Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobrikuu kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.
Volikogu pädevuses on muuhulgas linna arengukava, eelarvestrateegia ja linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, kohalike maksude kehtestamine, toetuste andmise ja teenuste osutamise kordade kehtestamine, laenude võtmine ja paljud teised küsimused.
Volikogu liikmete arvu määrab eelmine volikogu koosseis, Tartu-suuruse linna volikogus peab olema vähemalt 31 liiget. Alates 1989. aastal toimunud valimistest on Tartu volikogus olnud 49 liiget.
Viimased kohalikud valimised toimusid 19. oktoobril 2025 ja volikogu XI koosseisu volitused algasid 26. novembril.
Isamaa Erakond sai valimiste tulemusel volikokku 16, Reformierakond 15, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8, Keskerakond 4, Erakond Eesti 200 3 ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 3 kohta.
Koalitsioonilepingu sõlmisid 13. novembril 2025 Isamaa Erakond ja Reformierakond.
Vaata lisaks:
Esimees korraldab volikogu tööd. Tema ülesanne on kutsuda kokku ja juhatada volikogu istungeid, esindada Tartu linna ja volikogu, allkirjastada volikogu poolt vastuvõetud õigusakte, jälgida arupärimistele ja avaldustele vastamist ning täita teisi talle seadusega pandud kohustusi.
2. detsembril 2025 valiti linnavolikogu esimeheksLink avaneb uuel vahelehel Tõnis Lukas.
Esimehe nõunikud: Kristel Aas ja Marit Sepma
Aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel.
2. detsembril 2025 valiti volikogu aseesimeheks Raimond Tamm.
Eestseisus on nõuandev kogu, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, fraktsioonide esimehed ning fraktsioonita erakondade esindajad. Sõnaõigusega võivad eestseisuse koosolekul osaleda volikogu liikmed, linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovituslikud.
Eestseisuse koosolekutel arutatakse volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi, eelnõusid, mida ei ole suunatud komisjonidesse, ning kinnitatakse volikogu järgmise istungi päevakorra projekt.
Volikogu esimees Tõnis Lukas riigikogu liikmena volikogust tasu ei saa.
Aseesimehele Raimond Tammele makstakse hüvitust 1875 eurot kuus. Hüvituse suurust korrigeeritakse üks kord aastas alates 1. jaanuarist 2027. a, lähtudes eelneva aasta II kvartali Eesti keskmise brutokuupalga suuruse muutusest protsentides.
Volikogu komisjoni esimehele ja fraktsiooni esimehele makstakse kuutasu 25 protsenti keskmisest palgast, komisjoni aseesimehe kuutasu on 5 protsenti keskmisest palgast. Aluseks võetakse eelmise aasta teise kvartali Eesti keskmine brutokuupalk, tasu ümberarvestus tehakse iga aasta 1. jaanuaril. 2026. aastal on komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe tasu 531,50 eurot, komisjoni aseesimehe tasu 106,30 eurot.
Volikogu liikmele makstakse kuutasu 25 protsenti keskmisest palgast, välja arvatud kuud, kui volikogu istungeid ei toimu. Volikogu komisjoni liikmele makstakse tasu komisjoni koosolekul osalemise eest 3 protsenti keskmisest palgast. Koosolekul kirjalikult osalemise eest tasu ei maksta. Aluseks võetakse eelmise aasta teise kvartali Eesti keskmine brutokuupalk, tasu ümberarvestus tehakse iga aasta 1. jaanuaril. 2026. aastal on volikogu liikme tasu 531,50 eurot, komisjonis osalemise tasu 63,78 eurot.
Vaata lisaks:
- Linnavolikogu liikmetele tasu ja hüvituste maksmise kordLink avaneb uuel vahelehel
- Volikogu aseesimehele hüvituse maksmineLink avaneb uuel vahelehel
- Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste tasu määramineLink avaneb uuel vahelehel
- Fraktsiooni esimehe tasu määramine (protokolli punkt 1)Link avaneb uuel vahelehel