. Seisame selle eest, et Tartu kesklinn oleks atraktiivse avaliku ruumiga ülikoolilinna süda. Seome teised tekkinud keskused (Lõunakeskus, ERMi piirkond, kõrgkoolide linnakud, raudteejaam) kesklinnaga. Kasutame Emajõge paremini linnaruumi omanäolisemaks muutmiseks.
5. Hoiame ära liikumisvajaduse kasvu linnas, planeerides linna “lühikeste teede linna” printsiibist lähtuvalt, et kodu lähedal oleks olemas vajalikud teenused ja esmased vaba aja veetmise võimalused.
6. Soosime erinevaid liikumisvõimalusi (jalgsi käimine, rattasõit, ühistransport) selleks, et kogu linnaliiklus oleks sujuv ja sõbralik iga transpordiliigi kasutajale.
7. Korraldame erinevate transpordiliikide logistika Tartus, soosides nii mugavat liiklemist linnasiseselt kui sidudes linna paremini ümbritseva regiooni, teiste Eesti keskuste ja maailmaga.
8. Seisame selle eest, et säiliks Tartule omanäoliste linnaosade ja miljööalade nägu ning need kujuneksid hinnatud elukeskkonnaks, tasakaalustades nii valglinnastumise survet.
    

Tööjaotus linna juhtimisel ja esindamisel

Linnavalitsus

Eesti Reformierakond täidab loodavas linnavalitsuses linnapea ja kahe abilinnapea kohad.

Eesti Keskerakond täidab loodavas linnavalitsuses ühe abilinnapea koha.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond täidab loodavas linnavalitsuses kahe abilinnapea kohad.

Linnavolikogu

Eesti Reformerakond täidab Tartu Linnavolikogus volikogu aseesimehe ja kolme volikogu komisjoni esimehe kohad.

Eesti Keskerakond täidab Tartu Linnavolikogus volikogu esimehe ja kahe volikogu komisjoni esimehe kohad.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond täidab Tartu Linnavolikogus kahe volikogu komisjoni esimehe kohad.

Tartus, 31. oktoobril 2013. a
 

Urmas Kruuse, Eesti Reformierakond

Aadu Must, Eesti Keskerakond

Heljo Pikhof, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Tartu Linnavolikogu IX koosseis valiti 15. oktoobril 2017. a, volikogu oli 49-liikmeline. Volikogu nelja tööaasta jooksul täitis volikogu liikmete volituste peatumise ja ennetähtaegse lõpetamise tõttu asendusliikmete määramisega volikogu liikme ülesandeid kokku 76 inimest.

Valimiste järel moodustati koalitsioon, kuhu kuulusid Reformierakond (20 volikogu liiget) ja Keskerakond (7 volikogu liiget). Ühtlasi vormistati koostööprotokoll ühiseks tegevuseks valimisliiduga Tartu Eest (2 volikogu liiget).

Opositsioonis olid Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8 volikogu liiget), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (6 volikogu liiget), Isamaa Erakond (3 liiget) ja valimisliit Tartu Heaks (3 volikogu liiget).

Linnavolikogu esimesel istungil 7. novembril 2017 valiti volikogu esimeheks Aadu Must (Keskerakond) ning aseesimeheks Ene Ergma (Reformierakond).

14. novembril 2017 valiti linnapeaks Urmas Klaas (Reformierakond) ning kinnitati abilinnapeadeks Reno Laidre (Reformierakond, linnaarengu ja planeerimise valdkond), Raimond Tamm (Reformierakond, linnamajanduse ja ettevõtluse valdkond), Tiia Teppan (Reformierakond, sotsiaalabi ja tervishoiu valdkond), Madis Lepajõe (Keskerakond, hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö valdkond) ja Monica Rand (Keskerakond, rahanduse ja linnavara valdkond).

15. augustil 2018 teatas Tiia Teppan abilinnapea kohalt tagasiastumisest ning 13. septembril 2018 kinnitati tema asemel abilinnapeaks Mihkel Lees (Reformierakond).

Koalitsioon lagunes Reformierakonna algatusel 2020. aasta jaanuaris, kuna mitu kuud kestnud erimeelsused Keskerakonna Tartu piirkonnas mõjutasid negatiivselt koostööd linna juhtimisel. Uue koalitsiooni moodustasid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes sõlmisid koalitsioonilepingu 10. veebruaril 2020.

13. veebruaril 2020 kinnitas volikogu Monica Ranna ja Madis Lepajõe asemel abilinnapeadeks Gea Kangilaski ja Asko Tamme Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Samal istungil teatas volikogu esimees Aadu Must, et on esitanud avalduse esimehe kohalt tagasiastumiseks. 20. veebruaril valiti volikogu esimeheks Lemmit Kaplinski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

14. novembril 2017 registreeriti volikogus neli fraktsiooni (vastavalt linna põhimäärusele peab fraktsioonis olema vähemalt viis liiget):

• Reformierakonna fraktsioon (esimees Mihkel Lees, hiljem Kristo Seli ja Krõõt Kiviste)
• Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (esimees Jarno Laur, hiljem Kadri Leetmaa)
• Keskerakonna fraktsioon (esimees Vladimir Šokman)
• Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon (esimees Indrek Särg)

21. veebruaril 2019 lahkus EKRE fraktsioonist Kaja Tarto ning 10. septembril 2020 Indrek Hirv. Seetõttu jäi fraktsiooni ainult neli liiget ja selle tegevus lõpetati.

4. detsembril 2020 registreeriti volikogus Isamaa Erakonna fraktsioon, millega ühinesid lisaks Anneli Kannusele ja Mihhail Lotmanile ka jaanuaris 2020 Isamaa Erakonnaga liitunud Kaja Tarto ning Jüri Kõre ja Merle Jääger valimisliidust Tartu Heaks. Fraktsiooni esimees oli Jüri Kõre.

Volikogus oli kaheksa alatist komisjoni. Komisjonide esimehed ja aseesimehed koosseisu vältel vahetusid.

• arengu- ja planeerimiskomisjon – esimees Veljo Ipits (Reformierakond), aseesimehed Gea Kangilaski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marina Riisalu (Keskerakond), Artjom Suvorov (Keskerakond)
• hariduskomisjon – esimehed Mihkel Lees (Reformierakond), Triin Anette Kaasik (Reformierakond), Piret Uluots (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), aseesimehed Marju Lauristin (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Vladimir Šokman (Keskerakond)
• keskkonnakomisjon (loodi 20. veebruaril 2020) – esimees Ott Maidre (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), aseesimees Nikolai Põdramägi (Keskerakond)
• kultuurikomisjon – esimehed Nikolai Põdramägi (Keskerakond), Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), aseesimees Indrek Kalda (EKRE)
• linnavarakomisjon (tegevus lõpetati 20. veebruaril 2020) – esimees Rein Kokk (Keskerakond), aseesimehed Kaja Tarto (EKRE, pärast Isamaa), Indrek Kalda (EKRE)
• majanduskomisjon – esimees Verni Loodmaa (Reformierakond), aseesimees Peeter Laurson (Isamaa, astus erakonnast välja veebruaris 2020)
• rahanduskomisjon – esimees Toomas Kapp (Reformierakond), aseesimees Jüri Kõre (VL Tartu Heaks, hiljem Isamaa);
• revisjonikomisjon – esimehed Kadri Leetmaa (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Nikolai Põdramägi (Keskerakond), aseesimehed Tamara Hristoforova (Reformierakond), Tiia Teppan (Reformierakond)
• sotsiaalkomisjon – esimehed Vladimir Šokman (Keskerakond), Triin Anette Kaasik (Reformierakond) ja aseesimehed Eva Loskit (EKRE), Jaan Willem Sibul (EKRE), Irina Panova (Keskerakond)

Volikogu IX koosseisu ajal moodustati kolm ajutist komisjoni - kahel korral põhimääruskomisjon ning puidurafineerimistehase eriplaneeringu teemakomisjon.

Komisjonid olid 15-liikmelised, välja arvatud revisjonikomisjon (9 liiget), ning rahanduskomisjon ja arengu- ja planeerimiskomisjon (16 liiget). Komisjonidesse kuulus lisaks volinikele koosseisu tööperioodi vältel veel kokku üle 50 inimese, kes ei olnud volikogu liikmed.

Alatised komisjonid pidasid kokku 364 koosolekut, sealhulgas arengu- ja planeerimiskomisjon 49, hariduskomisjon 46, keskkonnakomisjon 16, kultuurikomisjon 44, majanduskomisjon 55, linnavarakomisjon 21, rahanduskomisjon 46, revisjonikomisjon 46, sotsiaalkomisjon 41. Ajutine põhimääruskomisjon pidas kahe koosseisu peale kokku 14 koosolekut ning puidurafineerimistehase eriplaneeringu teemakomisjon 2 koosolekut. Komisjonid esitasid kord aastas volikogule oma töö aruande.

Linnavolikogul oli volikogu töökorralduslike küsimuste arutamiseks eestseisus, kuhu kuulusid volikogu esimees, aseesimees ning fraktsioonide ja valimisliitude esindajad. Eestseisus pidas 58 koosolekut.

Linnavolikogu IX koosseis pidas 51 istungit. Istungite päevakorras oli kokku 693 küsimust, sealhulgas vastu võetud määrusi 160, otsuseid 375, kuulatud informatsioone 9 korral, vastatud 47 arupärimisele.

Kahel korral arutati linnale olulise tähtsusega küsimusi: „Tartu lähedale kavandatud puidurafineerimistehase ja selle asukoha mõjud inimestele, looduskeskkonnale ning piirkonna jätkusuutlikule arengule“ (7. märts 2018) ning „Ligipääsetavus ja liikuvus Tartu linnaruumis erinevate liiklejagruppide silmade läbi (24. jaanuar 2019).

Volikogu on igal aastal vastu võtnud linnaeelarve, üle vaadanud linna arengukava, kehtestanud eelarvestrateegia, Tartumaa kultuuristrateegia 2025, Tartumaa arengustrateegia, jäätmehoolduseeskirja, Tartu linna jäätmekava 2020-2024, Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030". Kõige rohkem on vastu võetud otsuseid, millega antakse linnavalitsusele luba erinevate riigihangete korraldamiseks ja projektides osalemiseks (üle 120 otsuse).

Volikogu koosseisu kogu tegevusaja vältel oli üks olulisemalt teemasid Tartu linna uus üldplaneering, mille koostamine algatati pärast kehtiva üldplaneeringu ülevaatamist 13. septembril 2018. Esmane ülesanne oli siduda linnaga haldusreformi käigus liitunud endise Tähtvere valla ala, kuid kõik üldplaneeringu osad olid aruteludeks avatud. Avalikul väljapanekul oli nii üldplaneeringu eskiis (2020 suvel) kui põhilahendus (2021 kevadel). Uudses digiraamatuformaadis esitatud dokumendile esitati sadu ettepanekuid ja arvamusi. Üldplaneeringu kehtestas volikogu koosseisu viimasel istungil 7. oktoobril 2021. a.

2020. aastal alguse saanud koroonakriisi tõttu tekkis vajadus volikogu tööd ümber korraldada ning võtta kasutusele elektroonilised vahendid istungite ja komisjonide koosolekute pidamiseks. Esimene koroonakriisist tulenev elektrooniline istung toimus 23. aprillil 2020. Alates 10. septembrist 2020 toimuvad volikogu istungid Tartu Ülikooli raamatukogus ning võimalik on osaleda nii istungisaalis kohal olles kui ka videos.

Nelja aasta jooksul kokku oli istungitest osavõtt 90 protsenti. Kõige suurem puudujate arv ühelt istungilt oli 12, kõige rohkem oli kohal 48 volikogu liiget. Ühegi puudujata istungeid ei olnud. Kõigist 51 istungist võtsid osa Toomas Kapp (Reformierakond), Irina Panova (Keskerakond), Vladimir Šokman (Keskerakond) ja Kristjan Tiirik (Reformierakond).

Üksikasjalikum kokkuvõteLink avaneb uuel vahelehel (sealhulgas volikogu ja komisjonide liikmed ja osavõtt istungitest ja koosolekutest).

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepe

Üldsätted

Osapooled

Käesolev lepe sõlmitakse Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna vahel ning tugineb nimetatud erakondade poolt 15. oktoobril 2017. a  toimunud Tartu Linnavolikogu valimisteks koostatud programmidele, Tartu linna arengukavadele ja arengustrateegiale, osaliste maailmavaatelisusele ja ka teiste 2017. aastal Tartu Linnavolikogusse valituks osutunud erakondade ja valimisliitude programmidele.

Koalitsioonileppe eesmärgiks on välja tuua ühiselt kokkulepitud prioriteedid ja tegevused  järgmisel neljal aastal, mis aitavad kaasa Tartu linna pikaajaliste strateegiliste eesmärkide täitmisele.

Mitmete leppes esitatud eesmärkide täitmine sõltub Euroopa Liidu, Eesti riigi ja Tartu linna rahalistest võimalustest, mis on otseselt seotud üldise majanduskeskkonna muutustega. Koalitsioonileppe täitmisel tagame linnaeelarve tasakaalu ning eelarvestrateegia järgimise. 

Ühised väärtused

Tartu visioon aastaks 2030 on olla tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tartu on üle-euroopalise tähtsusega ülikoolilinn, Eesti vaimupealinn ja traditsioonidega ülikoolilinn: nooruselinn, kus loovus ja avatud mõtlemine toetavad arendustegevust, ettevõtlust ja innovatsiooni. Tartu on Lõuna-Eesti keskus ning arengumootor. Peame oluliseks Tartu osakaalu tõstmist Eesti Vabariigi elus ning teeme aktiivset koostööd Vabariigi Valitsusega Tartu ning meid ümbritseva regiooni arendamisel. Tartu on unikaalse kultuuripärandiga ja modernse elukeskkonnaga, turvaline, säästvalt arenev ja aktiivset koostööd tegev euroopalik linn; atraktiivne ja turvaline reisisiht ning Eesti arengut edendav keskus. 

Võimuliidu moodustamisel ja linnajuhtimisel toetuvad partnerid järgmistele väärtustele:

1. Avatus – linlaste laialdane kaasamine otsuste tegemisse. Tõdede, uskumuste, väärtuste ja elustiilide paljususe tunnustamine.
2. Innovatiivsus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamine, kasutamine ja tunnustamine.
3. Säästlikkus – kokkuhoiu ja tõhususe väärtustamine nii valitsemisel, linnaruumi kujundamisel kui ka igapäevases linnaelus.
4. Sünergia – koostöö ja integreerivate piiriüleste ettevõtmiste soodustamine.
5. Hoolivus –  igale linlasele turvalisuse, enese arendamise võimaluste, laste kasvatamise ja väärikalt vananemise võimaluste tagamine. Iga linnakodanik on kogukonnale väärtuseks.

Ettevõtlus

Linna jätkusuutliku arengu vundamendiks on ettevõtluse järjekindel areng, mis tugineb teaduse ja tehnika uuemate saavutuste kasutamisel, ettevõtluse arenguks soodsatel tingimustel ning erinevate institutsioonide loomingulisel koostööl. Tartul on tänu senistele arengutele ning juhtiva teaduskeskuse positsioonile selleks head eeldused ning kohalikul omavalitsusel tuleb nende edukaks realiseerimiseks jõuliselt kaasa aidata. 

Ettevõtlus ja innovatsioon. Koostöö ülikoolidega

Seame enda ülesandeks võimaluste loomise selleks, et Tartu püsiks ning areneks teadmistemahuka ettevõtluse linnana. Head eeldused selleks loob tihe koostöö ülikoolide ja teadusasutustega.

1. Algatame linna, ülikoolide ja investorite koostöös toetusfondi teaduspõhiste spin-off-ettevõtete tekkimise hoogustamiseks.  
2. Osaleme innovaatiliste valdkondade (kosmosetehnoloogia, biotehnoloogia, arvutimängutööstus jms) ärikiirendite ja -inkubaatorite toetamises. 
3. Toetame rahvusvahelise ärifestivali sTARTUp Day korraldamist.  
4. Tõstmaks Tartu ettevõtete konkurentsivõimet ja tootlikkust, toetame koostöös Vabariigi Valitsusega ettevõtteid digilahenduste juurutamisel ja loome meetme digitaliseerumisest tekkiva väärtuse esialgseks hindamiseks. 
5. Jätkame linna tööstusparkides tugitaristu arendamist ning ettevõtluseks vajalike piirkondade planeerimist.
6. Loome  ühtse teabeplatvormi töö- ja praktikakohtadest ning õppimisvõimalustest kogu Tartu regioonis.
7. Teeme aktiivset turundustööd, tutvustamaks Tartu ettevõtluskeskkonna võimalusi rahvusvaheliste start-up’ide asutajatele ja investoritele.
8. Kaasame senisest jõulisemalt Tartu ülikoolide, teadusasutuste ja start-up’ide potentsiaali linna elu küsimuste lahendamisse. Toetame ülikoolide ja Tartu teadlaste poolt loodud praktiliste lahenduste kasutamist linnaruumis.
9. Arendame koostöös Vabariigi Valitsusega Tartus ja selle lähiümbruses Lõuna- ja Kagu-Eesti tugikeskusi ja –struktuure ettevõtluse, hariduse, turismi jt elusfääride alaseks nõustamiseks.
10. Aitame kaasa võimekate üliõpilaste ja õpilaste kaasamisele erinevatesse arendusprojektidesse.

Transpordiühendused

Tartu areng hariduse-, teaduse- ja kultuurilinnana, aga samuti meie linna ettevõtluse konkurentsivõime tagamine vajab kaasaegseid transpordiühendusi.

1. Töötame selle nimel, et Tartu saaks parimad rahvusvahelised transpordiühendused: Tallinn-Tartu neljarealise maantee ning kiire raudteeühenduse nii Tallinna kui Riiaga. 
2. Loome linnapoolse toetussüsteemi Tartu lennuühenduste avardamiseks. 
3. Peame oluliseks, et Tartu lähipiirkondadest (Elva, Valga, Põlva, Jõgeva) oleks võimalik kiiresti ja mugavalt Tartusse tööle ja kooli käia.

Turism

Tartul on rikas ajaloo- ning kultuuripärand, mis loob suurepärased eeldused nii sise- kui välisturismi senisest hoogsamaks arenguks. See aga ei sünni iseenesest, vaid eeldab kohaliku omavalitsuse tuge.

1. Arendame tihedat koostööd Tartu regiooni ettevõtjate ja organisatsioonidega, et korraldada kaalukamat koostööd väljaspool Eestit, sh turismi ja turunduse valdkonnas.  
2. Jätkame aktiivset koostööd Tartu ülikoolide ja teiste partneritega Tartu teadusturismi magnetiks muutmisel. Soodustame ja toetame rahvusvaheliste konverentside, võistluste, festivalide, messide jm suurürituste korraldamist Tartus ning turundame Tartut kui rahvusvaheliste ürituste korraldamise keskust. 
3. Toetame Tartu Ülikooli multifunktsionaalse spordi-, kultuuri- ja konverentsikeskuse väljaehitamisel, mis võimaldab konverteerida Tartu võimsa teaduspotentsiaali linnale edu ja tulu toovaks konverentsiturismiks.
4. Panustame senisest enam Tartu turundamisse, eesmärgiga suurendada linna konkurentsivõimet ja nähtavust nii Eesti siseselt kui ka naaberriikides. Peame oluliseks välisturistide arvu kasvu Tartus järgnevatel aastatel.
5. Aitame kaasa Tartu kui siseturismi sihtkoha atraktiivsuse tõstmisele. Käivitame koostöös HTM-i, Tartu muuseumite, ülikoolide jt üldhariduskoolide õpilastele orienteeritud programmi „Õppekäik ülikoolilinna“, et rikastada noorte teadmisi nii Eesti ajaloost ja kultuurist kui ka tehnikast ja teadusest. 
6. Soodustame vee- ja loodusturismi edendamist Emajõe ja Peipsi vesikonnas. 
7. Ehitame koos partneritega välja turismibusside ja karavanide parkimisalad ja piknikukohad, varustades need kõige hädavajalikuga (pesemisvõimalused, WC jne). 

Linna juhtimine

Meie töökorralduse põhialuseks on innovaatiline, läbipaistev ja aus linnajuhtimine ning kodanike loomingulise initsiatiivi kaasamine linna ees seisvate ülesannete lahendamisse.

Innovatiivsus ja avatus

Euroopaliku kodanikuühiskonna juhtivaks printsiibiks on linnajuhtimise innovatiivsus ja avatus. See omakorda mõjutab vahetult linna elukeskkonda ja jätkusuutlikku arengut ning aitab leida optimaalseid lahendusi.

1. Tähtsustame linnavalitsuses innovatsioonijuhtimist ning kõrgkoolide, ettevõtete, investorite ja linna vahelist järjepidevat koostööd.
2. Muudame Tartu hankekultuuri, et selles hinnataks rohkem kvaliteedi- ja innovatsioonikomponenti. 
3. Käivitame linna tegevusvaldkondade digitaliseerimise programmi, et arendada säästvaid ja nutikaid  lahendusi erinevates linna tegevusvaldkondades (nt linnamajandus, linnaplaneerimine jms) ning lihtsustada kodaniku suhtlemist linnaga. 
4. Arendame linna veebilehe kodanikuportaaliks, kust on lihtne saada teavet linnaasutuste tööst ning nendega suhelda, osaleda avalikel aruteludel, jälgida menetlus-, hanke- jm infot ning olla paremini kursis linna elu erinevate tahkudega.
5. Muudame linnaeelarve koostamise ja täitmise protsessi linna veebilehel paremini jälgitavaks.
6. Muudame linna veebilehel avaliku dokumendiregistri otsingu kasutajasõbralikumaks.
7. Soodustame linna andmete kogumist nii seadmete (asjade internet) kui ka inimeste mobiilsuse ehk liikuvuse kohta ning kasutame saadud andmeid avalike teenuste arendamiseks. Loome võimaluse rakendada linna kogutavaid suurandmeid ka teadustööks ning ettevõtluses.
8. Käivitame koheselt uutes piirides Tartu üldplaneeringu väljatöötamise ning uute elamurajoonide, spordi- ja puhkealade, tootmispiirkondade ja transpordiühenduste rajamise ettevalmistamise. 
9. Vaatame üle ja täiendame Tartu linna tunnustamise süsteemi.
10. Töötame välja visioonidokumendi „Tartu 2050“. 
11. Toetame laiapõhjalisi arutelusid linna ning regiooni arengu olulistes küsimustes ning korraldame iga-aastaseid visioonikonverentse.
12. Tagame volikogu komisjonide töökorralduse selliselt, et avalikkusel oleks senisest parem ülevaade komisjonides toimunud aruteludest.
13. Liidestame linna dokumendihaldussüsteemi ja linna eelarvest toetuste taotlemise infosüsteemi (SPOKU) äriseoste ja suhete ning ettevõtjate majanduskäitumise kohta infot andvate süsteemidega. 
14. Viime läbi linnavalitsuse teenistujate ametikohtade hindamise ja uuendame linnavalitsuse teenistujate palgasüsteemi.

Läbipaistev ja aus linnajuhtimine

Meie püüdlused kohaliku omavalitsuse otsustamisõiguse laiendamisel on otseselt seotud meie omapoolsete kontrollimehhanismide tõhustamisega. 

1. Korraldame ümber linna sisekontrollisüsteemi, tähtsustades korruptsiooniohu ennetamist. Tõhustame linnavolikogu revisjonikomisjoni rolli ja vastutust linna sisekontrollisüsteemi arendamisel. 
2. Korraldame koos õiguskaitseorganite ja Riigikontrolliga regulaarseid koolitusi linna ametiasutuste ja allasutuste teenistujate korruptsiooniohualase teadlikkuse tõstmiseks.
3. Viime teenistujate värbamisel sisse kohustusliku eetika- ja korruptsioonialaste teadmiste testi.
4. Kehtestame linna lobitöö reeglid.
5. Laiendame otsustamises osalejate huvide ja seoste deklareerimise kohustust.
6. Viime läbi analüüsi linna osalusega ühingute tegutsemisvormi ja juhtimisstruktuuride osas.

Kaasamine

Demokraatia on efektiivne linna juhtimise viis vaid siis, kui aktiivsed linnakodanikud saavad selles vahetult osaleda ega jää passiivse pealtvaataja rolli. 

1. Kasutame olulistes linnaelu küsimustes linna veebilehel aktiivsemalt ideekorje võimalust.
2. Loome võimalused volikogu menetluses olevate eelnõude kohta veebilehel ettepanekute esitamiseks ja edastame need ettepanekud volikogu komisjonidele.
3. Laiendame koostööd vabaühendustega linna avalike teenuste pakkumisel.
4. Suurendame kaasava eelarve mahtu.
5. Rahastame kogukondade tegevust omaalgatuslike ettevõtmiste, kultuuri- ja spordiürituste korraldamisel. 
6. Soosime Tartu koolide ja lasteaedade muutumist kogukonnakeskusteks, mille ruumid on mitmesugusteks tegevusteks avatud ka õppetöövälisel ajal.

Haridus, kultuur, huvitegevus ja sport

Tartu väärtusi kannavad edasi siin sirgunud ja õppinud põlvkonnad. Meie trumbiks on tugev haridussüsteem – mitmekülgsed valikud lasteaiast ülikoolini. Tartu on rahvuskultuuri häll ja rahvusliku mälu kandja. Tähtsustame isamaalist kasvatust.

Haridus

Tartu on Eesti hariduskeskus ning haridusuuenduste liider. Tugevdame Tartu positsiooni Eesti hariduskeskusena, et olla Haridus- ja Teadusministeeriumile hea partner haridusuuenduste läbiviimisel. 

1. Hoiame kinni plaanist renoveerida kõik Tartu koolimajad 12 aastaga. Järgmise 4 aasta jooksul saavad korda Raatuse ja Variku koolid ning algab Annelinna Gümnaasiumi rekonstrueerimine. Sealjuures jälgime, et hooned saaksid kujundatud ning sisustatud selliselt, et neis saaks kasutada moodsaid õppemeetodeid ja oleks liikumisvõimalusi kõigile. 
2. Koostame strateegilise kava lasteaedade kaasajastamiseks.
3. Soetame igasse kooli kaasaegse ja ergonoomilise koolimööbli ja teaduskatseteks vajalikud vahendid. Ühtlustame robootikaõppe võimalused. 
4. Toome kõigisse Tartu koolidesse kiire WiFi-ühenduse. Toetame nutilahenduste kasutamist, et muuta õppetööd mitmekesisemaks ning õpilaste koolikotti kergemaks.
5. Hoiame Tartu koolide õpetajate palgataset Eesti keskmisest õpetajate palgatasemest kõrgemana. Eraldame lisaraha õpetajate täiendkoolitusteks. Jätkame parimate õpetajate tunnustamist stipendiumite ja elutööpreemiatega. 
6. Koostöös Vabariigi Valitsusega toetame emakeelse koolihariduse saamise võimalusi.
7. Laste loovuse arendamiseks soodustame huviharidus- ja üldhariduskoolide vahelist koostööd - kutsume ellu programmi "Õppida saab kõikjal". 
8. Toetame haridusasutuste ja nende partnerite koondamist haridus- ja kompetentsikeskusteks.
9. Koolides ja lasteaedades toitlustuse korraldamisel jälgime, et toit oleks tervislik ning võimalikult kodumaine. 
10. Tagame tasuta koolitoidu 1.-4. klassis. Peame oluliseks laste regulaarse ja tervisliku toitumisharjumuse kujundamist.
11. Jätkame asjalikku koostööd erasektoriga, et Tartu haridusmaastik oleks mitmekesine ja igale lapsele oleks koht lasteaias või -hoius. Kohtleme koole ja lasteaedu võrdselt, olenemata omandivormist. 
12. Tõstame töötasusid lasteaedades ja -hoidudes.
13. Muudame lastehoiu süsteemi paindlikumaks ja Tartu tööturule sobivamaks ning mõeldes mitmes vahetuses töötavatele inimestele, algatame ööpäevaringse lastehoiu pilootprojekti. 
14. Paneme rõhku eesti keele õppimise võimalustele – muukeelsetel lastel peab olema võimalik omandada eesti keel juba lasteaias. Kindlustame keelekümblusõppe võimalused Tartu lastele alates lasteaiast.  
15. Ohjame lasteaiatasude tõusu. Jätkame lasteaia kohatasu soodustustega: alates pere teisest lapsest 50% ja kolmandast lapsest 100% ulatuses.   
16. Kindlustame tugipersonali teenuste kättesaadavuse kõigile seda vajavatele Tartu lastele, peredele ja lasteasutustele. 

Kultuur ja huvitegevus

Oleme uhked Tartu rikka ja professionaalse kultuurielu üle. Kuid lisaks sellele peab igal tartlasel olema võimalus ka ise osaleda kultuuriloomes.

1. Rajame Tartu linnasüdamesse ajakohase, väärika ja innovaatilise keskuse, mis pakub kõigile tartlastele, olenemata nende east ja huvidest vaimseid, kultuurseid ja meelelahutuslikke tegevusi. 
2. Kujundame hoone Kuperjanovi 9 Tartu seltsimajaks. 
3. Töötame selle heaks, et Tartust saaks aastal 2024 Euroopa kultuuripealinn. Sellega väärtustame Tartu linnaõiguste 800. aastapäeva.  
4. Toetame loovisikute õpirännet ja tipptegijate Tartusse toomist mobiilsus- ja residentuuriprojektide kaudu. 
5. Peame oluliseks asumipõhiste kultuuriseltside võrgustiku teket.
6. Jätkame Raadi kultuurilinnaku arendamist, muuhulgas leiame Raadi lennuangaaridele alalise kasutuse. 
7. Rikastame linnaruumi uute vabaõhulavadega erinevate kultuuriürituste korraldamiseks.
8. Toetame jätkuvalt nii  Tartule juba omaseks saanud traditsioonilisi kui ka uusi suurüritusi. Koostöös kontserdikorraldajatega rikastame Tartu kultuurielu, tuues siia maailmatasemel artiste ja kollektiive.  
9. Korrastame laululava ja leiame võimalusi selle aktiivsemaks kultuuriliseks kasutamiseks.
10. Aitame kaasa Tartu Maarja kiriku kui laulupeokiriku taastamisele. Toetame Tartu pühakodade ajaloolise hoonestu ja matmispaikade korrastamist. 
11. Toetame koorilaulu- ja rahvatantsukultuuri arendamist Tartu koolides. 
12. Tähistame väärikalt Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, korrastame linnaruumi ning jäädvustame Eesti ajaloole tähtsate isikute ja sündmuste mälestuse monumentaalskulptuuridega (nt Tähetorni esine lipuväljak, J. V. Jannseni ja L. Koidula monument, Tartu Maratoni monument).
13. Korrastame kultuurivaldkonna toetussüsteemi. Töötame välja tegevustoetuse Tartu avalikkusele regulaarset programmi pakkuvatele kultuuriasutustele, suurendamaks nende jätkusuutlikkust. Kaasame senisest enam erasektorit kultuuri rahastamisse. 
14. Tõstame kõrgharidusega kultuuritöötajate ja huvikoolide õpetajate palka. Suurendame pearaha, et palgatõus oleks võimalik ka erahuvikoolides ja –klubides.  
15. Loome sporditreenerite tunnustussüsteemi. 
16. Jätkame laste huviringides osalemise toetamist pearahasüsteemi kaudu.  Tagame igale Tartu lapsele linna toel vähemalt ühes huviringis osalemise. 
17. Loome sarnaselt sportlaste Kullafondile ka huvihariduses andekate noorte toetusprogrammi
18. Aitame välja arendada Magasini-Laia tänava kultuurikvartalit.
19. Jätkame vajalike tegevustega loomaks võimalusi multifunktsionaalse linnahalli ja perekeskuse rajamiseks Raadi linnaossa.
20. Toetame seniseid ning arendame välja uusi elukestva õppe ja eakate kaasamise programme. Toetame Tartu Ülikooli Väärikate ülikooli projekti ning eakate päevakeskuste tegevust.

Liikumine ja sport

Selleks, et tartlased oleksid terved ja hoitud, avardame nende võimalusi liikumiseks ja spordi tegemiseks.

1. Kaardistame ja tähistame linna kergliiklusteed ja matkarajad ning rajame linnaosadesse tänavaterviserajad. Loome "nutika treeneri" infotehnoloogilise lahenduse, et innustada inimesi vabas õhus tasuta treenima. 
2. Arendame edasi Tähtvere ja Ihaste spordipiirkondi (sh dendroparki, Jänese matkarada, Linnuteed), lülitades need sujuvalt linna terviseradade ja võimlemislinnakute süsteemi.
3. Jätkame liikumise ja tervislike eluviiside populariseerimiseks tervisespordiürituste korraldamist ja toetamist. 
4. Koos koolidega renoveerime ka spordisaalid- ja väljakud, mis on avatud ka pärast koolitunde. 
5. Avardame väljas sportimise võimalusi (lauatenniselauad, treeningseadmed, parkuuriplatsid, rulapargid) ning rajame uusi spordi- ja mänguväljakuid, et igas linnaosas oleks võimalik vabas õhus terve perega sportida.
6. Rajame ilmastikukindla jalgpallihalli, et tõsta jalgpallitreeningute kvaliteeti.
7. Tuleme kaasa erasektori initsiatiiviga rajada uusi sportimisvõimalusi.
8. Ergutame koole liituma Liikuma Kutsuvate Koolide programmiga. 
    

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Tartlased teavad, et saavad vajadusel linnalt abi ja tuge.

1. Aitame kaasa kolme uue tervisekeskuse loomisele. Peame vajalikuks, et tervisekeskuste lahtiolek laieneks ka nädalalõppudele ja õhtusele ajale. 
2. Otsime koostöös partneritega võimalusi uue eakate hooldekodu ja akadeemilise pansionaadi rajamiseks.    
3. Rajame kaasaegse sotsiaalmaja, sh peremajutuskeskuse.
4. Alustame Maarja tugikeskuse peremajade ehitamist. 
5. Ehitame välja Vaimse Tervise Hooldekeskuse uued hooned Nõlvaku tänavas. 
6. Loome tartlastele eeliseid pakkuva "Tartlase kaardi". 
7. Toetame erivajadustega lastele õppevara soetamist. 
8. Koostöös kutsehariduskeskusega suurendame erivajadustega inimeste kutseõppevõimalusi.
9. Piiratud töövõimega linlaste enesega toimetuleku parandamiseks teeme koostööd tööandjatega sotsiaalsete ja osaajaga töökohtade loomisel ning ligipääsetavuse parandamisel. 
10. Toetame Tartu Eakate Nõukoja, Tartu Puuetega Inimeste Koja, Kodukotuse ja teiste eakate elukvaliteedi tõstmisega tegelevate organisatsioonide tegevust.
11. Tõstame isikliku abistaja teenuse mahtu ja arendame koos Vabariigi Valitsusega omastehoolduse teenust. 

Linna planeerimine ja elukeskkond

Tartu üheks suuremaks väärtuseks on meeldiv, tervislik ja looduslähedane elukeskkond.

Kergliiklus ja ühistransport

Nüüdisaegse linnaruumi väärtuseks on keskkonnasäästlik ja optimaalne ühistransport, avarad võimalused liikuda jalgsi ja jalgrattaga.

1. Analüüsime koolide ja lasteaedade ümber olevat liikluskorraldust - ülekäiguradasid, kõnni- ja rattateede olemasolu, valgustust, liiklusmärke, nähtavust ja seda takistavaid objekte. Sellest lähtudes teeme ettepanekuid kooli- ja lasteaialaste tee turvalisemaks ja mugavamaks muutmiseks. 
2. Loome juurde uusi kõnni- ja rattateid ning arendame neist Tartu linnaosi ning asumeid ühendava teedevõrgustiku.
3. Rajame rattaparklad  kooli, linna- ja riigiasutuse juurde ning loome toetusprogrammi korrusmajade rattaparklate rajamiseks.  
4. Loome Tartusse ulatusliku rendirataste võrgustiku. 
5. Muudame ristmikud turvalisemaks.
6. Arendame Tartus keskkonnasäästlikku ja mugavat ühistransporti. Peame Tartu arengu kiirendamisel ülioluliseks ühistranspordi marsruutide ja graafikute teaduslikku läbitöötamist ning inimeste reaalsete vajadustega vastavusse viimist.
7. Kasutatavamatesse bussipeatustesse rajame suuremad alalised ootepaviljonid.
8. Seome endise Tähtvere valla Tartu ühistranspordisüsteemiga.  

Looduskeskkond

Tartu looduskeskkonna suurimaks rikkuseks on Emajõgi ja linna rohealad. Kasutame neid aktiivselt, kuid samas hoolivalt ja säästvalt.

1. Korrastame loodus- ja kallasrajad. Rajame moodsa jõepromenaadi Võidu silla ja Karlova sadama vahelisele alale. 
2. Karlova sadama lähedusse kujundame mõnusa jõeäärse puhkeala. 
3. Otsime võimalusi Anne kanali loodusliku tervise parandamiseks.
4. Toome Anne kanali tagumise osa aktiivsesse kasutusse, rajame sinna juurdepääsu, sadama ja ühenduse Emajõega. Rajame sildumiskoha Käreverre.
5. Kujundame Emajõe vabaujulast esindusliku rannaala. Otsime võimalusi ujumiskohtade rajamiseks linna teistesse piirkondadesse ja korrastame koostöös naaberomavalitsustega Kabina puhkeala. 
6. Töötame välja tingimused Emajõele paatmajade ja -kohvikute toomiseks.
7. Laiendame kaasaegse linnaaianduse võimalusi, võimaldades kogukonnaaedade arendamist. Viime ellu projekti „Igale tartlasele oma puu“.
8. Koostame koostöös linnaosade seltside ja Tartu kõrgkoolide spetsialistidega programmi „Tartu pargid ja rohealad 2035”. Seame eesmärgi: kõik Tartu pargid korda.

Linnaruumi arendamine ja turvalisus 

Meie elukeskkond on kvaliteetne nii tänaste kui ka tulevaste tartlaste jaoks. Vormime seda edasi vastutustundlikult, kujundades ruumi vaid kõige paremaid praktikaid järgides.

1. Toetame korteriühistute, majaomanike jt ühingute tegevust ning soodustame nende omavahelisi ühisprojekte, sh kvartalisiseste teede, parkimispaikade, mängu- ja rohealade arendamist. 
2. Kavandame ja asume ehitama Põhja pst läbimurret, et avada liiklus ümber Jaamamõisa Sõpruse sillalt ERM-i juurde. Tõstame Jaamamõisa linnaosa heakorda ja turvalisust, korrastades aiamaadeks mõeldud ala. 
3. Jätkame koostöös Vabariigi Valitsusega transiitliikluse järkjärgulist linnast väljaviimist (mitmetasemeline ristmik Riia ringteel, idaringtee, põhjaringtee, Tiksoja sild). 
4. Ehitame Marja tänava ning Vaksali-Riia kergliiklussillad. 
5. Toetame raudteeäärse maa heakorrastamist, aktiivsesse kasutusse toomist ning rööpmestiku vähendamist Tartu linnas. Aitame kaasa Vaksali-Kesklinna piirkonnas elu- ja büroopindade tekkele. Näeme vajadust Vanemuise tänava pikenduse rajamise järele.
6. Koostöös Tartu Ülikooli ja ettevõtjatega panustame Maarjamõisa meditsiini- ja tehnoloogialinnakusse, et tekiks inimsõbraliku elukeskkonnaga kaasaegne piirkond. 
7. Toetame korrusparklate ehitamist kesklinna piirkonda. Aitame ühistuid parkimiskohtade ja -alade väljaehitamisel. 
8. Jätkame  elektriliikurite laadimispunktide võrgustiku rajamist. 
9. Jätkame mehitamata turvasüsteemide (valvekaamerad) arendamist avalikus ruumis.
10. Jätkame kodanikualgatuse (mh abipolitseinike tegevuse) toetamist õiguskorra tagamisel.
11. Edendame koostöös vabatahtlikega tarbijakaitse erinevaid vorme. 
12. Rajame Tartusse kaasaegse taaskasutuskeskuse ning toetame juba töötavaid keskusi. 
13. Tõhustame oluliselt jäätmemajandust ja keskkonnaharidust. Seame eesmärgiks Tartu linna olmejäätmete sorteeritult kogumise ja taaskasutuse.
14. Parandame avaliku ruumi valgustust ning viime tänavalambid üle säästlikule, paremini juhitavale ja parema tonaalsusega LED-tehnoloogiale. 
15. Toetame kaugkütte võimaluste laiendamist Karlovasse, et hoida energia roheline ja õhk puhas. 
16. Rajame uue Tartu Loomade Varjupaiga ning lemmikloomade kalmistu.

Tööjaotus linna juhtimisel

Linnavalitsus

Eesti Reformierakond täidab loodavas linnavalitsuses linnapea ja 3 abilinnapea kohad.

Eesti Keskerakond täidab loodavas linnavalitsuses 2 abilinnapea kohad.

Linnavolikogu

Eesti Reformierakond täidab Tartu Linnavolikogus volikogu aseesimehe ja 4 volikogu komisjoni esimehe kohad.

Eesti Keskerakond täidab Tartu Linnavolikogus volikogu esimehe ja 3 volikogu komisjoni esimehe kohad.

Tartus, 29. oktoobril 2017. a

Urmas Klaas, Eesti Reformierakond

Aadu Must, Eesti Keskerakond

Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja valimisliidu Tartu Eest koostööprotokoll ühiseks tegevuseks Tartu Linnavolikogus aastatel 2017-2021

Käesolevaga kinnitame, et teeme koostööd konkurentsivõimelisema ja rahvusvaheliselt tuntuma Tartu nimel. 

Meie koostöö aluseks on ühistel arusaamadel põhinev koalitsioonilepe, mille on sõlminud Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond Tartu linna juhtimiseks aastatel 2017-2021.

Tartus, 29.oktoobril 2017. aastal

Urmas Klaas, Eesti Reformierakond

Aadu Must, Eesti Keskerakond

Tanel Tein, Valimisliit Tartu Eest

Märkus: Valimisliit Tartu Eest lõpetas osalemise koostööprotokollis 1. jaanuaril 2020.

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepe

Üldsätted

Osapooled

Käesolev lepe sõlmitakse Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel ning tugineb nimetatud erakondade poolt 15. oktoobril 2017. a toimunud Tartu Linnavolikogu valimisteks koostatud programmidele, Tartu linna arengukavadele ja arengustrateegiale, osaliste maailmavaatelisusele ja ka teiste 2017. aastal Tartu Linnavolikogusse valituks osutunud erakondade ja valimisliitude programmidele.

Koalitsioonileppe eesmärk on välja tuua ühiselt kokkulepitud prioriteedid ja tegevused järgmisel kahel aastal, mis aitavad kaasa Tartu linna pikaajaliste strateegiliste eesmärkide täitmisele.

Mitmete leppes esitatud eesmärkide täitmine sõltub Euroopa Liidu, Eesti riigi ja Tartu linna rahalistest võimalustest, mis on otseselt seotud üldise majanduskeskkonna muutustega. Koalitsioonileppe täitmisel tagame linnaeelarve tasakaalu ning eelarvestrateegia järgimise.

Ühised väärtused

Tartu visioon aastaks 2030 on olla tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tartu on üle-euroopalise tähtsusega rahvusvahelisustuv ülikoolilinn, Eesti vaimupealinn ja traditsioonidega ülikoolilinn: nooruselinn, kus loovus ja avatud mõtlemine toetavad arendustegevust, ettevõtlust ja innovatsiooni. Tartu on Lõuna-Eesti keskus ning arengumootor. Peame oluliseks Tartu osakaalu tõstmist Eesti Vabariigi elus ning teeme aktiivset koostööd Vabariigi Valitsusega Tartu ning meid ümbritseva regiooni arendamisel. Tartu on unikaalse kultuuripärandiga ja modernse elukeskkonnaga, turvaline, säästvalt arenev ja aktiivset koostööd tegev euroopalik linn, atraktiivne ja turvaline reisisiht ning Eesti arengut edendav keskus.

Võimuliidu moodustamisel ja linnajuhtimisel toetuvad partnerid järgmistele väärtustele:

1. Avatus – linlaste laialdane kaasamine otsuste tegemisse; tõdede, uskumuste, väärtuste ja elustiilide paljususe tunnustamine;
2. Innovatiivsus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamine, kasutamine ja tunnustamine;
3. Säästlikkus – kokkuhoiu ja tõhususe väärtustamine nii valitsemisel, linnaruumi kujundamisel kui ka igapäevases linnaelus;
4. Sünergia – koostöö ja integreerivate piiriüleste ettevõtmiste soodustamine;
5. Hoolivus – igale linlasele turvalisuse, enese arendamise võimaluste, laste kasvatamise ja väärikalt vananemise võimaluste tagamine. Iga linnakodanik on kogukonnale väärtuseks;
6. Keskkonnateadlikkus – linna tasandil kliimamuutuste mõju teadvustamine ning elurikkust hoidvate ja kliimamuutusi vähendavate lahenduste otsimine.

Ettevõtlus

Linna jätkusuutliku arengu vundamendiks on ettevõtluse järjekindel areng, mis tugineb teaduse ja tehnika uuemate saavutuste kasutamisele, ettevõtluse arenguks soodsatele tingimustele ning erinevate institutsioonide loomingulisele koostööle. Tartul on tänu senistele arengutele ning juhtiva teaduskeskuse positsioonile selleks head eeldused ning kohalikul omavalitsusel tuleb nende edukaks realiseerimiseks jõuliselt kaasa aidata.

Ettevõtlus ja innovatsioon. Koostöö ülikoolidega

Seame ülesandeks võimaluste loomise selleks, et Tartu püsiks ning areneks teadmistemahuka ettevõtluse linnana. Head eeldused selleks loob tihe koostöö ülikoolide ja teadusasutustega.

1. Kaasame senisest tõhusamalt Tartu ülikoolide, teadusasutuste ja start-up’ide potentsiaali linna elu küsimuste lahendamisse. Tartu linn kui avatud innovatsiooniplatvorm pakub ettevõtjatele ja kõrgkoolidele võimalusi koostöös Tartu linnaga uudseid tooteid ja teenuseid välja arendada ja testida ning sobivusel neid linnaruumis kasutada.
2. Peame oluliseks start-up ettevõtluse arendamist soosiva keskkonna kujundamist. Jätkame start-up-kogukonna ühistegevuste toetamist, sh peame oluliseks kogukonna juhi rolli ja toetame rahvusvahelise ärifestivali sTARTUp Day korraldamist.
3. Osaleme innovaatiliste valdkondade (kosmosetehnoloogia, biotehnoloogia, arvutimängutööstus jms) ärikiirendite ja -inkubaatorite toetamises.
4. Tõstmaks Tartu ettevõtete konkurentsivõimet ja tootlikkust, jätkame ettevõtete digitaliseerimistoetusega.
5. Jätkame linna tööstusparkides tugitaristu arendamist ning ettevõtluseks vajalike piirkondade planeerimist. Teeme koostööd Lõuna-Eesti tööstusparkidega piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks. 
6. Teeme aktiivset turundustööd, et tutuvustada Tartu ettevõtluskeskkonna võimalusi investoritele.
7. Jätkame loomeettevõtlusega alustamise toetamist Tartus. 
8. Toetame Tartu Kutsehariduskeskuse, ettevõtete ja linnavalitsuse koostöös kutsehariduse noorte seas populariseerimist ning töökohapõhise õppe arendamist.
9. Noorte jaoks atraktiivsete töökohtade loomise, eakate ja puuetega inimeste tööjõuturule kaasamise, keskkonnamõju vähendamise ning kulude kokkuhoiu eesmärke silmas pidades soodustame mehitamata kaugjuhitavate sõidukite kasutuselevõtmist. 

Transpordiühendused

Tartu areng rahvusvahelise hariduse-, teaduse- ja kultuurilinnana, aga samuti meie linna ettevõtluse konkurentsivõime tagamine vajab kaasaegseid transpordiühendusi. Oleme Eestis eestkõnelejaks säästlike transpordilahenduste arendamisel.

1. Töötame selle nimel, et Tartu saaks parimad rahvusvahelised ja riigisisesed transpordiühendused: hea raudteeühenduse Tallinna ja Riiaga ning Tallinna-Tartu neljarealise maantee. 
2. Arendame linna toetussüsteemi Tartu lennuühenduste avardamiseks. Otsime võimalusi lennuliikluse tihendamiseks.
3. Peame oluliseks, et Tartu lähivaldadest ja lähilinnadest oleks võimalik kiiresti ja mugavalt Tartusse ühistranspordiga tööle ja kooli käia.
4. Otsime parkimislahendusi linna tagamaalt ja Lõuna-Eestist Tartusse saabuvatele autodele (parkimine väljaspool kesklinna, kust on mugav jalgsi ja ühistranspordiga jõuda sihtkohtadesse).

Turism

Tartul on rikas ajaloo- ning kultuuripärand, mis loob suurepärased eeldused nii sise- kui välisturismi senisest hoogsamaks arenguks. See aga ei sünni iseenesest, vaid eeldab kohaliku omavalitsuse tuge.

1. Arendame tihedat koostööd Tartu regiooni ettevõtjate ja organisatsioonidega, et korraldada kaalukamat koostööd väljaspool Eestit. Panustame senisest enam Tartu turundamisse, eesmärgiga suurendada linna konkurentsivõimet ja nähtavust nii Eesti siseselt kui ka naaberriikides. Peame oluliseks välisturistide arvu kasvu Tartus järgnevatel aastatel.
2. Jätkame aktiivset koostööd Tartu ülikoolide ja teiste partneritega Tartu teadusturismi magnetiks muutmisel. Soodustame ja toetame rahvusvaheliste konverentside, võistluste, festivalide, messide jm suurürituste korraldamist Tartus ning turundame Tartut kui rahvusvaheliste ürituste korraldamise keskust.
3. Soodustame vee- ja loodusturismi ning sellega seotud puhketegevuste edendamist Emajõe ja Peipsi vesikonnas.
4. Ehitame koos partneritega välja turismibusside ja karavanide parkimisalad ja piknikukohad, varustades need kõige hädavajalikuga (pesemisvõimalused, WC jne).

Linna juhtimine

Meie töökorralduse põhialuseks on innovaatiline, läbipaistev ja aus linnajuhtimine ning kodanike loomingulise initsiatiivi kaasamine linna ees seisvate ülesannete lahendamisse.

Innovatiivsus ja avatus

Euroopaliku kodanikuühiskonna juhtivaks printsiibiks on linnajuhtimise innovatiivsus ja avatus. See omakorda mõjutab vahetult linna elukeskkonda ja jätkusuutlikku arengut ning aitab leida optimaalseid lahendusi.

1. Tähtsustame linnavalitsuses innovatsioonijuhtimist ning kõrgkoolide, ettevõtete, investorite ja linna vahelist järjepidevat koostööd.
2. Jätkame Tartu hankekultuuri edendamist, et selles hinnataks rohkem kvaliteedi, innovatsiooni, keskkonna ja sotsiaalset komponenti. 
3. Jätkame linna tegevusvaldkondade digiteerimise programmi erinevatel elualadel, et lihtsustada kodaniku ja ettevõtete suhtlemist linnaga. 
4. Arendame linna veebilehe kodanikuportaaliks, kust on lihtne saada teavet linnaasutuste tööst ning nendega suhelda, osaleda avalikel aruteludel, jälgida menetlus-, hanke- jm infot ning olla paremini kursis linna elu erinevate tahkudega.
5. Tagame avaliku teabe parema kättesaadavuse ja loome senisest paremad võimalused teabe taaskasutamiseks linna koduleheküljel, dokumendihaldussüsteemis ja üldises asjaajamises.
6. Muudame linnaeelarve koostamise ja täitmise protsessi linna veebilehel paremini jälgitavaks ja avalikkusele arusaadavamaks.
7. Visualiseerime Tartu linna arenguseire indikaatorid kodulehel eesti ja inglise keeles, soodustades nii elavat arutelu Tartu linna arengu üle. Otsime võimalusi märgiliste indikaatorite innovaatiliseks kujutamiseks linnaruumis. 
8. Kasutame rohkem linna kogutavaid andmeid juhtimisotsuste tegemisel ja avalike teenuste arendamisel. Muudame andmed (võimalusel avaandmetena) kättesaadavaks teadustööks ja ettevõtluse arendamiseks.
9. Töötame uuesti läbi kaasava eelarve põhimõtted, laiendame kaasava eelarve mõju ja juurutame uusi lahendusi (nt kaalume noorte kaasava eelarve loomist). Seejärel suurendame vajadusel kaasava eelarve mahtu ja leiame lahenduse võiduta jäänud ideede menetlemiseks linnaeelarve koostamise protsessis.
10. Tartu üldplaneeringu väljatöötamisel peame oluliseks uute elamurajoonide, spordi- ja puhkealade, tootmispiirkondade ja transpordiühenduste rajamist. 
11. Anname uut hoogu elamuehitusele Tartu linnas. Võõrandame enampakkumise teel linnale kuuluvaid elamumaid, teeme head koostööd erasektoriga. Eesmärk on rajada Tartu uued kodud sinna, kus inimesed saaksid igapäevatoiminguid teha jalgsi, rattaga või ühistranspordiga liikudes.
12. Endise Tähtvere valla puhul otsime võimalusi heaks sidustamiseks Tartu linnaga. Tagame teenuste kättesaadavuse, pöörates samal ajal tähelepanu väljakujunenud elukeskkonna hoidmisele. Koostame haldusreformi käigus Tartu linnaga liidetud endise Tähtvere valla territooriumil kättesaadavate avalike teenuste analüüsi. 
13. Korraldame Märja alevikus ja Vorbuse külas ideekonkursi asumikeskuse väljaarendamiseks.
14. Toetame laiapõhjalisi arutelusid linna ning regiooni arengu olulistes küsimustes ning korraldame iga-aastaseid visioonikonverentse.
15. Jätkame visioonidokumendi „Tartu 2040“ väljatöötamist.
16. Lõuna-Eesti arengu huvides tähtsustame Tartu rolli oluliste teemade eestvedajana ja koostöö koordinaatorina.

Läbipaistev ja aus linnajuhtimine

Meie püüdlused kohaliku omavalitsuse otsustamisõiguse laiendamisel on otseselt seotud meie oma kontrollimehhanismide tõhustamisega.

1. Pakume volikogu ja volikogu komisjonide liikmetele järjepidevat täiendõppe võimalust.
2. Jätkame linna sisekontrolli süsteemi ümberkorraldamist, tähtsustades korruptsiooniohu ennetamist. Tõhustame linnavolikogu revisjonikomisjoni rolli ja vastutust linna sisekontrolli süsteemi arendamisel.
3. Korraldame koos õiguskaitseorganite ja Riigikontrolliga regulaarseid koolitusi linna ametiasutuste ja allasutuste teenistujatele teadlikkuse tõstmiseks korruptsiooniohust
4. Rakendame teenistujate töölevõtmisel kohustuslikku eetika- ja korruptsiooniteadmiste testi. 
5. Rakendame otsustamises osalejate laiemat huvide ja seoste deklareerimise kohustust. 
6. Jätkame linna osalusega ühingute tegutsemisvormi ja juhtimisstruktuuri analüüsiga.
7. Kehtestame linna lobitöö reeglid koos huvide konflikti vältimise juhisega.

Kaasamine

Demokraatia töötab kõige paremini, kui aktiivsed linnakodanikud saavad selles vahetult osaleda ega jää passiivse pealtvaataja rolli.

1. Moodustame regulaarselt kooskäiva asumi- ja külaseltside ja linnavalitsuse ühisfoorumi, et koordineerida kogukondade kaasamist arengu planeerimisel ja linnaelu korraldamisel. 
2. Kasutame olulistes linnaelu küsimustes aktiivsemalt ideekorje võimalusi, sealjuures tagame, et iga ettepaneku esitaja saab jälgida, mis tema ideest edasi saab. 
3. Töötame välja reeglid volikogu menetluses olevate eelnõude kohta veebilehel isikustatud ettepanekute esitamiseks ja nende volikogu komisjonides menetlemiseks.
4. Arendame elanikelt tagasiside küsimise võimalusi linnaelu olulistes küsimustes ja avalike teenuste parendamiseks.
5. Rahastame kogukondade tegevust omaalgatuslike ettevõtmiste, kultuuri- ja spordiürituste korraldamisel.
6. Soosime Tartu koolide ja lasteaedade muutumist kogukonnakeskusteks, mille ruumid on mitmesugusteks tegevusteks avatud ka õppetöövälisel ajal.
7. Teeme koostööd õpilaste, üliõpilaste ja eakate esindusorganisatsioonidega linna juhtimisel.
8. Laiendame koostööd vabaühendustega linna avalike teenuste pakkumisel ja kujundamisel.

Haridus ja kultuur

Tartu väärtusi kannavad edasi siin sirgunud ja õppinud põlvkonnad. Meie trumbiks on tugev haridussüsteem – mitmekülgsed valikud lasteaiast ülikoolini. Tartu on rahvuskultuuri häll ja rahvusliku mälu kandja.

Haridus

Tartu on Eesti hariduskeskus ning haridusuuenduste liider. Tugevdame Tartu positsiooni Eesti hariduskeskusena, et olla Haridus- ja Teadusministeeriumile hea partner haridusuuenduste läbiviimisel.

1. Jätkame Tartu koolimajade renoveerimisprogrammi, taotleme selleks ka välisrahastust. Järgnevatel aastatel renoveerime Annelinna Gümnaasiumi ja Kroonuaia Kooli, lahendame Karlova Kooli ruumiprobleemid. Teeme ettevalmistusi Hansa ja Descartes`i koolide renoveerimiseks. Sealjuures jälgime, et hooned saaksid kujundatud ning sisustatud selliselt, et neis saaks kasutada kaasaegseid õppemeetodeid ja oleks liikumisvõimalusi kõigile.
2. Koostame lasteaedade renoveerimisprogrammi.
3. Seame sihiks, et igas haridusasutuses oleks kaasaegne ja ergonoomiline koolimööbel.
4. Tagame head robootika-, ettevõtlus- ja loodusteadusliku õppe võimalused kõigis haridusasutustes. 
5. Koolides ja lasteaedades toitlustuse korraldamisel jälgime, et toit oleks tervislik ning võimalikult kodumaine.
6. Tagame tasuta koolitoidu 1.–4. klassis. Peame oluliseks laste regulaarse ja tervisliku toitumisharjumuse kujundamist.
7. Hoiame Tartu koolide õpetajate palgataset Eesti keskmisest õpetajate palgatasemest kõrgemana. Tõstame töötasusid lasteaedades ja -hoidudes samas tempos kooliõpetajate töötasu tõusuga. Jätkame kollektiivlepingute sõlmimist haridustöötajaid esindavate ametiühingutega.
8. Aastal 2021 jääb lasteaia kohatasu praegusele tasemele. Jätkame lasteaia kohatasu soodustustega: alates pere teisest lapsest 50% ja kolmandast lapsest 100% ulatuses. 
9. Viime läbi tervikliku analüüsi lasteaiareformi tulemustest.
10. Algatame iga-aastase eesti keelt ja kirjandust ning humanitaarharidust väärtustava aasta teo konkursi.
11. Jätkame parimate õpetajate tunnustamist stipendiumite, aasta õpetaja tiitli ja elutööpreemiatega.
12. Toetame õpilasühenduste vahelist koostööd ja kogemuste vahetust. Toetame noorte algatusi koolidemokraatia arendamisel. 
13. Otsime võimalusi Tartus õppivate, kuid siia mitte sissekirjutatud noorte kaasamiseks linna tegevustesse. 
14. Toetame haridusasutuste ja nende partnerite koondamist haridus- ja kompetentsikeskusteks.
15. Toetame vene õppekeelega koolides ja lasteaedades tugevat lõimumist Eesti ühiskonnaga ja eesti keele õpet. Analüüsime eesti õppekeelega koolides vene ja muu kodukeelega emakeeleõppe ja tugiteenuste vajadust ning valmistame ette sellekohased pilootprojektid. 
16. Soodustame, et kõik haridusasutused töötaksid kiusamisvaba haridustee suunas. 
17. Toome kõigisse Tartu koolidesse kiire WiFi-ühenduse. Toetame nutilahenduste kasutamist, et muuta õppetööd mitmekesisemaks ning õpilaste koolikotti kergemaks. Toetame aktiivõppe rakendamist ka lasteaedades.
18. Õppetöö mitmekesistamiseks jätkame programmiga „Õppida saab kõikjal“.
19. Jätkame asjalikku koostööd erasektoriga, et Tartu haridusmaastik oleks mitmekesine ja igale lapsele oleks koht lasteaias või -hoius.
20. Analüüsime lasteaedade ja koolide praegust tugiteenuste olukorda, kaasates eksperte ning töötame välja mudeli piisavate tugiteenuste ja -personali koosseisu kohta. Seame sihiks piisavad tugiteenused kõigile lastele.
21. Soodustame haridusasutuste juhtimisse vanemate (nt vanematekogu loomise näol) ja hoolekogude suuremat kaasatust. Seisame selle eest, et kooli arengukava koostamise protsess oleks kogukonda kaasav.
22. Koostöös Tartu Ülikooli, teiste kõrgkoolide, üliõpilasesinduste, ettevõtete ja kolmanda sektori asutustega loome head teenused Tartusse saabuvatele välismaalaste, sh välistudengite ja  -õppejõudude peredele linnaeluga kohanemiseks ja Eesti ühiskonnaga lõimumiseks.
23. Jätkame Tartu haridusasutuste baasil lühemat ja pikemat aega Tartus elavate ja õppivate töötajate lastele erinevate haridusradade arendamist.
24. Aitame kaasa Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse (Tartu Welcome Centre) teenuste turundamisele. 
25. Jätkame koostööd Tartu Ülikooli ja teiste haridus- ja teadusasutustega kooli arendusprogrammide rakendamiseks. 

Kultuur, huviharidus ja –tegevus, noorsootöö

Oleme uhked Tartu rikka ja professionaalse kultuurielu üle. Kuid lisaks sellele peab igal tartlasel olema võimalus ka ise osaleda kultuuriloomes.

1. Jätkame jõuliselt Tartu Kultuuripealinn 2024 ettevalmistusi, et Tartu oleks parima programmiga Euroopa kultuuripealinn.
2. Jätkame SüKu (Südalinna kultuurikeskus) ettevalmitustöödega, koostades finantsanalüüsi ja rahastusmudeli. Algatame arhitektuurikonkursi.
3. Teeme ettevalmistusi, et tähistada väärikalt Tartu linnaõiguste 800. aastapäeva. 
4. Toetame jätkuvalt nii Tartule juba omaseks saanud traditsioonilisi kui ka uusi kõrgetasemelisi suurüritusi. Teeme koostööd festivali, kontserdi- ja spordiürituste korraldajatega, kes rikastavad Tartu kultuuri- ja spordielu, tuues siia maailmatasemel tegijaid.
5. Teeme koostööd erasektoriga spordirajatiste arendamiseks, vajadusel viime läbi hoonestusõiguse konkursse. 
6. Otsime võimalusi Tartu Seltsimaja rajamiseks. 
7. Jätkame Raadi kultuurilinnaku arendamist, toetame filmipaviljoni ellukutsumist. Toetame jätkuvalt Tartu Filmifondi, et suurendada Tartu tuntust ning sünergiat filmitootjate, turismiettevõtjate ja teenusepakkujate vahel.
8. Rikastame linnaruumi uute vabaõhulavadega erinevate kultuuriürituste korraldamiseks.
9. Aitame kaasa Tartu Maarja kiriku kui laulupeokiriku taastamisele.
10. Toetame Tartu pühakodade ajaloolise hoonestuse ja matmispaikade korrastamist.
11. Laiendame pühakodade toetamise programmi kultuuriväärtusega hoonetele.
12. Korrastame kultuurilooliselt oluliste isikute haudu ja mälestusmärke.
13. Rekonstrueerime Vabadussõjas langenutele püstitatud Lõuna-Eesti vabastajate monumendi Raadil.
14. Leiame võimalusi laululava aktiivsemaks kultuuriliseks kasutamiseks.
15. Loome linnale kuuluvate ja kultuuritegevuseks sobivate ruumide andmebaasi ja broneerimissüsteemi, et võimaldada ruumide kasutamist kultuurikorraldajatel ja harrastajatel. 
16. Toetame loovisikute õpirännet ja tipptegijate Tartusse toomist mobiilsus- ja residentuuriprojektide kaudu.
17. Toetame koorilaulu- ja rahvatantsukultuuri arendamist Tartu lasteaedades ja koolides.
18. Võimestame Tartu kolmanda sektori kultuurikorraldajaid välisvahendite taotlemiseks, korraldades koolitusi ja seminare. Kaasame senisest enam erasektorit kultuuri rahastamisse.
19. Toetame seniseid ning arendame välja uusi elukestva õppe ja eakate kaasamise programme. Toetame Tartu Ülikooli Väärikate Ülikooli projekti ning eakate päevakeskuste tegevust.
20. Tõstatame riigi tasandil vajaduse stabiilse püsirahastuse loomiseks tipptasemel kultuurikorraldajatele Tartus. 
21. Seame eesmärgiks tõsta kõrgharidusega kultuuritöötajate palka senises tempos, et jõuda riigi kultuuritöötajate palgatasemeni.
22. Suurendame võimalusel aastaringset programmi pakkuvate kultuurikorraldajate rahastust, et aidata kaasa mitmekesisele Tartu kultuurielule.
23. Jätkame munitsipaalhuvikoolide õpetajate palga tõstmist eesmärgiga jõuda üldhariduskooli õpetaja miinimumpalga tasemeni.
24. Analüüsime ja korrastame huvihariduse ja huvitegevuse pearahastuse süsteemi (sh era- ning munitsipaalhuvikoolide rahastusmudelit ja selle toimivust).
25. Võimaldame investeeringutoetust huvikoolidele.
26. Kutsume ellu huvikoolide õpetajate arengustipendiumi.
27. Kutsume ellu raamatukoguhoidjate arengustipendiumi.
28. Aitame kaasa huvihariduse eelprofessionaalse õppesüsteemi loomisele.
29. Näeme huviharidust haridusmaastiku täisväärtusliku osana ja toetame formaalse ja mitteformaalse õppe lõimumist.
30. Toetame täiendavalt huvihariduse ja huvitegevuse pakkujaid, kes lähtuvad kaasava huvihariduse põhimõtetest ja integreerivad tegevustesse puuetega noori.
31. Arendame edasi Tartu linna laste võimalusi huvihariduses osalemiseks, jätkame huviringides osalemise toetamist pearahasüsteemi kaudu. Tagame igale Tartu lapsele linna toel vähemalt ühes huviringis osalemise. Tegutseme selle nimel, et laste huvihariduse kulud oleks võimalik täies mahus maha arvestada maksustatavast tulust.
32. Jätkame mobiilse noorsootööga.
33. Püüame noorsootöös luua inspireerivaid keskkondi noorte initsiatiivi suurendamiseks. Soodustame võrgustiku teket noorsootöö paremaks koordineerimiseks. Otsime võimalusi mitte töötavate ja mitte õppivate noorte kaasatuse suurendamiseks.
34. Jätkame ettevalmistusi linnamuuseumi remondiks ja püsiekspositsiooni uuendamiseks.

Liikumine ja sport

Selleks, et tartlased oleksid terved ja hoitud, avardame nende võimalusi liikumiseks ja spordi tegemiseks.

1. Jätkame liikumise ja tervislike eluviiside populariseerimiseks tervisespordiürituste korraldamist ja toetamist.
2. Parandamaks laste vaimset ja füüsilist tervist, toetame jätkuvalt koolide osalemist Liikuma Kutsuva Kooli programmis.
3. Koos koolidega renoveerime ka spordisaalid ja -väljakud, mis on avatud ka pärast koolitunde.
4. Kaardistame ja tähistame linna kergliiklusteed ja matkarajad, rajame linnaosadesse tänavaterviserajad ja rikastame avalikku ruumi liikuma kutsuvate rajatistega. 
5. Avardame väljas sportimise võimalusi (lauatenniselauad, treeningseadmed, parkuuriplatsid, rulapargid) ning rajame uusi spordi- ja mänguväljakuid, et igas linnaosas oleks võimalik vabas õhus terve perega sportida. 
6. Oleme aktiivseks koostööpartneriks erasektorile mitmekesiste sportimisvõimaluste rajamisel Tartus (nt tennisehall, ujula, kaljuronimissein, ektreemspordiväljak, sulgpallihall).
7. Rajame linnaruumis võimalusi töökoosolekute pidamiseks vabas õhus.
8. Rajame ilmastikukindla jalgpallihalli, et tõsta jalgpallitreeningute kvaliteeti.
9. Arendame edasi Tähtvere ja Ihaste spordipiirkondi (sh dendroparki, Jänese ja Luha matkaradasid, Linnuteed), lülitades need sujuvalt linna terviseradade ja võimlemislinnakute süsteemi.
10. Emajõe vabaujula, linnaujula ja Anne kanali ujumiskohtades tagame vajadusel pikema rannavalve perioodi.

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Tartlased teavad, et saavad vajadusel linnalt abi ja tuge. Iga inimene on väärtuslik.

1. Aitame kaasa uute tervisekeskuste loomisele. 
2. Rajame kaasaegsed sotsiaalmajad. 
3. Parandame ratastooliga ja liikumisvaegusega inimeste ligipääsuvõimalusi koolidesse, huvikoolidesse ja teistesse avalikus kasutuses olevatesse ruumidesse. Vaatame olukorra süsteemselt läbi ja kavandame muudatused.
4. Toetame erivajadustega lastele õppevara soetamist.
5. Koostöös Tartu Kutsehariduskeskusega parandame erivajadustega inimeste kutseõppe võimalusi.
6. Piiratud töövõimega linlaste tööturule aitamiseks teeme koostööd tööandjatega, puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega ja mittetulundusühingutega sotsiaalsete ja osaajaga töökohtade loomisel ning ligipääsetavuse parandamisel.
7. Parandame puuetega inimeste elutingimusi, sh jätkame kodude kohandamist. 
8. Analüüsime vaimse tervise abi kättesaadavust Tartus eesmärgiga seda parandada. 
9. Koostame Tartu linna väärikalt vananemise strateegia dokumendi. Kaasame eakate ühendused väärikalt vananemise strateegia aruteludesse. 
10. Toetame Tartu Eakate Nõukoja, Tartu Puuetega Inimeste Koja, Kodukotuse ja teiste eakate elukvaliteedi tõstmisega tegelevate organisatsioonide tegevust.
11. Toetame jätkuvalt erinevaid eakate üritusi (nt eakate orienteerumine, eakate terviseolümpia, eakate päev).
12. Linn rajab, sh koostöös erasektoriga, uusi hooldekodukohti. Soovime anda Tartu eakatele võimaluse saada hooldekodu koht kodulinnas.
13. Toetame eakate kukkumisennetusprogramme. 
14. Tagame, et eakad saaksid võimalikult kaua elada väärikalt oma kodus ja nende lähedased saaksid võtta aktiivselt osa ühiskonnaelust. Analüüsime vajadust koduteenuse mahu suurendamiseks ja vähendame hooldatavate ja nende lähedaste koduteenuse kulusid. 
15. Analüüsime Tartus pakutavate sotsiaalteenuste rahastusmudeleid ning nende jätkusuutlikkust.
16. Toetame ja väärtustame perevanema ja hoolduspere tööd. 
17. Jätkame vanemlike oskuste programmide rahastamist ja arendamist. 
18. Pakume heategevusfondidele abi ja nõu abivajavate sihtgruppide määratlemisel. 
19. Tegeleme kõiki osapooli hõlmava ennetustööga ja kriisilahendustega vägivalla, sh perevägivalla olukordade puhul.
20. Suurendame tartlaste elupäästevõimekust (nt põhikoolilõpetajate esmaabiõpe) ja elupäästmisvõimalusi (nt AED-aparaadid linnaruumis).
21. Jätkame koostööd Päästeametiga vingu- ja tulesurmade ennetamiseks.

Linnaplaneerimine ja elukeskkond

Tartu üheks suuremaks väärtuseks on meeldiv, tervislik ja looduslähedane elukeskkond.

Kergliiklus ja ühistransport

Nüüdisaegse linnaruumi väärtuseks on keskkonnasäästlik ja optimaalne ühistransport, avarad võimalused liikuda jalgsi ja jalgrattaga.

1. Viime läbi analüüsi, millega määratleme peamise jalgsi liikumise võrgustiku linnas. Parandame selle kvaliteeti ja hoiame aastaringselt heas seisus ja takistusteta (sh erivajadustega inimestele). 
2. Viime läbi liikuvuse takistuste süsteemse analüüsi kogu linnas (sh kortermajade, raudtee ja spordirajatiste ligipääsetavus), rõhuasetusega heal liikuvusel kõigile elanike gruppidele.
3. Töötame välja kasutajasõbraliku liikluskorralduse (sh ajutise) teavitussüsteemi kõigile liiklejagruppidele. 
4. Analüüsime koolide ja lasteaedade ümber olevat liikluskorraldust: ülekäiguradasid, kõnni- ja rattateede olemasolu, valgustust, liiklusmärke, nähtavust ja seda takistavaid objekte, peatumiskorraldust. Sellest lähtudes teeme ettepanekuid kooli- ja lasteaialaste tee turvalisemaks ja mugavamaks muutmiseks.
5. Rajame katusega rattaparklad koolide juurde. Toetame linna- ja riigiasutuste ning korrusmajade juurde rattaparklate rajamist. Lisaks soosime rattaparklate rajamist uute asutuste ja ettevõtete hoonete planeerimisel ja ehitamisel.
6. Loome juurde uusi kõnni- ja rattateid ning arendame neist Tartu linnaosi ning asumeid ühendava teedevõrgustiku. Prioriteet on põhivõrgu väljaehitamine.
7. Analüüsime rendirataste teenuse senist kogemust ja võimalusi teenuse mahu suurendamiseks. Koostöös lähivaldadega laiendame rendirataste võrku, rajame rendirattapunktid endise Tähtvere valla territooriumile.
8. Muudame ristmikud turvalisemaks.
9. Ehitame Oa tänava lõigus Kroonuaia tn kuni Marja tn asfaltkatte ning kõnniteedega tänavaks.
10. Ehitame valmis kergliiklusteed Ringtee tänavast Ilmatsalu alevini ning Näituse tänavast äripargini Roheline Park.
11. Arendame Tartus keskkonnasäästlikku ja mugavat ühistransporti. Analüüsime uue liinivõrgu kasutajakogemust ning viime vajadusel sisse liinivõrgu kohandused. 
12. Teeme koostööd kaugliinide bussijaamas ning selle lähiümbruses heakorra ning turvalisuse tagamiseks ja otsime koostöös erasektoriga võimalusi ootesaali lahtioleku pikendamiseks.
13. Leiame Tartule omase bussiootepaviljoni tüübi, keskendudes kasutusmugavusele.
14. Teeme tihedat koostööd Tartumaa Ühistranspordikeskusega eesmärgiga siduda pikemas perspektiivis linnaregiooni ja linna liinivõrk ja piletid ühtsesse süsteemi.

Looduskeskkond

Tartu looduskeskkonna suurimaks rikkuseks on Emajõgi ja linna rohealad. Kasutame neid aktiivselt, kuid samas hoolivalt ja säästvalt.

1. Kehtestame energia- ja kliimakava “Tartu Energia 2030+”, mis annab selged suunised energiamajanduse jätkusuutlikuks arendamiseks ning aitab Tartul liikuda süsinikneutraalseks linnaks saamise suunas. Visioon: Tartu on aastal 2030 hea energiaga targalt arenev kogukond ja roheline teerajaja.
2. Toetame ettevõtjate vahelist koostööd keskkonnasäästlike lahenduste loomisel (nt topsiringlus). 
3. Linna korraldatud ja toetatud üritustel järgime keskkonnasäästlikke põhimõtteid.
4. Toetame kogukondlikke ja eraalgatusi toidupäästmisel. 
5. Kanname hoolt, et loodusrikkused, vääriselupaigad, väärtuslikud maastikud ja väärtuslikud põllumaad on inventeeritud ja kaitstud.
6. Koostame linnaparkide ja rohealade hoolduskavad, milles  on kindel koht eriilmelistel ja eri funktsioonidega looduslikel ja poollooduslikel kooslustel. Erilist tähelepanu pöörame märgilistele rohealadele nagu dendropark ja Emajõe suurpark (Anne kanali ja Emajõe vaheline ala). Seame sihiks näidispargi hoolduse aastal 2021.
7. Korrastame järkjärgult loodus- ja kallasrajad kogu linna haldusterritooriumil, alustades Jänese ja Luha radadest. Jätkame ettevalmistusi moodsa jõepromenaadi rajamiseks Võidu silla ja Karlova sadama vahelisele alale.
8. Karlova sadama lähedusse kujundame mõnusa jõeäärse puhkeala.
9. Soodustame aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi Anne kanalil ja selle ümbruses koostöös ettevõtjatega.
10. Jätkame Emajõe linnaujula ja Lodjakoja piirkonna arendamist. Jätkame ettevalmistusi Emajõe vabaujula kujundamiseks esinduslikuks rannaalaks. Hoiame korras linna territooriumil asuvate järvede ujumiskohad (nt Rahinge, Ilmatsalu ja Haage järv).

Linnaruumi arendamine ja turvalisus

Meie elukeskkond on kvaliteetne nii tänaste kui ka tulevaste tartlaste jaoks. Vormime seda edasi vastutustundlikult.

1. Peame oluliseks linnavalitsuse, elutähtsate teenuste pakkujate ning elanikkonna kriisiks valmisoleku parandamist.
2. Tunnustame vabatahtlike rolli kogukonna turvalisuse tagamisel ja kriisiolukordadeks valmistumisel. Arendame head koostööd vabatahtlikke koondavate organisatsioonidega, sh Kaitseliit, Naiskodukaitse, abipolitseinikud ja vabatahtlikud päästjad.
3. Rakendame lühikeste teede linna printsiipi linnaplaneerimisel ja linnaruumi kujundamisel (tegevuste ja teenuste koondamine elukohtade ja töökohtade ümbrusse võimaldamaks jalgsi ja rattaga liikumist, olulisemate tegevuskohtade sidustamine ühistranspordi ja rendirattavõrguga). 
4. Jätkame koostöös Vabariigi Valitsusega transiitliikluse järkjärgulist linnast väljaviimist (Riia liiklussõlm, idaringtee, põhjaringtee, Tiksoja sild). 
5. Rekonstrueerime Vaksali-Riia liiklussõlme ja otsime võimalusi Marja kergliiklussilla ehitamiseks. 
6. Töötame välja lahenduse sadamaraudtee trassile üldplaneeringu protsessi käigus.
7. Viime läbi visioonikonkursi Emajõe ja kaldaalade elavdamiseks.
8. Teeme ettevalmistusi Põhja puiesteest läbimurdeks, et avada liiklus ümber Jaamamõisa Sõpruse sillalt ERM-i juurde.
9. Tõstame Jaamamõisa linnaosa heakorda ja turvalisust, korrastades aiamaadeks mõeldud ala. Korraldame Jaamamõisa linnaosa ruumikujunduse konkursi. 
10. Toetame raudteeäärse maa heakorrastamist, aktiivsesse kasutusse toomist ning rööpmestiku vähendamist Tartu linnas. Aitame kaasa Vaksali-Kesklinna piirkonnas elu- ja büroopindade tekkele.
11. Soodustame Maarjamõisa linnakus multifunktsionaalsuse teket, elukohtade, töökohtade ja teenuste lähedust. Tagame linnaosa hea seotuse kesklinnaga ühistranspordi ja kergliikluse lahendustega. 
12. Töötame välja linnaaianduse kontseptsiooni, nõustame ja toetame linnaaianduskogukondasid neile stabiilsuse andmiseks. 
13. Toetame korteriühistute, majaomanike jt ühingute tegevust ning soodustame nende omavahelisi ühisprojekte, sh kvartalisiseste teede, parkimispaikade, mängu- ja rohealade arendamist.
14. Kesklinna avaliku ruumi atraktiivsuse tõstmiseks soodustame parkimiskohtade viimist tänavalt parkimismajadesse. Aitame ühistuid parkimiskohtade ja -alade väljaehitamisel selliselt, et optimaalselt jääks alles nii parkimisvaba avalikku tänavaruumi kui hooviruumi.
15. Arutame läbi linnatänavate standardi nõuete rakendamise. Kaalume võimalust vähendada nõutud parkimiskohtade arvu.
16. Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsime rööbastranspordi ruumilisi arendamisvõimalusi Tartus.
17. Suurema liiklusmõjuga planeeringute puhul viime alati läbi liikuvusanalüüsi.
18. Koostame koostöös suuremate asutuste ja ettevõtetega esimesed liikuvuskavad, alustades pilootprojektina Tartu Kutsehariduskeskuse liikuvuskavaga.
19. Toetame kaugkütte ja -jahutuse võimaluste laiendamist, et hoida energia roheline ja õhk puhas. Algatame pilootprojekti päikeseenergia laiema kasutuse anaüüsimiseks Tartu linnas.
20. Soodustame elektriliikurite laadimispunktide võrgustiku rajamist.
21. Toetame jätkuvalt politseid linnaruumis kaameravõrgustiku arendamisel.
22. Edendame koostöös erasektoriga taaskasutuse põhimõtete rakendamist ning toetame juba tegutsevaid taaskasutuskeskusi.
23. Tõhustame oluliselt jäätmemajandust ja keskkonnaharidust. Seame eesmärgiks Tartu linna olmejäätmete sorteeritult kogumise ja taaskasutuse.
24. Parandame avaliku ruumi valgustust, vähendame valgusreostust ning viime tänavalambid üle säästlikule, paremini juhitavale ja parema tonaalsusega LED-tehnoloogiale.
25. Rekonstrueerime tänavavalgustuse Sõpruse pst ja Mõisavahe tn vahelisel alal, võttes kasutusele energiasäästlikud LED-valgustid ning vahetades välja amortiseerunud kaablid ja postid. Tekitame tänvavalgustuse baasil tehnilise valmisoleku muudeks teenusteks.
26. Arendame edasi Tartu Loomade Varjupaika ning otsime võimalusi lemmikloomade kalmistu rajamiseks.

Tööjaotus linna juhtimisel

Linnavalitsus

Eesti Reformierakond täidab linnavalitsuses linnapea ja 3 abilinnapea kohad.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond täidab linnavalitsuses 2 abilinnapea kohad.

Linnavolikogu

Eesti Reformierakond täidab Tartu Linnavolikogus volikogu aseesimehe ja 4 volikogu komisjoni esimehe kohad.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond täidab Tartu Linnavolikogus volikogu esimehe ja 3 volikogu komisjoni esimehe kohad.

Loome volikogu keskkonnakomisjoni. Liidame linnavara- ja rahanduskomisjoni üheks komisjoniks.

Tartus, 10. veebruaril 2020. aastal

Urmas Klaas, Eesti Reformierakond

Heljo Pikhof, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Tartu Linnavolikogu X koosseisu valimised toimusid 17. oktoobril 2021. Volikogu volitused algasid 10. novembril.

Valimiste tulemusel said volikokku kuue erakonna esindajad: Reformierakond 19, Erakond Eesti 200 8, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 5, Isamaa Erakond 5 ja Keskerakond 4 kohta.

Koalitsioonilepingu sõlmisid 29. oktoobril 2021 Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa Erakond.

Volikogus oli 49 liiget. Volikogu koosseisus toimus mitmeid muudatusi seoses volituste peatamise ja ennetähtaegse lõpetamisega ning koos asendusliikmetega osales volikogu töös 67 inimest.

Linnavolikogu esimeheks valiti 16. novembril 2021 Tõnis Lukas (Isamaa), aseesimeheks valiti Reno Laidre (Reformierakond).

18. juulil 2022 sai Tõnis Lukas haridus- ja teadusministriks ning tema volikogu liikme volitused peatusid. 15. septembril 2022 valiti volikogu esimeheks Kaspar Kokk (Isamaa).

Reno Laidre kinnitati 20. juunil 2024 linnavalitsuse liikmeks ning volikogu aseesimeheks valiti Helmer Jõgi (Reformierakond).

Volikogu 19. novembri 2021 istungil valiti linnapeaks Urmas Klaas (Reformierakond) ning kinnitati abilinnapeadeks Mihkel Lees (Reformierakond), Raimond Tamm (Reformierakond), Priit Humal (Isamaa), Gea Kangilaski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Lemmit Kaplinski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Gea Kangilaski astus abilinnapea ametist tagasi 10. jaanuaril 2023 ja 9. veebruari 2023 volikogu istungil kinnitati abilinnapeaks Elo Kiivet (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Priit Humal astus abilinnapea ametist tagasi 1. juunil 2023 ja 8. juuni 2023 volikogu istungil kinnitati abilinnapeaks Meelis Leidt (Isamaa).

Mihkel Lees astus abilinnapea ametist tagasi 13. juunil 2024 ja 20. juuni 2024 volikogu istungil kinnitati abilinnapeaks Reno Laidre (Reformierakond).

Linnavolikogul oli volikogu esimehele nõuandva organina eestseisus, kuhu kuulusid volikogu esimees, aseesimees ning fraktsioonide ja ka fraktsioonita saadikurühmade esindajad. Eestseisus vaatas läbi ja esitas volikogule kinnitamiseks volikogu istungite päevakorra projektid ning arutas volikogu töökorralduse küsimusi.

19. novembril 2021 registreeriti volikogu istungil viis fraktsiooni.

Reformierakonna fraktsioonis oli kogu volikogu koosseisu vältel 19 liiget. Esimees oli Krõõt Kiviste ja aseesimees Toomas Kapp. Alates 12. septembrist 2024 oli esimees Toomas Kapp ja aseesimees Mihkel Lees.

Erakonna Eesti 200 fraktsioon registreeriti volikogu koosseisu alguses 8-liikmelisena, esimees oli Kristina Kallas, aseesimees Tanel Tein. Alates 20. aprillist 2023 oli fraktsiooni esimees Anneli Kannus ja aseesimees Pärtel Piirimäe. 8. detsembril 2022 liitus fraktsiooniga Karl Aaron Adson ja 19. jaanuaril 2023 Gea Kangilaski ning fraktsioonis oli 10 liiget. 6. aprillil 2023 lõppesid Karl Aaron Adsoni volikogu liikme volitused ning fraktsiooni jäi 9 liiget.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon registreeriti volikogu koosseisu alguses 8-liikmelisena, esimees oli Silver Kuusik, aseesimees Jaak Valge. Alates 20. aprillist 2023 oli fraktsiooni aseesimees Merle Kivest. 10. novembrist 2022 kuni 8. juunini 2023 oli fraktsioonis 9 liiget, kui sinna kuulus ka Jelena Frunze. 18. aprillil 2024 astus fraktsioonist välja Loone Ots ning fraktsiooni jäi 7 liiget. Fraktsiooni tegevus lõppes 12. septembril 2024, kui fraktsioonist lahkusid kõik liikmed, välja arvatud Malle Pärn.

Isamaa Erakonna fraktsioon registreeriti volikogu koosseisu alguses 5-liikmelisena, esimees oli Kaspar Kokk, aseesimees Priit Jagomägi. Alates 10. maist 2022 oli aseesimees Lembit Kalev, alates 15. septembrist 2022 oli esimees Lembit Kalev ja aseesimees Mihhail Lotman ning alates 18. septembrist 2025 oli aseesimees Loone Ots. 16. mail 2024 liitus fraktsiooniga Loone Ots, 12. septembril 2024 Merle Kivest ja 13. veebruaril 2025 Aivar Sööt ning fraktsioon kasvas 8-liikmeliseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon registreeriti volikogu koosseisu alguses 5-liikmelisena, esimees oli Toomas Jürgenstein, aseesimees Mart Hiob. Alates 20. jaanuarist 2022 oli esimees Kadri Leetmaa ning alates 6. juunist 2024 oli esimees Mart Hiob ja aseesimees Kadri Leetmaa. 10. novembril 2022 astus fraktsioonist välja Karl Aaron Adson ja fraktsiooni tegevus lõppes, kuna liikmete arv langes alla viie. 21. detsembril 2023 registreeriti fraktsioon uuesti 5-liikmelisena (liitus Jelena Frunze). Alates 18. septembrist 2025 oli fraktsioonis 6 liiget (liitus Ismail Mirzojev).

Viis volikogu liiget moodustasid 12. septembril 2024 Erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid fraktsiooni. Esimees oli Silver Kuusik, aseesimees Indrek Kalda. 19. detsembril 2024 fraktsiooni tegevus lõppes, kuna liikmete arv langes alla viie (lahkus Imre Vähi).

Volikogu moodustas 19. novembril 2021 kaheksa alatist komisjoni: arengu- ja planeerimiskomisjon, hariduskomisjon, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon ja sotsiaalkomisjon.

Revisjonikomisjonis oli 12 liiget, teistes komisjonides oli kuni 2022. aasta detsembrini 15 liiget, pärast seda 17 liiget. Kultuurikomisjonis oli alates 2025. aasta jaanuarist 18 liiget.

17. veebruaril 2022 moodustas volikogu 15-liikmelise ajutise põhimääruskomisjoni. Komisjon pidas kolm koosolekut ning arutas rahvaküsitluse korra eelnõud ja linna siseauditeerimise korraldust. Komisjoni esimees oli Tõnis Lukas, aseesimees Silver Kuusik. Komisjoni tegevus peatati 9. juunil 2022. a.

Koos volikoguväliste komisjoniliikmetega osales komisjonide töös 138 inimest.

Volikogu pidas 49 istungit. Istungitel arutati kokku 611 küsimust. Vastu võeti 111 määrust, 305 otsust (otsustest ligi kolmandik puudutas volikogu töökorraldust, peamiselt komisjonide koosseisude muutmine), kuulati 42 informatsiooni ning vastati 72 arupärimisele. Kõige pikem istung oli 19. juunil 2025, kui päevakorras oli 27 punkti ja istung kestis 6 tundi. Kõige lühem istung oli 13. veebruaril 2025 kui viie päevakorrapunkti arutamiseks kulus 15 minutit.

Volikogu X koosseisu tegevusaega mõjutas oluliselt Venemaa sõda Ukraina vastu. 28. veebruaril 2022 kogunes volikogu erakorralisele istungile Ukraina toetuseks ning mõistis otsustavalt hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Ukraina vastu. Märtsis 2022 lõpetas volikogu Tartu linna koostöösuhted Pihkva ja Peterburiga. Volikogu istungitel arutati korduvalt Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise ja neile avalike teenuste pakkumisega seotud küsimusi.

2024. aasta septembris otsustas volikogu, et Lvivist saab Tartu sõpruslinn. Lvivi linnapea Andriy Sadovyi ja Tartu linnapea Urmas Klaas allkirjastasid linnadevahelise sõpruslepingu pidulikult volikogu istungil 7. novembril 2024.

Volikogu võttis igal aastal vastu järgmise aasta linnaeelarve, kinnitas lisaeelarved ning vaatas üle linna arengukava ja eelarvestrateegia. 2024. novembris kehtestati Tartu uus arengukava 2025-2035.

Olulisemad teemad volikogu istungitel olid veel kultuurikeskus Siuru rajamise ettevalmistused ja detailplaneeringu menetlemine, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, Sõpruse silla rekonstrueerimine, rahvusvahelised lennuühendused, linna siseauditi korraldus, hooldereform, huvihariduse toetused, kultuuristrateegia ja paljud muud küsimused.

Üksikasjalikum kokkuvõteLink avaneb uuel vahelehel.

Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepe

Üldsätted

Osapooled

Käesolev lepe sõlmitakse Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel ning tugineb nimetatud erakondade 17. oktoobril 2021. a toimunud Tartu Linnavolikogu valimisteks koostatud programmidele, Tartu linna arengukavadele ja arengustrateegiale, osaliste maailmavaatele ja ka teiste 2021. aastal Tartu Linnavolikogusse valituks osutunud erakondade programmidele.

Koalitsioonileppe eesmärk on välja tuua ühiselt kokkulepitud eelistused ja tegevused järgmisel neljal aastal, mis aitavad kaasa Tartu linna pikaajaliste strateegiliste eesmärkide täitmisele.

Mitmete leppes esitatud eesmärkide täitmine sõltub Tartu linna, Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahalistest võimalustest, mis on otseselt seotud üldise majanduskeskkonna muutustega. Koalitsioonileppe täitmisel tagame linnaeelarve tasakaalu ning eelarvestrateegia järgimise.

Ühised väärused

Tartu eesmärk on olla tegusate, ettevõtlike, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tartu on hooliv, salliv ja rahvusvaheliselt avatud ülikoolilinn. Peame tähtsaks, et linna teenuste arendamisel arvestatakse kõikide inimestega, sõltumata nende vanusest, soost, päritolust, lisavajadustest, usulisest tõekspidamisest või orientatsioonist. Tartu on üleriigilise tähtsusega ja rahvusvahelise mõjuulatusega keskus, rakendades Tartu Ülikoolis ja teistes kõrgkoolides ja teadus- ning kultuuriasutustes loodavat intellektuaalset potentsiaali. Tartu on eestlust hoidev, turvaline, euroopalik ning unikaalse kultuuripärandiga väärikas linn. Tartu arvestab kliimamuutuste mõjuga ja hoiab elurikkust.

Ettevõtlus

Ettevõtluse arengu toetamine

1. Jätkame Tartu Teaduspargi ning Tartu Loomemajanduskeskuse arendamist (s.h ruumiline areng) ja tegevuse laiendamist, et luua atraktiivne kasvukeskkond inkubatsioonist väljunud ettevõtetele, eeskätt iduettevõtetele ja loomesektorile.
2. Osaleme aktiivselt rohetehnoloogiate ärikiirendi käivitamisel ja jätkame teiste innovaatiliste valdkondade (teadusest ärisse, kosmosetehnoloogia, biotehnoloogia, arvutimängutööstus jms) ärikiirendite ja -inkubaatorite toetamist.
3. Arendame Tartu Kutsehariduskeskusest ettevõtlusele olulise kompetentsikeskuse. 
4. Toetame tööstusparkide arendamist, et jätkusuutlik tööstus (sh teadmismahukas ja keskkonnasõbralik) saaks Tartus edasi areneda. Ravila tänava pikenduse ning Vaksali tänava pikenduse rajamisega anname hoogu Ravila tööstuspargi ja Rohelise Pargi edasisele arendamisele.
5. Jätkame digitoetuse maksmist, et toetada ettevõtteid digilahenduste juurutamisel.
6. Hoiame linnapoolsete investeeringute võimalikult kõrget taset, et edendada kohalikku ettevõtlust.
7. Aitame turunduskampaaniate kaudu kaasa sise- ja välisturistide Tartusse jõudmisele ning siin ööbimisele.
8. Jätkame konverentsitoetuste pakkumist, võimaldades seda ka väiksematele rahvusvahelistele üritustele.
9. Töötame sihipäraselt, et tuua Tartusse ettevõtjaid nii Eestist kui ka kaugemalt.
10. Maailma kitsaskohtadele lahendusi otsivad noored on väärtus, mis vajab toetamist ja tunnustamist. Toetame linna haridusasutuste osalemist ettevõtlikkust arendavates programmides ja viime ettevõtlusõppe laialdaselt Tartu koolidesse.
11. Peame oluliseks noortele suunatud arengufondi ja tervikliku tugisüsteemi loomist, mis aitaks äriideedel areneda (nt õpilasfirmades) ning toetaks noorte ettevõtlikkust laiemas mõttes (sh kogukondlik aktiivsus, projektide algatamine, rahatarkus jms).
12. Koostame tegevuskava Tartus õppivate ja siin hariduse omandanud noorte Tartusse tööle ja elama jäämiseks. 
13. Uue töökoha leidmise ja ümberõppe toetamiseks koordineerime koostöös töötukassaga täiskasvanute ametikoolitusi.
14. Aitame kaasa lisavajadustega inimestele sobivate töökohtade loomisele. Toetame vähenenud töövõimega inimestele töökohtade loomise projekte ning suurendame vähenenud töövõimega inimeste jaoks kaitstud ja toetatud töökohtade arvu.
15. Algatame Tartusse tööle asuvate spetsialistide pereliikmete kaasamise programmi.

Koostöö ja sünergia

1. Tartu on hea sünergia linn — linna poolt algatatud koostöövormid soodustavad kontakte teadlaste, ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse vahel.
2. Turundame regiooni ühiselt koos Lõuna-Eesti omavalitsuste ja ettevõtetega, tutvustades Tartut hea ja perspektiivika investeerimis- ja ettevõtluskeskkonnana, rahvusvahelise konverentsisihtkohana ning Eesti tervishoiuteenuste keskusena.
3. Toetame iduettevõtluse kogukonna ühistegevusi ja rahvusvahelise ärifestivali sTARTUp Day korraldamist. Aitame kaasa uudse iga-aastase rahvusvahelise tarkvaraarendajate konverentsi algatamisele.
4. Arendame Tartut tootearenduseks parima asukohana, tänu millele jõuavad uudsed lahendused Tartu igapäevaellu võimalikult varakult, näiteks isejuhtivad sõidukid, nutikad liikluskorraldusvahendid, pakirobotid, vesinikutehnoloogiad jne.
5. Kutsume ellu Tartu ettevõtlusfoorumi, mis toob kokku ettevõtjad, teadlased ja töövõtjad.
6. Teeme Tartu Ülikooliga koostööd Maarjamõisa tehnoloogialinnaku arendamisel.
7. Seisame koos ettevõtetega ühiselt Tartu energia- ja kliimakava “Tartu Energia 2030” eesmärkide saavutamise eest.

Head ühendused

1. Peame piirkonna arengu seisukohast ülioluliseks toimivate rongi-, lennu- ja maanteeühenduste olemasolu, toetades sellega Tartu avatust ja Tartu kõrgkoolide ning ettevõtete rahvusvahelisi suhteid.
2. Soovime suurendada rahvusvaheliste lennusihtkohtade arvu ning oleme vajadusel valmis lennuliine toetama.
3. Töötame selle nimel, et tekiksid kiired rongiühendused nii Tallinna kui ka Riia suunal.
4. Teeme koostööd riigiga, et kiirendada Tallinn-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamist, jõuda lõpuni Tartu idapoolse ringtee ehitamisega ning käivitada Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamine.
5. Teeme Tartust Eesti sisevete pealinna (hõlmates Võrtsjärve, Emajõge, Peipsi järve ja Lämmijärve ning neisse suubuvaid laevatatavaid jõgesid) ning tutvustame Eesti siseveeteede võimalusi naaberriikides ja mujal Euroopas.
6. Otsime võimalusi Tartu ja Pihkva vahelise laevaühenduse taastamiseks.
7. Aitame nõudluse tekitamisega kaasa, et kõikjal linnas saaks välja ehitatud uuenduslik ja kiire 5G taristu.

Haridus ja kultuur

Haridus

1. Arendame Tartu hariduselu „õmblusteta hariduse“ põhimõttest lähtudes — liikumine erinevate haridusradade (nt kõrgharidus, üld- ja kutseharidus) vahel on võimalik, soositud ning soodustab õppimist ja ümberõppimist igas eas ja karjääriastmes.
2. Tagame koostöös töötukassa ja erinevate koolidega tartlastele parima individuaalse elukestva õpi- ja arenguteekonna.
3. Toetame uute õppe- ja ainekavade loomist selliselt, et õpilastel oleks võimalik võtta valikaineid ka teistest üldharidus- ja huvikoolidest. Soodustame huvihariduses omandatud õpiväljundite arvestamist üldhariduses.
4. Jätkame lasteaiahoonete ning mänguväljakute renoveerimist võttes aluseks lasteaedade rekonstrueerimise kava.
5. Lasteaia kohatasu Tartus ei tõuse, säilivad soodustused alates pere teisest lapsest.
6. Viime läbi lasteaiavõrgu analüüsi, et täpsustada lasteaiakohtade vajadust erinevates linnapiirkondades, eesmärgiga tagada igale lapsele lasteaiakoht võimalikult kodu lähedal.
7. Toetame mitmekesise alushariduse kättesaadavust ning lapsevanemate valikuvabadust leida lasteaiakoht linna- või eralasteaedade ja -hoidude hulgast.
8. Tõstame lasteaia- ja huvihariduse õpetajate palku samas tempos üld- ja kutsehariduskoolide õpetajate palgaga. Otsime võimalusi treenerite ja kvalifitseeritud juhendajate palga tõstmiseks.
9. Suurendame Tartu koolides ja lasteaedades vajalike tugispetsialistide kättesaadavust ning koordineerime asutustevahelist koostööd, et kõik lapsed oleksid veelgi paremini hoitud ja nende vajadused varakult märgatud. Peame tähtsaks HEV- ja TEV-laste vajadustega arvestamist.
10. Pöörame kõrgendatud tähelepanu laste vaimsele tervisele, tõhustame ja rahastame kiusamisvastaseid programme ja tegevusi.
11. Edendame tõenduspõhist terviseharidust, ennetamaks laste väärkohtlemist, toetades kehasõbralikkust ja teadlikkust iseendast.
12. Pakume Tartu haridusasutustes võimalikult kvaliteetset, mitmekesist, mahedat ja eestimaist toitu, toetame tervisliku toitumise programme koolides ja lasteaedades.
13. Loome võimalusi digipädevuste tõstmiseks kõikides haridusastmetes.
14. Jätkame koolide ja lasteaedade digivõimekuse tõstmist, mh abistame õpilasi, kelle ligipääs õppetööks vajalikele digivahenditele on piiratud.
15. Juurutame ja laiendame IT-õppe võimalusi lasteaedades ja koolides, võimaldades näiteks programmeerimise ja robootika õpet.
16. Jätkame koolihoonete täielikku renoveerimist ning kujundame koolihoovid mitmekülgselt liikumisrõõmu pakkuvateks aladeks, võttes aluseks koolide rekonstrueerimise kava.
17. Jälgime õhukvaliteeti lasteaedades, koolides ja teistes linnale kuuluvates avalikes siseruumides. Ebapiisava ventilatsiooni korral rakendame meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks.
18. Koolidest saavad kogukonnakeskused, kus ka pärast tunde leiavad tegevust nii lapsed kui nende vanemad. Soodustame koolihoovide, spordiväljakute ja ruumide võimalikult laia kasutamist ka väljaspool koolipäeva.
19. Edendame lapsevanemate kaasamist kooliellu, suurendame vanematekogu ja hoolekogu rolli koolijuhtimises.
20. Rakendame individuaalsete õpiradade kontseptsiooni ja pakume õpilastele senisest mitmekesisemaid võimalusi valikainete õppimiseks (ettevõtlus, riigikaitse, religiooniõpetus, eetika, tantsukunst jne) ja soodustame ühisõppekavade loomist Tartu Kutsehariduskeskusega (KHK). Toetame täiendavalt erinevate õppesuundadega gümnaasiumiklasse ning formaal- ja mitteformaalse hariduse lõimimise programme. 
21. Suurendame Tartu KHK rolli linna arengus. Tõhustame KHK koostööd ettevõtete ning munitsipaal -ja riigisektoriga, suurendades sellega õpilastele mitmekesiste praktikavõimaluste loomist. Otsime võimalusi KHK tehnikamaja rajamiseks.
22. Toetame kõikides Tartu koolides liikuma kutsuva kooli programmi põhimõtete rakendamist, toetamaks laste vaimset ja füüsilist tervist.
23. Rajame koolide juurde katusega parklad tõuke- ja jalgratastele.
24. Toetame õuesõpet: loome koolide juurde väliklassid ja soodustame õpet looduses.
25. Lähendame eesti- ja venekeelsete noorte ja laste haridusradasid, viies kõik haridusasutused järk-järgult nelja aasta jooksul üle eestikeelsele õppele. Eesmärgi saavutamiseks koostame detailse tegevus- ja ajakava, arvestades HEV laste spetsiifikaga ja tehes koostööd lapsevanemate ja teadlastega.
26. Arendame kõigis Tartu koolides võimekust pakkuda eesti keelest erineva emakeelega lastele oma keele ja kultuuri õpet. Samal ajal jälgime, et heal tasemel eesti keele ja kultuuri õpe oleks olemas ka kõigil muukeelsetel haridusradadel (nt IB-õpe) Tartu haridusasutustes.
27. Hoiame põhikoolis klassitäituvusnormi 24 (erandina 26) õpilase tasemel.
28. Maksame Tartu õpetajatele Eesti õpetajate keskmisest kõrgemat palka, töötasu määrad lepime kokku kollektiivlepingus koos ametiühingutega.
29. Toetame rahvusvahelise hariduse andmist ning tugiteenuste kättesaadavust rahvusvahelistele õpilastele. Tagame vastava info kättesaadavuse linna- ja koostööpartnerite infokanalite kaudu. Võimaldame muukeelsetel õpiradadel õppijatele süvendatult eesti keele ja kultuuri õpet.
30. Otsime võimalusi koostöös erasektoriga täiendavate ühiselamukohtade (nii üliõpilastele kui ka gümnasistidele) loomiseks. 
31. Süstematiseerime Tartu linna antavaid stipendiume kooli- ja üliõpilastele ja lisame koolilõpetajatele Tartu kõrgkoolides õpingute jätkamiseks mõeldud stipendiumid.

Kultuur

1. Tartu on Euroopa kultuuripealinn aastal 2024. Võtame sellest maksimumi – Tartust saab ajaloo kõige nähtavam ning põnevama programmiga kultuuripealinn.
2. Jätkame euroopaliku linnasüdame väljaehitamist. Seome omavahel Kesklinna pargi ja Emajõe, suurendades jalakäijate kasutuses olevat tänavaruumi Vabaduse puiesteel ja rajame piirkonda uut haljastust. Elavdame turuhoone ümbrust.
3. Rajame südalinna kultuurikeskuse. Vähendame senist kavandatud hoone mahtu, tagades samas parimad tingimused linnaraamatukogule ja kunstimuuseumile. Algatame tervikliku detailplaneeringu Emajõe ja Küüni tänava vahelisel alal. Viime läbi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse, väärtustades ajaloolist tänavavõrku.
4. Otsime võimalusi kultuuriseltside ja ülikoolide kultuurikollektiivide tegutsemisvõimaluste parandamiseks.
5. Kultuuripealinna aastaks renoveerime Tartu linnamuuseumi ja rajame uue püsiekspositsiooni.
6. Paneme aluse Tähtvere kultuurilinnaku rajamisele, arendades terviklikult välja Tähtvere kultuuri- ja puhkepargi, sh ajakohastame lauluväljaku.
7. Toetame kodumaiste ning rahvusvaheliste suurte spordi- ja kultuurisündmuste (nt Rally Estonia, rahvusvaheliselt tuntud artistide kontsertid) Tartusse toomist.
8. Jätkame linna kultuuritöötajate palkade tõstmist samale tasemele riigi sama valdkonna töötajatega. Töötasu määrad lepime kokku kollektiivlepingus koos ametiühingutega.
9. Peame vajalikuks pühakodade ja teiste kultuuriväärtusega hoonete taastamise ja restaureerimise toetamist.
10. Parandame ja mitmekesistame Eesti rahva ja kultuuri ning Tartu linna jaoks oluliste isikute ja sündmuste jäädvustamist linnapildis.
11. Kultuuritegelaste mälestuse väärtustamiseks toetame nende pärandi arhiveerimist, uurimist ja tutvustamist.

Huviharidus

1. Toetame andekaid noori täiendavate koolitusprogrammidega ning leiame võimaluse eelprofessionaalse õppe arendamise toetamiseks spordis ja huvihariduses.
2. Kaasame linnas tegutsevaid haridusasutusi partnerina kultuuri- ja noortesündmuste planeerimisse ja korraldamisse.
3. Laiendame alus- ja põhihariduse rikastamiseks pakutavaid huvihariduse aktiivõppe programme ja projekte, soodustame ja toetame huvihariduse ja üldhariduse koostööd.
4. Toetame huvikoole oma ruumide kohandamiseks erivajadustega osalejate tarbeks.
5. Täiendame huvihariduse, spordi ja huvitegevuse toetussüsteemi, et igal noorel oleks võimalik osaleda vähemalt ühes huvitegevuses või huvialakoolituses. Soovime, et toetussüsteem oleks taotlejale lihtne, paindlik ning arvestaks ka õppe kvaliteeti, juhendajate kvalifikatsiooni ja tulemusi.

Sport

1. Teeme koostööd erasektoriga uute sportimisvõimaluste (jäähall, ujula, vehklemishall, golfi harjutusväljak, mägironimisseinad, sisehall rulatajatele ja trikiratturitele jne) rajamisel.
2. Vaatame üle linna esindusvõistkondade toetussüsteemi, et neid paremini motiveerida.
3. Jätkame spordiürituste ja suurvõistluste toetamist.
4. Toetame suurte treeninglaagrite toimumist Tartus.
5. Arendame edasi välispordivõimalusi (välijõusaalid, välispordiväljakud jm), pöörates tähelepanu ka vanemate ja erivajadustega inimeste vajadustele.
6. Seame eesmärgiks, et igal linnaosal oleks kaasaegne ja erinevatele vanuserühmadele atraktiivne ning sobiv spordi- ja mänguväljak.
7. Loome Tähtvere puhkeparki Baltikumi parima välispordikeskuse ning otsime lahendust abiruumide puudumisele.
8. Toetame koos alaliitude, spordiklubide, huvikoolide ja katusorganisatsioonidega erinevate spordialade tutvustamist koolides.
9. Tagame taliujujatele paremad olmetingimused.

Huvitegevus, noorsootöö ja elukestev õpe

1. Algatame vanaduspensionil tartlastele huvitegevuse toetuse.
2. Hoiame laulu- ja tantsupidude traditsiooni, tagades täiendavad võimalused Tartu  koori- ja tantsujuhtide tasustamiseks.
3. Toetame noorte töökasvatust ja tööhuvi, suurendame maleva- ja suvelaagrikohtade arvu.
4. Arendame mobiilset- ja tänavanoorsootööd.

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Vaimne tervis 

1. Teeme üldrahvalikku teavitustööd vaimse tervise kohta.
2. Tõhustame ennetustööd inimeste vaimse tervise hoidmiseks. Töötame välja erinevad meetmed, et toetada lapsi, noori, eakaid ning teisi inimesi vaimselt keerulistel töökohtadel.
3. Otsime võimalusi koostöös riigi ja teiste omavalitsustega miljööteraapilise ravikodu loomiseks (Masingu kooli Pepleri ravikodu baasil).
4. Pakume rohkematele peredele võimalust osaleda vanemlusprogrammides ning perenõustamises.
5. Tegeleme kõiki osapooli hõlmava ennetustöö ja kriisilahendustega vägivallaolukordade (sealhulgas perevägivalla) puhul.
6. Toetame Tartu Rahvaülikooli, muusika-, tantsu-, kunstikoole jne pakkumaks programme, mis on mõeldud spetsiaalselt vaimse tervise ja heaolu tõstmiseks ning sotsiaalsete oskuste arendamiseks.

Easõbralik linn 

1. Arendame linna easõbralikuna, võttes fookusesse enam kui 60-aastaste inimeste vajadused.
2. Toetame jätkuvalt eakate elukvaliteedi tõstmisega tegelevate organisatsioonide (näiteks päevakeskuste) tegevust.
3. Kutsume ellu uusi programme, mis aitavad üksikuid eakaid suhtluskaaslaste leidmisel.
4. Otsime võimalust rajada päevakeskus Ülejõe-Raadi piirkonda.
5. Laiendame eakate kukkumisennetusprogramme, toetame heaolumeistrite tegevust ning korraldame erinevaid eakate üritusi (näiteks eakate orienteerumine, eakate terviseolümpia, eakate päev, kõnniringid).

Sotsiaalhoolekanne

1. Töötame selle nimel, et tartlased saaksid elada võimalikult pikalt ja tervelt omas kodus.
2. Töötame koos keskvalitsuse ja erasektoriga, et lahendada pikaajalise hoolduse (hooldekodud, koduhooldus) väljakutsed.
3. Loome juurde hooldekodukohti, suurendame koduhoolduse mahtu, kättesaadavust ja kvaliteeti, arvestades põhimõtet, et majanduslikud raskused ei tohi abi saamisel saada takistuseks. 
4. Otsime koostöös erasektoriga võimalusi seenioride teenusmaja rajamiseks, kaaludes s.h osakusüsteemipõhiseid ja põlvkondadeüleseid mudeleid.
5. Suurendame SA Tartu Eluasemefond mahtu.
6. Korrastame Tartu linnale kuuluvaid eluasemeid, otsides võimalusi abivajajatele uute linnamajade rajamiseks
7. Muudame erivajadustega inimeste isikliku abistaja teenuse paindlikumaks.
8. Suurendame hooldajatoetuse määra ja erivajadusega last hooldavale lapsevanemale makstavat toetust.
9. Toetame naiste- ja laste turvakodusid ning ohvriabiteenust pakkuvaid organisatsioone uute teenuste arendamisel.

Arstiabi kättesaadavus

1. Teeme jätkuvalt koostööd SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, SA Tartu Kiirabi ning teiste tervishoiuasutustega, et tagada tartlastele kiire ja kvaliteetne arstiabi, sealhulgas otsime lahendusi järelravi võimaluste suurendamiseks.
2. Suurendame hoolduskoordinaatorite arvu, et inimesed saaksid vajaliku toe meditsiinisüsteemi ja sotsiaalsüsteemi koostöös.
3. Seisame selle eest, et Tartu oleks jätkuvalt Eesti meditsiinikeskus. Suurendame SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ühe asutajana linna panust riigi tervishoiupoliitikasse.
4. Peame tähtsaks, et perearstiteenus oleks tartlastele kättesaadav, s.h ka Tartus elavatele välismaalastele.
5. Tervemalt elatud elukaare nimel kutsume inimesi üles liikuma ning harime neid tervislike eluviiside teemadel.
6. Toetame elanike süsteemset tervisekontrolli ja nõustamist.

Lisavajadustega inimesed

1. Pöörame tähelepanu, et linn oleks sõbralik kõigi suhtes (sh lisavajadustega inimesed, lastega pered). Avardame juurdepääsuvõimalusi sportimisele, kultuurile ja linnaruumile laiemalt.
2. Teeme tihedat koostööd puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega – loome puuetega inimeste jaoks vajalike teemade aruteluks püsiva koostöökogu.
3. Suurendame kirjeldustõlke ja viipekeele tuge linnaga seotud sündmustel. Toetame linnaraamatukogu pimekirjas raamatute ja pimekirja kuvarite soetamisel.
4. Uute hoonete puhul tagame, et kõikidel liiklejagruppidel oleks ühtviisi mugav ligipääs. Parandame ühiskondlike hoonete ligipääsetavust puuetega inimestele.
5. Jätkame lisavajadustega inimeste eluruumide kohandamist.

Linnaplaneerimine ja elukeskkond

Ratastel Tartu

1. Ohutuks liiklemiseks jätkame üldplaneeringu kohast rattateede põhi- ja tugivõrgu väljaehitamist. Eesmärgiks on, et mootorsõidukid, ratturid ja jalakäijad liiklevad ohutult üksteisest eraldi radadel, mis on hooldatud aastaringselt.
2. Toome juurde rendirattaid ja -punkte, koostöös naaberomavalitsustega laiendame teeninduspiirkonda ka linnast välja.
3. Rajame katusega rattaparklad kesklinna ja koolide juurde ning toetame nende rajamist ülikoolide õppehoonete, ühiselamute ja kortermajade piirkonda.
4. Otsime lahendusi koostöös teenusepakkujatega, et liikluskultuur paraneks, rendi- ja tõukerataste liikumiskiirus ning parkimine oleks korraldatud nii, et kõigi liiklejate turvalisus on tagatud.

Avatud jõeäär, Emajõgi, avaturg

1. Jätkame Emajõe kaldaäärse ala korrastamist, muudame selle atraktiivsemaks puhkealaks. Holmi kvartaliga piirnevale jõekaldale rajame veepiirini ulatuva puhkeala ning turuhoonest Karlova sadamani jõepromenaadi.
2. Uuendame avaturu. Oleme erasektorile partneriks, et jõeäär areneks nii avaturu ümbruses kui ka Turu tänava vana katlamaja aladel moodsaks linnaruumiks.
3. Loome terviseraja, mis kulgeb suunal kesklinn-Vorbuse-Maramaa-kesklinn.
4. Renoveerime Sõpruse silla.
5. Otsime võimalusi Marja jalakäijate silla rajamiseks.
6. Koostöös ettevõtjatega otsime võimalusi Supilinna ja Ülejõe linnaosa ühendava üleveoparve ning jõetrammi käivitamiseks.
7. Rajame Emajõe äärde slippe ja paadisildu, et jõge saaks kasutada kalastamiseks, aktiivseks puhkuseks ja meelelahutuseks.
8. Ajakohastame supelrannad ja rajame esimese murukattega roheranna.
9. Aitame kaasa uute jõekohvikute sünnile.
10. Algatame nimekonkursi Võidu sillale uue nime leidmiseks.
11. Viime läbi Kivisilla taastamise võimalikkuse analüüsi.

Väiksem jalajälg

1. Pürgime Euroopa 100 kliimaneutraalse linna hulka. Arendame praegust Tartu kliimakava edasi selliselt, et kliimamuutustesse panustamine toimuks koordineeritult kogu Eestis. Teeme koostööd Tartumaa energia- ja kliimakava koostamisel ja elluviimisel.
2. Toetame elurikkust suurendavaid algatusi, viime läbi linna rohevõrgustiku analüüsi ja suurendame inimeste teadlikkust panustada linna rohevõrgustikku koduaedade kaudu.
3. Lindude pesitsusperioodil kehtib linna rohealadel raierahu.
4. Arvestame linnale kuuluvate haljasalade hooldamisel kliimamuutuste ja elurikkuse põhimõtetega.
5. Seame uusarendustele tingimuse rajada ka kõrghaljastust.
6. Juurutame üldplaneeringuga kehtestatud krundi roheväärtuse taset.
7. Toetame elamufondi energiatõhusamaks muutmist ja kaugküttevõimaluse laienemist. Sarnaselt kesklinnas renoveeritud kortermajadele toetame Annelinna paneelmajade ja nende lähiümbruse tänapäevastamist.
8. Soodustame vesiniku- ja elektriautode soetamist, lubades neile tasuta parkimise. Seisame vesinikutankla ja uute laadimispunktide rajamise eest.
9. Arendame südalinna eelkõige jalgsi ja rattaga liikumise alana. Eelistame parkimist hoonete nullkorrusel ja parkimismajades.
10. Arendame sademevee ärajuhtimise süsteeme, võimalusel eelistades looduslikke lahendusi, et muutuva kliimaga paremini toime tulla.
11. Võimalusel rakendame linna keskkonnalahendustes elutsüklianalüüsi.
12. Toetame kogukondlikke algatusi toidupäästmise korraldamisel.
13. Linn on jäätmete sorteerimisel ja taaskasutuse rakendamisel eestvedajaks ning toetab eeskujuandvaid projekte.

Ligipääsetav linn

1. Avardame õuessportimise võimalusi, rajades uusi spordi- ja mänguväljakuid, et igas linnaosas oleks võimalik vabas õhus terve perega sportida. Sealjuures tagame ligipääsu lisavajadustega inimestele.
2. Lisame liikumisteedele rohkem pinke, tualette (s.h inva-) ja joogipunkte, madaldame äärekive, paigaldame vaegnägijate tänavamärgistuse.
3. Arendame kesklinnas kõigile avatud kultuuritihedat linnaruumi.
4. Suurendame tänavate ja teede remondi mahtu, ehitame kõnniteid ning jätkame kruusakattega tänavate tolmuvabaks ehitamist. Teetöid planeerime viisil, mis häirib võimalikult vähe tavapärast liikluskorraldust.
5. Loome liikuvuskeskused, mis võimaldavad väljastpoolt Tartut tulevate sõidukite mugavat vahetamist ühistranspordi, ratta või muu keskkonnasõbralikuma liikumisviisi vastu.
6. Innustame suuremaid ettevõtteid ja asutusi oma liikuvuskavasid koostama. Pilootprojektina koostame Tartu Kutsehariduskeskuse liikuvuskava.

Sujuv ja ohutu liiklus

• Vähendame müra- ja õhureostust autoliikluse rahustamise ning linnast ümbersuunamisega. Jätkame asumisiseste 30 km/h piirkiirusega tänavatel autode liikumiskiirust piiravate tänavadisaini põhimõtete rakendamisega kiirusepiirangust kinnipidamise jõustamiseks.
• Leevendame koostöös korteriühistutega Annelinna majadevahelist liikluskitsikust, rajades juurde valgustatud parkimiskohti.
• Jätkame tänavavalgustuse moderniseerimist.
• Muudame koostöös Eesti Raudteega raudteeületused turvalisemaks.
• Muudame liikluse sujuvamaks sünkroniseerides foorid.
• Muudame ühistranspordi paindlikumaks, otsides võimalusi “liikuvus kui teenus” kontseptsiooni elluviimiseks (lisaks bussidele ja rattaringlusele on ühistranspordisüsteemi kaasatud ka taksod, rendiautod, sõidujagamisteenused jm).
• Parandame kaasavalt linna bussiliinide marsruute ja graafikuid.
• Vaatame üle ühistranspordi hinnastamise põhimõtted. Loome muutusi, et rohkem inimesi eelistaksid ühistransporti.
• Arendame koostöös naabervaldadega ühistranspordivõrgustikku, et ühendus valdade ja linna vahel oleks kiire ja mugav.
• Jätkame Tartu peamisi sihtkohti ühendava kiire tulevikutranspordi planeerimist, analüüsides alternatiivseid muust liiklusest lahutatud kiire ühistranspordi võimalusi.

Lemmikloomad

1. Jätkame uute tarastatud koerte jalutusväljakute rajamist (Veerikul, Ränilinnas, Tammelinnas).
2. Ajakohastame loomade varjupaiga ruumid ja väliala.
3. Otsime koostöös erasektoriga võimalusi lemmikloomakalmistu rajamiseks.

Elukeskkond

1. Võtame kasutusse uusi elamumaid, näiteks Ränilinna, Jaamamõisa ja Kvissentali piirkonnas ning Vorbuse ja Ilmatsalu suunal.
2. Tartu on lühikeste teede linn — arvestame linnaplaneerimisel eesmärki, et olulisemad igapäevateenused paiknevad jalgsikäigutee kaugusel igast elu- ja töökohast.
3. Kodulähedaseks suhtlemiseks soodustame kogukonnakeskuste teket.
4. Soosime lastesõbralikke kinnisvaraarendusi.
5. Suurendame linna panust kõnniteede hooldamisel.
6. Suuremate alade detailplaneerimisel seame tingimuseks planeeringuvõistluse läbiviimise.
7. Rikastame linna parke eriilmelise ning mitmekesise loodusega. Näiteks kujundame Emajõe ja Anne kanali vahelisest alast ning sadamaraudtee koridorist uued pargid. Viime ellu Toomemäe hoolduskava, arendades Toomemäge mitmekesise haljastusega pargina, kus on avatud ajaloolised vaated.
8. Teeme Tartu linnaga ühinevate ja Tartuga külgnevate omavalitsusüksustega koostööd, et säilitada linna ümber roheline vöönd ja rajada sinna atraktiivseid puhkealasid, kasutades ka looduskaitsealade potentsiaali.
9. Jätkame politseiga koostööprojekte avaliku ruumi turvalisuse tõstmiseks ja toetame vabatahtlike abipolitseinike tööd.
10. Hoidume liigsest valgusreostusest ning valgustuse planeerimisel arvestame kogukondade ja ka paikkondliku elustikuga.
11. Õnnetuste ennetamiseks ja nendega kaasnevate tagajärgede likvideerimise valmiduse suurendamiseks teeme koostööd Päästeametiga. Toetame vabatahtlikke päästjaid.

Linna juhtimine

Avatus

1. Linna ja linna ettevõtteid juhitakse läbipaistvalt, asjatundlikult ja kaasavalt. Ametnikelt info saamine ja nende tööle tagasiside andmine on loomulik ja kiire. Lihtsustame linnaga suhtlemist ning arendame e-teenuseid. Muudame linna juhtimise efektiivsemaks.
2. Arendame välja kliendihaldussüsteemi, et koostöö ettevõtete ja linnavalitsuse vahel oleks järjepidevam ning kontaktisikud kergelt leitavad.
3. Teeme planeerimise ja ehitusega seotud toimingud e-teenuseks, et info liiguks paberivabalt, kiiremini ja samaaegselt kõigi osapoolte vahel. Jälgime, et planeeringute ja lubade menetlemisel peetakse kinni tähtaegadest.
4. Teeme rohkem avaandmeid kättesaadavaks avaandmete portaalis. Koostöös ettevõtjate ja ülikoolidega korraldame loometalguid tekkivate andmete laialdasema kasutamise ergutamiseks.
5. Anname panuse eestikeelse inforuumi kindlustamisse, andes eestikeelse Vikipeedia loojate käsutusse litsentsi linna avaliku informatsiooni kasutamiseks ning kutsume sellisele koostööle üles ka kõiki siinseid organisatsioone, ettevõtteid ja asutusi.
6. Juhtimisotsustes tugineme objektiivselt, läbipaistvalt ning professionaalselt läbiviidud analüüsidele ja uuringutele.
7. Viime läbi linna teenuste juurdepääsetavuse auditi.
8. Tagame tõhusa siseauditi toimimise ja vihjete sõltumatu käsitlemise.
9. Kehtestame linna lobitöö reeglid koos huvide konflikti vältimise juhisega.

Kaasamine ja koostöö

1. Peame õigeks ministeeriumite ja riigiametite töökohtade arvu suurendamist Tartus, teeme valitsusele sellekohaseid ettepanekuid.
2. Kaasame linnajuhtimisse kodanikuühendusi ja asumiseltse, korraldame nendega regulaarseid kohtumisi.
3. Seame eesmärgiks Suur-Tartu loomise. Teeme riigikogule, valitsusele ja naabervaldadele ettepaneku haldus- ja riigireformi jätkamiseks.
4. Jätkame koostöö arendamist Tartu linna ja Tartumaa valdade vahel. Hariduse, transpordi, jäätmekäitluse, ühishangete jms küsimuste käsitlemisel otsime ja pakume lahendusi dialoogis naaberomavalitsustega.
5. Kaasame linna äriühingute ja sihtasutuste juhtimisse senisest rohkem vastavate erialade spetsialiste.
6. Vajadusel tõlgime linnavolikogu istungid eesti viipekeelde.
7. Vajadusel moodustame linnavolikogu või linnavalitsuse juurde ajutisi ekspertkomisjone.
8. Suurendame kaasava eelarve mahtu, laiendame hääleõigust kuni 26-aastastele Tartu koolides õppijatele, otsime võimalusi osalusaktiivsuse tõstmiseks.

Tööjaotus linna juhtimisel

Linnavalitsus

Eesti Reformierakond täidab linnavalitsuses linnapea ja kahe abilinnapea positsioonid.

Isamaa Erakond täidab linnavalitsuses ühe abilinnapea positsiooni.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond täidab linnavalitsuses kahe abilinnapea positsioonid.

Linnavolikogu

Eesti Reformierakond täidab Tartu Linnavolikogus volikogu aseesimehe positsiooni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni, majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni esimeeste positsioonid.

Isamaa Erakond täidab Tartu Linnavolikogus volikogu esimehe positsiooni ja hariduskomisjoni esimehe positsiooni.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond täidab Tartu Linnavolikogus sotsiaalkomisjoni ja keskkonnakomisjoni esimehe positsiooni.

Tartus, 29. oktoobril 2021. aastal

Urmas Klaas, Eesti Reformierakond

Kaspar Kokk, Isamaa Erakond

Heljo Pikhof, Sotsiaaldemokraatlik Erakond