Parkimine Tartus

• Atlantise taga (Narva mnt 2e) – 2 h
• Baeri parklas – 1,5 h
• Baeri tänaval (tenniseväljaku juures) – 1,5 h
• Fortuuna 1 ees tänaval ja maja taga - 2h
• Lille mäel – 2 h
• Lutsu tänaval, Antoniuse õue ees – 1 h
• Soola 1b bussijaama vastas - 30 min
• Turuhoone parkla Vabaduse pst poolne ala – 1 h
• Vaksali 2d – 2 h
• NB! Vaksali 2a ja Vaksali 12b - 24 h (parkimisautomaati tuleb parkimisel sisestada sõiduki registrinumber (nt 123ABC) ja asetada automaadist väljastatud kviitung sõidukis esiklaasist nähtavale kohale armatuurlauale. Kellaga parkida ei saa). 

• Uus 63d
• Taara pst 1d

• Kohtumaja parkla  E-R kell 17–1, L-P 24h

Turismibussidele on tasulise parkimise alal tähistatud tasuta parkimise kohad. 

• Emajõe tn (Botaanikaaia kõrval)
• Küütri tn (Soho hotelli kõrval)
• Lossi tn ( Lossi tn 3 kõrval)
• Lossi tn (Lossi tn 15b kõrval)  
• Lutsu tn (Lutsu 4 vastas)
• Sadama tn parkla 
• Soola tn 6
• Turu tn 10 (Aura veekeskus)
• Vabaduse pst ( Poe tn ja Uueturu tn vahel )
• Vabaduse pst (Kaarsild-Lai)
• Vanemuise tn (Vanemuise teatri kõrval)
• Väike Turu tn  6
• Ülikooli tn (Vanemuise teatri ees) 

A-kategooria sõidukite tasuta parkimise võimalused on Tartus neljas parklas:

• Ülikooli 6a vastas
• Magistri parklas Raekoja platsi poolses otsas
• Uueturu parklas
• Uppsala tänaval

Tasuta parkimise kohad kaardil

Mootorratta parkimisel tasulisel parkimisalal tuleb parkimise eest tasuda vastava piirkonna tasu järgi.

Juhul kui A-kategooria sõiduki puhul ei ole võimalik parkimiskella kasutada, siis on võimalus tasuda kas parkimisautomaati (parkimisautomaat lisab piletile vastava piirkonna tasuta parkimise aja) või mobiiltelefoni vahendusel (näiteks pargi.ee parkimise rakendus).

Tartu Kaubamaja

Tasku

Kvartal

Raatuse Tervisekeskus

Neis parklates korraldavad parkimist eraettevõtted.

Tasulise piirkonna parkimislube saab osta raekoja infokeskusest (raekoda, I korrus, tel 1789, [email protected]).

Portaali parkimine.ee  kaudu on võimalik soetada pikaajalisi parkimislubasid. Pärast internetipangas parkimistasu maksmist tuleb kindlasti vajutada „Tagasi kaupmehe juurde”, vastasel korral ei saa parkimistasu maksmist kontrollida.

Avalikul tasulisel parkimisalal kontrollib parkimisnõuete täitmist järelevalveosakond (Küütri 3, II korrus, tel 736 1329).

Puudega inimese sõiduki parkimiskaarte väljastab linnamajanduse osakonna teedeteenistus või raekoja infokeskuse infospetsialistid.
Raekoja plats 3,  II korrus, tuba 209, vastuvõtt E 15–18, T–R 9–10

Raekoja plats 1a, I korrus, vastuvõtt E 9-18, T-R 9-17
Info telefonil  736 1279

 NB! Dokumendid palume viia  raekoja infokeskusesse (Raekoja plats 1 a, I korrus).

Kaardi taotlemisel tuleb esitada dokumendid (fotografeerituna või skaneerituna):
 

• isikut tõendav dokument;

• arsti teatis (välja arvatud tööealised isikud);
• Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta;
• parkimiskaarti taotleva isiku foto suurusega 3 x 4 cm.

Taotlejad, kellel puudub võimalus dokumentide koopiate tegemisest, on võimalus koopiaid teha raekoja infokeskuses.

Ajutise parkimiskaardi (max 6 kuud) taotlemisel tuleb esitada isikut tõendav dokument,  arsti teatis ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta ja isiku foto.

NB! Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi taotlemisel  tuleb dokumendid saata e-postiga linnamajanduse osakonna aadressile:  [email protected] või [email protected] või viia raekoja infokeskusesse (Raekoja plats 1 a, I korrus), mis on avatud E 9–18, T–R 9-17.

Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi saab kätte samuti raekoja infokeskusest, kui talle on saadetud teavitus e-posti aadressile, et kaart on väljastatud.
Isikud, kellel puudub e-posti aadress tuleb teavituse saamiseks jätta kontakttelefon, et saaks taotletud kaardi kättesaamise viisi kokku leppida. Kehtiv parkimiskaart tagab tasuta parkimise linna tasulises parkimispiirkonnas. Täiendav info tel 736 1279.

Puudega inimese sõiduki parkimiskaart väljastatakse vastavalt sotsiaalministri 23.12.2010. a määrusele nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused”.

Kohalikele elanikele väljastab soodushinnaga parkimislube linnamajanduse osakonna teedeteenistus:

Raekoja plats 3,  II korrus, tuba 209

Vastuvõtt: E 15–18, T–R 9–10
Taotluse parkimisloa saamiseks koos vajalike dokumentidega võib saata ka linnamajanduse osakonna e-posti aadressile: [email protected]e või [email protected]

Info telefonil 736 1279 

Füüsilisele isikule antakse parkimistasusoodustust ühe A- või B-kategooria sõiduki parkimiseks tasulises parkimisalas (tähtajaga üks kuu kuni üks kalendriaasta) järgmistel tingimustel:

Tartu avalikul tasulisel parkimisalal saab TELIA, Elisa ja Tele2 klient tasuda parkimise eest mobiiliga.

Parkimispiirkonnad ja tariifid:
A: E–R 8–19 ja  L 11-7, tariif: 3 €/h
B: E–R 8–19,  tariif: 1,5 €/h;
C: Ööpäevaringne tariif: 0,2 €/h.

Pühapäeval ja riiklikel pühadel on parkimine tasuta, v.a C piirkonnas.

Lisateave mobiilse parkimise kasutamise kohta:

• Klient teeb kindlaks, millises parkimispiirkonnas ta asub. Tartus on kolm parkimispiirkonda: A piirkond, mille tasu on 3 €/h,  B piirkond, mille tasu on 1,5 €/h ja C piirkond, mille tasu on 0,2 €/h.

• Parkimise eest tasumiseks saadab klient lühinumbrile 1902 SMS-i formaadis: auto number, tühik, parkimispiirkonna tähis (nt 555NUM A). Kliendile tuleb tagasisidena SMS-sõnum sisuga „555NUM pargiti tsooni A alates xx:xx xx.xx.xx. Tasu arvestus algab xx:xx. Parkimine lõpeb xx:xx xx.xx.xx limiidi x,xx € täitumisel.”

• Kui klient soovib, et tasu arvestamine algaks 15 või 90 minuti pärast, tuleb SMS-i lõppu lisada 15 või 90. Sellisel juhul käivitub mobiilne parkimine, kuid tasu arvestamine algab vastavalt kas 15 või 90 minuti pärast ning parkimiskella pole vaja kasutada. Nimetatud juhul tuleb SMS sisestada kujul „555NUM A15” , „555NUM B90” või „555NUM C15”.

• NB! Mobiilne parkimine lõpetatakse nelja tunni tasu täitumisel. Siis saadetakse teavitus mobiilse parkimise lõpetamise kohta. Mobiilse parkimise jätkamine tuleb kinnitada. Palume üle vaadata rakenduses määratud limiidid, meeldetuletuse intervallid jm.

• Parkimise lõpetamiseks tuleb helistada lühinumbrile 1903. Tagasisidena saab klient vastuseks SMS-sõnumi „Auto 555NUM parkimine lõpetatud tsoonis A. Pargitud alates xx:xx xx.xx.xxxx kuni xx:xx xx.xx.xxxx Maksumus x,xx €.”

• Parkimistasu maksab klient järgmise telefoniarvega.

• Mobiilioperaator võib kehtestada üldtingimustest erinevad mobiilse parkimise tingimused, mille kohta annab täpsemad juhised teenusepakkuja.

M-parkimist võimaldavad:

TELIA

ELISA

TELE2

2014. aasta detsembrist saavad Venemaalt Eestisse tulevad külalised kasutada mugavat mobiilset parkimisteenust. ASi Ühisteenused tellimusel loodud makselahendus võimaldab mobiilset parkimist Venemaa suurimate mobiilsideoperaatorite Beeline, MTS, Megafon ja Tele 2 klientidele.

Mobiilset parkimist saab kasutada nii Tartu avalikel tasulistel parkimisaladel kui ka ASi Ühisteenuste hallatavates tasulistes eraparklates.

Venemaa klientidele suunatud makselahendust eristab kohalikust vaid kontaktnumber, millele parkimissõnum saata.

Venemaa mobiilsideoperaatori teenuseid kasutav parkija peab saatma sõnumi numbrile +792 1000 0934. Sõnumisse tuleb kirjutada: auto registreerimisnumber, tühik, parkimistsooni tähis.

Näide B piirkonnas 90 minuti parkimise kasutamisel:

123ABC B90

Parkimise lõpetamiseks tuleb saata SMS tekstiga STOP numbrile +792 1000 0934.

Juhul kui ühte telefoninumbrit kasutades on pargitud rohkem sõidukeid, tuleb SMS-sõnumisse kirjutada: STOP, tühik, auto registreerimisnumber. Kui soovitakse lõpetada kõikide sõidukite parkimine, tuleb sõnumisse kirjutada: STOP ALL.

Cardplata OÜ tehniline tugi vastab kõnedele iga päev kl 9–18.
• Vene Föderatsiooni territooriumilt helistades tuleb valida +792 1185 1387.

Parkimisega seotud küsimuste korral helistada numbril 736 1279.

Tulenevalt liiklusseaduse § 193 lg 1 teostab liiklusjärelevalvet peatumise ja parkimise nõuete üle Tartu linnas Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakond.

Parkimisprobleemide korral palume ühendust võtta järelevalveosakonnaga telefonil 736 1348 või e-posti aadressil [email protected].

Juhul kui sõiduki parkimise tõttu on takistatud liiklus, palume helistada Politsei- ja Piirivalveameti infotelefonil  612 3000.

Kui parkimistasu jäetakse maksmata, tasutakse väiksema määra järgi, ületatakse parkimisaega või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt paigaldatud, teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus) vastavalt liiklusseaduse §-le 188.

Viivistasu määr ööpäevas:

• parkimistasu maksmata jätmise eest: 30 €;
• parkimistasu maksmisel väiksema määra järgi: 15 €;
• tasutud parkimisaega on ületatud: 30 €;
• tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt paigaldatud: 30 €.

Viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb parkimisjärelevalvet tegevale ametiisikule, teine antakse mootorsõidukijuhile (või selle haagise kasutajale) või kinnitatakse mootorsõiduki (ja selle haagise) külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises. Kolmas eksemplar toimetatakse mootorsõiduki (ja selle haagise) omanikule või kasutaja aadressile liiklusseaduse § 188 lg 3 ette nähtud korras.

Viivistasu saab maksta arvelduskontole nr:

EE251010102034619009 SEB 
EE422200001120140111 Swedbank
EE17700771000923102 LHV
 

Saaja: Tartu linnavalitsus

NB! Tasumisel tuleb kindlasti märkida viitenumber.

Viivistasu otsuse saajal on õigus:

• esitada vaie haldusmenetluse seaduses määratud korras Tartu Linnavalitsusele 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest,

• esitada kaebus halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras Tartu Halduskohtule. Kaebuse saab esitada 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

Vaiet saab esitada:

• lihtkirjaga (edastada järelevalveosakonda posti teel või isiklikult kohale tuua),

• elektrooniliselt (vaie tuleb digiallkirjastada) e-posti aadressil [email protected], 

• e-keskkonnas (ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kaudu),

• kohapeal Tartu Linnavalitsuse infokeskusesse (raekoja I korrus, sissepääs hoone vasakult küljelt). Lahtiolekuajad E 9–17 ja T–R 9–16.

NB! Järelevalveosakond ei võta vastu skaneeritud vaideid.

Kui vaide esitaja ei ole mootorsõiduki või haagise omanik või liiklusregistrisse kantud vastutav kasutaja, tuleb vaide esitamisel lisada volitus. Vaide esitamise õiguse tekkimiseks ei piisa sellest, et sõidukit või haagist kasutati rendilepingu alusel ega sellest, kui vaide esitaja on sõiduki või haagise tehnilisse passi kantud kasutajana. Nimetatud juhtudel on tarvis sõiduki või haagise omanikult või vastutavalt kasutajalt vaide esitamiseks volikirja (sõiduki omanik või vastutav kasutaja peab sel juhul volituse andma just vaide esitamiseks, mitte sõiduki kasutamiseks vms). Volitaja peab volikirja kirjalikult või digitaalselt allkirjastama.

Volikirja näidis

Volikirja näidis

Viivistasu vaide blankette saab raekoja infokeskusest (Raekoda, I korrus) või Tartu linna kodulehelt:
Blankett "Vaie viivistasu otsuse peale"
Blankett "Vaie viivistasu otsuse peale"

Viivistasu otsuse vaide saab esitada ka elektrooniliselt

Vaide esitajale vastatakse kirjalikult kümne päeva jooksul.

Tulenevalt liiklusseaduse § 193 lg 1 teostab Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakond liiklusjärelevalvet peatumise ja parkimise nõuete üle Tartu linnas.

Parkimisprobleemide korral palume ühendust võtta järelevalveosakonnaga telefonil 736 1348 või e-posti aadressil [email protected].

Juhul, kui sõiduki parkimise tõttu on takistatud liiklus, palume helistada Politsei- ja Piirivalveameti infotelefonil  612 3000.

Kirjalik hoiatamismenetlus

Trahviteade

Parkimisnõuete rikkumise korral võib kohtuväline menetleja määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale, kui teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht.

Hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli liiklusregistri andmetel mootorsõiduki eest vastutav isik väärteo toimepanemise ajal.

Parkimisnõuete rikkumise korral kohaldatakse kirjalikus hoiatamismenetluses hoiatustrahvi suurusega 40 eurot. Juhul, kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, määratakse hoiatustrahv suurusega 80 eurot.

Trahviteade saadetakse kümne tööpäeva jooksul väärteo tuvastamisest arvates. Füüsilisele isikule saadetakse trahviteade elektrooniliselt või posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil. Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, avaldab kohtuväline menetleja trahviteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Trahviteade loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes  ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise.

Juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule saadetakse trahviteade registrisse kantud aadressil lihtkirjaga või elektrooniliselt. Juriidilise isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku registrisse kantud aadressil või registris avaldatud elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud kolmkümmend päeva selle saatmisest.

Hoiatustrahv tuleb tasuda panka kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättetoimetamisest arvates.

Hoiatustrahvi saab maksta arvelduskontole nr:
EE251010102034619009 SEB
EE422200001120140111 Swedbank
EE17700771000923102 LHV

Saaja: Tartu Linnavalitsus

NB! Tasumisel tuleb kindlasti märkida viitenumber. Selgitusse palume märkida trahviteate number ning sõiduki registreerimisnumber.

Hoiatustrahv loetakse õigeaegselt tasutuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud trahviteates märgitud pangakontole. Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ole trahviteadet vaidlustanud, kuid on samas jätnud hoiatustrahvi tähtaegselt tasumata, esitab kohtuväline menetleja trahviteate kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Trahviteate vaidlustamine

Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada.

Trahviteate saab väärteomenetluse seadustiku § 54⁵ lg 2 alusel vaidlustada kaebuse vormis mootorsõiduki vastutav kasutaja või omanik.

Kaebuse saab esitada:

• lihtkirjaga (edastada järelevalveosakonnale posti teel või isiklikult kohale tuua);
• elektrooniliselt (digiallkirjastatult) e-posti aadressil [email protected];
• e-keskkonnas (ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kaudu).

Kaebuses peavad olema märgitud järgmised andmed:

• trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja nimetus, kellele kaebus esitatakse;
• kui kaebuse esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
• kui kaebuse esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
• esindaja olemasolul kaebuse esitaja esindaja ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
• hoiatustrahvi määranud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
• trahviteate number ja kuupäev;
• kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja põhjendus.

Näidis trahviteatele kaebuse esitamiseks 
Näidis trahviteatele kaebuse esitamiseks 

Trahviteade tühistatakse vastutava isiku suhtes, kui ta esitab kaebuses tegelikult sõidukit juhtinud isiku andmed (ees- ja perekonnanimi, juhiloa number, elukoha aadress ning isikukood või sünniaeg). Sellisel juhul saadetakse hoiatustrahv osutatud isikule.

Kui vaidlustuse esitajaks on juriidiline isik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik ning vaidlustuse esitaja ei ole selle seaduslikuks esindajaks, peab vaidlustusele olema lisatud volikiri (elektroonilise saatmise korral seadusliku esindaja digitaalallkirjaga).

Tartu linnavalitsus tellis uuringu, mille alusel hakatakse koostama parkimisstrateegiat ja vaadatakse üle liikuvuse planeerimine.  

Tartu parkimispoliitika alusanalüüs annab ülevaate parkimise hetkeolukorrast, võimalikest arengusuundadest ja tegevustest. Spinunit OÜ koostatud analüüs uurib nii parkimiskohtade all olevat ruumi, selle täituvust kui inimeste parkimiskäitumist. Satelliidipiltide abil võrreldi linnas kõvakatte all olevat maa-ala ning puude all olevat ruumi.  

Tartu abilinnapea Elo Kiivet ütles, et parkimisuuringu tulemused annavad tugeva andmepõhise tausta, millele toetudes saab hakata kujundama linnaruumi ja liikuvust. “Oleme Tartus mitmes kohas juba vähendanud parkimiskohtade arvu ja kasutanud vabanenud ruumi jalakäijatele ning ratturitele paremate võimaluste loomiseks. Praegune analüüs näitab, et liigume õiges suunas ja tulevikus saame läbi parkimispoliitika targemalt kujundada nii liikuvust, haljastust kui ka elukeskkonda laiemalt. Sõidukite liikumisele ja parkimisele pühendatud maa saab targemalt ning inim- ja loodussõbralikumalt kasutusele võtta,“ ütles Kiivet. 

Parkimisanalüüs toob välja parkimiskohtade alakasutuse ning ebavajalikult suure parkimiskohtade all oleva pindala. Seega on linnal võimalik läbi parkimispoliitika hästi mõjutada linna arengut, liikumisviise ja rohelust. Liikuvuskeskuste ja rattateede võrgu välja ehitamine, autojagamise ja ühistranspordi arendamine ning nutika tehnoloogia kasutamine annab analüüsi kohaselt hea aluse autokasutuse vähendamiseks ning meeldivama linnaruumi loomiseks.

Muutuste elluviimiseks püstitavad analüüsi autorid kolm eesmärki: esiteks vähendada sõidukite arvu ühe inimese kohta, teiseks vähendada sõidukite sissevoolu naaberomavalitsustest ja kolmandaks minimeerida parkimiskohtade arvu, mis on vajalik ühe auto kohta päevas.   

Parkimisuuringu tulemused on kooskõlas Tartu eesmärgiga sõidukite arvu linnas vähendada ning liikuda üha inimsõbralikuma linnaruumi poole. Uuringus esitatud tulemused ja strateegiad ei viita aga veel konkreetsetele muutustele parkimispoliitikas. Analüüsi najal hakkab linn alles koostama pikaajalist strateegiat liikuvuse arendamiseks ning autostumise peatamiseks.

Parkimisuuringuga saab tutvuda siin:

Parkimisuuring

2021. ja 2023. aastal kaardistati kõigi Tartu tasuliste parkimisalade täituvust ning selgus, et kesklinna parkimiskohtade keskmine täituvus on 50%. Täituvus varieerub sõltuvalt teenuste ja ühistranspordi, eelkõige Tartu raudteejaama lähedusest. Mida lähemal on parkimisala nendele kohtadele, seda kõrgem on parkimiskohtade täituvus. Kesklinnas on näiteks madala täituvusega Vabaduse puiestee äärsed parkimiskohad ja kõrge täituvusega raekoja tagune parkla.  

Uuringu autorid viitavad, et optimaalne parkimiskohtade täituvus võiks kesklinnas olla 80% ja lisavad, et tasulise parkimise alal ei saa täheldada parkimiskohtade puudust. Tööpäevadel leiavad kõrgemat kasutust kesklinna lähedal asuvad tasuta või ajalise piiranguga parkimisalad. Nädalavahetustel tõuseb kesklinna parkimiskohtade täituvus ja ka parkimise pikkus.

Parkimistulu on sõiduki tegeliku parkimise aja ja parkimise eest makstud tasu suhe. Kuna linna ülesanne on ehitada, hooldada, ajakohastada ja kontrollida parkimiskohti, peaksid parkimistasud majanduslikust vaatenurgast lähtudes minimaalselt katma nendega kaasnevad kulud. Parkimisautomaatide andmetest selgub, et tasulistes piirkondades pargitakse tööpäevadel peamiselt lühiajaliselt ja parkimistasu makstakse vaid 25% pargitud ajast. See tähendab, et parkimisautomaatide andmete kohaselt maksab linn kesklinna tasulistes tsoonides inimeste parkimistasud ligi 75% ulatuses kinni.

Satelliidifotode põhjalikul analüüsil selgus, et kogu linnas on parkimiskohtadeks määratud 2,4 km², mis on võrreldav Tartu kesklinna suurusega. Keskmine parkimiseks hõivatud pind sõiduki kohta on 62 ruutmeetrit, ehk ühe parkiva auto jaoks on Tartus keskmiselt umbes 5 parkimiskoha ruum. Uuring toob välja, et linnas on rohkem maakasutust pühendatud parkimisele kui eluhoonetele ning parkivaid sõidukeid on rohkem kui eluruume.

Kokku parkis uuringu tegemise ajal Tartus umbes 39 000 sõidukit. Uuringu kaardistus ei hõlma autosid, mis on pargitud era- ja avalikes garaažides, parkimismajades või maa-alustes parklates, sest need ei ole aerofotodelt nähtavad. 

Maa-ameti ortofotode abil kaardistati kõik teed, jalgrattateed ja nendega seotud asfaltkattega pinnad. Olulise järeldusena ilmnes, et linnas domineerib kõige enam kõvakattega pind. Pea kõikides linnaosades (v.a Ihaste ja Kvissentali) on asfaldi all rohkem maad kui puuvõrade all, mistõttu soovitavad autorid keskenduda kõvakattega pindade, näiteks üleliigse parkimisruumi asendamisele kõrghaljastusega. 

Suur osa Tartu liiklusest ja ka parkimisvajadusest tuleneb naabervaldadest linna saabuvatest autodest. 65% Tartu lähiümbruse elanikest liigub oma asulast Tartusse rohkem kui 7 korra nädalas ning 27% teeb seda 4-7 korda nädalas. Tartu linna elanikud teevad suure enamuse oma sõitudest Tartu linna siseselt (93%) ja sama kehtib ka Tartu lähiümbruse elanike puhul, kelle sõitudest 84% toimuvad oma asula siseselt.

Tartu linna ja lähiümbruse liikuvusuuringust (2018) selgub aga, et Tartu linna elanikud eelistaksid võimalusel (takistuste puudumisel) oma sihtkohtade vahel liikuda jalgrattaga. Peamisteks takistajateks nimetati lisaks ilmastikule ka ohte liikluses ning sobivate kergliiklusteede puudulikkust.

Linna lähiümbruse elanikud oleksid samuti valmis autot koju jätma ja liikuma paremate ja kiiremate bussiühenduste korral ühistranspordiga.

Analüüsis pakutakse välja stsenaariumid, kuidas parkimine ja autokasutus võivad muutuda olenevalt linna tegevustest inimeste liikuvusharjumuste kujundamisel. Olukorras, kus jätkuva autostumise vastu midagi ette võeta (stsenaarium 0), on oodata autokasutuse jätkuvat kasvu, mis omakorda toob kaasa suuremad ummikud, parkimisprobleemi tekkimise ja õhukvaliteedi halvenemise.

Esimese stsenaariumi puhul pühendatakse sõidukite parkimisvajadusele üha vähem ruumi ja arendatakse välja liikuvuskeskused. Muudetakse parkimistasusid ja piirkondi. Sellise lähenemise korral näevad autorid, et koos teiste alternatiivseid liikumisviise soosivate tegevustega suudetakse märgatavalt kasvatada ühistranspordi, jalgrattaga ja jalgsi liikumist. Autoga tehtavate liikumiste osakaal väheneks arvutuste kohaselt 35%ni (praegu ligi 50%).

Teine stsenaarium on sarnane esimesega, kuid seal kasutatakse järsemaid meetmeid autoga tehtavate sõitude ning parkimisvajaduse vähendamiseks. 

Ükski stsenaariumitest ei lähe koheselt kasutusse, vaid neid analüüsitakse linnavalitsuses põhjalikult, et koostada just Tartu konteksti kõige paremini sobiv strateegia.