Climagen

Kavas on muuta üks Annelinna sisehoov rohelisemaks ja mitmekesisemaks, et kujundada sellest mõnus kohtumispaik kogukonnale. See hoov asub Kaunase pst 17, 18, 19 ja 20 majade vahelisel alal.

Novembri alguses toimus kohtumine nende majade elanikega, et ühiselt unistada ja ideid jagada. Kohtumise alguses jagas Eesti Korteriühistute Liidu esindaja Anu Sarnet inspireerivaid näiteid sellest, mida teised Eesti korteriühistud on oma koduümbruse heaks ära teinud. Kirill Jurkov Balti Uuringute Instituudist tutvustas kortermajade elanike seas läbi viidud küsitluse tulemusi, milles uuriti, millist elukeskkonda inimesed oma kodu ümber näha soovivad. Tartu linna maastikuarhitekt Kristin Leis rääkis, kuidas ruumimoodulite abil hooviruumi kujundada. Seejärel said elanikud ise käed külge panna ja oma unistuste sisehoovi kavandada.

Elanikele anti võimalus valida, kas seal võiks olla rohkem puid ja põõsaid, mis pakuvad varju ja toetavad elurikkust. Või võiks olla lastele mängu- ja avastamisrõõmu pakkuvaid atraktsioone, eakatele mõnusaid istumisnurki, naabritele kohtumispaiku, loomadele liikumisala ning miks mitte ka väike kogukonnaaed või toidusalu, kus kasvatada vilju, marju, maitsetaimi ja lilli. Elanike mõtted, soovid ja vajadused said kokku kogutud, et need läbi töötada ja kavandada järgmisi samme ideede elluviimiseks.

ClimaGeni jaoks on kõige olulisem, et uus sisehoov sünniks elanike endi mõtete ja soovide põhjal ning kujuneks paigaks, kus erinevad põlvkonnad saavad koos aega veeta ja oma kodukandi üle rõõmu tunda.

Annelinlased olid taas oodatud talgutele istutama puid ja külvama niiduseemneid ning tutvuma raamatukogu saalis piirkonna rohelisemaks muutmise plaanidega. Kokku istutati kümme puud ja põõsast, sh kergliikluskaare kõrvale üks harilik hobukastan ning Tartu II Muusikakooli ette üheksa söödavate viljadega puud ja suuremakasvulist põõsast – viirpihlakad 'Granatnaja', harilikud sarapuud ja lepalehised toompihlakad. Lisaks külvati kergliikluskaare äärde niidutaimede seemneid.

Talgupäeva teise osana tutvustas Tartu Linnavalitsuse maastikuarhitekt Kristin Leis, millised plaanid ja uuendused on tulemas jalakäijate kiirele Anne tänava lõpust Kalda tee poole kulgevas osas. Lähtudes ClimaGeni projekti eesmärkidest ja toetudes Annelinna elanike soovidele on sinna kavas rajada nõvasid sademevee püüdmiseks, luua mõnusaid kohutmispaiku, paigaldada kogukonna infostend ning mitmekesistada haljastust.

26. septembril 2026 toimus Annelinna raamatukogu juures vahva kogukonnapäev. Kavas oli palju toredat nii noorematele kui vanematele annelinlastele. Lisaks paljudele harivatele ja põnevatele tegevustele sai panna käed külge talgutel - istutati taas lillesibulaid, külvati niiduseemneid, toimetati kogukonnaaias, ühiselt tehti tänavakunsti. Viimast korda sel aastal sai näha ka Annelinna lambaid.

29. augustil 2026 toimus Annelinna raamatukogu juures talgupäev, kus huvilised said kaasa lüüa kompostikasti ehitamisel ja istutada kevadlillesibulaid. Kompostikastid ehitati ühiste jõududega Annelinna raamatukogu juures asuvasse kogukonnaaeda. Kompostikastide ehitamist juhendasid MTÜ Elukas maastikuarhitektid Gloria Niin ja Anna Maquet. Ühiselt istutati raamatukogu lähistele kesklinna kevadistutusest üle jäänud nartsissisibulaid ja krookusesibulaid Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonnalt.

13. juunil 2026 toimus Annelinnas kogukonnapäev „Rohelisem Annelinn“, mille eesmärgiks oli tuua kohalikud elanikud kokku mitmeks ühistegevuseks, kasvatada kogukonnatunnet ja tugevdada linnaosa identiteeti. Päeva keskne tegevuse oli Sadolin „Let’s Colour!“ projekti raames toimunud ühismaalimine, mille käigus valmisid Tartu kunstikooli õpilaste kavandite järgi suured seinamaalingud nii Tartu II muusikakooli kui ka Kaunase puiestee kortermajade seintele. Üritus pakkus võimalust kõigil huvilistel värvimises osaleda ning andis seni hallidele pindadele uue ja originaalse ilme. Kogukonnapäev pakkus mitmekesist programmi igas vanuses osalejatele ning keskendus rohelise ja elurikka linnakeskkonna väärtustamisele. Toimusid mitmed keskkonnateemalised tegevused, sealhulgas taimevahetus ja linnalooduse olulisust käsitlev ettekanne. Külastajad said osa Tartu loodusmaja harivatest töötubadest, uudistada MONO-bussi tegevusi ning osaleda aruteludes Annelinna tuleviku ja kogukonnategevuste üle. Päeva jooksul pakuti ka meelelahutust: esinesid Tartu II muusikakooli õpilaste bänd ja tantsustuudio V.A.T Dance Crew.

Samuti tutvustati kohalikele elanikele Annelinna raamatukogu ja Muusikakooli ümbruse uut eskiisi, mis valmis mitme kuu pikkuse koosloome tulemusena.

Mai lõpus saabusid Annelinna kergliikluskaare juurde kolm lammast, kes jäävad suveks hooldama Tartu II muusikakooli ja Annelinna raamatukogu lähedast roheala. Loomad toodi Tartusse Hauka farmist.

7. märtsil 2026 toimus töötuba, kuhu kutsusime Annelinna elanikke arutlema, kuidas muuta linnaosa veelgi mõnusamaks ja rohelisemaks paigaks. Ühine arutelu näitas, et annelinlastel on selge nägemus oma kodukandi tulevikust ja tahe selle arengus kaasa rääkida. Kõige enam teeb rõõmu, et tervelt 94% osalenutest andis tagasisidet, et nad said piisavalt sõna sekka öelda ja oma mõtteid päriselt jagada. Pea kolmandik osalenutest olid sellisel avalikul arutelul esimest korda, mis näitab, et huvi linnaosa edendamise vastu kasvab ja ulatub üha rohkemate inimesteni. Koguni 83% vastanutest on valmis ka tulevikus sarnastel aruteludel osalema ning enamik neist julgustaks ka oma naabreid ja sõpru kampa lööma. Saime kinnitust teadmisele, et annelinlased ei taha olla lihtsalt kõrvaltvaatajad, vaid aktiivsed osapooled. Just sellise ühise mõttetöö abil sünnivad lahendused, mis vastavad inimeste tegelikele soovidele ja vajadustele.

Arutelu tulemused

Töötoas arutleti laudkondades kolme erineva ala üle – kolmnurkne muruga kaetud plats kergliikluskiire ääres, Annelinna raamatukogu esine kõrghaljastatud park ja Kaunase pst äärne ala (Tartu II Muusikakooli ja Kalda Päevakeskuse tänavalõigu haljasalad.) Kolmes laudkonnas töötati iga piirkonnaga eraldi, otsides sinna lahendusi, mis sobiksid nii nende kogukondliku väärtuse kui looduspõhisuse poolest. Lõpuks valiti välja need lahendused, mis on kõige olulisemad.

Esimesele alale kergliikluskiire ääres sooviti linnubasseini ja haljastust nii elurikkuse suurendamiseks kui ka viljapuid ja -põõsaid kogukondlikuks tegevuseks. Osalejatele oli väga oluline ka istumiskohtade rajamine – lisaks harilikele pinkidele sooviti ka võrkkiikesid, lugemisalasid ja eraldatumaid kogunemiskohti, kus saaks sõpradega aega veeta. Kuivõrd alale jäi ka parkla, siis tekkis mõte parkla-ala vähendada ning anda sellele senisest suurem funktsioon kogukondlikeks tegevusteks, näiteks rajades sinna mõnusaks ajaveetmiseks hooajalise kohviku.

Teise alaga tegelenud laudkond leidis, et Annelinna raamatukogu ees olevasse kõrghaljastatud parki võiks kavandada tegevusi elurikkuse suurendamiseks – nt veesilm, lindudele pesakastid ja talvised toidulauad ning suvine joogikoht; kogukonnaaia edasiarendus ka õuesõppe klassiks; varjualused taimedega ning lava või platvorm rahulikuks pikutamiseks, lugemiseks või joonistamiseks. Kõige suurem vajadus on seal aga pinkide ja seljatoega istumiskohtade järele. Mõned neist võiksid paikneda ringselt, et olla mõnusaks koosviibimise ja vestlemise kohaks ka eakatele. Eraldi leidis mainimist ka vertikaalhaljastus, mida võiks kavandada raamatukogu aia külge.

Kolmandale alale ehk muusikakooli-esisele haljasalale soovitakse veesilma ja söödava linna põhimõtete rakendamist – kavandada vahva liikumisteekond lastele läbi toidusalu (magesõstar, kuldsõstar, kultuurpihlakad, viljapuude püramiidvormid ja/või liigid, mille võrad puutuvad kokku, et pakkuda varju). Selleks tuleks eemaldada piirdeaed ja läbi mõelda, kuidas vältida isetekkelisi radasid - või kas peaks neil hoopis laskmagi omasoodu tekkida? Lisaks võiks kavandada elustikutara ning Kalda päevakeskuse ees võiks kaaluda asfalti vähendamist või asendamist murukiviga.

Kõik kaardistatud ja osalejate poolt prioriseeritud lahendused antakse üle projekteerijale, kes kogu arutluse all olnud ala tervikuna lahendama asub. Eelprojekt peab valmima juuli alguseks.

Kuidas muuta Anne tänava ja Kalda tee vahelise kergliikluskiire ümbrus kutsuvamaks ning luua rohkem võimalusi naabrite kohtumiseks? Sellele otsisid ühiselt vastuseid Annelinna elanikud, kohalike organisatsioonide esindajad ja Tartu linnavalitsuse spetsialistid.

Jaanuarist maini toimusid CO-SUSTAIN projekti raames koosloometöötoad, mis täiendasid ClimaGeni tegevusi Annelinnas. Osalejad kaardistasid vajadusi, pakkusid lahendusi ja arutasid koostöövõimalusi. Kaasa mõtlesid linnaruumi, haljastuse, kliima, liikuvuse, hoolekande ja teiste valdkondade spetsialistid, kohalik politsei ning Annelinna Seltsi, Tartu Maheaia, Risttee koguduse, raamatukogu ja hoolekandeteenuste esindajad, töötubades osalesid aktiivsed Annelinna elanikud ning korteriühistute esindajad.

Varjulised istumiskohad, tegevused eri vanuserühmadele ja paigad, kus naabritega kohtuda – need soovid jäid töötubades kõige enam kõlama. Osalejad soovisid turvalist ja ligipääsetavat väliruumi, kus leiduks nii tegevust kui ka rahulikke olemispaiku. Välja pakuti suhtlemist soodustava paigutusega pinke, varjulisi puhkealasid, mängu- ja liikumisvõimalusi lastele, noortele ja eakatele ning paremat valgustust. Rohelust ja kliimakindlust aitaksid suurendada varju pakkuvad puud ning vihmavett koguv haljastus.

Avaliku ruumi kujundamise kõrval rõhutasid osalejad ühiste tegevuste ja kogukondliku algatuse tähtsust. Kutsuv väliruum loob paremad võimalused kohtumiseks, kuid selle elav kasutamine vajab ka elanike ja kohalike organisatsioonide koostööd. Kogukonnaürituste ja eri vanuse- ning keelerühmi ühendavate tegevuste eestvedamisel on oluline roll kohalikel algatajatel. ClimaGeni tegevused saavad seda toetada avaliku ruumi parandamise ning koosloomes osalemise võimaluste kaudu.

Elanikele on oluline ka usalduslik suhe ja järjepidev dialoog linnaga ning teadmine, kuidas nende ettepanekuid arvestatakse. Edasises kaasamises tuleks rohkem tähelepanu pöörata noortele, eakatele ja venekeelsetele elanikele.

Kohtumised toimusid 9. jaanuaril, 6. ja 8. veebruaril ning 12. mail 2026. Töötubade ideed on läbi töötatud ning osa neist kajastub kergliikluskiire ala peatselt avalikustatavas eskiislahenduses. Kõiki ettepanekuid projektis ellu viia ei saa, kuid need annavad suuna nii avaliku ruumi kujundamisele kui ka edasisele koostööle.

Aitäh töötubades osaleja, kes jagasid oma kogemusi ja aitasid Annelinna tulevikku kujundada!

Annelinna rohehäkat on praktiline programm, kus noored saavad oma idee päriselt idanema panna. Häkaton keskendub Annelinna rohelisemaks, kliimakindlamaks ja kogukonnakesksemaks muutmisele, kasutades looduspõhiseid lahendusi. Häkatoni avaüritus toimus 30.-31. jaanuaril 2026, jätkub mitmete koolituspäevadega ja lõpeb aprillis, kui žürii valib välja parimad tiimid.

Aprills 2026 toimunud lõpuüritusel kuulutati võitjaks tiim Tatrapadi, kes tõi turule innovaatilise ja kogukonnapõhise toote. Tatrapadi on ringdisaini põhimõtetest lähtuv looduslik ja mahe padi, mille valmistamiseks kasutatav kangas on kogutud Annelinna elanike kappidest ning õmblustöödega on pakutud rakendust kolmele kohalikule Annelinna õmblejale. Lisaks sai auhinna veel kaks tiimi: tiim Konsensus, kes lõi veebiplatvormi, mis aitab tuvastada kliimariskide piirkondi ja pakub looduspõhiseid lahendusi; tiim Kitso, kes lõi veebipõhise ehitusprojekti haldussüsteemi, mis võimaldab kiirelt genereerida hinnapakkumise, lepingu ja arve ühes süsteemis ning valida materjale kliimamõjusid silmas pidades.

Video häkatoni avaürituseltLink avaneb uuel vahelehel

13. detsembril 2025 toimus Annelinna raamatukogus jõulueelne kogukonnapäev, kus sai teha vanapaberist jõuluehteid, rinnamärke, lindude seemnepalle, kuulata luulet ja sõita hobuvankriga.

27. oktoobril 2025 toimus Annelinnas Poku lasteaias põnev töötuba „Unistuste mänguväljak“, kus lapsed said arutleda, milliseid mänge nad linnas kõige rohkem mängida soovivad ja millised paigad neile enim mängurõõmu pakuvad. Pärast ühist arutelu asusid lapsed tööle loovalt ja käed-külge meetodil: taaskasutatud puidu, kanga, papi ja nööri abil valmisid vahvad maketid nende unistuste mänguväljakutest. Töötoa käigus sündisid ronimisväljakud, veemängualad, onnid ja palju muud põnevat. Mitmed lapsed tõid välja, et eriti tore oleks mänguväljak, kus saab ise midagi ehitada ja kujundada. Laste ideed ja maketid annavad projektile väärtuslikku sisendit tulevaste mänguväljakute kavandamisel.

Climageni projekt oli esmakordselt laiema avalikkuse ees 20. septembril 2025 toimuval Annelinna raamatukogu kogukonnapäevalLink avaneb uuel vahelehel, avades raamatukogu õues kolahoovi ja arutledes kliimamuutuste mõjude üle.

Projekti toel raamatukogu hoovis avatud kolahoov on mänguline ja kogukondlik ajaveetmiskoht, kus lapsed saavad mänguruumi ise luua ja otsustada, mida seal teha. Kohaletulnud said aidata kolahoovi ehitada: meisterdada, proovida oma kätega ehitusmaterjalist midagi luua ja koos uusi mõtteid välja pakkuda.

Vaata videot kogukonnapäevastLink avaneb uuel vahelehel

Septembrikuu jooksul pakkusime Annelinna lasteaedadele võimalust osaleda Vabaduse puiestikus linnalooduse retkel. Retkede eesmärk oli inspireerida lapsi ja julgustada õpetajaid loodust mänguruumina nägema ja kasutama. Ühiselt uuriti, millised loomad linnas koos meiega elavad, kas neil on siin hea elada ning mida inimesed saaksid teha, et nende elu veelgi paremaks muuta. Retk koosnes kahest osast: ühine uurimisretk Vabaduse puiestikus ning vabamäng elustikutüvede ja okstega, kus lapsed said loodusmaterjalidega tegutseda. Jätkuna retkedele viime lastega läbi töötoa teemal „Unistuste mänguväljak“, mille tulemus on üheks lähtekohaks projektialale planeeritava mänguala kujundamisele.

2025. aasta suvel viidi Annelinna laste ja noorte hulgas läbi küsitlus vaba aja veetmise võimaluste kohta Annelinnas. Küsitlus viidi läbi Anne noortekeskuses ja tänavanoorsootöötajate abiga ning sellele vastas suve jooksul veidi enam kui poolsada noort vanuses 5–17 (keskmine vanus 12 aastat). 80 protsenti vastajatest elab Annelinna ja 65 protsenti käib Annelinnas koolis.

Küsitluse tulemused näitasid, et Annelinna lapsed veedavad palju aega õues, kuid võimalusi huvitavaks ajaveetmiseks nende hinnangul napib, kuna olemasolevad mänguväljakud ja spordiplatsid on juba tihedas kasutuses ning erinevaid atraktsioone võiks rohkem olla.

Selgus, et väiksemad lapsed ootavad rohkem atraktsioone – batuute, kiikesid, ronimisvõimalusi, seiklusradu, basseine. Mõned lapsed, eriti väiksemad, soovisid ka karusselli. Noored soovivad pigem kohti sportimiseks (korvpalli- ja jalgpalliplatsid, jõusaalid, skatepark) ja sõpradega ajaveetmiseks.

Lisaks mängu- ja sportimisvõimalustele pidasid noored oluliseks puhkealasid, joogiveekraane, varju pakkuvaid puid, korrastatud hoove ja nutiseadmete laadimisvõimalusi. Mitmed vastajad soovisid ka rohkem lillepõõsaid, purskkaeve ja linnakeskkonna puhtust.

ClimaGen projektimeeskond on alustanud koostööd mitme kohaliku Annelinna organisatsiooniga.

10. juunil 2025 toimus Annelinna noortekeskuses ClimaGen projekti esimene koosloomeseminar, millest võtsid osa Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogu ja Anne noortekeskuse inimesed ning projekti poolt Tartu linna, Balti Uuringute Instituudi ja TalTechi esindajad.

Kohtumise eesmärk oli kuulata kohalikelt asutustelt, kuidas nemad Annelinna tegevusi eest veavad ja millest linnaosas kõige rohkem puudust tuntakse. Peamiste murekohtadena jäid kõlama: teismelistele sobivate tegevuste puudumine, kuumaprobleem suviste kuumalainete ajal, tuulekoridori teke rattaga sõitmisel, istumisalade nappus, ürituste vähesus Annelinnas (toimuvad peamiselt kesklinnas).

18. juunil 2025 kohtuti Annelinna seltsi esindajatega, et arutada seltsi senist tegevust linnaosas ja võimalikke koostöökohti tulevikus.

Aprilli lõpus ja mai alguses veetis ClimaGen projektimeeskond kolm päeva Annelinnas, küsitledes lühikeste tänavaintervjuude käigus annelinlasi. Eesmärk oli mõista, kuidas on annelinlased rahul oma linnaosa rohelusega, kuidas nad hetkel väliruumi kasutavad või soovivad kasutada ning kuidas on seni toime tulnud ekstreemsete ilmastikuoludega nagu valingvihmad või kuumalained.

Intervjuude käigus selgus, et Annelinna rohelus on kõrgelt hinnatud, kuid osad elanikud soovivad võimalusi seda mitmekülgsemalt kasutada, näiteks tunnetatakse vajadust privaatsete kogunemiskohtade, igale vanusele sobivate mänguväljakute ja iluaedade järele. Suvist kuumust aitavad trotsida varju pakuvad puud, kuid ka pingid, kus saab vajadusel puhata.

Tänavaintervjuud aitasid projektimeeskonnal mõista, mida annelinlased peavad oluliseks ja mis on nende vajadused seoses väliruumiga.